Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"magneesium" - 501 õppematerjali

magneesium on keemiliselt aktiivne, kuivas õhus püsiv (kattub õhukese, kuid tiheda oksiidikihiga), temp° 600 – 650° C süttib õhus, moodustades oksiidi ja nitriidi, põleb süsinikdioksiidis, külma veega reageerib aeglaselt, kuumast veest tõrjub kergesti välja vesiniku, kõrgemal temp° ühineb väävli, süsiniku, läämastiku, halogeenide, vesiniku jt. Mittemetallidega, reageerib kergesti hapetega, metallidega moodustab sulameid.
magneesium

Kasutaja: magneesium

Faile: 0
thumbnail
15
doc

Wikmani poisid

Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder...

Kirjandus
297 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

· Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz....

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Keemia ajalugu

Andis ka nime vesinikule: vee tekitaja, lämmastikule ­ azote (hiljem lõi läbi nitrogenium ­ nitraadi tekitaja). Radikaal ­ rühmitus, mis toimib kui tervik (ei lagune koostisosadeks): klooriradikaal (HCl tunti muriatic acid), fluoriradikaal, booriradikaal. Elementideks pakkus ka (kuid kahtles selles): lubi(calx) ­ kaltsium, magnesia (magneesiumoksiid) ­ magneesium , barüüt (raskemuld, baariumoksiid) ­ baarium, savimuld (alumina) ­ alumiinium, ränimuld (silica) ­ räni. Ekslikuks osutusid: valgus (lumiére), soojus(calorique). Viis läbi meetermõõdustiku sisseseadmise Prantsusmaal. 1794. saadeti L. giljotiini alla. ,,Kulus vaid mõni hetk, et raiduda maha selline pea, kuid ehk mitu sajandit enne, kui samasugune taas ilma tuleb." Jeremias Benjamin Richte 1762-1807...

Keemia ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Planeet Maa

Maa on ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega. Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa mõõtmed Ümbermõõt : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km² Ruumala : 1 083 230 000 000 km³ Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi läbiv sirge ) Keskmine kõrgus : 623 m, keskmine ookeani sügavus 3,8 km. Andmeid Maa kohta Tiirlemisperiood : 365,256 päeva. Keskmine orbitaalkiirus : 29,783 km/h. Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal : 15°C Keskmine raadius : 6372,795 km Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Ma...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Planeet Maa

Maa keemiline koostis Maa koostis(massi järgi) Maakoore koostis Raud 34,6% Hapnik 46% Hapnik 29,5% Räni 28% Räni 15,2% Alumiinium 8% Magneesium 12,7% Raud 5% Kaltsium 4% Nikkel 2,4% Naatrium 3% Väävel 1,9% Kaalium 3% Magneesium 2% Atmosfäär Maad ümbritsev kiht. Umbes 1000 ­ 1200 km kõrgune. Kaitseb meid päikese kahjuliku mõju ja kiirguste eest. Kihilise ehitusega : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Kolm tähtsat lauset Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Planeet Maa

Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra. 8. Maa koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: · Raud 34,6% (massiprotsent) · Hapnik 29,5% · Räni 15,2% · Magneesium 12,7% · Nikkel 2,4% · Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoore koostis Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest: · Hapnik 46% · Räni 28% · Alumiinium 8% · Raud 5% · Kaltsium 4% · Naatrium 3% · Kaalium 3% · Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. 9...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

25 3.2 Mineraalid....................................................................................................................... 26 2 3.2.1 Kaltsium...................................................................................................................26 3.2.2 Magneesium .............................................................................................................26 3.2.3 Tsink.........................................................................................................................27 3.2.4 Raud......................................................................................................................... 27 KOKKUVÕTE...

Esmaabi
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Planeetide andmed

Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 ­ 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koos...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Bioloogia 11klassi konspekt

Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul ­ rakk ­ kude ­ organ ­ elundkond ­ organism ­ populatsioon ­ liik ­ erinevad liigid ­ ökosüsteemid ­ biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...

Bioloogia
130 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide koostis

Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid ­ süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid ­ raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid ­ naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kosmoloogia

· Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium , nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese · Pöörleb ümber oma telje 8.Maa-rühma planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss (iseloomustus eespool) 9.Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool) 10.Komeet · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest....

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülemiste veepuhastusjaam

Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmendatakse" vett eesmärgiga hoida boilerid, pesumasinad, veekeedumasinad jms. töökorras. Samuti pärsib kare vesi ka seebi vahutamist, ning näiteks oad ja herned ei kee liigkaredas vees pehmeks. Vee pehmendamine: · keetmine lihtsaim võimalus vee kareduse vähendamiseks. · destilleerimine vett keedetakse, ning tekkinud aurud kondenseeritakse teise anumasse. Et vee...

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Veregrupidieet

A - veregrupiga inimesele sobivad hästi kehalised harjutused nagu jooga ja tai-chi. B - veregrupi omanikud võivad süüa liha (v.a kana), piima- ja teraviljatooteid, kaun-, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima maisi, läätsesid, maapähkleid, seesamiseemneid, tatart ja nisu. Head teevad lehtköögiviljad, munad, ulukiliha, maks, magusjuur, tee. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on magneesium , magusjuur, hõlmikpuu, letsitiin. Füüsilist koormust saab B - veregrupi omanik matkamisest, jalgrattasõidust, tennisest ja ujumisest. AB - veregrupiga inimesed peaksid sööma liha, mereande, piimatooteid, tofut, kaunvilju, teraviljatooteid, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima punasekiulist liha, aedube, seemneid, maisi ja tatart. Head teevad tofu, mereannid, piimatooted, lehtköögiviljad, pruunvetikas, ananass...

Kodundus
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tervislik toitumine menüü, analüüs.

(ahjus küpsetatud) · Salat-Tomat(60g),kurk(70g),hiinakapsas(60g),sool,suhkur. · Kaste-Majonees(2spl),maitsestamata jogurt(50g),sinep,suhkur,kurk,paprikas · Täisteraleib(1 viil) Magustoit: · Puuviljasalat- õun(1),banaan(1/2),ananass(80g),vaarikas(2spl),banaanikohupiimakreem(80g) Jook: · Piim(200g) Rasvad-Riis 0,13g Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g Banaanikohupiimakreem-1,2 g Õun,banaan,ananass kokku umbes 1g Kokku 10,03g Mineraalained-Kaltsium-kala Magneesium - leib,riis,piim,kala,banaan,õun Kaalium- banaan,leib,kala,piim Naatrium,kala Kloor-sool (Eestlased söövad soola 2-3 korda rohkem kui organism seda igapäevaselt vajaks (norm 3-5 g päevas). Fosfor kohupiim,riis...

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
1
ppt

Süsinikust veljed

Pildilt on võimalik näha, et süsnikkiud ei paindu, dex-1.php.jpeg) vaid läheb lihtsaltkatki kui ületatakse katkevenivus. Selleks, et süsinikiudu kasutada ja saada kaalusääst, samas aga saada velg, mis peaks autosõidu vastu, tuleb süsinikiule lisaks kasutada ka metalle. Näiteks magneesium , alumiinium või titaan. See osa, kus peal on rehv on süsinikiust ja velje külg, kus on mutri(te) augud on alumiiniumist, tugevdatud titaaniga(poltide ümbrused ja põhiraam, et tagada tugevus). K...

Tehnomaterjalid
37 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

F-vitamiin

Manustamine Vitamiin F ööpäevase vajaduse hindamiseks peab teadma, et: ööpäevas peaks 70 kg kaaluv inimene tarbima 60- 90g lipiide(biomolekulid). Sobivaim vahekord oleks: 33% ploüküllastamata, 33% monoküllastamata ja 33% küllastatud lipiide. Võttes aluseks polüküllastamata lipiidide protsendi ja LA ning ALA osakaalu selles, saab ööpäevaseks vajaduseks 0,1- 0,2 g/kehakaalu kg kohta. Parim tarvitada koos Vitamiinid B3 Tsink Vitamiin B6 Magneesium Vitamiin C Seleen Vitamiin E Pildid Päevalilleseemned Nisuidu Maisiõli Kalaõli...

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Meteoriidid

METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 ­ 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust a...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vesi

Kaaliumi leidub teatud määral peaaegu kõikides mineraalvetes, kuid oluline on ikkagi selle elemendi kogus. Suhteliselt rohkesti on kaaliumi nn. kunstlikes mineraalvetes, milles selle elemendi sisaldust on teadlikult suurendatud, mõnedes variantides isegi kuni 100 mg/l. Looduslikud mineraalveed eriti kõrge kaaliumisisaldusega silma ei paista, nendes on kaaliumit tavaliselt 5...20 mg/l. Ka magneesium on olulise toimega bioelement, mille vajadust mineraalveed aitavad katta. Magneesiumirikasteks loetakse selliseid mineraalvesi, milles magneesiumi on 50 mg või rohkem liitri vee kohta. Teatud mineraalveed paistavad silma ka kaltsiumi kõrgenenud sisaldusega. Et saaksime rääkida rohkest kaltsiumisisaldusest, peab mineraalvee liiter seda elementi sisaldama vähemalt 150 mg. Paljud meil müügil olevad mineraalveed on rohke kloriididesisaldusega, s. t. sisaldavad liitri kohta...

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Menüü

RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...

Bioloogia
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun