Elektromagnetiline induktsioon: magnetväli + juhtme liikumine magnetjõud elektrivool. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U (induktsiooni elektromotoorjõud i) avaldub kujul U = v l B sin , kus v on liikumise kiirus, B magnetinduktsioon, l juhtmelõigu pikkus ja - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel (sama nurk , mis Lorentzi jõu valemis) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul = B S cos , kus B on magnetinduktsioon pinnal, S - pinna pindala ning - nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Magnetvoo ühikuks on üks veeber. Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 selle pinnaga ristuvas magnetväljas, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 1 Wb = 1 T . 1 m2. Faraday induktsiooniseadus: Kontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris
Elektromagnetiline induktsioon: magnetväli + juhtme liikumine magnetjõud elektrivool. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U (induktsiooni elektromotoorjõud i) avaldub kujul U = v l B sin , kus v on liikumise kiirus, B magnetinduktsioon, l juhtmelõigu pikkus ja - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel (sama nurk , mis Lorentzi jõu valemis) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul = B S cos , kus B on magnetinduktsioon pinnal, S - pinna pindala ning - nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Magnetvoo ühikuks on üks veeber. Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 selle pinnaga ristuvas magnetväljas, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 1 Wb = 1 T . 1 m2. Faraday induktsiooniseadus: Kontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris
Elektromagnetiline induktsioon: magnetväli + juhtme liikumine magnetjõud elektrivool. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U (induktsiooni elektromotoorjõud i) avaldub kujul U = v l B sin , kus v on liikumise kiirus, B magnetinduktsioon, l juhtmelõigu pikkus ja - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel (sama nurk , mis Lorentzi jõu valemis) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul = B S cos , kus B on magnetinduktsioon pinnal, S - pinna pindala ning - nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Magnetvoo ühikuks on üks veeber. Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 selle pinnaga ristuvas magnetväljas, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 1 Wb = 1 T . 1 m2. Faraday induktsiooniseadus: Kontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris
keerdude arvu. pöörlemiskiiruse suurenemise teel ja on rakendatav näiteks tõsteseadmetes koorma langetamises või 13. Trafo koormamisel tekib sekundaarvool I (2). Tarviti takistuse vähendamisel suureneb sekundaarvool elektriraudteel allamäge sõites. *Dünaamiline pidurdus on sisuliselt samuti pidurdamine generaatortalitluses, ning tema poolt tekitatud magnetvoog, mis on põhivoo muutumisega vastassuunaline ja vähendab teda. kus pidurdavate osade kineetiline energia muundub soojuseks takistites. Pidurdamiseks lülitatakse mootor Selle tulemusena väheneb primaarmähise induktiivsus ja induktiivtakistus ning suureneb primaarvool, mis toitevõrgust välja ja ühendatakse pidurdustakistitega. Eralduvat soojust kasutatakse sageli kütteks omakorda suurendab südamiku magnetvoogu endise väärtuseni
seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seaduse sõnastas 1831. aastal inglise füüsik Michael Faraday. Kinnise kontuuriga piiratud pinda läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud: . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Elektromotoorjõu suuna määrab Lenzi reegel. Magnetvoo muutumine võib olla tingitud kas magnetvälja enda muutumisest või kontuuri liikumisest magnetväljas. Mool ja Faraday konstant. Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol).
rete suure kõikumisulatuse puhul läbi saada väiksema lisa- generaatori ergutusvoolu järsu vähenemise, kuna viimane takistiga ja vähendada sädelemist regulaatori kontaktidel. peab läbema järjestikku takisteid Ai (1,2 Q) ja Ä2 (4,4 Q).j Pingeregulaator koosneb elektromagnetist koos ikkega, lülitist ja takistitest. U-kujulisele ikkele kinnitatud süda- 78 Tulemus on generaatori pinge järsk langus, mistõttu vähe- voolu, nõrgeneb ka ühtlustusmähise vool ja magnetvoog, neb vool ka regulaatori pingemähises. Ankru vedru suleb s. t. ta vastutoime pingemähisele. Ühtlustusmähise amper- kontaktid ja kogu protsess kordub sagedusega 50 . . . 60 Hz. keerud on valitud nii, et südamiku magnetvoog jääb gene- See on I reguleerimisaste. raatori kõigil tööreziimidel püsivaks. Generaatori pöörete edasisel suurenemisel ei vähenda Generaatorit kaitseb ülekoormuse (liiga tugeva voolu)
Tööpõhimõte on järgmine: Hooratta pöörlemisel indutseeritakse elektromotoorjõud, mis läbi dioodi laeb kondensaatorit, diood väldib kondensaatori tühjenemise. Kondensaatori primaarmähis ja türistor on ühendatud järjestikku ühtsesse süsteemi läbi massi. Türistori avamisel, kui ta muutub juhiks, kondensaator läbi primaarmähise tühjeneb massi, kusjuures vooluimpulsi tagajärjel indutseeritakse primaarmähises ja selle pooli südamikus magnetvoog, mille kadumine (kustumine) indutseerib omakorda sekundaarmähises 8…16…20 kV pingega voolu, mis on võimeline sädeme tekitamiseks süüteküünla elektroodide vahel. Türistori avanemine ehk sädeme tekke moment süüteküünlas määratakse juhtmähise vooluimpulsiga ja kindla voolutugevusega. Türistori iseärasuseks on et ta muutub juhtmeks (avaneb) üksnes siis, kui temasse juhtida teatud tugevusega vool. Selline vool tekib juhtmähises hetkel, kui mähise
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
üle 0,1 mikromeetri. Katseviisi puuduseks võib lugeda seda, et see ei näita ära, kui sügav pragu on. Kapillaar katseid jagatakse kahte liiki: värviliseks ja fluorestseerivaks . Värvilise lahenduse puhul on defektid nähtavad päevavalguses ja üldiselt on need punast värvi. Fluore. variandi puhul on defektid nähtavad ainult UV valguses käes ja neid otsitaks tavaliselt UV-lampidega. Magnetpulberkontroll (MT) - kontrollitavas detailis luuakse magnetvoog, detaili pinnale puistatakse magnetiseeruva metalli (üldiselt raua) pulbrit. Materjalis olevad praod ja pinna defektid tekitavad magnetvoos lokaalseid häireid ja metalli pulber koguneb nendesse kohtadesse. See ilming aitab eriti hästi leida tihedalt kokkusurutud praolisi defekte. Lisaks sellele on magnet kontrolli lihtne teostada ka keeruka kujuga komponentidel, ning ka kontroll seadmed on lihtsa ehitusega ja kergelt transporditavad.
sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik. Volt V U Pingeühik. Vatt W P Võimsuseühik. Tesla T B Magnetvoo tihedus ehk induktsioon on 1T, kui magnetvoog 1Wb läbib ristlõikepinda 1m2. Veber Wb Magnetvoo mõõtühik ehk jõujoonte arv. U,I,R,P vahelised seosed skeemitehnikas U I R P I R U U U I R I P P U2 U2 I U P R PR P P I2 R R I2
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid ..........................................................................................
laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda seost saab kasutada voldi defineerimiseks. Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda seost saab kasutada vati defineerimiseks. Töö, mis tuleb ligikaudu teha 1kg keha tõstmiseks (maakera) maapinnast 10cm kõrgusele. Järelikult: Dzaul = njuuton × meeter = volt × kulon = amper × veeber Magnetvoog - weber Wb V·s V · s m 2 ·kg·s -2 ·A -1 m 2 · kg · s -2 ° -1 31.10.2011 14 Joule (dzaul) ja kalor - veelkord 1 J = 0.2390 cal (kalorit) 1 cal = 4,184 J 31.10.2011 15 Maailm koosneb mateeriast ja kiirgusest. Mateeria erinevaid vorme nimetatakse aineteks. Keemia on teadus ainetest ainete ehitusest, aine
Siin on kaks astet, esimese astme sisend on juhtmähis ja väljundharjad 1 ; 1` . Teise astme sisendis on harjad 1 ; 1` ja väljundis 2 ; 2 ` . Kui juhtmähisele anda juhtvoolu siis tekib magnetjuhtvool Øj ja sellest harjades 1 ; 1` indutseeritakse väike pinge kuna Øj on väike. Kuna harjad 1 ; 1`on lühistatud siis ankrumähist hakkab läbima suur vool ja see kutsub esile suure põiki magnetvoo ØP . E1=1V RN= 0,1 I1=1/0,1=10 Juhtmähisesse antakse sisendpinge, sellest tekkiv magnetvoog Øj ja sellest harjadel 1 ; 1` indutseeritakse E1 . Sellest E1 st ankrukeerdudest mis on ühendatud harja 1 ; 1` tekib suur vool I1 millest tekib suur põhimagnetvoog ØP . Mis seisab ruumalas liikumatult, pidevalt. ØP lõikab keerdu mis on esimese keeruga risti ja see keerd on ühendatud harjadega 2 ; 2 ` . Selles keerus indutseeritakse suur pinge ja sellest pingest tekib koormusvool IK , see on võimendi väljundvool.
pinge kuna Øj on väike. Kuna harjad 1 ; 1`on lühistatud siis ankrumähist hakkab läbima suur vool ja see kutsub esile suure põiki magnetvoo ØP . E1=1V RN= 0,1 I1=1/0,1=10 Juhtmähisesse antakse sisendpinge, sellest tekkiv magnetvoog Øj ja sellest harjadel 1 ; 1` indutseeritakse E1 . Sellest E1 st ankrukeerdudest mis on ühendatud harja 1 ; 1` tekib suur vool I1 millest tekib suur põhimagnetvoog ØP . Mis seisab ruumalas liikumatult, pidevalt. ØP lõikab keerdu mis on esimese keeruga risti ja see keerd on ühendatud harjadega 2 ; 2 `
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
Suurtes sügavustes võib logi mõõta sügavust mitme kihi suhtes. Kui hoovuse erinevas sügavuses liiguvad vastassuunas, võib logi näidus olla viga. Induktsioonlogi Induktsioonlogi töö põhimõte Vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusega tekib juhis, mis liigub magnetväljas elektromootorjõud, mis on võrdeline magnetvoo d emj dt muutumise kiirusega: , kus Φ on magnetvoog. Kui panna magnetväli liikuma merevee suhtes, mis tänu soolsusele on voolujuht ja mõõta seejuures tekkiv elektromootorjõud, peaks olema võimalik mõõta laeva kiirust. Sellel põhimõttel töötavat logi nimetatakse induktsioonlogiks. Induktsioonlogi tundlikuks elemendiks on pronksist elliptiline silinder, mis lükatakse merre läbi laeva põhjas oleva ava. Silindrisse on paigutatud kahe mähisega solenoid. Mähis W on pea-, Wk – kompensatsioonimähis.
vahele pandud jootepasta võtab tina värvuse. Seejärel lisatakse tina, mis ise valgub kapillaarjõudude toimel ümber toru. 54) Kuidas on võimalik muuta alalisvoolumootorite pöörlemiskiirust Alalisvoolumootorite pöörlemiskiiruse sujuvaks muutmiseks on mitu võimalust. Ankru pöörlemiskiirus (n) avaldub seosest: U - I a Ra n= cE kus cE mootori elektriline konstant U toitepinge; Ia ankruvoolu tugevus magnetvoog kus muuta ei saa vaid mootori elektritist konstanti c. Järelikult on võimalik muuta: 1 ) toitepinget U, 2) ankruvoolu I ankru sildamise teel takistiga, 3) ankruahela takistust ankruga jadamisi ühendatud takisti abil, milleks ei või olla käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks, 4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
