Vastus: kahe vooluga juhtme vahel mõjuva jõu kaudu 4.Magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud. Millistes seadmetes seda nähtust kasutatakse? Vastus: elektrimootor 5.Vooluga juhtme kõrval asuva magnetnõela ümberpöördumine näitab, et...... Vastus: voolu suund juhtmes muutus 6.Magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud. Millistes seadmetes seda nähtust kasutatakse? Vastus: juhtme ümber on magnetväli. Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon- füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastabas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus Tähis: B See näitab magnetjõudu Fm, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmlõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Kontrollküsimused: 1.Mida tuleks teha, et muuta elektromagneti poolused vastupidisteks? Vastus: muuta voolu suunda mähises
magnetväli muutub, mille tulemusena tekib juhtmes elektrivool. 6. Mis on induktsiooni vool? Induktsiooni vool on muutuva magnetvälja tagajärjel tekkiv elektrivool. 7. Induktsiooni elektromotoorjõud (emj). Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool. 8. Millistest suurustest sõltub pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otstel? Valem. magnetinduktsioon U= v*l*B*sin kiirus pikkus 9. Mida näitab magnetvoog? Valem, ühik. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. 1Wb = 1T*1m2 magnetvoog = B*S*cos pindala 10. Faraday induktsiooni seadus? Valem
väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti voolu ja magnetvälja suunaga. F = I B l sinα B=F/Il F = vooluga juhtmele mõjuv jõud (N) I = juhet läbiv voolutugevus (A) l = magnetväljas asuva juhme pikkus (m) α = nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel B = magnetinduktsioon (T) (Tesla) Lorenz´i jõud– jõud, mis mõjub osakestele juhul kui nad asuvad magnetväljas. Mõõdame samamoodi nagu Ampere´i jõudu (vasaku käe reegliga). F = q v B sinα q = laengu suurus (C) v = laengu liikumiskiirus (m/s) α = nurk laengu (positiivse) liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivälja.
esineva elektrivooli tugevuse muutumise tõttu. I e = -L L induktiivsus (1H) t Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrimagnetilise induktsiooni seisukohalt ning võrdub endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse suhtega. L= / I/t Magnetvoo ühikuks SI-s on üks veeber (1 WB). Üks veeber on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 ruutmeeter selle pinnaga ristuvas magnetäljas, kui välja magnetinduktsioon on 1 Tesla. Defineerimiseks kasutatakse valemit = BS cos. 1 Wb= 1T*1m² Üks tesla defineeritakse valemist F= BIl sin B= F/ Il Üks tesla (1T) on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub välja poolt jõub 1N. 1T= 1N/ 1A*1m Induktiivsuse ühik SI-s on henri. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega üks amper ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt
Q-soojushulk [1J] näitab vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suunda. I-voolutugevus [1A] Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks: Kui asetada vasak R-juhi takistus [1] käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad pos. laengu liikumise suund t-aeg [1s] magnetvälja magnetinduktsioon oleks suunatud peopessa ning väljasirutatud pöial näitab laengule mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lenzi reegel: Suletud voolukontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab
(l ühine pikkus) kehtib: r , F F E= B= Välja kirjeldab elektrivälja tugevus (E-vektor) q Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B-vektor) I l SI ühik 1N/C (njuuton kuloni kohta) = 1 V/m - volt meetri SI ühik tesla 1 T = 1 N/(A m) - njuuton ampri ja meetri kohta kohta Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas Sirgvoolu I1 magnetinduktsioon sirgvooluelemendi I2 l F12 q q q asukohas
Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised. kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t Magnetinduktsioon e B-vektor: näitab j, mis mõjub ühikulise vooluga ja reservuaarist, teeb kasulikku tööd annab algolekusse minnes soojust. ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, Elektrostaatiline väli:paigalolevaid laenguid ümbritsev väli
Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis.Q=B-*S-=Bscos2 Vektorite skalaar korrutis on nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise koosseisu korrutis Pinnavektor antud tasapinna pinna vektor on vektor, mille pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga. B-magnetinduktsioon(T), S-pindada(m2),2-nurk magnetvälja ja pinnamooli vahel, Q- magnetvoog. Sisuliselt näitab magnetvoog kui palju jõujooni läbib antud pinda. Magnetvoogi mõõtmiseks on 3 võimalust: Nurka muuta, muuta pinna pindada. Faraday induktsiooniseadus- suletud kontuuris tekkis induktsiooni elektromotoorjõud on absoluutväärtuselt võrdne magneet liikumise kiirusega läbi selle kontuuri. Lenzi reegel: Suletus kontuuris tekib induktsiooni vool on suunatud nii, et ta oma magnetvälja püüab takistada välise magneeto muutmist läbi selle kontuuri. Selleks, et Lenzi reegli abil leida induktsioonivoolu suunda tuleb: 1) teha kindlaks välise magnetv...
See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu ning ühendab sinna tarbija saame elektrivoolu. Kasutegur on väga kõrge! Valemid: U1/U2=N1/N2=I1/I2=K 1 primaarahel 2 sekundaarahel K trafo ülekandetegur K < 0 pinge tõuseb K > 0 pinge alaneb Impulsimoment L=m*v*r Jõud (Faraday seadus) F=(K*I1*I2*l)/d µ0*E0=1/C2 Juhtmele mõjuv jõud magnetväljas F=B*I*l*sin Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t Ei=-k*Fii/t U=A/q A=F*s Wm=L*I2/2 We=C*U2/2 Fii=-Ei*t => L*I => B*S T=1/f f=1/T Ringsagedus w=2f Efektiivväärtus E=Em /2 Elektromotoorjõud E1=-Fii/t Amplituudväärtus Em=B*S*w
Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega U(klemmipinge). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. ***Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U = v l B sin V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel ***Näide: Tartu-Tallinna kiirrong sõidab kiirusega 108 km/h piki magnetilist meridiaani kulgeval teelõigul. Kui suur pinge tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu vaguniratta telje otstele? Rööbaste vahekaugus on 1524 mm ja Maa magnetinduktsiooni vertikaalkomponent Eestis 48 T. 2. Faraday katsed Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes.
Vasaku käe reegel: Kui vaskaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suuna ja magnetväli on suunatud peopessa, näitab pöial juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Kruvireegel- Vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooni printsiip- Kehade süsteemi poolt tekitatud magnetinduktsioon on võrdne üksikute kehade poolt tekitatud magnetinduktsioonide summaga. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal. ?=B /B F= 0 q*v*B*sin? Magnettormid on magnetvälja lühiajalised muutused tingitult päikese aktiivsusest.
samasuunalised. ● Voolu muutmine juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Kui võtta kaks paralleelset sirgjuhet, millest üks on läbi lüliti ühendatud vooluallikaga, siis lüliti sulgemisel suureneb voolutugevus juhtmes nullist kuni mingi lõppväärtuseni I. Vastavalt kasvab ka selle voolu magnetväli. Magnetvälja tugevnemine on aga samaväärne lähenemisega välja tekitavale juhtmele. Kuna vooluga sirgjuhtme magnetinduktsioon on pöördvõrdeline kaugusega sellest juhtmest, siis mõjub juhtmest 1 tingitud magnetvälja levik juhtme 2 suunas. Seda laadi liikumine indutseerib juhtmes 2 meie poole suunatud voolu. Voolu sisselülitamine juhtmes tekitab vastupidise suunaga voolu naaberjuhtmes. 2. Võtke üldiselt kõik kolm katset kokku ja kirjeldada, mis Faraday katsetes juhtus. Faraday katsetest selgus järgnev: liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes; vooluga juhtme liikumine tekitab
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
välja Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam MAGNETVÄLI Magnetvälja põhiomadused: Magnetvälja tekitab elektrivool Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule MAGNETVÄLJA JÕUJOONED Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned Magnetvälja jõujooni saab nähtavaks muuta rauapuru abil TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! KÜSIMUSI ?
pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Jõud on alati risti nii voolu- kui ka magnetvälja suunaga. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühiklise vooluga ja ühikuluse pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. F=B*I*l Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T. M=B*I*S*cos (M-raamile mõjuv jõumoment) Mootor: alalisvoolu mootoris on pöörlevaks osaks juhtme kontuurid, mis lülitavad kordamööda vooluringi ja staatoriks on püsi-või elektromagnet. B=(k*I)/d Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonte suuna määrab magnetnõel, neid saab nähtavaks teha magnetpuruga, mida tihedamalt nad on seda tugevam on väli, nad ei lõiku kunagi, on kinnised kõverad.
Magnetism tekib juhul, kui elektriväli tugevneb või nõrgeneb. Püsimagnetid keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute ke...
1- Elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 2- Pööriselektriväli on väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 3- Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. 4- U = v*l*B= sin , kus v- juhtmelõigu kiirus(m/s), l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes
9. Elektrodünaamika Märksõnad: elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivsus, võnkering, Thompsoni valem, vahelduvvool. Oskused: ülesannete lahendamine Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohta, ülesannete lahendamine Thompsoni valemi kohta. E elektromotoorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, T-võnkumiste periood, L induktiivsus, C mahtuvus. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas: = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrd...
Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. Faraday induktsiooniseadus- juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni emj. on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. (magnetkaart, Elektrikarjus, induktsiooniahi, heli taasesitamiseks, magnetsummuti) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. (veeber (Wb))= B(tesla(T)) S(m2) cos , B- magnetinduktsioon, S-pinna pindala, -nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel. Lenzi reegel- induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Endainduktsiooni nähtuseks - elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L(ü. H) näitab, kui suur endainduktsiooni emj. tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Ampermeeter voolutugevuse I mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema väike. MAGNETVÄLI Püsimagnet ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas: F B magnetinduktsioon (ühik: 1T) 1N B= 1T = I l I voolutugevus 1A 1m l juhtmelõigu pikkus Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. Ka magnetväljas kehtib superpositsiooniprintsiip, mis seisneb selles, et erinevate kehade poolt mingis punktis tekitatudmagnetväljade B-vektorid tuleb reultantvälja B-vektori leidmiseks liita.
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas. =B*S*cos B-magnetinduktsioon, S- voolukontuuri pindala, cos-nurk magnetinduktsiooni ja pinnanormaali vahel. Mõõtühik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivool...
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul ...
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Pööriselektriväli. Pööriselektriväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörisjooned. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge-Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge avaldub kujul U=vlBsin, kus v on juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes, B magnetinduktsioon, l juhtmelõigu pikkus ja nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel. Induktsiooni elektromotoorjõud- Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mida juhet liigutav kõrvaljõud teeb ühikulise positiivse laengu ühekordseks läbiviimiseks vooluringist. Faraday katsed. Faraday tegi elektromagnetilise induktsiooni uurimisel väga palju katseid. Kui kasutada on tester või mõni muu voolutundlik mõõteriist,
ühiklaeng läbi kogu vooluringi samasse ounkti tagasi Ohmi seadus vooluringi kohta- voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Magnetism Magnetväli- liikuvate laetud kehade vahel mõjuv jõuväli.On alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet- keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magnetinduktsioon- magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Jõujoon- kujutletav joon magnetiliselt põhjapooluselt lõunapoolusesse. Jõujooned on kinniselt kõverad. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud- K=2x10-7 Nxm/A2 Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud
selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas (tähis , mõõtühik 1 Wb veeber) Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu Magnetvoog sõltub: · Sõltub magnetinduktsioonist (B-st) · Pinna suurusest (S) · Pinna ja magnetvälja jõujoonte vahelisest asendist Pinnanormaal kasut. pinna iseloomustamiseks Ühe veeberi definitsioon Üks veeber on magnetvoog mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (T) Faraday induktsiooni seadus - Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu 1 volt (vastavalt Faraday seadusele) Lenzi reegel Sõnastused: 1. Induktsiooni voolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis vool põhjustab 2. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda vooluesile kutsuvale põhjusele
1. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid ja võrrandeid, aga oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday katsed võib jaga kolme gruppi: · Püsimagneti liikumine juhtme suhtes (liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes).
Generaator, asünkroonmootor, trafo 5. Valemid I U1 n 1 =BS = i = L T = LC 2 =k = 1 T= t t U2 n2 f magnetvoog B magnetinduktsioon S pindala elektromotoorjõud t aeg L induktiivsus I voolutugevus n keerdude arv E energia C mahtuvus f sagedus k ülekandearv 6. Näidisülesanded õpikust lk. 20, 44, 64, 70, 78
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Farady induktsiooniseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. .kus on elektromotoorjõud voltides , on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu.See arv on määratud jõu joonte tihedusega. Magnetvoogu saab leida järgmise valemi kaudu: , kus B-magnetinduktsioon, S- pindala. nurk pinna normaali ja ...
6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud (laenguid kinnises kontuuris ,,liikuma panev jõud") on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 10) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab või siis b)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjuseleehk pikemalt:
mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meeteri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmes üks amper. 6. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on vektoriaalne ehk, võib nimetada E-vektoriks. E-vektori suund ühtib positiivse laenguga kehal mõjuva jõu suunaga. (positiivselt suunatud negatiivsele) 7. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. 8. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, võib nim. ka B-vektoriks. Näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B-vektori suunda määrab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. 9. Vasaku käe reegel – vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 10
samasuunaliste puhul juhtmed tõmbuvad. Vooluga juhtmete vahel on jõud maksimaalne, kui juhtmed on paralleelsed ning jõud ei mõju, kui juhtmed on risti. Jõu suurus oleneb juhtmete vahelisest kaugusest. 15. Mida näitab elektrivälja tugevus? Valem, ühik. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q elektrivälja tugevus= jõud/laenguga. 16. Mida näitab magnetinduktsioon? Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Samuti näitab, kui suur jõud mõjub vaadeldavas magnetväljas selle magnetväljaga risti olevale juhtmele. Magnetinduktsioon iseloomustab vaadeldavat magnetvälja. 17. Superpositsiooniprintsiip. Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. Selle kohaselt võrdub laengute
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgeping...
asendist. VAHELDUVVOOL MAGNETVÄLJA JÕUJOONED See on sunnitud Mõttelised jooned, mille igas punktis on elektromagnetvõnkumine. magnetinduktsioon suunatud piki selle Voolutugevuse maksimaalset joone puutujat. Nähtavaks saab neid teha võimalikku väärtust nimetatakse rauapuruga. amplituudväärtuseks. FARADAY KATSE KASUTAMINE KASUTAMINE AMPERE SEADUS
14.Kuidas poolused üksteist mõjutavad? Sama nimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 15.Mis on magnetväli? Magnetväli on liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. (Magnetväli ümbritseb piirmagneteid ja liikuvaid laetud kehasid.) 16.Ampere'i seadus? +valem Ütleb, et juhtmele mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtme lõigupikkusega ja siinusega nurgast juhtme ja magneti vahel. F=B*I*l*sin 17.Mis on magnetinduktsioon? +valem Näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõiguga, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 18.Kui suur jõud mõjub kahe vooluga juhtme vahel? Kuna on tõukejõud, kuna on tõmbejõud? See jõudu on võimalik arvutada valemiga F= (I1*I2 / d)*k Kui juhtmetes on erisuunaline vool siis tõukejõud, kui samasuunaline vool siis tõmbejõud.
Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W) v-kiirus (m/s) l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1. ...
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega...
R=R1+R2+R3 U=U1+U2+U3 J=J1+J2+J3 J=J1+J2+J3 U=U1+U2+U3 MAGNETVÄLI · Püsimagnetiks nim. kehasi mille ümber eksisteerib kogu aeg magnetväli. Kuna aine koosneb aatomitest, milles suure kiirusega liiguvad siis järelikult iga aatomi ümber on magnetväli. · Magnetinduktsioon on magnetväljas voolujuhtmele mõjuva jõu suhe voolutugevuse ja juhtmepikkusega. FA= BJsin , milles B- magnetinduktsioon J voolutugevus (A) l juhtmepikkus (m) - nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel · Ampere´i seadus: magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud sõltub 1. voolutugevusest juhtme(J) 2. magnetväljas oleva juhtme pikkusest (l) 3. magnetvälja omadustest 4
2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool. Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon on mõttleline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. Elektrivälja tugevus näitab laengu ühikule mõjuvat jõudu elektriväljas. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 6. Ampere seadus:
TEST 8 - magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbejõud b. Samanimelised poolused tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsia...
Kordamisküsimused elektromagnetiline induktsioon 1. Mis juhtub elektrijuhiga, kui seda magnetväljas liigutada nii, et ta liikumisel lõikaks magnetvälja jõujooni? Juhtmes tekib elektrivool, sest kaks välja mõjutavad teineteist. LIIKUMINE + MAGNETVÄLI = ELEKTRIVOOL 2. Miks tekib magnetväljas liikuvas juhtmes elektromotoorjõud? Kahe erinevalt laetud osa vahel tekib pinge ehk elektromotoorjõud. 3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid? Kui liigutada juhet nii, et see lõikab magnetvälja jõujooni, tekib elektrivool. Elektromagnetilise induktsiooni tekitab magnetvälja muutumine, mitte magnetväli ise Mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam on tekkinud elektrivool. 5. Miks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni elektrivälja pöörisväljaks? Induktsioonivoolu suund on vastupidine tekitatud elektrivoolu su...
Mis on 1 Tesla? 1 Tesla on selline magnetväljainduktsioon, kus 1m jõujoonte risti paiknemisel 1A F N B= = voolutugevusega juhile mõjub jõud 1N. I * l * sin A * m * sin 90 F = B * I * l * sin Millised on magnetvälja jõujoone? Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Vasakukäe reegli abil- magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad juhi suunda ja põial näitab juhile mõjuvat jõudu. Mis on Lorentzi jõud? Nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvel osakesele mõjub nii elektriväliselt põhjustatud jõud qE, kui ka magnetväljast põhjustatud jõud qv*B. Kogu osakesel mõjuv jõud on siis eelolevate valemit suuma. Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas? Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori
Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas?
v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3. Lennuki tiibade siruulatus on 12m. Maa magnetvälja magnetinduktsioon on 0,05T. Kui suure kiirusega (risti magnetväljaga) lennates tekib tiibade otspunktide vahel emj 150 mV? Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud (Kordamine) Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. ´=BScos, 1Wb. n-pinnanormaal ehk ristsirge. B-magnetvälja magnetinduktsioon - nurk, pinnaristsirge ja magnetvälja suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See
Aastal 1820 jõudis Ampère järeldusele, et juhtmete vahel mõjub jõud. Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõukusid; kui voolud liikusid eri suundades, siis aga juhtmed tõmbusid. 8) Mida iseloomustab ühik 1 tesla? - Tesla on magnetilise induktsiooni SI-süsteemi tuletatud mõõtühik. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. 9) Mis on superpositsiooni printsiib? Superpositsiooniprintsiip kehtib elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele.
Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas?
pöörlemistelje suhtes. Juhtmekeerud lülituvad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks. Vedrud suruvad harjasid vastu rootori kontaktrõngast. Kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on parajasti just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtmekeerdudega paikneb püsimagneti magnetväljas. 7. Kirjuta vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
