1 145 7 0.12 100 8 0.14 64 xmax 9 0.155 46 xmax/2 10 0.0775 191 Magnetilise induktsiooni väärtused kohtadel B(0), B(x B(0) 0.00134 B(xmax/2) 0.00112 B(xmax) 0.00027 ft(x) ja fexp(x) sõltuvus mõõtepooli asukohast 1.0000 0.9000 0.8000 0
2) Keemiliseks toimeks 3) Magnetiliseks toimeks (mehaaniline toime) Soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Tähis, ühik. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Tähis I. Ühik 1 amper (1 A) Valem 6. Defineerida 1C. 1C on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolutugevus on 1 amper. 7. Kui suur laeng on 1A?
Maa magnetiline põhjapoolus Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapooluseks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas Kuna magnetite vastaspoolused tõmbuvad tuligi Maa magnetpoolused nimetada vastupidi Maa magnetiline lõuna poolus ei asu, aga geo graafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km eemal Kanada põhjaosas Maal on kohti kus magnetnõel ei võta kindlat suunda neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised Magnettormid Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui
jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Jõu väärtus on võrdeline voolutugevuse, juhipikkus ja nurga siinusega. F=B*I*l*sina Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori sihiga. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Magnetväljas asuv vooluga raam hakkab magnetjõudude mõjul pöörduma ja peatub asendis, kus magnetjõud tasakaalustuvad. Tasakaaluasendis raami tasapind on risti magnetvälja suunaga. Elektrimootori töötamine põhinebki vooluga raami pöörlemisel magnetväljas magnetjõudude mõjul.
veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.Induktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetilise induktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb
Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna võib määrata vasakukäe reegliga: vasak käsi asteda nii, et B-> suundub peopessa ja 4 väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Laurentzi jõud - jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. (Fl = F//N) Magnetiline läbitavus B/Bo=µ iseloomustab keskkonna magnetilisi omadusi. Ferromagneetikud suure magnetilise läbitavusega (µ>>1) kehad, kus magnetväljad ei teki mitte ainult elektronide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende pöörlemisel. Curie temp. igal ferromagneetikul on oma kindel temp., millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Ferriidid ferromagneetilised materjalid, mis ei juhi elektrivoolu. B=M/IA =BAcos F=BIlsin A-pindala(m) B-magnetind.(T) I-voolutugevus(A) M- max. jõumoment(Nm) magnetvoo(Wb) F-jõud(N) l-pikkus(m)
Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. 4.Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb aga muutumatuks . Ehk : elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5.Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. * Ühikuks on 1 amper (A), tähiseks on I * Leiame vooluga juhtmete magnetilise vastastikmõju kaudu. 6.Juhtides on vabade laengukandjate arv väga suur, mittejuhtides aga väga väike. * Head elektrijuht on nt metall * Halb elektrijuht aga nt puit 7.Punktlaengukteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väiksed võrreldes nende vahekaugusega. 8.Mateeria põhivormideks on aine ja väli *Aine, on see millest kõik kehad koosnevad *Väli on aineosakese vastastikmõju vahendaja. 9
hiilgust ja kõrgvaimulike silmakirjalikkust, pidas Faraday siiski oma elu peamiseks eetiliseks teenäitajaks Piiblit. Faraday ei armastanud kasutada valemeid ning võrrandeid, kuid oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday tõi füüsikasse õpetuse lähimõjust välja vahendusel. On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks aastat pärast elektrivoolu magnetilise toime avastamist Oerstedi ja Ampere'i poolt, tuli Faraday mõttele, et see nähtus peaks esinema ka "tagurpidi". Kui elektrivool tekitab elektrivälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu? Aastal 1825 asus Faraday seda oletust katseliselt kontrollima, kuid ei suutnud induktsioonivoolu avastada. Faraday ei mõistnud siis veel, et elektrivälja tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutmine. Pealegi ei olnud Faraday käsutuses piisavalt tundlikku mõõteriista
Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W) v-kiirus (m/s) l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. S...
5) .. On elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse võ 6) ... on keha, mida ümbritseb magnetväli 7) ...ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida 8) ..on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. 9) ... seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiiv 10) Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu 11) ...on ajalooliselt üks esimesi magnetilise jõu seadusi, mille André-Marie A 12) ...on navigatsiooniline mõõteriist, mis näitab suundi osundusraami ehk os On füüsikaline suurus, mis iseloomustab ↓ 1) M A G 2) M A G N
Maa magnetpoolused nimetada vastupidi. Maa magnetiline lõuna poolus ei asu, aga geo graafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km eemal Kanada põhjaosas. Deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Maa magnetväli Deklinatsioon Kaius ~7º Ida suunas Maa magnetväli Maal on kohti kus magnetnõel ei võta kindlat suunda neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks. Põhjused tihti suurtest rauamaagilademetest. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest. Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult. Maa magnetväli Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub, ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Maa magnetväli Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa
Tekib ainesiseste voolude toimel. Voolude vastasmõjuRööpsete juhtmete vaheline vastasmõju, kui neis voolab elektrivool. Samapidiste voolude korral juhtmed tõmbuvad , vastupidiste korral tõukuvad. vastasmõju põhjuseks on voolude magnetväljad. Vooluga juhtme magnetväliVooluga juhtme ümber on ringi kujuline magnetväli ,milles magnetvälja suuna määrab kruvi reegel, kruvi pea liikumine ühtib magnetvälja suunaga ja kruvi kulgev liikumine voolu suunaga. Magnetilise induktsiooni vektorB = F / Il Vektoriaalne suurus, mis näitab igas punktis ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas mõjuva jõu suurust ja suunda Magn. jõujoonMõtteline joon mille puutujaks on igas punktis B-vektor. Nähtavaks saab teha rauapuru abil Ampere`jõud F = B I l sin Juhtmelõigule mõjuv jõud. Suuna määrab vasakukäe reegel Lorenzi jõudF = q v B sin Liikuvale laengukandlae mõjuv jõud
I= R+r 211. Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud voolutugevusega? Alalisvoolu v6imsus on voolutugevusega seotud v6rdeliselt. N = IU 212. Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud pingega? v6rdeliselt 213. Kas konstantse tugevusega vool tekitab magnetvälja? Ei 214. Mis on magnetiline konstant? Magnetiline konstant µ0 = 4 * 10-7 N/A2 215. Mis on keskkonna magnetiline läbitavus? 216. Millest oleneb magnetilise induktsiooni suurus? B= S B - vootihedus ehk induktsioon teslades (T), - magnetvoog veebrites (Wb) S - pind ruutmeetrites (m2) (T) [Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga. M 0 = B I S (B on magnetiline induktsioon)!] 217. Mis tingimustel on magnetilise induktsiooni vektor samasuunaline teda tekitava vooluga?
vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2%
Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk · Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. 11 Suunaparand Kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna erinevust nimetatakse suunaparandiks. Suunaparand kaardil 0-35-49CD EKV 1:50 000 00-41 tuhandikku 2°21´ 5½° (41½ tuhandikku) 01-00 tuhandikku (100 tuhandikku) NB!!! Kindlasti vaadata kaardi legendi, igal lehel on erinev parandus!!! Suunaparand
EndS=k(q/r2)dS=k(q/r2)dS=k(q/r2)4r2=(1/40)*(q/r2)*4r2=q/0 (kõikidel integraalimäkidel on ring peal) Teoreem kehtib suvalise pinna korral. See tõestus on tehtud sfäärilise pinna kohta. q on süsteemi summaarne laeng. Teadmiseks veel et safari pindala S=4r 2 Näiteks sfäärikujulisest pinnast ühe tüki eemale viimisel E kahaneb, kuid samas S suureneb =>kokkuvõttes midagi ei muutu. Kui pinnas laengud puuduvad, siis on voog võrdne nulliga. Gaussi teoreem magnetilise induktsiooni vektori B jaoks magnetilise induktsiooni vektori voog läbi mistahes kinnise pinna on võrdne nulliga. =BndS=0 Ühtlaselt laetud lõpmata tasandi väli väljatugevus on mistahes punktis suunatud tasandiga risti. Tasandi suhtes sümmeetriliselt paiknevates punktides on väljatugevus suuruselt ühesugune ja suunalt vastupidine. E=/20 ( on laengu pindtihedus ja 0 on elektriline konstant) 4.Elektriväli aines.
Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2 tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb magnetvälja tekitajast (püsi- või elektromagnet) välja magnetilise induktsiooniga B ja selles nurkkiirusega pöörlevast N keeruga mähisest (rootorist), mis ümbritseb pinna pindalaga S. Mähises indutseeritud emj E: E = N B S sin t , st indutseeritakse harmooniliselt võnkuv (sinusoidaalne) emj. Ülekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R. Elektrivoolu tugevusega I toimel eraldub juhist aja t jooksul soojushulk Q (Joule´i-Lenzi seadus),
Nende materjalidega on võimalik saada suurt magnetvoo tihedust suhteliselt väikese magnetvälja tugevuse juures, kuid seejuures magneetuvad nad kergesti lahti. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse seal, kus on tegemist perioodilise ümbermagneetimisega nagu elektromagnetite südamikena. Pehmeid magnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus. Trahvode südamikud EL.Mootori rootor , Asünkroon mootori staator: omaduseks suure magnetilise läbivusega. 8. LED valgustuse eelised teiste valgustussüsteemide ees. Purunemisel ei teki ohtlike jäätmeid (näiteks elavhõbe, klaasi kilde) Võib tihti sisse/välja lülitada Tarbib vähe elektrit Kannatab vibratsiooni teatud piirides Saab kasutada väga edukalt õues ( Tööiga ei vähene ega valgustugevus samuti) Süsteemi kaabli läbimõõt ei pea olema nii suur kui on hõõglampidega
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Alusdokumentides on sellele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete suunalist komponenti x, y ja z, mille abil võib arvutada Bres. TÖÖ KÄIK – MAGNET VÄLJA MÕÕTMINE 1. Tutvuge mõõteseadmega. Lülitage „Field type/Feldart“ tähistusega nupp asendisse „M“, et saaksite mõõta vahelduvvoolu tekitatud magnetvälja induktsiooni. 2. Mõõtke magnetiline induktsioon määratud mõõtepunktides x-, y- ja z-telje suunas ning kandke näidud tabelisse 6
Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas? Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori. Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus? Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. Baines µ= Bvaakum Mida kujutab endast ferro-, para- ja diamagneetikud? Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon? Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool Mida nimetatakse magnetnivooks? Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna
ie = - (nähtus) t Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis. Isevõnkumiseks nim sumbumatut võnkumist, mille sagedus oleneb võnkeringi omadustest Koosneb: energiaallikas, ventiil, võnkesüsteem, tagasiside. Lenzi reegel induktsiooni emj on alati sellise suunaga, et vooluga seotud magnetväli takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvoo muutumist. Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BdS S = BS cos = L I Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC
Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuridel. Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutuni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril ( Google Maps). Rauda leidub ka inimese organismis, olles hemoglobiini koostisosa- põhjustab raud punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Rauamaagid
Magnetväli on magnetilise vastastikmõju vahendaja; tekib liikuvate laetud kehade ümber. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Poolus on koht magnetil kus tema toime on kõige tugevam. Magneetumine on nähtus mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise magnetvälja tekitama (ferromagneetik-raud). Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere hüpotees: püsimagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple õige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere'i jõuks nim vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja sõltub nurgast voolu suuna ja magnetinduktsiooni vahel. F=BI lsin F - Ampere´i jõud(N) I-voolutugevus(A) l- juhtmelõigu pikkus(m) sin- nurk I ja B vahel B-magnetinduktsioon (T-tesla). Amp...
Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis settekivimid nagu oobolusliivakivi ehk fosforiit, lubjakivid, põlevkivi (kukersiit, diktüoneema kilt) ja liivakivi
polaarsusest · on tähtsad ka kõlarites http://et.wikipedia.org/wiki/Magnet 3) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm 4) Magnetkompassi tööpõhimõte tugineb Maa magnetväljal. Kompassi magnetiseeritud nõel või osuti pöördub piki Maa magnetvälja jooni osutades alati magnetilise põhja poole. Olenevalt sellest, kus kompass parasjagu asub, erineb kompassinäit tegelikust geograafilistest ilmakaartest, kuna magnetiline põhi asub "tegelikust põhjast" 1600 km lõuna pool. Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal. Lähenedes poolustele hakkab kompassi täpsus vähenema ning teatud läheduses muutub see kasutuks, kuna kompassi osuti hakkab pöörlema. Magnetiline kompass on tundlik ferromagnetiliste metallide suhtes
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. ´=BScos, 1Wb. n-pinnanormaal ehk ristsirge. B-magnetvälja magnetinduktsioon - nurk, pinnaristsirge ja magnetvälja suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud n...
lõunapoolusele. 7) Kuidas mõjub jõud kahe juhtme vahel - Üheks esimeseks magnetvälja tundma õppimise viisiks oli uurida, kui suure jõuga tõmbuvad kaks juhet, kui neid läbib elektrivool. Aastal 1820 jõudis Ampère järeldusele, et juhtmete vahel mõjub jõud. Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõukusid; kui voolud liikusid eri suundades, siis aga juhtmed tõmbusid. 8) Mida iseloomustab ühik 1 tesla? - Tesla on magnetilise induktsiooni SI-süsteemi tuletatud mõõtühik. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. 9) Mis on superpositsiooni printsiib? Superpositsiooniprintsiip kehtib elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga.
Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab vooluga juhti. Lorentz'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. Elektrodünaamika: Elektromagnetilise induktsiooni nähtus Suletud juhtivas kontuuris tekib elektrivool, kui sellega piiratud pinda läbivate magnetilise induktsiooni joonte arv ajas muutub. Magnetvooks läbi pinna S nimetatakse suurust, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli B, pindala S ja vektorite B ning n vahelise nurga a koosinuse korrutisega. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Eneseinduktsiooni nähtus Muutuv magnetväli tekitab elektromotoorjõu sellessamas juhis,
meelevaldselt liikuda, kuid ei saa väljuda aine pinnast. Vaba elektron lisaenergia saamisel tuuma mõju piirkonnast lahkunud kõrgvaakumis elektron. Laengukandjad elektronid, prootonid ja ioonid. Elektrivool laengukandjate korrapärane suunatud liikumine. Elektrivool ei ole otseselt vaadeldav, tema olemasolu avaldub mitmesugustes nähtustes soojusliku, keemilise, magnetilise ja mehaanilise toimena. Elektrivoolu suund kokkuleppeline: positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele); tegelik: elektronide liikumise suund vaakumis (miinuselt plussile). Alalisvool elektrivool, mille suund ja voolutugevus ajas ei muutu. I Alalisvoolu graafik
Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal. Teadustegevus: Alexander Theodor von Middendorff tundis huvi looduse vastu juba varases nooruses. Tema edasise elukäigu ja saatuse määras suuresti kohtumine Karl Ernst von Baeriga. 1840. aastal osales ta Baeri korraldatud Koola poolsaare ja Valge mere ekspeditsioonil, kus täpsustas nende alade kaarti. Baeri ettepanekul ja tema instruktsioo...
Solenoidi magnetväli KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel | | Ue(x) Ue(-x) fe(x) ft(x) f(x) cm mV mV mV 0,00 17,38 17,38 0,91474 0,85749 0,05725 0,06676 1,50 17,21 17,32 17,27 0,90869 0,85385 0,05483 0,06422 3,00 16,90 17,14 17,02 0,89579 0,84252 0,05327 0,06323 4,50 16,37 16,79 16,58 0,87263 0,82223 0,05041 0,06130 6,00 15,61 16,29 15,95 0,83948 0,79083 0,04864 0,06151 7,50 14,54...
Kontrolltöö 4 1. Magnetväli, magnetjõud, omamagnetväli, püsimagnet, magnetnõel, spinn, vooluga juhtme magnetväli. Magnetväli: Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa... Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslik...
Korund - Kristallid püramidaalsed, sammasjad või plaatjad. Värvus sinakas- või kollakashall, läige klaasjas. Läbipaistvad kristallid on tuntud väärismineraalidena: sinine - safiir, punane rubiin.Kõvadus 9. Magnetiit - Esineb oktaeedritena või tiheda mustvalgete kontrastsete vöötmetega. Vöölise massina. Värvus raudmust, kriipsu värvus must, ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena. Neis läige metalliline. Tugeva magnetilise vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete omadusega.Kõvadus 5.5 - 6 kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised, milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos
Magnetväli - liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis k...
Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1
laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Looduses ei ole vabu magnetilisi laenguid, magnetväli ei mõjuta liikumatut elektrilaengut. Sellepärast võib magnetvälja parameetrid sisse tuua, lähtudes liikuvast elektrilaengust magnetväljas. Liikuvale laengule magnetväljas mõjub magnetiline Lorenzi jõud kus on laengu liikumise kiirus ja on vektor, mis peab määrama magnetiliste jõujoonte suuna ja tiheduse. Seega vektor on magnetilise induktsiooni vektor. Magnetvälja jõukarakteristik on magnetilise induktsiooni vektor . Magnetilise induktsiooni vektor vaakumis on võrdeline magnetvälja tugevusega kus omab dimensiooni ja on võrdelisustegur, valitud dimensiooni kindlustamiseks. SI- süsteemis . 8. Magnetvälja omadused I omadus Kui magnetväljas on vooluga juhe, siis talle mõjub mehaaniline jõud. Võimaluse korral hakkab vooluga juhe liikuma jõu suunas ehk magnetvälja nõrgema
Sel juhul pöörduks ka kompassi nool teispidi. (5) Kompass Maa magnetvälja mõjul töötab ka kompass. Algul rakendati kompassis harilikku raudnõela, mis iga enne kasutamist püsimagneti abil magnetnõelaks muudeti. Nõela vaba liikumise tagamiseks paigutati ta vedelikus ujuvale korgitükile. Magnetnõela sinine ots (põhjapoolus) näitab Maa magnetilisele lõunapoolusele. Päris täpselt kompass aga põhjapoolust ei näita, kuna esineb erinevus magnetilise ja geograafilise põhjasuuna vahel.(4) 4 Kasutatud kirjandus (1) http://jaakkytt.wordpress.com/2007/04/20/maa-magnetvali/ (2) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm (3)http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=405 (4) Füüsika õpik XI klassile (I osa) (5) http://www.postimees.ee/010104/online_uudised/122968.php 5
Käitumine Õigus näidata Iseendale truu Valetamise oskuse puudumine Uus algus Väärtus Teekond- valik Reaalsus Pentagramm korrapärane tähtviisnurk Sumerid Kirjamärk UB Kuninglik raidekiri Veenus Pentagrammi sümboolsed tähendused Pentagramm varases kristluses Pentagramm tänapäeval Lahtine pentagramm Kinnine pentagramm 666 Tervendamine inglite abiga MITMENÄOLINE RÜTM Krayoni "Lõpuajad" Aeg 360-kraadist magnetilise kompassi süsteem gravitatsioon Caduceus meditsiini ja äritegevuse embleemiks "heeroldikepp" Kepp Kahekordne spiraal 2 madu Seostatud jumalustega Alkeemia Kunst Vesica piscis see, mille abil loodi valgus Kalapõis Kaks lõikuvat ringjoont Ühtsus arvude 2,3 ja 5 pühad ruutjuured õunalõikamine Krokodill Hävitav aplus Eurooplastele tundmatu Plutarchos ( 46-120) Silmakirjalikkuse allegooria Valitseja Kolmjalg
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad
teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6%. Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Raud on ka kosmoses levinud element. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka
Juhe liigub magneti suhtes Magnet liigub juhtme suhtes Muutub magnetvälja tugevus Vooluallikas voolu genereerija, seade, kust vooluring saab voolu. Elektromagnetiline induktsioon nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektrivoolu tekkimine suletud juhtivas kontuuris seda kontuuri läbiva magnetvälja muutumisel. NB! Mitte segi ajada magnetilise induktsiooniga, mis on magnetvälja tugevust kirjeldav suurus. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on magnetvälja mõju iseloomustav füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu. Tähis on B ja ühik on tesla (T). Tuleta meelde siinus ja koosinus. Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Sellest lähtuvalt vasta järgmisele küsimusele. Siinus - minimaalne on ja maksimaalne on Koosinus - minimaalne on ja maksimaalne on g) Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks g1) maksimaalne, g2) pool maksimaalsest g3) võrdne nulliga. Palun selgita on vastust. g1) g2) g3) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. 6. Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A. Kui suur jõud mõjub sel juhul 1 m pikkusele lati osale? 100N 7. Horisontaalses jäigalt kinnitatud latis kulgeva voolu tugevus on 200 A
𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙 summana, kusjuures voolu elemendi väljatugevus arvutatakse valemi 𝑑𝐵 = 4𝜋 𝑖 𝑟3 = 4𝜋 𝑖 𝑟2 𝑠𝑖𝑛𝛼 abil , milles α on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB suund on risti mõlema vektoriga. Vektori dB suund määratakse kruvireegli abil. Magnetilise induktsioonimõõtühikuks on tesla. 𝑎 𝑟𝑑𝛼 𝑎𝑑𝛼 𝜇0 𝑖 Sirgvoolu väli. 𝑟 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑑𝑙 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 = 𝑠𝑖𝑛2𝛼 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑎 ∗ 𝑠𝑖𝑛𝛼𝑑𝛼 B=∫dB B=μ0i/2πa Sirgvoolu magnetilise induktsiooni jooned kujutavad endast juhti ümbritsevate kontsentriliste ringjoonte süsteemi. Ringvoolu väli. Olgu vaadeldav vool ringvool
Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt
kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: -2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a kus Ua on anoodpinge, Ra anoodi raadius ja Rk katoodi raadius.
langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n = sin7/sin; = c/v kus c - valguse levimise kiirus vaakumis v - valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskkonnast teise. Maxwelli järgi n = : Seega on murdumisnäitaja määratud keskkonna (aine) elektrilise ja magnetilise läbitavusega. Optiliste sageduste juures ( 1014 Hz ) on tavaliselt : = 1 .Seega tuleb leida olenevus sagedusest. Normaalse dispersiooni nähtusest tuleneb valguse lagunemine spektriks prismast läbiminekul. Seda kasutatakse aine kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimisel. Vastavaid riistu nimetatakse prismaspektrograafideks. Valguse hajumine. Klassikalise füüsika seisukohast, tekib valguse hajumine sellest, et ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma
22.See oleneb kui paks on palk. 23.Telkmisplasti saab valida selle järgi : vastavalt koha , kus saab teha lõkked , kus saaks puhast vett jm. Võttad kõik telgi jupid lahti ja hakka kokku panema . 24. Seasõrg , liugev aas , surmasõm , meremehe sõlm. , lipusõlm, vaiasõlm, palgisõlm. 25.Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides. 26.Klassikaline kompass magnetnõel näitab alati Maa magnetilise põhjapooluse suunas. 27.Põhjanael asub taeva põjapoolusest praegu umbes 42 kaareminuti kaugusel. 28.Kompassi osad: põhjasuuna nool, kinnitusnöör, joonlaud, suurendusklaas, pööratav nõelekarp. 29.Põhi N , lõuna S, ida E ja lääs W, kirre NE, kagu SE, edel SW, loe NW. 30.Orenteerumine on vastupidavusspordiala , kus võistlejad jooksevad maastikul kasutades navigeerimiseks kaarti ja kompassi. 31
Tuleb tähele panna, kas ODD sede toetab lugemist,kirjutamist, mitmekordset kirjutamist või nende mingisugust kombinatsiooni. CD – Andmemaht 700MB DVD – 4.7GB, Kõige mahukamad, kahepoolsed ning kahekihilised, natuke üle 17GB. Blu-Ray – algselt 25GB, uute BDXL plaatide puhul kuni 128GB. FDD – Floppy Disk Drive. Tegemist on tänapäeval juba ajalukku vajunud seadmega. 2010 aasta seisuga nende toetus on pea kõikidelt uuematelt emaplaatidelt kadunud. Tegemist on magnetilise andmete hoiustamis seadmega, mis kasutab diskette. Diskettide dimensioonid on muutunud läbi aegade, olles olnud kuni 8 tolli ning lõpetades 3.5 tolliste diskettidega. Andmemahud olid algsetel 8 tollistel kõigest 79.75-175kB. 3.5 tolliste standartne andmemahutavus oli 1.44 MB kuid kõige uuematel, mis tulid 1997 aastal, oli andmemahutavus üle 240MB. Diskettide lõpu tõid endaga kaasa aina odavamad ODD seadmed ning optilised andmekandjad, mis
elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu, Seda jõudu nimetatakse ka Lorentzi jõuks. - Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus - Sarnane on voolu magnetväljaga. ❖ Meenuta siinus ja koosinust. Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Vasta küsimusele. Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks.. a) maksimaalne, g1=90 kraadi (kogu jõud on 1, sin1) b) pool maksimaalsest g2=30 kraadi (pool jõudu on 0,5, sin0,5) c) võrdne nulliga. g3=0 kraadi (kogu jõud 0, sin0) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. ❖ Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
