1.Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? Selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu 2.Kirjeldada Faraday katset elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastamise kohta. Avastas 1831. Ta liigutas pooli suhtes magnetit ja pooliga ühendatud galvanomeeter näitas elektrivoolu tugevust. Mida kiiremini liigutada, seda tugevam vool tekkis. 3.Sõnasta...
tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s)
tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s)
induktoriks. Induktori magnetväljas liiguvadki vooluga juhtmed. Vooluga juhtmeteks on mähis, mis paikneb rootori soontes. Alalisvoolumootori osa, mis koosneb vooluga 2 juhtmetest ja voolu suunda muutvast kommutaatorist, nimetatakse ankruks. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järel muuta mähises voolu suunda. Mootori rootoris tekitatakse püsimagnetergutusega veel teinegi magnetvoog -- ergutusvoog, mis magnetahela kaudu seondub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa ehk staatorivälja N-poolused tõmbuvad rootori S-poolustega ja vastupidi, ning rootor hakkab pöörlema staatori magnetvälja kiirusel. 3
1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- d/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev
väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur
väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur
liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv.(f=0...104 Hz, = 104 m) Tekitab vv generaator ja levivad el juhtmetes. Raadiolained (f =105...1012 Hz, = 104... 10-4 m) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus (f =1012 ... 1017 Hz, =10-4 ..
Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d/dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest
222 m Pooli diameeter D 0.12 m Keerdude arv solenoidis N 308 Keerdude arv mähises mõõteühiku kohta n 1387.3873873874 Punkti asukoht x Mõõtepooli keeru pindala S1 0.002193 m^2 Keerdude arv mõõtepoolis N1 250 Magnetvoog Φ1 Magnetiline konstant μ0 1.2566370614E-006 H/m Voolutugevuse muutumise ringsagedus solenoidis ω 314.159265359 rad/s Voolutugevuse efektiivväärtus Ie 0.85 A Solenoidi läbiva voolu tugevus i 0.85 A Pinge efektiivväärtus mõõtepooli otstel Ue(x) V
...viimane on mõttekam - kõrgepingeliinid. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog F ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on mõõtetulemus võrdeline voolu keskväärtusega. Pinge mõõtmisel mõõdetakse ikkagi voolu, mille järgi määratakse pinge väärtus Ohmi seaduse põhjal: U = I RV Elektromagnetilises mõõtemehhanismis kasutatakse mõõdetava voolu magnetvälja toimet ferromagnetilisest materjalist liikuvale südamikule. Mehhanismi liikuv südamik püüab võtta asendit,
Sünkroonmootor on vahelduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (joonis 1). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Joonis 2
Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi Magnetvoog: võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, induktseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Valem: Elektromagnetilise induktsiooni nähtus: seisneb selles, et muutuv magnetvoog tekitab pööriselektrivälja, see omakorda elektromotoorjõu, suletud kontuuri korral tekib induktsioonivool. Seadus: induktsiooni elektromotoorjõu absoluut väärtus on võrdne magnetvoo muutumuse kiirusega. Valem: Lenzi reegel: induktsioonivoolu suuna määramiseks. Induktsiooni voolu suund on selline, et
Need lained on magnetvälja levimine ruumis. See on ristlaine ning talevib vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Nähtus, kus suletud juhis tekkib vool, kui teda läbib muutuv magnetvoog. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel. Uuritavas punktis paiknev vastuvõtja registreerib mitmel erinevalt satellii ELEKTROMAGNETVÕNKUMIS päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid. Laiatarbeliste GPS-seadmete täpsus on mõnikümmend meetrit.
juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Pooljuhtseadised (dioodid, transistorid, kiibid) Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID) Päripingestatud pn-siire -N/ P+ (MIINUSED PLUSSIDE POOLE/PLUSSID MIINUSTE POOLE) Pingestamata pn-siire N/P (MIINUSED/PLUSSID) 8. Vahelduvvoolu tekitamine. Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektronmagnetvälja energiaks. Sisaldab magnetvälja tekitavat seadet ja juhtmemähist. 9. Vahelduvvoolu transport. Trafo tööpõhimõte. Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks püsival sagedusel. Koosneb kahest mähisest, mis keritud ühisele südamikule. 10. Vahelduvvoolu võrk kodus. Voolukaitsmed
Seepärast peab graafikul olema rida arusaamist hõlbustavaid elemente: 1. pealkiri, 2. x- ja y-telje pealkirjad, 3. x- ja y-telje ühikud, 4. mõõdetud väärtuste vearistid. 1 Trafo magnetvoo sõltuvus voolutugevusest 0,22 0,20 0,18 3 0,16 0,14 Magnetvoog (Wb) 0,12 4 0,10 0,08 0,06 0,04 0,04 0,06 0,08 0,10 0,12 0,14 0,16 0,18 0,20 2 Voolutugevus (A)
1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C. Siin on ära toodud need valemid, mida kindlasti läheb vaja 8. klassis. -tihedus m - mass V - ruumala
4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole.
B = 50mT = 50x10ast-3 | F = qvB sin a q = 1,6 x 10ast-19 | F = 1,6 x 10ast-19 x 1 000 000 x 50000 x 1 = a = 90kraadi = 1 | = 1,6 x 10ast-19 x 5 x 10ast-3 = 8 x 10 ast-9 ------------------------------------- Leian : Fn - ? v : lorentsi jõu suurus on 8 x 10ast-9 3. C 4. C 5. Induktsiooni elektromootorjõud Induktsiooni elektromootorjõudu 6. Magnetvoog näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda ( pinda läbivate jõujoonte arvu ) 7. Ei tee, pikk 8. Ei tee, pikk 9. Kuidas võib iseloomustada endaiduktsiooni nähtust? Vastus : d 10. Täida tabel Füüsikaline Mõõtühik mõõtühik suurus definitsioon tähis sõnade Mahtuvus Füüsikaline suurus, mis i 1F Farad
magnetmomendid jõujoonte sihiliseks, mistõttu miksovoolude magnetväljad liituvad lisaväljaks, mis on välise väljaga samsuunaline, seda segab soojusliikuine. Magnetväli tugevneb aines-seda nähtust nimetatakse magneetumiseks. x>0 μ=1,0002 μ=B/B0 Magnetiline vastuvõtllikus x on pos ja väike ja konstante, väljas on samasuunalised Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim elektrivooluu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. nt suletud juhtmekeerd. Magnetvoog võib muutuda:magnetvälja muutumise, kontuuri liikumine magnetväljas. Elektromagnetilise induktsiooni poole põhjustatud elektivoolu nim induktsioonivooluks. Vool saab tekkina ainult kõrvaljõududne olemasolul. Faraday' seadus- kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud εi on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo ϕ muutumise kiirusega. εi=-dϕ/dt. Lenz'i reegel- indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutustega.
laengu liikumise suund t-aeg [1s] magnetvälja magnetinduktsioon oleks suunatud peopessa ning väljasirutatud pöial näitab laengule mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lenzi reegel: Suletud voolukontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumis Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus suletud vooluringis võrdub elektromotoorjõu ja kogu takistuse suhtega. I= I-voolutugevus [1A] - elektromotoorjõud [1V] R-välisahela takistus [1] r-vooluallika sisetakistus [1] Ampere'i seadus: Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud FA
Elektromagnetiliseks induktsiooniks Elektromagn Rakendus valdkonnad on etilise nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas generaatoris, trafos ja induktsiooni induktsioonianduris. kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui seadus muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). Valem: Elektromagn etilise jõu seadus Koguvoolu seadus ütleb, et Koguvooluse Magnetahela arvutamisel on adus magneetimisergutus mööda kinnist kontuuri aluseks just koguvooluseadus.
poolest, et ta pole vahetult seotud elektrilaengutega. Tema jõujooned on suletud kõverad. Pööriselektrivälja töö laengu liikumisel mööda suletud kõverat võib olla nullist erinev. Faraday katsed Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 7. Magnetvoog Jalgratta lambid põlevad seda heledamalt, mida kiiremini pöörleb dünamo võll. See tähendab, mida kiiremini magnetväli muutub, seda suurem elektromotoorjõud. Vaatleme katset. Kui tekitame vool esimeses poolis, siis tekitab vool ka teises. 1. Muudame poolide vaheline kaugus. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline magnetinduktsiooniga B 2. Muudame poolide südamiku ristlõikepindalat.
Ferromagneetik aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud. Magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Raud, nikkel, koobalt jpm Hüstereesisilmus 9. Elektromagnetism · Elektromagnetiline induktsioon ja induktsiooni vool (+ tekitamise viisid) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit. Tekkimise viisid: 1)Välise magnetvälja muutmine, liigutades püsimagnetit mähise sees 2) Liigutades mähiseid üksteise suhtes
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t ...
Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3. Lennuki tiibade siruulatus on 12m. Maa magnetvälja magneti...
suletud või avatud olek sõltub neid käitava mehhanismi asendist. Joonis. Piirlüliti tööpõhimõtet selgitav elektriskeem. Keelkontakttajurid (magnetandur). Magnetmaterjalist keelkontaktid on magnetväljale reageerivad diskreetse toimega tajurid. Keelkontaktid asuvad inertsgaasiga, nt. argooniga täidetud hermeetilises klaaskestas. Joonis. Keelkontakti ehitus. Keelkontaktide töölerakendamiseks tuleb tekitada magnetvoog, mis läbib kontaktide vahelist õhupilu. Magnetvoo tekitamiseks võib kasutada püsimagnetit. Diskreetse väljundiga lähedusandur koosneb tavaliselt kõrgsagedusgeneraatoril põhinevast tajurist, signaalimuundurist ja võimendist . Tajurit iseloomustavad tööpõhimõte (induktiivne või mahtuvuslik), kasutusotstarbest sõltuvad kuju ja mõõtmed ning põhilised tehnilised näitajad nagu tundlikkus või tundlikkuse sõltuvus mõõdetava objekti ja
Elektromagnetism – kiirendusega liikuvad laengud, kus on seotud omavahel elektri ja magnetväli, mõlemad väljad mõjutavad mõlemat välja Pööriselektriväli (mõiste ja eripärad) - kinniste, alguse ja lõputa jõujoontega väli, eripärad on need, et see väli pole potentsiaalne ehk seda välja ei saa kirjeldada potentsiaalse energia ja potentsiaali mõistega Elektromagnetiline induktsioon - elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel või juhtme liikumise tõttu muutumatus magnetväljas Induktsiooni elektromotoorjõud - töö, mida tehakse mitte-elektriliste jõudude ehk kõrvaljõudude poolt siis, kui laetud osake teeb suletud vooluringis ühe tiiru Faraday katsete kirjeldused Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog - suurus, mis näitab, kuivõrd j...
m 4 b Rahvusvahelises süsteemis: 1 A (amper) on sellise alalisvoolu tugevus I, mille puhul juhul kui ta läbib vaakumis teineteisest 1m kaugusel asetsevat kahte paralleelset lõpmata pikka sirgjuhti, siis need juhid mõjuvad vastastikku jõuga 2*10-7 N/m. 1 T (tesla) on sellise homogeense magnetvälja induktsioon B, mis mõjub jõuga 1N temaga risti asetseva sirgjuhi igale jooksvale meetrile kui seda juhti läbib 1 A. 1 Wb (veeber) on selline magnetvoog , mis läbib 1m2 tasapinda, mis on risti homogeense magnetväljaga, mille induktsioon on 1 T. Absoluutne elektromagnetiline mõõtühikute süsteemis: Voolutugevus - 1 CGSMI = 10A; 6 Magnetiline induktsioon - 1 gauss (1Gs = 10-4T) Magnetvoog 1 maxwell (1Mx = 10-8Wb) Gaussi süsteem kõik CGSE, CGSM 1.7. Magnetvälja põhiseadus 1.7.1. Gaussi teoreem vektori B jaoks B dS = 0
Elektromagnetism Kristiina Ojamets, 11a 1. Elektromagneetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris: kui kontuur liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog ; kontuur asetseb magnetväljas, mis muutub Elektromangeetilise induksiooni seaduseks on Faradi seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3
Keskmineväärtus P=Pm/2 Aktiivvõimsus Pa=U*I*cos(ro) Trafo ülekandearv k=n1/n2 Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised: l juhtme lõikude pikkus d juhtmete vahekaugus K keskkonnast sõltuv konstant (N/A2) B magnetinduktsioon (T) M raamile mõjuv jõumoment q osakeste laeng v kiirus Fii magnetvoog (Wb) Wm magnetvälja energia poolis (J) We magnetvälja energia (J) L induktiivsus (H) Ee - induktsiooni elektromotoorjõud (V) T periood (sek) f sagedus (Hz) N võimsus (N)
Keha omadust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Juhtmesüsteemi omadust säilitada endas voolu (elektrilaengu näitab inertne mass m liikumise inertsust juhtmes) näitab induktiivsus L Liikuva keha võimet teisi kehi liikuma panna näitab impulss Juhtmekeerus kulgeva voolu magnetvälja võimet voolu alal p=mv hoida näitab juhtmekeerdu läbiv magnetvoog = L I d F= dp i =- Newtoni II seadus (mehaanika põhivõrrand) dt Faraday induktsiooniseadus dt
Voolu puudumisel on osuti asend juhuslik. Mõnikord kasutatakse asendi nullimiseks lisamagnetit. Mõõteriist on ehitatud nii, et magnetvoo tihedus õhupilus on ebaühtlane. Voolude suunad mähistes valitakse selliselt, et mähistes tekkivad momendid oleksid vastassuunalised. Kui voolud mähistes on võrdsed, siis momendid kompenseeruvad vastastikku. Kui aga üks vooludest on suurem, siis pöördub mehhanism selliselt, et suurema vooluga mähis asuks õhupilu sellises osas, kus magnetvoog on väiksem ja nõrgema vooluga mähis asuks seal, kus magnetvoog on tugevam. Logomeeter mõõdab voolude suhet ja tema näit ei sõltu voolude absoluutväärtusest. Peale voolude suhte mõõtmise kasutatakse logomeetrit ka pingete suhte mõõtmiseks ning pinge ja voolu ehk takistuse mõõtmiseks. Magnetoelektriliste mõõteriistade eeliseks on kõrge tundlikkus, suur pöördemoment nõrkade mõõdetavate voolude korral, elementide hea stabiilsus ja välismagnetväljade väike mõju.
vahendusel voolu naaberjuhtmes; induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist ning toimib vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele (Lenzi reegel). Kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete tulemuse üldistada kujul, mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega (Faraday induktsiooniseadus). 3. Faraday induktsiooniseadus Φ = 𝐵𝑆𝑐𝑜𝑠𝛽 Mida siin valemis tähendavad Φ, B, S ja β? Φ - magnetvoog, mis näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. B - magnetinduktsioon S - vaadeldava pinna pindala β - nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel 4. Sõnasta Faraday induktsiooniseadus. Faraday induktsiooniseadus - juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 5. Sõnasta ja selgita Lenzi reeglit. Lenzi reegel - induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist ning toimib
laengu ja pinge jagatisega. *Plaatkondensaator F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsiooni nähtus Voolu, mis tekkis ringjuhtmes nim. indutseeritud vooluks ja nähtust, kui ringjuhtmes tekib ringjuhet läbiva magnetvälja muutuse tõttu vool, nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetvoog Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis . Ühik 1 Wb. Põhivalem =BScos, kus (Fii) on magnetvoog, B on pinna magnetinduktsioon S on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega (magnetvoo muutus, mis toimub ühe ajaühiku jooksul).
rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi väärtus sõltub 1) keerude arvust 2)rootori magnetilisest intuksioonist 3) staatori mähis mõõtmetest 4)rootori pöörlemis kiirusestTransformator on seade vv pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Transformaator koosneb 2 mähisest. 1) primaarne mähis 2) sekundaarne mähis. Transformaatori töö põhinebelektromagnetilise induksiooni nähtusel.Primaarmähisele rakendatud vahelduvpinge mõjul tekib tranf südamikus muutv magnetvoog, mis indutseerib mõlemas mähises emj mis on ühesugune kuna mähiste keerdude arvud ei ole võrdsed siis pole võtdsed kumbagi mähise kogu emj.
mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides () R ankrumähisega jadamisi ühendatud takistus oomides () k masinategur, sõltub masina ehitusest magnetvoog õhupilus, võrdeline ergutus vooluga Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab (tsentrifugaaljõud on võrdeline pöörlemiskiiruse ruuduga), toimub ergutusvoolu vähendamisega. TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min)
lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. 3.Difraktsioon ja Hygensi reegel Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Näiteks veelained jõuavad vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Muutuva õhupiluga induktiivanduril on elektritehnilisest terasest (räniga legeeritud süsinikuvaene teras, mida kasutatakse pehmemagnetmaterjalina elektrimasinate ja elektriaparatuuri magnetahelates) südamikule keritud mähis 2. Magnetvoog südamikus sulgub läbi südamiku suhtes liikuva ankru 3. Ankur on mehaaniliselt seotud detailiga mille liikumist või pöördenurka mõõdetakse. Induktiivanduri väljundsignaaliks on voolutugevus mähises st. I = f(). kus: õhupilu pikkus; 2 Mähis 3 liikuv ankur
siis pöial näitab juhtmele mõjuva ampere jõu suunda) Magnetväli on suunatud põhjapooluse poolt lõunapooluse poole. Homogeenne magnetväli Magnetvälja induktsioonivektorid on ühe suuna ja suurusega. Biot-Savart´i seadus. Para-, dia- ja ferromagneetikud Paramagneetik- nõrgendab elektrivälja; Diamagneetik- tugevdab veidi elektrivälja; Ferromagneetik- tugevdab tuhandekordselt elektrivälja Töö vooluga juhtme liigutamisel magnetväljas ja magnetvoog ???? Magnetvälja tugevus Iseloomustab ainult makrovoolude poolt tekitatud magnetvälja. ⃗ Magnetväljatugevus H antud punktis iseloomustab magnetvälja ruumi mingis punktis ega sõltu keskonna magnetilistest omadustest, vaid ainult välja tekitavast makrovoolude suurusest ja juhtme kujust. Magnetväljade kuju Sirgjuhtme magnetväli on ringikujuline (ümber juhtme). Magnetvälja suund määratakse kruvi reegli abil. Püsimagnet
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püs...
traatmähiseg pooli. Üks traatmähistest, mida nim primaarmähiseks, ühendatakse vahelduvpinge allikaga. Teine mähis mida nim sekundaarmähiseks ühendatakse tarbijaga (joonis A). Joonisel B on kujutatud transformaatori tingmärk. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Primaarmähist läbiv vool tekitab raudsüdamikus muutuva magnetvoo, mis indutseerib elektromotoorjõu mõlemas mähises. Magnetvoog tekib praktiliselt ainult trafoterase lehtede südamikus ja on kogu südamiku ulatuses ühesugune. Seega on ka induktsiooni elektromotoorjõu hetkeväärtus e mõlema mähise mistahes keerus ühesugune. Primaarmähises keerdude arvuga N1 indutseeritakse elektromotoorjõud e1=N1 e ja sekundaarmähises keerdude arvuga N2 indutseeritakse elektromotoorjõud e2=N2 e. Järelikult e1/e2=N1/N2. Mähiste aktiivtakistus on
Vooluringi sulgemiseks ühendatakse null ja faas. · Maandusjuhe roheline ja kollane. Mõeldud elektriseadmete korpuse ühendamiseks maaga, ei vältida rikkis seadme korral elektrilööki. · Generaator seade, mis muundab teist energiat elektrienergiaks. · Mehhaaniline generaator mehaaniline energia muutub elektrienergiaks. · Generaatori üldine põhimõte vooluga raam paikneb muutuvas magnetväljas, magnetvoog muutub, tekib induktsiooni elektromotoorjõud. · Kolmefaasilisel voolul saadakse vool kolmevoolukontuurist, mis on üksteise suhtes 120o nihutatud. · Ei=BSwsinwt · Kolmefaasi ühenduse juures üritatakse kõik faasid võrdselt koormata, siis on pinge neutraalil 0. Kolmefaasilist ühendust kasutatakse suuremate koormuste jaoks. · Tähtühendus on levinuim ühendus. · Aktiivtakistus selle tekitab tavaline takistus. Olemas ka alasivoolu korral. On
Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga.
Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d /dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid
ja rakendumisaeg ei ületa 20...30 ms. Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee. Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselülitisse sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroid-magnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud on võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises voolu ei teki, mis paneks kaitse rakenduma. Kui tekib lekkevool, siis voolude-väljade tasakaal kaob, südamikus tekib magnetvoog ja mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabssti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid. Erinevana teistest kaitselülititest lülitab rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisel koos
Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M. 9
Ei sõltu pingest ega laengust, sest ühe muutmisel muutub ka teine. 7. Võnkeringi tööpõhimõte-võnkumised toimuvad kui energia muundub, näiteks kondensatori elektrivälja energia muundub pooli magnetvälja energiaks ning see protsess hakkab korduma. Reaalses võnkeringis see takistuse tõttu sumbub, uuritakse sumbuvuse kiirust. Lenzi reegel- suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist ehk tekkiv induktsioonivool seisab alati vastu sellele, mis teda esile kutsub. 8. Millise seaduspärasuse järgi muutub võnkeringis kondensaatori energia? Kondensaator laadub ja tühjeneb vaheldumisi 9. Kuidas oleneb sumbuvate võnkumiste amplituud ja periood takistusest? Kas nad muutuvad ajas?
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
