Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). ... Kuiaga magnetvoog juhtmekeerus kahaneb ja tema muut on negatiivne (<0), siis on need kaks välja samasuunalised. Induktsioonivool püüab kahanevat magnetvoogu alal hoida. Seetõttu loetakse induktsiooni elektromootorjõudu ja voolutugevust positiivseteks. http://www.youtube.com/watch? v=kU6NSh7hr7Q http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2) Elektromagneti pooli läbiv vool tekitad magnetmotoorjõu (mmj), mis omakorda on magnetvoo tekke põhjuseks. Magnetvoog läbib õhupilu (kui see on olemas) ning teised magnetahela osad, millistel on erinev magnetiline takistus. Ankru liikumisel muutuvat õhupilu nimetatakse
käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega.magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. =B*S*cos Lorentzi jõud - magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele, Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu ,laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning
Magnetvootiheduse leidmiseks tabelis 2 kasutan valemit ⃗ √ . Magnetvootihedusele vastava magnetväljatugevuse H leian seosest 1 A/m = 4 10-7 T. Tabelis on tulemused nT-es, seega 1 nT= 1.0 × 10-9 T ja 7,3 nT =0,006 A/m. Magnetvoo tiheduse ja magnetvootiheduse resultanti suhtelise erinevuse leian valemist: ⃗⃗⃗⃗ ⃗ | ⃗ | Küsimused 1. a) Magnetvoog moodustab piirväärtusest Suurim magnetvoog 7,3 nT. Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektrilised seadmed. 4. Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervisele kahjustavalt
talitus: kestev või lühiajaline. valmistaja tehas, mass, väljalaske aeg ja pass. 3.) TRAFO elektrimotoorjõudude võrrandid / 4.)Trafo vektordiagramm · · · · U 1 = - E1 + I 1 rT 1 + j I 1 X LT 1 · · · · E 1 = U 2 + I 2 rT 2 + j I 2 xT 2 · · I = I 0 - I ´2 I ´2 = I 2 2 1 Ideaaljuhul kui trafo takistust ei oma, siis trafot pingestades tekib vool, milline jääb pingest 90 kraadi maha. Vooluga kaasneb magnetvoog, mis indutseerib elektromotoorjõud. Kusjuures E=U1, kui takistust pole. Kui trafol on takistus ja ei ole tegemist ideaaljuhuga siis vektordiagramm näeb välja nii kuna trafo ei ole ideaalne tekivad temas tühijooksukaod 5.)3 faasiline trafo Kolmefaasilise süsteemi pingete transformeerimist võib realiseerida kolme ühefaasilise trafoga, mis on ühendatud trafode rühmaks. Ligikaudu kuni 60MVA
näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool.
voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool.
suurus. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb. 1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Vooluallikas - seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu
sin- magnetvälja induktsiooni ja voolutugevuse vaheline nurk 5. Vasakukäereegel. Pöial näitab jõu suunda(F) Väljasirutatud näpud näitavad voolusuunda. 6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest. Kehtib ainult positiivse jõu kohta. F = Bqvsin B- magnetvälja induktsioon; q- laeng; v- kiirus 7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusuunda. 8. Mida näitab magnetvoog? Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScos B- magneti induktsioon; S- pindala; cos- pinna normaali ja jõujoonte vahel 9. Valem voolutugevuse arvutamiseks vahelduvvoolu korral. I= I cost I voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi?
Kiiruse sagedusreguleerimine on tänu pooljuhttehnika arengule leidnud üha sagedamist kasutamist. Võimalus sageduse muutmisega reguleerida mootori pöörlemiskiirust selgub valemist: Sageduse muutmine kutsub esile ka mootori poolt arendatava momendi muutumise s.h. ka vääratusmomendi muutumise - sageduse vähendamisel moment suureneb ja vastupidi. See aga kutsub esile mitmeid ebameeldivaid nähtusi mootori töös. Muutes sagedust konstantsel toitepingel muutub mootori magnetvoog. Magnetvoo konstantsena hoidmiseks või muutmiseks vajalikul viisil on sageduse reguleerimisel ühtlasi vaja muuta ka mootori toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel
Vasaku käe reegli abil 3. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja 4. Oska rakendada magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit U=v l B sin α 5. Mida nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks? Milline on selle füüsikalise suuruse mõõtühik ja avutusvalem? Induktsiooni voolu kõrvaljõu poolt tehtav töö. (1V) E=Ak/q 6. Mis on magnetvoog? Nimeta ja defineeri magnetvoo ühik? Näitab,millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Ühik 1Wb - veeber 7. Sõnasta Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus? Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega 8. Oska tuua näiteid induktsiooniseaduse rakenduste kohta. ˇ1.Vahelduvvool kontuuri tekitab muutuva magnetvoo 2
Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud Kui kontuuri (näiteks keeru) liikumisel aja t vältel kontuuri läbiv magnetvoog muutub siis kontuuris indutseeritakse elektromotoorjõud e=- , t kus = 1 - 2 . Indutseeritud elektromotoorjõu tekkimise vältimatuks eelduseks keerus on seda keerdu läbiva (ehk keeruga aheldatud) magnetvoo muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega. Kui on tegemist jadamisi ühendatud w keerust koosneva pooliga, siis on indutseeritav emj. w korda suurem kui ühes keerus: e=- w .
Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud Kui kontuuri (näiteks keeru) liikumisel aja t vältel kontuuri läbiv magnetvoog muutub siis kontuuris indutseeritakse elektromotoorjõud e=- , t kus = 1 - 2 . Indutseeritud elektromotoorjõu tekkimise vältimatuks eelduseks keerus on seda keerdu läbiva (ehk keeruga aheldatud) magnetvoo muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega. Kui on tegemist jadamisi ühendatud w keerust koosneva pooliga, siis on indutseeritav emj. w korda suurem kui ühes keerus: e=- w .
grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure- nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68) Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad
Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57
(tekib elektromagnetilise induktsiooni tulemusena) 8.Millest sõltub pinge juhi otstel kui juhet liigutada magnetväljas ? +valem Sõltub kiirusest, juhtmepikkusest ja magnetilisest induktsioonist. U= v*B*l(sin ) 9.Mis on induktsiooni elektromotoorjõud `? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele, kui juhtmes puudub vool. 10.Mida näitab magnetvoog ? + valem, ühik Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas . = B*S*cos 11.Mis on Faraday induktsiooniseadus ? Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. = -k(/t) 12.Mis on Lenzi reegel ? Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 13
mida läbivad muutuva magnetvälja jõujooned. Nagu näeme, sõltub induktsioonivool ja järelikult ka induktsiooni elektromotoorjõud nurgast pooli telje ja muutuva magnetvälja suuna vahel. Seda sõltuvust kirjeldav nurgafunktsioon peab olema maksimaalne juhul, kui nurk on null. Ise peab see funktsioon aga nullistuma täisnurga korral. Magnetvoo mõiste- Ülalkirjeldatud katsete tulemuste kokkuvõtlikuks esitamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus nimega magnetvoog. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu. Loomulikult on see arv eelkõige määratud jõujoonte tihedusega, mida teatavasti iseloomustab magnetinduktsioon. Magnetvoog läbi vaadeldava pinna on võrdeline magnetinduktsiooniga B. Samas läheb pinnast rohkem jõujooni läbi ka siis, kui
7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W) v-kiirus (m/s) l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1. 2. 1)maksimaalne 0*=1 ( risti ) 2) minimaalne 90*=0 ( pikuti ) 8. Mis juhtub juhtmega kui talle magnetväljas vool sisse lasta? siis ta hakkab liikuma 9. Mis juhtub juhtmega mida magnetväljas liigutatakse? siis talle läheb elektrivool sisse 10. Magnetvoog - näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda (cos B magnetvälja pinna ja normaali vahe , B magnetinduktsioon) 11. Induktiivsus- näitab kui suure magnetvoo muutuse kutsub esile ühikulise voolu muutus juhis e L= I t L induktiivsus ( 1 H - Henry) Ee- elektromotoorjõud ( 1 V) Ülejäänud voolu muutumise kiirus (1 s) 12
liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge? Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis. Kuidas mõista magnetvoo muutust? Magnetvoog näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavad pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog = B S cos(beeta) Ühik 1 Wb Kondensaator (mahtuvus) - on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Elektrimahtuvus on düüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemide võimet salvestada endassse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. Mahtuvuse ühik on 1F (farad) Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/U Juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes induktsioonvoolu.
Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus - magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Analoogselt elektrivälja jõujoontega kasutatakse ka magnetvälja kirjeldamiseks jõujooni. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõu joonel on
Leida magnetvälja magnetiline induktsioon, kui juhis indutseeritakse emj 6,2 mV. 1,17 * 10-3 T 6. Metallrõngas raadiusega 4,8 cm on astetatud magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 0,0012 T, risti jõujoontega. Rõnga välja viimine kestis 0,25 s. Leida rõngas indutseeritud emj keskmine väärtus? 0,035 mV 7. Raam, millel on 25 keerdu, asub magnetväljas. Leida raamis indutseeritud emj, kui magnetvoog muutub raamis 0,16 s jooksul 0,098 Wb kuni 0,013 Wb ni? 13,3 V 8. 75 keerust koosnevas poolis on magnetvoog 4,8 mWb. Millise ajaga peab magnetvoog kaduma, et poolis indutsseruks emj 0,74 V? 0,48 s 9. Kui suur eneseinduktsiooni emj tekib poolis induktiivsusega 68 mH, kui 0,012 s jooksul kahaneb temas vool 3,8 lt A 0 ni? 22 V 10
4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb.
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Magnetvoog läbi pinna S nim. suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B mooduli pindala S ja vektorite B ja n cosinuse vahelise korrutisega. (1Wb)=BScos (1) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim. nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonivool magnetvoo muutumisel kontuuri askohas(2) Elektormagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831a Faraday, kes tegi järgmise katse:(3) Faraday muretses endale vajalikud asjad ära, pani need kokku ja hakkas katsetama ühe teadlasega. Lülitades voolu sisse
proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA.
Kui magnetvälja jõujooned on suunatud pihku, välja sirutatud sõrmed näitavad liikumise suunda, siis pöial näitab jõu suunda. LJ on alati risti nii magnetväljaga, kui ka liikumise suunaga. LJ mõjul liiguvad osakesed magnetväljas kõverjoont mööda(kui =0, siis on trajektoor sirgjoon, kui =90, siis ringjoon ja kui 0< <90, siis kurvijoon) 3. Elektromagnetilise induktsiooni(EI) nähtus ja näide koos seletustega: Elektromagnetilise induktsioon nähtus seisneb selles, et muutuv magnetvoog põhjustab suletud kontuuris elektrivoolu tekke. Ev-u suund sõltub sellest, missuguse suunaga on manetväli, samuti ka, kas kontuuri läbiv magnetvoog kasvab või kahaneb. Valem: =- (/t), kus =magnetvoo muut, t=sellele muudule vastav aja muut. Näide: magnetväljas pöörlevas juhtivast materjalist kontuuris tekib induktsioonvool. Magnetvälja tugevus ei muutu, küll aga muutub magnetvoog läbi kontuuri, mis tekitabki voolu. EI nähtuse avastas
Elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni emj on võrdeline kontuuriga ümbritsetud pinda i = - läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. t i = Bvl sin Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. ... on nähtus, mis seisneb induktsioonvoolu tekkimises juhis pööriselektrivälja tagajärjel. Endainduktsiooniks nim induktsiooni emj tekkimist juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu. LI ie = - (nähtus) t Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis. Isevõnkumiseks nim sumbumatut võnkumist, mille sagedus oleneb võnkeringi omadustest Koosneb:
d) ∆t1 4.3. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud vähim? e) ∆t2 a) A b) B c) induktiivsused on võrdsed d) ∆t1 e) ∆t2 f) ∆t3 g)∆t4 5. Missugused on järgmiste füüsikaliste suuruste tähised SI-s ? (7p.) a) q b) E c) L d) Φ e) I f) B g) εI 1) Magnetvoog - d) Φ 2) Induktsiooni elektromotoorjõud - b) E 3) Induktsioonvoolu tugevus - e) I 4) Magnetiline induktsioon - f) B 5) Elektrilaeng - a) q 6) Induktiivsus - c) L 7) Voolu magnetvälja energia - g) εI 6. Milliseid valemeid kasutatakse füüsikaliste suuruste defineerimiseks? (3p.) a) F=BI∆l sinα b) E=F/q b) E=F/q c) Φ=BS cosα (lk 19-20) d) F=q0vB sinα e) ε=E/E0 f) I=ε/(R + r ) f) I=/(R + r ) 7
Magnetvoog magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos kus S on magnetväljas asetseva pinna pindala, on nurk pinnanormaali ja magnetvälja suuna vahel. on arvuliselt võrdne väljaga risti olevat ühikulise pindalaga pinda läbivate välja jõujoonte arvuga; Magnetvoo ühik 1 Wb (veeber) selline magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 , kui see asub magnetväljas magnetilise induktsiooniga 1 T risti väljaga; Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud: FL = q v B sin Ampere´i jõud magnetväljas asetsevale vooluga juhi lõigule mõjuv jõud: FA = I l B sin Magnetvälja ja aine vastastikmõju väline magnetväli mõjutab aineosakeste magnetväljade
Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 2) miks kasutatakse elektrienergia ülekandel trafosid? (lk. 63) 3) mis on faasi- ja nulljuhe? (lk. 39) Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes.Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4) mis on lühis ja elektrikaitse? (lk
Dünaamiline pidurdus on teostatav kahes variandis: võõr- ja endaergutusega. Endaergutustega dünaamiline pidurdus leiab suhteliselt vähest kasutamist, peamiselt avariipidurdusena. 9. Alalisvoolu- haruvoolumoolori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IR E=k T=kTI U-võrgupinge, Eankrumähises indutseeritud vastu-elektromotoorjõud, I-ankruahela vool, -nurkkiirus, T-mootori elektromagnetiline moment, magnetvoog pooluse kohta, R-ankruahela kogutakistus 10. Sama mootori kiiruse reguleerimine Alalisvoolu-haruvoolumootori puhul on kasutatav terve hulk kiiruse reguleerimise viise: 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik U I R Rl lisatsakistuse olemasolul ankruahelas - a a , kus Rl - lisatakistus kE kE
1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui: Resonants rööpühendusel tekib siis kui: Vooluringi tööolukorrad, Siirdeprotsessid 1) Kommutatsiooni seadused Defineerime kaks kommutatsiooni seadust: I seadus (ehk reegel): igas induktiivsust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel vool ja magnetvoog need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. vool ja magnetvoog hakkavad muutuma enne kommutatsiooni olnud väärtustest. II seadus (ehk reegel): igas mahtuvust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel pinge ja laeng need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. pinge ja laeng hakkavad muutuma enne kommutatsiooni olnud väärtustest. 2) rL vooluringi lühis 3) rL vooluringi lülitamine alalispingele 4) rC vooluringi lühis
ELEKTROMAGNETISM 11.a Triin Rannak 1. Elektromagnetilise induktsiooni olemus + valem - nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Elektomagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. 2. Mis tekitab voolu muutumatus magnetväljas liikuvas juhis? Lorenzi jõud. 3. Miks muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis?
9·10 ·0,25·10 −31 Vastus: See laeng on elektron, sest elektroni mass on ∼9· 10 9. Raam, mille pindala on S, asub magnetväljas, mille induktsioon on B. Antud raami normal asub magnetinduktsiooniga nurga all β ja selle tulemusel tekib magnetvoog Φ. Võtke tabelist vastavalt versioonile andmed ja leidke puuvuv suurus. Antud Lahendus 2 −4 2 S=25𝑐𝑚 =25·10 𝑚 Φ=BScosβ −3 −3 −4 −5 B= 30 mT=30·10 𝑇 Φ=30·10 ·25·10 · 𝑐𝑜𝑠 45°=5,3·10 (Wb) β=45° Φ=? −5 Vastus: Tekkiv magnetvoog on 5,3·10 (Wb)
Iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus faasis e nad saavutavad üheaegselt maksimaal- kui ka minimaalväärtuse. Elektrivoolu säilitamiseks peab elektriväli tegema tööd pidurdavate jõudude vastu, eraldub elektrivälja energia soojusena. R=U/I. Induktiivtakistus- XL- on tingitud endainduktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutumisel poolis muutub ka magnetvoog pooli keerdudes. Poolis tekib endainduktsiooni elektromotoorjõud, mis takistab talle väljaspoolt peale surutavat voolutugevuse muutust. Juhtmepool avaldab vahelduvvoolule takistust. Selle takistuse tulemusena energia soojusena ei eraldu. Pinge ja voolutugevus liiguvad küll perioodiliselt sama sagedusega, aga voolutugevus jääb faasis maha /2 radiaani e 90*. Valem w*L. Mahtuvustakistus-Tekib kui mingi takisti mahtuvus hakkab takistama välist muutust. XC-
antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust ning sellele mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest. Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee vabasti lahutab voolukontaktid. Kontrollnupp on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Võrreldes harilike liinikaitselülititega on rikkevoolukaitselüliti erinevus veel selles, et vabasti
tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: pikkusega, mille punktides magnetvälja Elektrinihe=laeng/pindala tugevusel on uuritav väärtus: magnetvälja tugevus=voolutugevus/joone pikkus Väljavektori voog näitab välja jõujoonte Magnetvoog = magnetinduktsioon ×pindala läbiminekut mingist pinnast. Elektrinihke voog = = B S cos = Bn S elektrinihe ×pindala D = D S cos = Dn Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise Gaussi seadus magnetvälja kohta: magnetvoog pinna võrdub selle pinna poolt piiratud läbi kinnise pinna võrdub nulliga. Magnetvälja elektrilaengute algebralise summaga jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa jooned
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli põhjustab kinnises juhis elektrivoolu tekke. Põõriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Induktsioonivooluks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu Magnetvoog on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse magnetvälja mingi kinnise joonega piiratud pinna ülaluses. Φ=Bscosb Induktsiooni voolul on selline suund, et temaga kaasneb magnetväli takistab inguktsioon i voolu põhjustava magnetväla muutumist. Indiktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Ei= ∆Φ/∆t Endoinduktsioon: Muutuva voolutugevusega vooluringi ümber olev muutub magnetväli indutseerib induktsiooni elektromotoorjõu selles samas vooluringis, milles kulgeb muutuva magnetvälja põhjustaja (muutuva voolutugevusega vool. Induktsiivsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis arvuliselt võrdub endoinduktsiooni elektr...
laengu viimisel ühest punktist teise. 19. Lorentzi jõud? Lorentzi jõuks nim jõu ja osakeste arvu jagatist. Vasaku käe reegli abil näitab väljasirutatud pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 20. Elektromotoorjõud? Emj-ks nim maksimaalset pinget, mida suudetakse teha. Mõõdetakse voltides, ühikuks on pinge. E= Ak/q ehk emj= kogu töö/laenguga. 21. Magnetvoog. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog sõltub kogutavasse anuma diameetrist, vihma tihendusest. 22. Pööriselektriväli Pööriselektriväljaks nim elektrivälja, mis on tekkinud elektromagnetilise induktsiooni käigus. Selle jõujooned on kinnised, puudub algus ja lõpp. 23. Faraday seadus. ...ütleb, et induktsiooni elektromotoorijõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Osakeste trajektorida)
vaakumis, a=90, kujuneb trajektooriks ringjoon r. Fl muutub kesktõmbejõuks seega Fl=ma=mv(ruut)/r= qvB sina=
r=mv/qB sinab) gaasis või vedelikus c)vaakumis, kui 0
2- Pööriselektriväli on väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 3- Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. 4- U = v*l*B= sin , kus v- juhtmelõigu kiirus(m/s), l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuiseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. FARADAY KATSED: Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. Faraday induktsiooniseadus- juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni emj. on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. (magnetkaart, Elektrikarjus, induktsiooniahi, heli taasesitamiseks, magnetsummuti) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. (veeber (Wb))= B(tesla(T)) S(m2) cos , B- magnetinduktsioon, S-pinna ...
FA= BJLsin · Lorentzi jõud on võrdeline laengusuuruse, laengu liikumis kiiruse ja magnetvälja induktsiooni korrutisega ja sõltub nurgast laengu liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel. FL= qvBsin · Lorentzi jõud on magnetväljas liikuvale laengu mõju. ELEKTRODÜNAAMIKA · Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, milles juhtme ümber magnetilise induktsiooni muutus tekitab juhtmes elektrivoolu. · Magnetvoog näitab läbi suvalise pinna kulgevate jõujoonte arvu. = BS cos , milles magnetvoog (Wb) B magnetinduktsioon S pindala (m3) cos pinnavormile ja magnetiduktsiooni vaheline nurk · Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. i = -
Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = vlBr Kui juhtmelõigu liikumissuund moodustab magnetväljaga mingi nurga y, mis ei ole täisnurk, siis põhjustab Lorentzi jõudu vaid liikumissuunaga ristuv B-vektori komponent Br=Bsiny U = v l B sin γ v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l – juhi pikkus (m) B – magnetinduktsioon (T) γ – nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis paikneb homogeenses (selline magnetväli, kus magnetvälja jõujooned on paralleelsed sirged) magnetväljas B Magnetvoog Φ läbi pinna S näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned S vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas
Elektromagnetiline induktsioon elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli.
1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) · Inglise keemik ja füüsik · Magnetvälja jõujooned · Elektromagnetiline induktsioon · Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = v l B sin v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l juhi pikkus (m) B magnetinduktsioon (T) nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis paikneb homogeenses (selline magnetväli, kus magnetvälja jõujooned on paralleelsed sirged) magnetväljas B Magnetvoog läbi pinna S näitab, millisel määral läbivad magnetvälja S jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas Magnetvoo ühik B Magnetvooks läbi pinna S
F jõu suurus B magnetilise induktsiooni suurus v kiiruse suurus R ringjoone raadius m osakese mass nurkkiirus (suurus) f sagedus µ0 magnetiline konstant r uuritava punkti kohavektor magnetvälja tekitaja suhtes nurk kiirusvektori ja uuritava punkti kohavektori vahel µ keskkonna magnetiline läbitavus Elektromagnetism EMJi indutseeritud elektromotoorne jõud 7 magnetvoog t aeg B magnetiline induktsioon S pinnatükk vektorina Ii induktsioonivoolu tugevus R takistus N1 ja N2 keerdude arv poolis I1 ja I2 voolutugevus poolis 1 ja 2 magnetvoog poolis EMJ1 ja EMJ2 indutseeritud elektromotoorne jõud poolis M21, M12 ja M vastastikune induktiivsus L eneseinduktiivsus N keerdude arv poolis magnetvoog poolis I voolutugevus U pingelangus poolis i hetkvoolutugevus W hetkvõimsus E energia
džaul kilogrammi Siirdesoojus kohta Elektrilaeng kulon Pinge (potentsiaal) volt Takistus oom Eritakistus oommeeter Elektrivälja tugevus volti meetri kohta Elektrimahutavus farad Magnetvoog veeber Induktiivsus henri Magnetinduktsioon tesla 1. Mõõtühikute kümnendeesliited Eesliide Tähis Kordaja giga- G mega- M kilo- k milli- m mikro- μ nano- n piko- p 3
0105 m/s läbi homogeense magnetvälja,mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivsessuunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30 z-telje positiivsesuunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli,mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsioonivektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1.00 m pikkusele varda osalemõjuva jõu suurus ja suund. B) Kuidas peaks varras paiknema, et jõud oleks suurim? 81. Üks prooton liigub piki x-telge selle positiivses suunas, teine piki x-teljega paralleelset ja sellest kaugusel r asuvat sirget x-telje negatiivses suunas
Elektromagnetvälja teooria harjutustöö. Magnetväljas pöörlevas raamis indutseeritakse elektromotoorjõudu, sest raami pöörlemisel muutub perioodiliselt raami läbiv magnetvoog, mida mõõdetakse veeberites (wb). Selline muutus toob raamis kaasa elektromotoorjõu tekke vastavalt Faraday seadusest tulenevale valemile . Indutseeritud elektromotoorjõud on seda suurem mida kiiremini raam pöörleb. Samuti mõjutab maksimaalset elektromotoorjõu suurust raami pindala (S) ja mähiskeerdude arv. Sellisel viisil genereeritud madalsageduslik elektromagnetvõnkumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
