docstxt/122694767426135.txt
Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Valem: Q =Lm (L aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1kg vedelikku auruks antud temperatuuril ; ühik 1 J/kg) Kondenseerumine: Q = -Lm Elekter ja magnetism Elektriväli Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C=1A1s 1 kulon on laeng, mis läbib 1 sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles on vool tugevusega 1 amper. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja -q üheskoos).
7-to ,+0 i ? { 4 tO,(* o .z _ _ O
3 ,T
KONTROLLTd6 nr. 5
ri,',;,J*cr...$*:r:-
or
x,rr"u",......YE-C......
MAGNETISM,VONIiU},IISED,LAINED
10- nor.eurber2004
,,'_1. Mii.irata t'ollib'ssi julrtmete ra*el juhtrue
iga rneetri
-- kohria
-"!
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
7-to ,+0 i ? { 4 tO,(* o .z _ _ O
3 ,T
KONTROLLTd6 nr. 5
ri,',;,J*cr...$*:r:-
or
x,rr"u",......YE-C......
MAGNETISM,VONIiU},IISED,LAINED
10- nor.eurber2004
,,'_1. Mii.irata t'ollib'ssi julrtmete ra*el juhtrue
iga rneetri
-- kohria
-"!
ELEKTROMAGNETISM KASUTAMINE Elektromagnetlaineid kasutatakse Käsitleb elektri. Ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid televisoonis, muundumisi.raadio- ja telefonisidedes, mobiiltelefonides, asukoha määramis süsteemides ELEKTROMAGNETLAINED jne. Need lained on magnetvälja levimine ruumis. See on ristlaine ning talevib vaakumis. ELEKTROMAGN...
-1Elektromagnetism käsitleb elektri-ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik see, et elektri-ja magnetvälja ei ole võimalik vaadelda teineteisest lahus(üks muutub teiseks ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu. Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste sellliseid muutusi, mis omakorda mõjutabad esimest suurust(nt. Matemaatiline pendel)EM-i juures avaldub tagasiside elektri-ja magnetvälja vastastikustes muutumistes. EM induktsiooni nähtuseks nimetatakse muutuva elektrivälja tekitamist muutuva magnetvälja poolt Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liiku...
Ivptk. MAGNETISM 1.Mis on magnetväli, mis on selle tekkimise põhjuseks? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha pool tekitatavat välja. Magnetväli tekib laengu kandjate liikumse tulemusel. 2. Mis on püsimagnet, selle poolused, kuidas käituvad magneti poolused omavahel? Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile...
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Magnetism" 1. Milliste kehade (osakeste) vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Liikuvate kehade vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli 2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja suund. Kontuur peab olema tasakaaluasendis. 3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 4. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetindukt...
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Füüsikaline maailmapilt Meie maailmad mikro maailm Meie isiklik ettekujutus ümbritsevast loodusest makromaailm Koolifüüsika Mehaanika Soojusõpetus Elektro magnetism Füüsika Optika Aine struktuur Universumi õpetus Mehaanika Mehaanika Kinemaatika Dünaamika Staatika Soojusõpetus Soojusõpetus Molekulaarfüüsika Molekulaar- Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika teooria Elektromagnetism Elektromagnetism
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. MAGNETID JA MAGNETISM Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.
Teda nimetati uuringus kolmandaks kõige mõjukamaks teadlaseks läbi aegade. Ka Albert Einstein kiitis heaks Maxwelli uuringuid, nimetates tema füüsika läbimurdeid ,,kõige põhjalikemaks ja viljakamateks, mida füüsikas Newtoni aegadest saadik nähtud on". Saavutused James Clerk Maxwell uuris Faraday elektri ja magnetismi vahelise seose ja jõuväljade ideed ning hakkas nendele rakendust otsima. Varsti avastas ta, et elekter ja magnetism on tegelikult ühe sama nähtuse erinevad väljendused, ja ta tõestas seda, tekitades vahelduvaid elektri- ja magnetlaineid lihtsast elektrivoolust. Ta leidis ka, et nende lainete kiirus oli sarnane valguse kiirusega (300 000 km/s) ja järeldas, nagu Faraday vihjas, et harilik nähtav valgus on tõepoolest elektromagnetilise kiirguse vorm. Ta väitis ka, et infrapuna- ja ultraviolettvalgus on üks ja sama asi ja
sedimentatsioon. Kas see on teooria või hüpotees, et Maa vedelas välistuumas toimivad konvektsioonivoolud tekitavad magnetvälja. Põhjenda. See on hüpotees, kuna magnetväljaga seonduv ei ole teadlestele täielikult selge. Paljud teadlased usuvad, et magnetvälja tekitavad konvektsioonivoolud, mis toimivad Maa vedelas välistuumas. Paraku ei ole see täiesti kindel. Mida see tähendab, et magnetiidi Curie temperatuur on ~580 oC? Kui magnetiidikristall jahtub allapoole 580 oC, kristalli magnetism justkui ''külmub'' -kristalli magnetism ei orienteeru enam ümber vastavalt muutuvale ümbritsevale magnetväljale. Seda temperatuuri, kus mineraali magnetism kinnistub, nimetatakse selle mineraali Curie temperatuuriks. Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi.
Magnetismi kontrolltöö Küsimused: 1. Mida nimetatakse magnetväljaks? 2. Millist mõju avaldab elektrivool magnetnõelale? 3. Defineerige Ampére seadus. (valem, mida iga täht tähistab) 4. Mida mõõdetakse teslades ja kelle järgi on ühik endale nime saanud? 5. Mis on vasaku käe reegel? 6. Mida nimetatakse magnetinduktsiooniks? 7. Mis on solenoid? 8. Milliste reeglitega saab määrata vooluga juhtme magnetvälja jõujooni? 9. Mis on püsimagnet? 10. Mida on joonisel kujutatud. Nimetage numbritega tähistatud osad. Ülesanded: 1. Kaks paralleelset juhet pikkusega 2,5 meetrit asuvad teineteisest 10 sentimeetri kaugusel, voolu tugevused juhetes on 10A ja 15A. Kui suure jõuga mõjutavad juhtmed teineteist. 2. Homogeenses magnetväljas paiknevale 60cm pikkusele juhtmelõigule, mida läbib vool tugevusega 10A, mõjub jõud 0,25N. Välja magnetinduktsioon on 0,1T. Kui suur on nurk...
Ferromagneetiku niisugust omadust nimetatakse magnetvmäluks. Sellel põhineb magnetiline infosalvestus. 2) Magnetiliselt pehmed- neid kasutatakse megnetvälja tugevdamisel. Neid kasutatakse näiteks elektromagnetite või trafode südamikes. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kasutatud kirjandus 1. Tarkpea, Kalev Füüsika XI klassile 1. osa, elekter ja magnetism 2. www.abiks.pri.ee/www/?leht=fyselII&m=k Füüsika XI klass 3. www.miksike.ee Magnetism
Pierre Courie 1859 1906 Lapsepõlv Sündis Pariisis, Prantsusmaal. Prantsuse füüsiku poeg. Õppis koduõppel. Tugev matemaatikas ja geomeetrias. Oli kiire õppija. Töötas laboris. Tegi vanema vennaga füüsikalisi katsetusi. Avastused Formuleeris kristallide struktuuri sümmeetriaprintsiibi. Radioaktiivsus. Magnetism. Courie kaal. Isiklik elu Abielus Marie Curiega. Abielust sündis kaks tütart. Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. aastal. Sai oma töö eest vähe palka. Kandideeris Teaduste Akadeemiasse. Suri tänava õnnetuses 19.aprillil, 1906.
Aurora { Mariliis Kolk 10.C 2013 aka northern lights Aurora Borealis in the north Aurora Australis in the south flows of particles and magnetism mirrorlike images that occur at the same time General information result of collisions between gaseous particles in the Earth's atmosphere with charged particles released from the sun's atmosphere the earth's magnetic field is weaker at either pole and therefore some particles enter the earth's atmosphere and collide with gas particles Cause highaltitude oxygen: red most common yellowishgreen Appearance
vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju on makromaailma suurte kehade kooshoidmiseks. Nt: planeete hoiab päikese ümber tiirlemas gravitatsiooniline vastastikmõju. James Clerk Maxwell (1831-1879) Ta näitas et tõmbumisel ja tõukumisel pole tegemist kahe eraldi mõjuliigiga. Elekter ja magnetism on omavahel tihedalt seotud, nad on ühesuguse olemusega. Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust elektromagnetilisest vastastikmõjust. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektriseeritud kehad võivad omavahel nii tõmbuda kui ka tõukuda Hõõrudes plastmassi villase riidega, hakkab see paberitükikesi ligi tõmbama Sageli tõukuvad juuksekarvad pärast kammimist üksteisest eemale
Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavaliseltmagnetitega. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena – elektromagnetväljana. Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal. Taani füüsik Hans Christian Orsted oli esimene, kes uuris seost elektrivoolu ja magnetism vahel. Magnetvälja jõujooni tegelikult ei eksisteeri, nende kujuteldav suund on põhjapooluselt lõunapoolusele Magnetvälja jõujooni saab nähtavaks muuta rauapuru abil. Elektrivool tekkib juhtmes ainult siis, kui magneti harude vahel liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Seda voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Induktsioonivoolu suund sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. Indutseeritava elektromootorjõu sound määratakse parema käe reegliga.
tugevam magnetväli b) kaugusest magnetist- mida kaugemale magnetist, seda nõrgemaks jääb magnetväli 6)Maa kui magnet! Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste lähedal. Need on vastupidiselt ja ujuvadteatud piirkonnas.Maa magnetvälja tõestab kompass. Kompassi põhjapoolus tõmbub põhjas asuva magnetilise lõunapoolusega. Pooluste lähedal kompass valetab. 7) Elektrivoolu magnetism, iseloomusta! Osutub, et elektrivoolul on lisaks elektriväljale ka magnetväli. Magnetilised omadused on senikaua, kuni on elektrivool( katse pooli ja magnetiga) 8) Mis on elektromagnet? Elektromagnetiks nimetatakse pooli koos raud südamikuga. Erinevus püsimagnetitest on see, et koos elektrivooluga kaob ka magnetväli. Kasutatakse : metalli tõstmiseks, keskkonna puhastamiseks rauajäätmetest,
Ülijuhtivus Ülijuhtivus Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes Elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juurest järsult nullini. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekussre toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk. Mõnede ainete ülijuhtivuse kriitilised temperatuurid. Sc an n ed a t 13.12.2009 16- 57.jp g BCS-teooria Töötasid välja 1957.a välja ameeriklased John Bardeen, Leon Cooper ja John Schrieffer. Elektronide liikumist ilma vastastikmõjuta kristallvõrega seletab teooria elektronipaaride ehk Cooperi paaride tekkimisega. Sama põhjus, mis vähendab metallide harilikku juhtivust, tingib nende ülijuhtivust. Positiivne ioon, mis tõmbab enda poole kah...
Kas see on teooria või hüpotees, et Maa vedelas välistuumas toimivad konvektsioonivoolud tekitavad magnetvälja. Põhjenda. See on hüpotees, kuna magnetväljaga seonduv ei ole teadlestele täielikult selge. Paljud teadlased usuvad, et magnetvälja tekitavad konvektsioonivoolud, mis toimivad Maa vedelas välistuumas. Paraku ei ole see täiesti kindel. Mida see tähendab, et magnetiidi Curie temperatuur on ~580 oC? Kui magnetiidikristall jahtub allapoole 580 oC, kristalli magnetism justkui ''külmub'' -kristalli magnetism ei orienteeru enam ümber vastavalt muutuvale ümbritsevale magnetväljale. Seda temperatuuri, kus mineraali magnetism kinnistub, nimetatakse selle mineraali Curie temperatuuriks. Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi.
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski e...
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski...
Magnetism tekib juhul, kui elektriväli tugevneb või nõrgeneb. Püsimagnetid keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute ke...
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km
Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved.
Sellele küsimusele saadi vastus 19. sajandi keskel, kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikmõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. 20. sajandi künnisel avastati elektron, aineosake, mis ongi kõigi elekrinähtuste põhjustajaks. Esimene hõõglamp leiutati Warren de la Rue poolt 1820-ndal aastal, aga esimene praktiline hõõglamp tehti Edisoni poolt. Michael Faraday oli huvitatud elektromagnetist ja katseid tehes tuli ta järeldusele: Miks ei võiks magnetism teha elektrit? 1831. aastal tegi ta vasest pooli ja magnetitega esimese elektrimootori. 1887-1888 aasta talvel ehitas Charles F. Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Alessandro Volta näitas kui niiskus tuleb kahe erineva metalli vahele, tekib elekter
400800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200300 km ja võib ulatuda 1000 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast.
Saab saata üle pikema vahemaa, elektrivõrkudes liigub sellist liiki vool Sellist liiki vool tuleb arvuti jaoks muuta alalis-vooluks Alalisvool ja vahelduvvool Direct curent DC Alalisvool Altered curent AC Vahelduvvool Elekter mis voolab elektrivõrgus ja mida me seadmete tööks kasutame on dünaamiline Elekter mis korjub esemete hõõrdumisel mingi aine pinna kohale, tekitades selle peale elektrivälja on staatiline Elekter ja magnetism Elekter ja magnetism on omavahel seotud, kui juhis liiguvad elektronid, tekkib selle juhi ümber magnetväli, samuti on võimalik magnetväljaga sundida elektrone liikuma Võrguvoolu standardid Euroopa standard 220-240V 50Hz ~3A Ameerika standard 110-115V 60Hz ~6A Enne mistahes seadme vooluvõrku ühendamist tuleb veenduda: mis standardile vastab seade, millisele vooluvõrk. Vale standardiga seadme vooluvõrku lülitamine toob tavaliselt kaasa seadme hävimise 220V toitekaabel maandusega
Kui väljad vastupidised siis tõmbuvad. Kontsentreerumise reegel. Maakera magnetväli Kompassinõel näitab koguaeg jõujoone suunda. Kui liikuda kompassinõela suunas, siis ma jõuan magnetilisele lõuna/põhjapoolusele. Nurk Geograafilise ja Magneetilise pooluse vahel on DEKLINATSIOON Nurk kui palju näitab maa sisse kompass on INKLINATSIOON Kui on magnetväli siis on järelikult Rauast TUUM, sise ja välistuuma liikumise tagajärjel tekib magnetism. Mis siis juhtub kui magnetväli ära kaob, ja kas see on üldse võimalik? http://futurism.com/6-horrible-consequences-earth-losing-magnetic-field/ Kui poleks magnetvälja, poleks ka atmosfääri. Kaitseb kosmiliste kiirguste eest Lükkab osakesi eemale. Laetud osakeste suunamine magnetväljaga. Lorentzi jõud. Kuidas magnetväli mõjutab osakesi? Lorentzi jõud ühele laetud osakesele mõjuv jõud (magnetväli) FL(pöidla järgi) = q * v(sõrmepidi) * B(peopessa) * sin
ühesuguse kiirusega. Seotud massiga. 17 saj lõpul I.Newton üldistas ja pani kirja matemaatiliselt gravitatsioonilise vastastikmõju seaduse. Esineb kõikide kehade vahel. Suhteline sagedus 10 miinus 38ndal. Mõjuraadius - lõpmatu. 2)Nõrk vastastikmõju - avastati seoses radioaktiivsusega. Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 15ndal .Mõjuraadius on 10 miinus 18ndal m. 3)Elektromagneetiline - 1864 a. J.C.Maxwell näitas, et elekter ja magnetism on omavahel seotud. Esineb elektriliselt laetud kehade vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 2. Mõjuraadius - lõpmatu. 4)Tugev vastastikmõju - kui suured võivad olla aatomi tuumad (kuni 2000 osakest). Esineb nukleonide vahel. Suhteline tugevus on 1. Mõjuraadius on 1 rööpkülikureeglit: liidetavatele vektoritele ehitatud rööpküliku diagonaal on võrdne nende vektorite summaga hulknurga reegel: kui viia iga liidetava
Armastus 9.klass Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline, mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua ...
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoone...
Füüsika Magnetid Õpilane: Klass: Õpetaja: Tallinn 2014 Mis on magnetid? Me kõik teame magneti tüüpilisi omadusi: nad tõmbavad spetsiaalseid metalle enda poole, neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine
......................................................................................... 24 4.2.3. Termodünaamika.........................................................................................................24 4.2.4. Entroopia..................................................................................................................... 25 4.2.5. Külmkapp ja soojuspump............................................................................................25 5.1. Elekter ja magnetism......................................................................................................26 5.1.1 Staatiline elekter...........................................................................................................26 5.1.2 Pinge..............................................................................................................................26 5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus................................................................................26 5
Sissejuhatus: univ. On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimi...
Püsimagnetid. http://afyysika.onepagefree.com/files/P%C3%BCsimagnet.pdf 4.jan.2012 Luku-Expert. Magnetid. http://www.lukuexpert.ee/magnetid 7.jan.2012 Delfi. Magnetiga saab paremakäelise inimese muuta vasakukäeliseks. http://forte.delfi.ee/news/teadus/magnetiga-saab-paremakaelise-inimese-muuta- vasakukaeliseks.d?id=33442027 7.jan.2012 Arst.ee. Magnetid leevendavad pingeid. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28664/magnetid-leevendavad-pingeid 7.jan.2012 Amagnet. Magnetväli ja magnetism. http://www.amagnet.eu/et/hea-teada/magnetitest.html 7.jan.2012 Timpmann, K. 1999. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tallinn. Kirjastus Koolibri.
kontuuris magnetvälja muutumisel annab tunnistust sellest, et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud, ehk induktsiooni elektromotoorjõud. Induktsioonil on elektrotehnikas väga tähtis osa selle abil saame tekitada elektrivoolu. Juhtmes tekib pinge, kui: · see liigub paigalseisvas magnetväljas · magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes · magnetväli ja juhe on paigal, aga muutub magnetvoo tihedus 2.2 Magnetism Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast
Joseph Rudyard Kipling was a British author and poet. He was born on 30 December 1865 in Bombay, in India which was part of the British Empire then. he is best known for his works of fiction The Jungle Book (1894) (a collection of stories which includes Rikki-Tikki-Tavi), Kim (1901) (a tale of adventure), many short stories, including The Man Who Would Be King (1888); and his poems, including Mandalay (1890), Gunga Din (1890), and If-- (1910).He is regarded as a major "innovator in the art of the short story"; his children's books are enduring classics of children's literature; and his best works speak to a versatile and luminous narrative gift. Kipling was one of the most popular writers in English, in both prose and verse, in the late 19th and early 20th centuries. In 1907, he was awarded the Nobel Prize in Literature, making him the first English language writer to receive the prize. Among other honours, he was sounded out for the Br...
vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu olemasolu tähendab elektromagnetilise vastastikmõju olemasolu. 1) elektrilaengut omavad elektronid e, 2) prootonid +e, 3) kvargid +2/3 ja -1/3,
Korduvatel pooluste vahetumisel tekib miljonite aastate lõikes erisuunaliste magnetväljadega tardkivimite kihistik. Magnetvälja kaitseülesanne Päikesetuul mõjutab Maa magnetvälja. Samas Maa magnetvälja mõjul kõverdub päikesetuule osakeste liikumise trajektoor nii, et osakesed kaotavad suure osa oma energiast ja edasisel atmosfääri sisenemisel (pms pooluste lähedal) ei mõjuta elu enam laastavalt. Need osakesed tekitavad ka virmalisi. Earts`s Magnetism in HD 7:39 http://www.youtube.com/watch?v=yEYy_nVC4L0 Maa magnetvälja inimesed ei tunneta. On taimi, mille lehed pöörduvad serviti N-S suunas. Lindude ränne toimub osalt magnetvälja järgi orienteerudes. Maal esineb ka magnetilise anomaalia piirkondi, kus magnetnõel ei võta kindlat asendit. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned Internetist võetud joonis, mis pole füüsikaliselt korrektne Maa magnetväli kaitseb Maad päikestuule eest
Füüsika Mida näitab laeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1. Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist? Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad üksteise suhtes. 2. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10 astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määra...
Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne. Murrangliikumistega seostatakse süvavulkanismi ja magmatismi. Maavärinad- toimuvad siseenergia arvel, kuid on ka eksogeenseid põhjusi, näiteks langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus. Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma. Magmalistel protsessidel tekivad tardkivimid. 6. Eksogeensed protsessid Välisdünaalmilised ehk eksogeensed protsessid. Energiaallikas on väljastpoolt Maad näiteks Päikeseenergia arvelt.
Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast transformare ehk muundama. Transformaatorite võimsus võib olla väga erinev murdosast V A kuni GV A ja pingega kuni sadade kilovoltideni. Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet on keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus.
Tallinna Nõmme Gümnaasium James Clerk Maxwell Referaat Koostaja: Johanna - Margaret Eisen 12b klass Tallinn 2007 Sisukord: Elulugu ja haridustee..............................................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keel...
-hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik 43. J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte. Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste Taju subjektiivsus 44. Müller-Lyeri illusioon. Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed, sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust 45. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Hüpnoosi olemus teadmata Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine Sisendatakse kujutlusi Pole alateadvuslik vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendavus Teadvus tegelikult ikka kontrollib-nt kardad, et hakkad strippama keset seanssi, siis teadvus ei lase sel juhtuda ja ikka kontrollib Mesmer: väga kuulus ja edukas. Ütles,et hüpnoosi mõju kestab nii kaua kuni ta on ligidal
Pärast nende uurimist avastas mees, et on olemas mingisugune üleüldine gravitatsiooniline vedelik. Ning see avaldab ka mõju inimesele. Ning sellist uurimist ja nähtust hakati kutsuma ,, animaalseks magnetismiks". Seejärel oli tema eesmärk rajada magneetiline polaarsus patsiendi ja tervendaja vahel. Kõige iroonilisem on aga see, et Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud püshholoogiline vaid füüsikaline. Kuna ta arvas, et magnetism on see, mis ravib patsiente. Franz Anton Mesmer võib küll olla tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos, kuid hüpnoosi isa tiitlit peaks tegelikult kandma hoopis soti arst James Braid (1795 1860). Braidis oli 5 olemas kõik see mida Mesmeris polnud. Ta oli järelandmatu ja asjalik, plaanipärane oma teadustöös ning mitte aldis liialdustele. Üks siiani kestev saavutus on Bradi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
