asi, mis oleneb taustsüsteemi valikust Diamagneetilikuteaatomi magnetmoment on 0 nt täiesti kerasümmeetriliste elektronide liikumise puhul, heelium, argoon, neoon. Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib→lisaringvoolu tekkimine→lisamagnetmoment.Diamagneetikukes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinktusiooniga. See on jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. X‹o, μ=0,99992.Magnetiline astuvõtlikus X on neg ja väike ja konstante, ainult ülijuhis on see täpselt -1, indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga. Paramagneetiku aatomite magnetmoment on nullist erinev nt täiesti kerasümmeetrilise elektrodine liikumise puhul, hapnik, liitiusm, alumiinium. Välises väljas orienteeruvad need
mõjutavad üksteist lisaks elektrilistele jõududele ka magnetiliste jõududega. Magnetilised mõjud toimuvad samuti välja kaudu (magnetväli). Liikuvad laengud mõjutavad ümbritseva ruumi omadusi tekitades magnetvälja, kusjuures see väli mõjub jõuga liikuvatele laengutele. Vooluga juhid mõjutavad üksteist magnetvälja abil. Magnetväli on vektorväli. µ 0 q(v × r) Magnetinduktsioon kiirusega v liikuva laengu q korral B = 4 r3 B on v ja r vektoritega risti 5 H H µ = 4 10 -7 = 1,26 10 -6 - magnetiline konstant m m v×E 1 B = 0 µ 0 (v × E ) = 2 0 µ0 = 2
Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus 8. Test 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. diamagneetikud- nõrgendavad neile mõjuvat magetvälja b. ferromagneetikud: tugevdavad c. paramagneetikud: veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. erinimeliste pooluste vahel tõmbejõud b. samanimeliste pooluste vahel tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolust 4. Magnetväljas asuvale vooolusle mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vahelisest nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga. 7
µ= ka nõrgnedada. Bvaakum Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva
magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbuvad b. Samanimelised poolused tõukuvad 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magentvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga
pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: kui kujutada ette, et magnetinduktsiooni vektorsuundub vasaku käe peopessa ja voolu suund ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab väljasirutatud pöial jõu suunda. ,kus k on võrdetegur. 4. Magnetiline induktsioon, juhile avalduva jõu suund (+ valem ja mõõtühik) Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI-süsteemi ühikuks tesla (T), mis avaldub SI-põhiühikutes kg⋅s-2⋅A-1 Magnetiline induktsioon (B) iseloomustab magnetvälja tugevust. [ ] [ B ] SI = F = N = kg I ∗l A∗m s 2 A =1 T . 1T on magnetiline induktsioon, milles voolule
voolusuund läheb väljasirutatud sõrmede poole. Võrdetegur B Iseloomustab magnetvälja ja teda nimetatakse magnetvälja magnetinduktsiooniks. B = F/ (I*l*sin). Ühik: T, 1 tesla on sellise magnetvälja madnetinduktsioon, milles 1 m pikkudele 1 amprise voolutugevusega juhile mõjub jõud 1 N kui juht on risti magnetvälja jõujoontega. Magnetilise induktsiooni vektor . Jõud on vektorite ja vektorkorrutis. Magnetvälja jõujooned Mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Vooluga raam magnetväljas ja selle kasutamine Magnetväljas asuv vooluga raam hakkab magnetjõudude mõjul pöörduma ja peatub asendis, kus magnetjõud tasakaalustuvad. Tasakaaluasendis raami tasapind on risti magnetvälja suunaga. Selleks, et raam pöörleks pidevalt ühes suunas, on vaja muuta raami külgedele mõjuva magnetjõu suunda hetkel, mil raam on jõudnud tasakaaluasendisse. Seda tehakse voolu suuna muutmisega raamis.
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
aasta tagusest ajast – seega on Kuud ajaloo jooksul tabanud vähemalt kaks suurt meteoriidi „rünnakut“. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis on kokkupõrgetest tekkinud armid jäänud Kuu pinnale enam-vähem sellisena nagu nad tekkisid. Tõenäoliselt tabas samasugune meteoriidirahe tol ajastul ka Maad, kuid siinne atmosfäär ja hüdrosfäär on enamiku neist jälgedest ära pühkinud. Kuu magnetväli on nõrk. Selle magnetinduktsioon on kõigest 1 … 100 nT. Et Kuu pöörlemistelg on peaaegu risti tema (ja Maa) tiirlemistasandiga, siis Kuul aastaaegu ei esine. Et Kuul kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Maa täpselt sama palju aega kui ühe täispöörde tegemiseks ümber oma kujutletava telje on Kuu kogu aeg suunatud Maa poole ühe ja sama küljega. Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
ja ookeanid on aga pärit kokkupõrgetest 2,5 … 3,7 miljardi aasta tagusest ajast – seega on Kuud ajaloo jooksul tabanud vähemalt kaks suurt meteoriidi „rünnakut“. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis on kokkupõrgetest tekkinud armid jäänud Kuu pinnale enam-vähem sellisena nagu nad tekkisid. Tõenäoliselt tabas samasugune meteoriidirahe tol ajastul ka Maad, kuid siinne atmosfäär ja hüdrosfäär on enamiku neist jälgedest ära pühkinud. Kuu magnetväli on nõrk. Selle magnetinduktsioon on kõigest 1 … 100 nT. Et Kuu pöörlemistelg on peaaegu risti tema (ja Maa) tiirlemistasandiga, siis Kuul aastaaegu ei esine. 7. MAA JA KUU PERIOODILINE LIIKUMINE 7.1. MAA PÖÖRLEMINE Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine.
F B= . Il Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnet- nõela põhjapoolus (joonis 4.27). Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on üks tesla. Üks tesla (1 T) on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A mõjub välja poolt jõud 1 N 1N 1T = . 1 A 1 m 3.2.3. Elektromagnetväli Ühtse elektromagnetvälja kirjeldamist alustame ühe nähtuse vaatlemisega, mis näitab elektri- ja magnetväljade seotust. See nähtus on elektromagnetiline induktsioon,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
