5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
μ i μ i μ i μ i ⏞ +cosα) B=∫ dB=∫ 0 sinα dα = 0 ∫ sinα dα = 0 ( −cos α 2 +cos α 1 )=¿ 0 ( cosβ α 4π b 1 4π b α 4π b 1 4π b 55. Tuletada valem solenoidi magnetilise induktsiooni arvutamiseks. 2 3 0 4 0 4 0 2 ⃗ ∫⃗ ∫ ⃗B ∙d l= ⃗ ∫⏞ B ∙d l+ B ∙ d ⃗l +∫ ⏞ ⃗ B ∙ d l⃗ +∫ ⏞ ⃗ B ∙ d l⃗ =¿∫ ⃗
Joonisel 13-3 on näidatud ferro-, para- ja diamagneetikute B sõltuvus H-st väikestel väljatugevustel. Vaatleme edasi ainult magnetmaterjale. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks (joonised 13-5 ja 13-7). Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) domeenide kasv (kasvavad need domeenid, mille orientatsioon on lähedane välise magnetvälja suunale); 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda. Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon . Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse
Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille µr >>1 2) paramagneetikud, mille µr 1 3) diamagneetikud, mille µr 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse mag-neetimiskõveraks. Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) domeenide kasv (kasvavad need domeenid, mille orientatsioon on lähedane välise magnetvälja suunale); 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda. Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon Bs. Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse .
29. Ferromagnetism ja ferrimagnetism. Sõltuvalt materjali magnetilisest läbitavusest jaotakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud; 2) paramagneetikud; 3) dimagneetiukud. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad-domeenid-mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud on juhuslikult, sellepärast summaarne magnetimoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B=f nim magneetimiskõveraks. Magneetimise efektid: 1) demoeenide kasv.; 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda.---- Kui need lõppevad, siis saavutatakse küllastus. Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn hüstereesisilmus- iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon, jääkinduktsioon, koertsitiivjõud.
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Elektrisüsteem sisaldab kontsentreeritud ja jaotatud parameetritega induktiivsusi ja mahtuvusi. Mahtuvuste ja induktiivsuste vahel võivad toimuda võnkeprotsessid. Normaaltalitlusel sellised võnkeprotsessid praktiliselt ei avaldu, kuid järsud muutused (lülitamised, lühised, katkemised) ja ebanormaalsed harmoonikud (asümmeetrilised talitlused, ebalineaarsed tarbijad) elektrisüsteemis võivad põhjustada mahtuvustesse kätketud elektrilise energia ja induktiivsustesse salvestatud magnetilise energia vahelisi võnkumisi. Sellised energia võnkumised võivad sageli põhjustada liigpingeid. Klassifikatsioon Omadused Atmosfäärilised liigpinged: Siseliigpinged: · suurem amplituud · väiksem amplituud (2...4 x lubatav) · lühem kestus · pikem kestus · unipolaarne impulss · enamasti võnkuv impulss 75. ATL-ist põhjustatud liigpinged ATL-i mõte seisneb lühisekaare kustumises liini hetkelisel väljalülitamisel ja kaare uuesti mittesüttimisel liini taaslülitamisel
mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 4.28). Joonis 4.28. Kineskoobi hälvitusmähised [4]. Ühistelgsed mähised ühendatakse järjestikku ja nende poolt tekitatud magnetväli hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx kiirt verikaalsuunas ja vertikaalne magnetväli Hy horisontaalsuunas. Võrreldes elektrostaatilise hälvitussüsteemiga on magnetilise süsteemi energiatarve suurem ja Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 28 (43) kasutatavad laotussagedused madalamad. Seevastu on aga kergem saavutada suuri hälvitusnurki. Ekraanid Ekraani tähtsaimaks osaks on fluorestseeriva aine (luminofoori) kiht. Selleks kasutatakse mitmesuguseid metalliühendeid: tsinksulfiidi, tsinksilikaati, kaltsiumvolframaati jne
Omal ajal peeti teda petiseks, kuid Mesmeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustasid hilisemaid hüpnoosiuurijaid ning see aitas mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele. Sellist uurimist ja nähtust hakati nimetama „animaalseks magnetismiks“. Seejärel proovis ta rajada magnetilise polaarsuse patsiendi ja tervendaja vahel. Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud psühholoogiline, vaid füüsikaline, kuna ta arvas, et magnetism ravib patsiente (Streeter 2006: 14-17). Teine oluline isik hüpnoosi ajaloos on šoti arst James Braid (1795 – 1860). Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega
mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid. Kui mõõdistatav ala on väike ja läheduses puuduvad kõrgema klassi või varem rajatud muud geodeetilised punktid, on lubatud erandina rajada GMV iseseisva võrguna, orienteerudes magnetilise põhja-lõunasuuna järgi ning võttes lähtepunkti koordinaadid suvaliselt. GMV punktide paigutus skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast, maastiku iseloomust, kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. On vajalik silmas pidada punktide asendi nõutavat täpsust ja tööde ratsionaalset ning majanduslikult põhjendatud korraldamist.
tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid. Kui mõõdistatav ala on väike ja läheduses puuduvad kõrgema klassi või varem rajatud muud geodeetilised punktid, on lubatud erandina rajada GMV iseseisva võrguna, orienteerudes magnetilise põhja-lõunasuuna järgi ning võttes lähtepunkti koordinaadid suvaliselt. GMV punktide paigutus skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast, maastiku iseloomust, kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. On vajalik silmas pidada punktide asendi nõutavat täpsust ja tööde ratsionaalset ning majanduslikult põhjendatud korraldamist. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud
Kompass Kompassiga orienteeritakse maasti- Kompassinõel on tundlik metalli suh- kul kaarti, määratakse ilmakaari ja tes, seepärast ei tohi kompassi kasuta- minnakse asimuudi järgi vajalikus da näiteks relva, püksirihmapandla, suunas. Kompass koosneb kompassi- metallkäekella, auto, kõrgepingeliini- nõelast kapslis ja alusplaadist, millel de jms läheduses. Kompassist ei ole võivad olla liikumissuuna nooled, et abi magnetilise anomaaliaga piirkon- kompassi oleks kergem orienteerida nas liikudes. (joonis 8.10). Kompassi nõel on magnetiseeritud ja näitab alati põhjasuunda. Tavali- selt on põhjasuunda näitava kompas- sinõela ots punane. Asendamatu on kompass pimedas, halva nähtavuse korral ja merel, kuigi tänapäeval on ka GPS-seadmed, radarid, raadiolokat- sioon jms. Orienteeritud kompassil on kompas- sinõela ots nõelaväravas (joonis 8.11), kusjuures liikumissuuna nooled näi-
Selle märgi all on teine hieroglüüf, mis sisaldab astraaltasandi saladust, kus domineerib vaim. Kiireks on 5s tulekiir elustav faktor. 51. Magnetkontrolli seadus. Üks seitsmest päikesesüsteemi seadusest, kolme põhiseaduse allseadus. Ta omab ülimat tähtsust buddi tasandil ja kontrolli arenedes toimib ta kui Monaadi kontroll ego keha üle. Füüsilisel tasandil kirjeldatakse seda nii: iga mõte , mida omame, loob seose, mis tuleb tagasi nagu bumerang meie juurde. 52. Magnetilise impulsi seadus. Teatud ka kui esimene samm abielu poole ehk polaarne ühendus. See toimub lõpliku ühendusena inimese või aatomi ja grupi vahel, kes toodab harmoonilisi grupi suhteid. Tuntud ka kui polaarühendus ja sümboliks on kaks lõõmavat palli ühendatuna tule kolmnurgas, näidates nii kolmekordset sisemängu kõikide aatomstruktuuride vahel. Kiire energia on 2ne kiirgav energia ilmutuslik faktor. 53. Magnetismi seadus
Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus. Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga). Lõunapoolusel suunatud üles-, põhjapoolusel alla, ekvaatoril vertikaalselt. See võimaldab määrata kivimi tardumise laiuskraadi. Magnetväli indutseeritakse vedelas välistuumas. Vedel välistuuma metall liigub aastas mõne kilomeetri ümber tahke sisetuuma, mis indutseerib elektrivoolu ja tekitab magnetvälja
Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal, maa on tõusnud ja selle tagajärjena võib asulakoht nüüd veekogust kaugemal olla. Geofüüsikalised meetodid, elektroluure (maapinnas mõõdetakse elektritakistust tulevad välja väga erilised kohad, müürid ja kraavid), magnetluure (otsitakse maast erilise magnetilise omadusega asju). Tänapäeval on kõige olulisem georadar, mis kasutab raadiolaineid. Arvutist on sellega näha, mis maa all on. Kasutatakse kaevamiskoha otsimiseks. Kasutatakse ka metalliotsijat. Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi. Uurimiskaevamised ehk plaanitud kaevamised arheoloogid ise valivad objektid, mida kaevavad. Päästmiskaevamiste puhul on hädavajalik kaevata, sest plaanitakse näiteks midagi ehitada.
DVD, USB-välkmälu, mälukaart, võrgusalvesti. Kõvaketas - (hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi- magnetiline materjal tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt
Suure mahuga, kuid küllatki aeglased. Kuuluvad jadapöördusmälude hulka ehk aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. KÕVAKETAS andmete säilitamiseks pöörlevad jäigad mittemagnetilised alumiiniumsulamist või klaasist kettad. Andmeid loetakse ja kirjutatakse kettale digitaalselt kodeerituna ja need säilivad ka voolu kadumisel. Info talletatakse kettale kasutades kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Info lugemisel vastupidi tekitab magnetiline materjal lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Tänapäeval ühtsed pead. Koosneb teljest, millel üks kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal pea, mis loogub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alal. Korpusel asub ka kontroller ehk elektroonikalülitus, mis
vulkanismi ala Maa pinnal. 85. Maa magnetvälja olemus. Normaalne ja pöördpolaarsus. 19 98% Maa magnetväljast on tekitatud vedela välistuuma poolt. Maa on pöörlemistelje suhtes 10,9 kraadi kaldu. Magnetvoo jooned on suunatud väljapoole lõunapoolkeral ja sissepoole põhjapoolkeral. Maa on kahepoolne dipoolne magnet, indutseeritud magnetvälja jõujooned lähtuvad magnetilisest lõunapoolusest ja suunduvad magnetilise põhjapoolusele nagu püsimagnetil. Maa magnetväli pole ajas püsiv. Geoloogilise ajaloo vältel on teada polaarsuse muutused. Kaasaegset situatsiooni kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele nimetatakse normaalpolaarsuseks ning vastupidist situatsiooni pöördpolaarsueks. Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. 86. Magnetiline deklinatsiooninurk on nurk geograafilise ja magnetpooluse vahel. Magnetiline
On jäik, planaarse geomeetriaga. Cis- trans- geomeetrilised isomeerid: Isomeerid on molekulid, millel on sama aatomite koostis, kuid nende erinev ruumiline paigutus. Paigutused, mis on saadud lihtsalt ümber keemilise sideme pööramisega ei ole isomeersed. Eelistatud konformatsioon: a-spiraal, b-voldik. Resonantsside:esineb aatomite nn konjugeeritud ahelas, aga ka erinevate molekulide vahel. Mks virmalised poolustel? Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Elementaarosakesed mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need
teatud vormi vahel oli tõestatud põhjuslik seos. Ja tundub nii loogiline arvata, et kui ühel vaimuhaigusel on bioloogiline põhjus, peab see olema ka teistel. Seda asutigi otsima. Siiski oli Euroopas maid, kus 18. saj. lõpust läbi 19. saj. psühhogeeniat otsiti: Prantsusmaa ja Austria. Tol ajal levinud hüsteeriliste konversioonide põhjuseks pidas Franz Anton Mesmer (1734-1815), Austria arst, universaalse magnetilise vedeliku iseäralikku jaotust inimese kehas. Ja uskus, et üks inimene võib teist mõjustada selle vedeliku ümberpaiknemises ja sel viisil tervistada. Raudvardad erinevate kemikaalide nõudes olid tema ravivahenditeks. Eriskummalises riietuses Mesmer puudutas eriskummaliste riituste käigus nende varrastega patsientide kehi. Igatahes said nad terveks. Aga kuigi F. A. Mesmer pidas oma teooriat ning ravi rangelt füüsikaliseks, käsitleme meie teda sugestiivravi esiisana
peab olema piisavalt suure vooluline (mitu sada amprit) küllalt kõrge tööpingega (vähemalt 500 V) ning küllalt kiire rakendumis kestvusega( töösagedus mõnest KHz 10 KHz) kui lüliti lülitub siis tekib vool kuna mootori vastuelektromontoorjõud on väiksem võrgupingest koormuse induktiivtakistusel tekib elektromontoorjõud mis püüab voolu suurenemist takistada samal ajal toimub energia salvestumine nii koormuse induktiivsusesse magnetilise energiaga kui ka mootori rootorisse mehaanilise energiana, diood VD on kirjeldav voolu sükli ajal suletud. Kui avatakse lüliti PL siis muutub koormuse induktiivsusel elektrontoorjõu polaarsus sest induktiivsus proovib sõilitada endises suunas, nüüd muutub induktiivsus ise energia allikaks. Ning temas salvestunud magnetvälja energia muutub nüüd voolu energiaks vool läbi mootori ankru jätkub endises suunas kuid vool muidugi väheneb. Mootori põõrlemis
Järgmise joone direktsiooninurk võrdub eelneva joone vastudirektsiooninurk miinus parempoolne nurk või järgmise joone dirnurk võrdub eelneva joone vastudirektsiooninurk pluss vasakpoolne nurk. Suvalises koordinaaatide süsteemis võetakse tavaliselt ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje direktsiooninurgafa A1,2=1,2 Orienteeritakse magnetiline asimuut tinglikult 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. Vasakpoolsed nurgad: 2,3= 1,2+ 2 - 180o 3,4= 2,3+ 3 - 180o 4,1= 3,4+ 4 - 180o kontr: 1,2= 4,1+ 1 - 180o Parempoolsed nurgad: 2,3= 1,2- '2 + 180o 3,4= 2,3- '3 + 180o 4,1= 3,4- '4 +180o kontr: 1,2= 4,1- '1 + 180o Parempoolse ja vasakpoolse summa on 360o. B+B'=360o Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360. Kui aga suurem kui 360, siis tuleb lahutada 360. 17. Riigi geodeetiline põhivõrk
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
b)Räni (Si) Räni on terases legeeriv element, kui tema sisaldus on üle 0,5%. Legeeriva lisandina suurendab räni terase kõvadust ja tugevust (eriti aga voolavuspiiri) ning kuumuspüsivust. Samal ajal vähenevad terase plastsuse ja sitkuse näitajad ning halvenevad tehnoloogilised omadused surve- ja lõiketöödeldavus. Terase kuumuspüsivuse tõstmiseks kasutatakse räni (kuni 4%) koos kroomiga (nn klapiterased); teraste magnetomaduste parandamiseks (nn trafoterased) on suure magnetilise läbivusega elektrotehniliste elektrotehniliste teraste ränisisladus kuni 5%. Nii nagu kroom laiendab räni ferriidi ala ning soodustab ferriitstruktuuri teket. c)Kroom (Cr) Kroomi kristallivõre on nagu -raualgi ruumkesendatud kuupvõre, mistõttu ta moodustab Fe- ga piiramatu tardlahuse. Kroom moodustab C-ga terve rea karbiide Cr3C2, Cr7C3 ja Cr23C6, ning süsteemi Fe-Cr-C esineb samuti kolm kaksikkarbiidi: kroomi sisaldav tsementiit (Fe, Cr)3C ja kaksikkarbiidid (Cr, Fe)7C3 ning (Cr, Fe)23C6
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Amundsen ostis tugeva, purjede ja 13-hobujõulise mootoriga varustatud 45-tonnise laeva Gjøa. 1903. aasta suvel asus Gjøa Oslo fjordist teele. Kuueliikmeline meeskond oli valmis Loodeväila jääsegustest vetest läbi murdma. Ekspeditsioon oli edukas ning 1906. aasta augustis läbis Gjøa väila viimased lõigud. Teekonnal olid mehed kogunud hulga teaduslikke andmeid, olulisimad neist maa magnetismist, samuti olid tehtud magnetilise põhjapooluse täpse asukoha vaatlused. Lisaks olid nad kokku pannud etnograafilise materjali Loodeväila ääres elavate eskimote kohta. Kiirest edust kannustatuna pööras Amundsen oma tähelepanu Põhjapoolusele. Ta plaanis lasta oma laeval Beringi väinast põhja pool jäässe külmuda, kuid raske oli leida rahalist toetust. 1909. aasta septembris tulid teated, et ameeriklased Robert Peary ja Frederick Cook olid jõudnud Põhjapoolusele
..2 korda. Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 9.5). JOONIS 9.5. Ühistelgsed mähised ühendatakse järjetikku ja nende poolt tekitatud magnetväli hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx kiirt verikaalsuunas ja vertikaalne magnetväli Hy horisontaalsuunas. Võrreldes elektrostaatilise hälvitussüsteemiga on magnetilise süsteemi energiatarve suurem ja kasutatavad laotussagedused madalamad. Seevastu on aga kergem saavutada suuri hälvitusnurki. 9.4. Ekraanid Ekraani tähtsaimaks osaks on fluorestseeriva aine kiht. Selleks kasutatakse mitmesuguseid metalliühendeid: tsinksulfiidi, tsinksilikaati (villemiiti) kaltsium- volframaati jne. Sealjuures lisatakse põhimaterjalile aktivaatoritena 0,001.... 1% mitmesuguseid metalle (vask, hõbe, vismut jne).
Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega kettad (HD- high density) mahutavad 1,2 MB
Joonisel 8.2. on esitatud ka nähtava valguse värvus sõltuvalt lainepikkusest. Valge valgus on kogum elektromagneetilisest kiirgusest kogu nähtava spektriosa ulatuses. Valgus on dualistliku loomuga: ta omab nii lainelisi omadusi kui ka osakestele vastavaid omadusi. Lainelisel kujul on valgus esitatav lainega, mis levib vaakuumis kiirusega C 3 . 108 m/s. Valguse kiirus vaakuumis on määratud vaakuumi elektrilise ja magnetilise läbitavustega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) 1 C= o µo kus, o - vaakuumi elektriline läbitavus; µ o - vaakuumi magnetiline läbitavus Lainefrondi sagedus ja lainepikkus on seotud valguse kiirusega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) C = kus, - valguse lainepikkus; - valguse sagedus. Kvantmehhaanilises käsitluses avalduvad valguse kui osakese omadused. Valguse osakene on saanud nimetuse footon
teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega 5 ¼ disketid (HD- high density) mahutavad 1,2 MB.
lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3. Magnetilise resonantsi kuvamine (MRI) - Lokaalse verevarustuse muutuste uurimine. Mõõdetase muutusi hemodünaamilises reaktsioonis, mis peegeldavad psüühilisi operatsioone. 4. Magneto-entsefalograafia (MEG) - Signaalide mõõtmine induktsioonpoolidega, milles tekib aju magnetvälja tagajärjel vool, tekitades magnetvälja SQUID-s). Korrelatsioon näitab kuivõrd tugevasti on kaks asja vastastikku seotud on. BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA
. Įaia lrarrrrooniliste spektriga sigrraale, mis vaheldit ja mootorit üherrdava kaabli kaucĮu toirrrib ütllbritsevatele seadnretele; genereerivad kõrgsageduslikud lräirepiriged tekitavad vatjestamata kaabļi puhui raadiolräireid, . rrroduļatsioonist tingitud magnetilist tnüra mootoris. Pulsilaiusmodulatsioonist tingitud pidev magnetilise induktsiooni tnuutus põhjustab magnetahela elernentide pikkuse muutumist (rnagnetostr'iktsioonį efekt) ja viimane omakorda müra. tt teeļ' Näiteks' müra saab vfiendada ka pulsilaiusmo|ula]1oorri rnodifitseerinrise
perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused
perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
-õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta Joonis . Kuremäe klooster Kompass on suuna määramise mõõteriist. Kompass leiutati muistses Hiinas 1. sajandil pKr. Hiinlased avastasid, et võimaluse korral võtab magnetiidi (teatud rauamaagi) tükk põhja-lõuna suuna. Ka mõistsid nad, et magnetiseeritud nõel toimib samamoodi. Umbes aastaks 1000 selgitasid nad välja erinevuse tõelise ja magnetilise põhjapooluse vahel ning hakkasid kasutama laevade kursil hoidmiseks kompassi. (Steele, P. 1998). Koopamaal- kunstiteos, mida kujutasid koopaelanikud ehk neandertallased. Koopamaalingutel on enamasti kujutatud loomi (põtru, piisoneid), jahistseene. (Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
2 y = L2I2 y + L12I1y , kus L1 ja L2 on staatori ja rootori induktiivsused ning L12 nende vastastikune induktiivsus. Tänu ristkoordinaadistikule võib aheldusvood määrata nende projektsioonidest 1 = 12x + 12y (5.22) 2 = 22 x + 22 y Mootorites on induktiivsused määratud magnetilise juhtivusega ja mähise keerdude arvuga. Elektromagnetilised sidestustegurid ja puistetegurid 179 L12 k1 = L1 L12 (5.23) k2 = L2
sid alles endisest kõrgemal pingel. Ikke kaudu kuumene- Kui generaator hakkab tööle, läbib mõlemat mähist nud bimetallplaat kõverdub ja kallutab ankrut südamiku Samasuunaline vool, mille summaarne magnetvoog mag- suunas, soodustades seega kontaktide varasemat lahuta- needib südamiku; 6,0-.., 6,4-V pinge juures tõmbab süda- mist. piik ankru ligi ja kontaktid sulguvad. Sellest hetkest hak- Magnetilise inertsi tõttu viivitub südamiku deniagnee- l^ab generaator toitma voolutarviteid ning laadima akut. tumine pärast kontaktide lahutamist. Kontaktide väike vib- Kuna generaatori koormusvool kulgeb läbi relee voolu- reerimissagedus aga põhjustab pinge kõikumist välisahe- mähise, magneetub südamik tugevamalt ja hoiab kontaktid las (lambid vilguvad). Selle vältimiseks on lülitatud regu- koos ka sõiduki vibreerimisel.
see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ). Joonis 3 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem. Ülaltoodu seaduspärasus võimaldab leiutada tulevikus sellise tehnoloogia, mis visuaalsed kujut- 11 lused inimese ajust luuakse arvuti kuvari ekraanile. Arvatavasti oleks selline võimalus võimalik. Vastupidine ,,protsess" on ju olemas. Näiteks kui inimene näeb midagi, jääb sellest talle visuaalne kujutlus mällu. Nii on kõigi meeltetajudega, mitte ainult nägemisega. Näiteks on võimalik ka
see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ). Joonis 2 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem. Ülaltoodu seaduspärasus võimaldab leiutada tulevikus sellise tehnoloogia, mis visuaalsed kujut- lused inimese ajust luuakse arvuti kuvari ekraanile. Arvatavasti oleks selline võimalus võimalik. Vastupidine ,,protsess" on ju olemas. Näiteks kui inimene näeb midagi, jääb sellest talle visuaalne kujutlus mällu. Nii on kõigi meeltetajudega, mitte ainult nägemisega. Näiteks on võimalik ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
