horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asus magnetiline lõunapoolus 1900 km kaugusel geograafilisest põhjapoolusest. 2005.a oli see kaugus vaid 800 km (nurkkaugus 7,30 ). Aeglaselt muutub ka Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni suurus. See on viimase pooleteise sajandiga nõrgenenud ≈10 %. Maa magnetvälja magnetiline induktsioon on magnetilisel ekvaatoril suunatud
Maa magnetvälja horisontaalkomponent. Praktikum nr 8.Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi määramine.
Kui muuta tsükliliselt rakendatava magnetvälja tugevust H , muutub ferromagnetilises materjalis ka magnetiline induktsioon B . Nii saab kinnise kõvera, mis iseloomustab ümbermagneetimise tsüklit ja mida nimetatakse hüstereesisilmuseks. Olenevalt välise magnetvälja tugevuse suurusest võib saada terve hüstereesisilmuste parve. Valime nendest kõige suurema, s.t. sellise, kus materjal on magneeditud küllastuseni (vt. Joonis 4.1). Küllastatud katsekeha magnetilise induktsiooni väärtust lahtimagneetimisel punktis H=0 nimetatakse jääkinduktsiooniks Br . Joonis . Hüstereesisilmused ja magneetimiskõver Et vähendada magnetilist induktsiooni väärtuselt Br nullini, tuleb rakendada vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc. Seda magnetvälja tugevust Hc nimetatakse koertsitiivjõuks. Põhilisteks magnetmaterjale iseloomustavateks karakteristikuteks on magneetimiskõver, s.o.
MAGNETOSTAATIKA 78. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0105 m/s läbi homogeense magnetvälja,mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivsessuunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30 z-telje positiivsesuunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli,mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsioonivektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1.00 m pikkusele varda osalemõjuva jõu suurus ja suund. B) Kuidas peaks varras paiknema, et jõud oleks suurim? 81. Üks prooton liigub piki x-telge selle positiivses suunas, teine piki x-teljega
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SOLENOIDI MAGNETVÄLI Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude
b) Negatiivse entroopia mõõtühik c) Virtuaalse reaalsuse kvant d) Mälupesa oleku tõenäosus 13) Kui gaasihulga ruumala jääb konstantseks, aga rõhk kasvab, siis temperatuur a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 14) Kui voolutugevus kasvab 2 korda, siis võimsus takistusel a) Kasvab sqr. 2 korda b) Kasvab 2 korda c) Kasvab 4 korda d) Ei muutu 15) Magnetvälja energia tihedus aines on a) Võrdeline magnetilise induktsiooni suurusega b) Võrdeline magnetilise induktsiooni suuruse ruuduga c) Pöördvõrdeline keskkonna magnetilise läbitavusega d) Võrdeline keskkonna magnetilise läbitavusega 16) Valguslainete erinev sagedus näitab erinevat a) Eredust b) Värvi c) Amplituudi d) Kiirust 17) Lennuk lendab ekvaatorilt horisontaalselt kiirusega maa suhtes 1500km/h. Maa teatavasti pöörleb. Kuhu peaks lennuk lendama, et tema sisemus vastaks kõige paremini inertsiaalsele taustsüsteemile? a) Läände b) Itta
Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis Milline sisuline tähendus on suhtelise magnetilise läbitavuse väärtustel, et see on a) ühest veidi väiksem – tegemist on diamagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega b) ühest veidi suurem – tegmist on paramagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega c) ühest palju suurem? – tegemist on ferromagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega 7. Milliseid ferromagneetikuid nimetatakse „pehmeteks“, milliseid „jäikadeks“? Mida tähendab magnetiline „mälu“
t'lagrnetvali . Piisimagnetid. Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu.
induktsiooni seaduse kohaselt muutub siis perioodiliselt ka induktsiooni emj. Induktsiooni emj tekib järgmiselt: Raami traadikeerdudega kaasapöörlevatele elektronidele mõjub magnetvälja jõud, mis paneb elektrone piki traadikeerde liikuma. Vooluahela sulgemisel läbib galvanomeetri vahelduvvool ning galvanomeetri osuti hakkab tasakaaluasendi lähedal võnkuma. Magnetilise induktsiooni voog , mis läbib traat raami pindalaga S, on võrdeline raami pinnanormaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahelise nurga koosinusega. =BScos Kui raam pöörleb konstanse nurkkiirusega, muutub nurk võrdeliselt ajaga:=t Magnetilise induktsiooni voog muutub seetõttu harmooniliselt =BScost Elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt võrdub induktsiooni emj magnetilise induktsioonivoo muutumise kiirusega s.t. magnetilise induktsiooni voo tuletisega aja järgi, võetuna miinusmärgiga: e=-=-BS(cost)'=BSsint= msint, kus m=BS on induktsiooni emj amplituutväärtus.
piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Pööriselekrtiväli on seotud magnetväljaga. Pööriselektrivälja jõukarakteristikuks on väljatugevus, energeetiliseks karakteristikuks induktsiooni elektromotoorjõud. Pööriselektrivälja kujund luuakse jõujoonte abil. Pööriselektrivälja jõujooned on kinnised kõverad; tasandid, milles need asetsevad, on risti magnetilise induktsiooni joonte tasanditega. Magnetoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BS cos magnetvoog (1Wb) B magnetilise induktsiooni vektori moodul (1T) S kontuuriga piiratud pinna pindala
R= , lahutada magnetvälja qB suunaliseks v ja sellega risti olevaks v kiiruse komponendiks. Piki magnetvälja liikuvale laetud osakesele Lorentzi jõudu ei mõju, risti magnetväljaga liikumine toimub mööda ringjoont, nende kahe liikumise summana liigub laetud osakese mööda spiraali. MAGNETILISE INDUKTSIOONI JOONED MAGNETVÄLJA JÕUJOONED. Magnetilise induktsiooni vektori B jooned magnetvälja graafiliseks kujutamiseks konstrueeritud jooned, millele magnetilise induktsiooni vektorid on igasjoone punktis puutuja suunas. B Sirgvoolu poolt tekitatud magnetväli: I Heiti Aarna 2008
1. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus (3p.) a) suletud juhtmekeerus tekib elektrivool, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas, b) elektrivool tekib muutumatus magnetväljas liikuvas juhtmekeerus, c) ainete ferromagnetilised omadused kaovad Curie temperatuurist kõrgemal temperatuuril, d) suletud juhtivas kontuuris tekib elektrivool, kui sellega piiratud pinda läbivate magnetilise induktsiooni joonte arv ajas muutub. 2. Liikuvates juhtides tekkiva induktsiooni elektromotoorjõu arvutamise valemis εi=Blv sin α on nurk α (1p.) a) juhi AB ja magnetilise induktsiooni vektori vaheline nurk, b) juhi pinnanormaali ja magnetilise induktsiooni vektori vaheline nurk. 3. Jäävat elektromotoorjõudu sisaldavas vooluringis kulgeva konstantse (1p.) voolutugevuse korral eraldub kogu vooluringile antav energia a) ainult soojusena,
4. Arvutused Voolutugevuse nurkhälvete aritmeetiline keskmine: α +α α´ = 1 2 2 Tulemused on kantud tabelisse, vastava mõõte tulemuse kõrvale. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent: μ0 ∈ ¿ 2 r tan α Bh ,i =¿ i – katsenumber μ0 - 4π10-7 H/m N–4 r – 0,107m −7 4∗π ¿ 10 ∗0,1∗4 B h ,1= =1,4∗10−5 2∗0,107∗tan 9,5 4∗π ¿ 10−7∗0,2∗4 B h ,2= =1,4 5∗10−5 2∗0,107∗tan 18 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,3∗4 B h ,3= =1,62∗10−5
A Elektrivool tekib, kui on olemas vooluallikas ja vabad laengukandjad. Laetud osakesi, mis savad aines vabalt liikuda, nimetataksevabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu toimed ja nende tunnused on: 1) Soojuslik elektrivoolus keha soojeneb 2) Keemiline elektrolüüdi vesilahuses lähevad vees olevad naelad rooste 3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(millest sõltub ka ilme kui
vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk,
tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille iga punktis on B-vektor (magnetinduktsioon) suunatud piki selle joone puutujat Jõujoone suund ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ampere seadus: Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud, mis on võrdeline voolutugevuse, magnetilise induktsiooni, juhtmelõigu pikkuse ja voolu suuna ning vektori B nurga vahelise sinusega (F = IBLsin). Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetvälja suunaga. Kruvireegel sirgvoolu puhul väidab, et magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise
TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund väljapoole A D U Magnetvälja telg ei lange kokku S Maa pöörlemisteljega M A Maa magnetilise põhjapooluse asukoht 1999.a. A TE Maa magnetilise A põhjapooluse D ööpäevane vonklemine U S M A A TE A D U
magnetvälja struktuur, mis on luminestsents jne. Et vastata pealkirjas toodud küsimusele, tuleb uurida laetud osakeste käitumist homogeenses ja mittehomogeenses magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Kõrvaloleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud elektroni ja prootoni liikumistrajektoorid homogeenses magnetväljas. Newtoni
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja ...
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T
.270) y + ..180) 12. direktsiooninurgad, nurkade leidmine jne Direktsoiininurkade arvutamine. Suvalises koordinaatide süsteemis võetakse tavaliselt ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje direktsiooninurgaga A1,2=1,2.Orienteeritakse magnetiline 2 2 asimuut tinglikult. 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks 1 3 ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. 1 3 2,3 = 1,2 + '2 - 180° 3,4 = 2,3 + '3 - 180° 4 4,1 = 3,4 + '4 - 180° 4 1,2 = 4,1 + '1 - 180° kontroll Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360 °. Kui aga suurm kui 360° siis lahutada 360°. 13. nomenklatuuri järgi kaarditüki asukoha leidmine; kaardiraami koordinaadid
vahendusel. Sõnasta parema käe reegel. Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Mis on elektromagnet? Elektromagnet on raudsüdamikuga pool/mähis. Kirjelda Maa magnetvälja. Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Kuidas asetseb kompassi nõel meridiaani suhtes? Kaldus u 5 kraadi. Mis on magnetilise anomaalia piirkonnad? Kohad, kus magnetnõel ei võta kindlat suunda. See on tavaliselt põhjustatud maapinna lähedal peituvatest suurtest rauamaagilademetest. Selgita magnettormide teket? Kestab tavaliselt 6-12 tundi. Tekkimist seostatakse Päikese aktiivsuse suurenemisega. Sel ajal paiskub Päikese pinnalt maailmaruumi rohkem ja suurema energiaga elektrone ja prootoneid kui tavaliselt. Need osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja kutsuvadki esile magnettorme. Kuidas tekivad virmalised?
(PS! need on VEKTORID) Mõnedes füüsikalistes materjalides nagu kristalsed ained, millel on hästi korrapärane aatomi või molekuli kristallvõre, ei pruugi parameetritel D ja B või J suund, milledele mõjub E või H-väli, olla sama suund nagu rakendatul väljal. Selliseid materjale nimetatakse anisotroopseteks, mis tähendab et , ja väärtused on sõltuvad mõõdetavast suunast. Sel juhul võib parameetreid , ja määratleda kui tensorit (elektrilise anisotroopia puhul (või ), magnetilise anisotroopia puhul ). Näiteks elektriline anisotroopsus jaoks on väljendatav kui teist järku tensor ja omab 9 sõltumatut liiget: Anisotroopia puhul keskkonna magnetilised või elektrilised omadused sõltuvad väljavektori orientatsioonist keskkonna suhtes, s.t. keskkond ise omab nagu mingit orientatsiooni. Seos induktsiooni- ja väljavektorite vahel muutub küllalt keeruliseks
RAUD Omadused Plastiline Hea soojus-ja elektrijuht Magnetiseeritav Kasutamine Maak Raudmeteoriit Raudkvartsiit Hematiit Magnetiit Maagi leidumine Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas- Lebedinski karjäär El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril Kuidas toodetakse Rikastatakse Särdatakse Karbotermia Liitained Roostevaba teras Malm Teras Tänan kuulamast!
Kõvaketas Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on liidesestandard andmete kandmiseks siini kaudu ühest
11. Tähtsamad rauaühendid, nende omadused ja kasutamine. * Fe2O3-raud(III)oksiid-värvus tumekollasest- kasut.taimekaitsevahendina, viljapuude pritsimisel kahjurite ja mustjaspruunini.Kasut. värvipigmendina. seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites. *FeCl3-raud(III)kloriid-tume kristalne aine, väga hügrokoopne- * Fe3O4-must raua maak-samuti magnetilise omadusega. sellega töödeltakse nt. vask-trükiplaate elektroonsete skeemide *Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. valmistamisel. *FeSO4- raud(II)sulfaat-roheka värvusega (raudvitriol)- 12. Raskmetalli ühendid ja keskkonna saastumine nendega. *Elavhõbe; kaadium; plii ja antimoni kahjustavad elusorganisme väikese koguse puhul juba.Võib tekkida ka pikaajaline mürgitus.
pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompassi tähtsaim osa on magnetnõel, mille üldjuhul punaseks värvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nõela punane ots osutab, on magnetiline põhjapoolus. Ajalugu Arvatakse, et kompassi võtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel). Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tänapäevase väljanägemise sai see riistapuu aga 13. sajandil, kui inglased asetasid kompassinõela pisikesele pöörlevale pulgale. Liigitus Kompasse on tänapäeval mitut liiki, mis erinevad nii välimuse kui ka hinna poolest.
Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks lõunapooluseks Ampe´re seadus
Magnetväli:1) on üks mateeria vorme 2)iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. 3)magnetväljas mõjub magnetjõud 4)magnetväli on ruumis pidev ja liigub valguse kiirusega. Lorentzi jõud: nim jõudu mis mõjub magnetväljas liikuvale osakesele (laetud osakesele). Ampere'i jõuks: nim magnetväljas asetsevalevooluga juhile mõjuvat jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis
Fe : +26/2)8)14)2) Tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1539 °C Toodangult esikohal Kõige kättesaadavam metall Leidumine Üks levinumaid metalle Maal Sisalduselt maakoores neljandal kohal Rauarikkad planeedid on Merkuur ja Marss Meteotiidid, magmakivimid Savides, liivades ja kivimites Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel Eemaldada saab fosforhappega Ennetada saab pinda värviga või tsingiga kattes -kaetakse korrosioonikindlama metalliga Isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga Kasutusalad
Alalisvool I voolutugevus q laeng t aeg e elektroni laeng n elektronide arv vaadeldavas ruumalas l juhi pikkus v elektronide liikumise kiirus (suurus) S juhi ristlõike pindala NA Avogadro arv tihedus µ moolimass U pinge R takistus EMJ elektromotoorne jõud Rv välistakistus Rs sisetakistus A töö N võimsus Magnetostaatika F jõud E elektrivälja tugevus q laeng B magnetiline induktsioon v kiirus magnetilise induktsiooni vektori ja kiirusvektori vaheline nurk I voolutugevus ds juhi element vektorina F jõu suurus B magnetilise induktsiooni suurus v kiiruse suurus R ringjoone raadius m osakese mass nurkkiirus (suurus) f sagedus µ0 magnetiline konstant r uuritava punkti kohavektor magnetvälja tekitaja suhtes nurk kiirusvektori ja uuritava punkti kohavektori vahel µ keskkonna magnetiline läbitavus Elektromagnetism
vaja oleks. Magnetvälja tugevus sõltub a) magnetist- mida tugevam magnet, seda tugevam magnetväli b) kaugusest magnetist- mida kaugemale magnetist, seda nõrgemaks jääb magnetväli 6)Maa kui magnet! Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste lähedal. Need on vastupidiselt ja ujuvadteatud piirkonnas.Maa magnetvälja tõestab kompass. Kompassi põhjapoolus tõmbub põhjas asuva magnetilise lõunapoolusega. Pooluste lähedal kompass valetab. 7) Elektrivoolu magnetism, iseloomusta! Osutub, et elektrivoolul on lisaks elektriväljale ka magnetväli. Magnetilised omadused on senikaua, kuni on elektrivool( katse pooli ja magnetiga) 8) Mis on elektromagnet? Elektromagnetiks nimetatakse pooli koos raud südamikuga. Erinevus püsimagnetitest on see, et koos elektrivooluga kaob ka magnetväli. Kasutatakse : metalli tõstmiseks, keskkonna puhastamiseks rauajäätmetest,
juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, N-S Michael Faraday- leiutas voltmeetri, rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Hans Christian oersted avastas elektrivooli magnetilise toime. James Clerk Maxwell lõi klassikalise elektromagnetvälja toime. William Gilbert magnet nähtuse uurija. Pierre de Maricourt avastas, et magnetmaagi tükil on kaks kohta kus msg. mõju on eriti suur, avastas magnetismi põhitõed. Püsimagnet . keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid. Magnetväli ümbitseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Elektromagnet- raudsüdamikuga pool.mida suurem keerdude arv ja voolutugevuspoolis, seda tugevam ta on.
tähelepanu kasutegurile. • kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks. Lampvõimendi • Lampvõimendi võimendavad komponendid on elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale, on lampvõimendid tavaliselt on suuremad ning energia- aplamad. Magnetvõimendi • elektrivoolu tugevuse, pinge või võimsuse võimendi, mille talitlus põhineb ferromagnetsüdamike magneetumisomaduste mittelineaarsusel, eriti magnetilise küllastumise nähtusel. • Tüüpiline magnetvõimendi, mis patenteeriti 20. sajandi alguses[1], koosneb kahest drosselist. Kummagi drosseli ferromegnetsüdamikul on üks mähis (1 ‒ 2) tüürahelas ja teine (3 ‒ 4) koormusahelas. Jadaühenduses mähistega magnetvõimendi Pillivõimendi • Pillivõimendi ehk kombo on elektriliste pillide võimendamiseks kasutatav aparatuur, mis koosneb tavaliselt võimendist ja kõlarist.
elektromotoorjõudude summaga Kirchoffi märgireegel: summa element võetakse miinusmärgiga, kui alamahela ümberkäigusuund on vastassuunaline vooluallika polaarsusega (elektromotoorjõu märk) või voolu suunaga takistil (pingelangu märk). Loeng 13. Ampere'i seadus: sõnastus; valem skalaar- ja vektorkujul. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. skalaar vektorkujul Lorentz'i jõud (tuletusega). Lorentz'i jõud
Direktsiooninurk telgmeridiaani suuna ja x-telje suuna vaheline nurk (selle nurga ja teodoliidi käigu kaudu võimalik arvutada ristkoor- d). Meridiaanide koonduvus tähendab ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahelist nurka, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui meridiaan kaldub põhjasuunas vasakule ning negatiivne, kui ta kaldub paremale. Magnetnõela kääne e. deklinatsioon on nurk tõelise ja magnetilise asimuudi vahel. Inklinatsioon tähistab tõelise ja magnetilise meridiaani vertikaalivahelist erinevust. Bussool on kraadideks jaotatud ringi või ringiosadega ning viseerimisseadistega magnetkompass, millega mõõdetakse maastikul magnetilist asimuuti: a) ringbussool koosneb limbist ja mgnetnõelast. b) orientiirbussool magnetilise meridiaani näitab ainult suunda Pindobjektid kujutatakse õiges mõõtkavas veidi vähendatult, üksteisest kontuurjoonega, täidetakse pindleppemärkidega.
mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, vektoriga B, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F= B I l sin . Ampere'i katsetega oli eelkõige kindlaks tehtud, et kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võredeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga. Läbi magnetvälja iga punkti võib tõmmata jõujoone. Magnetvälja jõujooned ei lõiku. Jõujoonte tihedus suureneb seal, kus väli on tugevam. Jõujooned Vasaku käe reegel Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, sõrmed aga piki voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab voolule mõjuva jõu suunda. Kasutatud materjal 30.01.2012, www.laborint
1.Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? Selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu 2.Kirjeldada Faraday katset elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastamise kohta. Avastas 1831. Ta liigutas pooli suhtes magnetit ja pooliga ühendatud galvanomeeter näitas elektrivoolu tugevust. Mida kiiremini liigutada, seda tugevam vool tekkis. 3.Sõnasta...
jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakesele mõjuvat lorentzi jõudu Inklinatsioon- Nurk maa magnetvälja ja maa horisontaalpinna vahel Deklinatsioon- nurk maa geograafilise põhjapooluse ja ma magnetilise lõunapooluse vahel 1 tesla- Selline magnetvälja tugevus, mis tekib kui voolutugevus juhtmes on 1A ja iga meetri kohta mõjub jõud 1N 1 amper- eelektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 C Ferromagneetik- Aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi (Fe, Cr) Parramagneetik- aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat magnetvälja (al, volfram) Diamagneetik- aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja (Au, Ag)
· kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks. Induktiivsus on juhti iseloomustav füüsikaline suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Magnetvälja energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga.
Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Magnetvälja kirjeldavad suurused. Asjaolu, et magnet esineb alati dipoolina, ei luba väljatugevusena kasutada tavapärast kehale mõjuva jõu ja laengu suhet. Magnetpulgale mõjub alati jõupaar, mis püüab pöörata dipooli väljasuunaliseks. Järelikult tuleb väljatugevus määrata jõumomendi abil, viimane aga sõltub dipooli orientatsioonist välja suhtes. SI- süsteemis on magnetvälja iseloomustajaks magnetilise induktsiooni vektor, mille täpse defineerimisega saame elektromagnetismi loengus veel tublisti vaeva näha.
Pead on kokkupuutes kettapinnaga vaid siis, kui ketas seisab. Kui ketas pöörlema hakkab, tõstab õhusurve pea kettapinnast mõne miljondiku tolli kõrgusele. Head crash-i all mõistetakse seda, kui täiskiirusel pöörlev ketas puutub kokku peaga tagajärgedeks võivad olla nii informatsiooni kaotsiminek kui ka füüsilised kahjustused kõvakettal. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühendatud. Ilget rasket inglise keelset teksti saab veel lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Voice_coil
Kompassi abil tuleb sageli liikuda kohtades (mets, raba jms), kus puuduvad igasugused orientiirid, millest juhinduda. Täpset vaatlussuunda võib vaja minna näiteks vaenlase osutamiseks raskerelvadele või tuletoetusrelvadele enda asukoha suhtes. Tõelise geograafilise suuna kasutamiseks peab arvestama järgnevaid asjaolusid: 1. Maa geograafiline ehk tõeline põhjasuund ei lange päris kokku Maa magnetilise põhjasuunaga, mida näitab kompass. 2. Tänu Maa ümarale kujule tekib kaardi tasapinnalisena kujutamisel kaardi kilomeetrivõrgustikus koondumisnurga viga. Seega on tegelikult olemas kolm erinevat põhjasuunda: 1. Geograafiline, ehk tõeline põhjasuund 2. Magnetiline põhjasuund 3. Kaardi kilomeetrivõrgustiku põhjasuund Suunanurka on võimalik vastavalt vajadusele algselt määrata kaardil või maastikul.
1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog.
muutumise suhtega. L = - Ei / (delta I / delta t). L [1H = 1V*s / A]. 1H on sellise kontuuri L, milles I muutumise kiirusel 1A/s indutseeritakse emj. 1V. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvool võngub harmooniliselt, sest graafikuks on sinusoid. Geneka osad: Staator (pysimagnet) ja Rootor (põõrlev alus koos mähis(t)ega). Töötab el.mag.ind. põhimõttel. Magnetvoog on magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna, mis võrdub: Fi = BScosa. A on pinnanormaali ja B vaheline nurk. Fi [1Wb = 1T*m2].
Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Saamine Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril , mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Kasutus alad Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses.
Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud (laenguid kinnises kontuuris ,,liikuma panev jõud") on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 10) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab või siis b)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjuseleehk pikemalt: c)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu
Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
