lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi,
kokkupõrke alal konvergentsi vöönd – piirkond, kus laamad kokku põrkuvad rike – maakera plokid liiguvad üles-alla lektooniline aktiivsus – millisel laamal ja kus laama osas piirkond asub 1960ndatel alustati ookeani põhja kivimite uurimistega. Keskosa kivimid on oluliselt nooremad, kui keskosast kaugemal olevad VULKANISM JA MAAVÄRINAD vulkanism – protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores laava – enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magma, mis purskab vulkaanist vulkaan – looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani
Mineraale klassifikatseeritakse, : keemilise koostise, tekke kristallilise elmendi sialduse järgi Tähtsamadnehedad elemendid : väävel(tikud), grafiit(pliiatsi südamed), sulfiidid: galeniit (plii maak) Püriit(aitab nt lõket põlema panna) halogeenid: haliit(looduslik sool NaCl) oksiidid : boksiit (annab Al ) magnetiit(magnetilised omadused) kvarts, hapinulised soolad: apatiit, fosforiit Kivim- mineraalide kogum, ühest võimitmest mineraalist koosev. Tardkivimid- magma tardumisel Settekivimid. Org aine settimisel põhja Moondekivimid. Settekivimite ja tard kivimite moodnusmisel temp või rõhk. Moreenid: rähkmoreenid, rähkne moreen, jne. Moondekivimid: eestis valdavalt marmor Moshi skaala- kivimite kõvadust petrograafia
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C
44. Maa ehitus Ülesehitus: Maakoor ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär- poolvedel kiht) alumine vahevöö tuum(vedel ja tahke tuum) 45. Maakoor ja selle ehitus Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja mereliseks. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism
Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimesit moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet köitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule
tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale, eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all. Vääriskivimid on juveelid mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu. Vääriskive eristab ülejäänud kividest kolm
Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks Graniit • -punakas,roosakas
lasumusvorme ja tekke-ning muutumistingimusi. Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemilistelementide jaotumist levikut ja rännet maakoores. Hendrik Bekker – esimene eestlastest geoloogiaprofessor, esimene eestikeelse ajaloolise geoloogia õpiku autor Maa siseehitus: SISETUUM; VÄLISTUUM;VAHEVÖÖ;MAAKOOR Maakoor koosneb kivimigruppidest, mis erinevad üksteisest moodustustingimustelt nind koostiselt sette, magma ja moondekivimid. Geoloogilised ja geofüüsikalised uurimismeetodid 1. Paljandite kirjeldamine: Kivimi värvus Kihiehitus Terasuurus Rikked Fauna ja floora 2. Kaevete rajamine( uurimisauk, uurimiskraav, šurf, katsekarjäär) 3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7
kuumaks köetud mantli ainet. sügavusel. Jõudnud kõva litosfääri alla, valgub see astenosfäärina laiali või moodustab pluume, kust maakoorde kerkib magma. Konveieri horisontaalselt voogavad lülid panevad liikuma litosfääri laamad. Jahtunud ja raskeks muutunud laamad sukelduvad subduktsioonivööndeis mantli http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_06
Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa Kaks ookeanilist laamat põrkuvad üks laam sukeldub (subduktsioon) · vulkaanilised saared · moondekivimite teke · süvikute teke Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam Kaks mandrilist laamat põrkuvad · kurdmäestikud · esinevad maavärinad · vulkaane EI esine! Näide: Himaalaja mäestik 5. Vulkaanid Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: 4 · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid).
- peale selle võivad maavärina põhjustada suure meteoriidi langemine, lumelaviin jms Enamiku maavärinate põhjusteks on maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkinud pingete järsk vabanemine, mis põhjustavad suurte kivimiplokkide lõhestumist ja nihkumist. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. Vulkaanid · Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. · Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. · Kihtvulkaan o koonusekujuline
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab
Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Teadusharu mineraloogia. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid A. Tardkivimid - kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Mida heledam tardkivim, seda happelisem, sest rohkem SiO2. Graniidid (happelised tardkivimid) moodustavad Eesti geoloogilise aluskorra, graniidid on ka rändrahnud ja põllukivid. Aluskord maailmas: graniidid 65% basalt 34%. Graniidi koostis: kvarts SiO2 25-30%, K-Na päevakivid (ortoklass), Na-Ca päevakivid
1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9
1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures
11.) Täida tabel. Võimalikud vastusevariandid leiad tabeli alt (3p) Tardkivimid Settekivimid Moondekivimid Tekkeviis A B C Tugevus F E H Näited K I, J L, K Tekkeviis A. tekkinud magma tardumisel maakoores või maapinnal B. tekkinud murendmaterjali kogunemisel ja pikaajalisel litifitseerumisel C. tekkinud ainult laamade kokkupuutealadel D. tekkinud jõgede kallaste erodeerival toimel Tugevus E. pehmed ja pudedad F. tugevad ja vastupidavad G. tugevad ja kristalse struktuuriga H. pehmed ja kristalse struktuuriga Näited I. lubjakivi, liivakivi J. jõe ja järvesetted K. graniit L
Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õht...
koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale, eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all. Vääriskivimid on juveelid mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu. Vääriskive eristab ülejäänud
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
A Kuuma kliimaga aladel B Pinnasevesi peab olema soolane C Kui kapillaartõus ulatub maapinnani 10 Mis on aeratsivöö? A Piirkond kus põhjavesi puutub kokku hapnikuga B Koht, kus põhjavesi tuleb ajutiselt maapinnale C Vahemik maapinna ja põhjavee vahel 11 Põhjavee tekkimine A Magma hangumine B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi C Kondensatsioon D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis
nt. kuld, osa aga, näiteks soolad, mitmest elemendist. Nad on keemilised ühendid. Mineraalide hulgas on ka metalle, nt hõbe, aga on ka metalli ja mittemetalli ühendeid. Mineraalide omadused ning kasutusalad on erinevad. See oleneb nende koostistest. ( 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TEKE Mineraalid tekivad Maa süvakihtides. Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma. Nad sünnivad ka mullakihis,soos, rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) OMADUSED 1) Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse arvestamine on oluline nii mineraalide määramisel kui ka nende tekkeloo väljaselgitamisel. 2) Mineraalile langevast valgusvoost peegeldub osa tagasi
langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus. Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma. Magmalistel protsessidel tekivad tardkivimid. 6. Eksogeensed protsessid Välisdünaalmilised ehk eksogeensed protsessid. Energiaallikas on väljastpoolt Maad näiteks Päikeseenergia arvelt. Murenemine- kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis vee, õhu ja organismide füüsikalisel ja keemilisel toimel Tuule geoloogiline tegevus ehk eoolne protsess- kulutab, kannab edasi Vee geoloogiline tegevus- Vee ringkäik looduses
Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused
Nii lahknemise kui sukeldumise kaasneb vulkaaniline aktiivsus. (vt kasutatud kirjandus 2) 6 Foto 4, laamade liikumine (http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/images/Vulkanism_ja_laamtektoonika. jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island). Selle vulkanismitüübi tagajärjel tekivad ookeani keskahelikud, mustad tossutajad ja ookeaniline maakoor. Peamiseks pursketüübiks on basaltne laava. (vt kasutatud kirjandus 2) Põrkuvate laamade vaheline piir 7 Foto 5, Vesuuv, Itaalia (https://www.google.ee/url?
Koonused on enamasti madalad ja ulatuvad mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused on tihti teiste vulkaanide jalamitel. Kui slakikoonus ükskord tegevuse lõpetanud ei muutu ta enam aktiivseks. Veel on olemas vulkaani purske tagajärjel tekkinud negatiivne pinanvorm, seda kutsutakse maariks. Maarid on suhtelised madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi
vähenemise suunas. Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: kivimite poorsus, kivimite veejuhtivus, veekihi lang, temperatuur, inimtegevus. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte, puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Looduslik: põud Inimtekkeline: puurkaevude rajamine, liigne vee tarbimine, kaevanduste rajamine. 5.Litosfäär Laamade liikumised, liikumine kujutatud joonisel 1) Laamade lahknemine (ookeaniline): Toimub Islandil Atlandi ookeanis; Magma tungib järjest kõrgemale; Moodustuvad pangasmäestikud; Maavärinad, vulkaanid. 2)Laamade põrkumine (ookeaniline): Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel; Sukeldumiskohta tekivad süvikud; Maavärinad, vulkaanid. 3)Laamade põrkumine (mandriline): Harv nähtus; Tekivad kurdmäestikud; Maavärinad, vulkaane ei teki. 4)Laamade liikumine küljetsi: Esineb eriti Californias; Kaasnevad maavärinad. Maalihked, nende teke ja inimese mõju nende tekkele
Maakoore piir vahevööga kannab sisetuum tahke Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline maakoor settekivimid maakoor graniit basalt vahevöö
D. Kahe ookeanilise laama põrkumine · Ühe laama serv sukeldub vahevöösse · Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud · Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
· maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; · sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid D. Kahe ookeanilise laama põrkumine 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta töötlemine Puuraukudest saadud naftast eraldatakse kõigepealt gaasid, vesi ning mineraalained. Seejärel nafta destilleeritakse. Et erinevate süsivesinike keemistemperatuurid on väga erinevad, siis eralduvad erinevatel temperatuuridel väga erinevad nafta saadused. Esmalt eralduvad kõige
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel.
Looduskivimiks nim. suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalset massi. Mineraal on maakoore füüsikalis-keemiliste protsesside produkt. Mineraaliks nim. looduslikku moodustist, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt. Kivimid jagunevad tekkelise päritolu järgi: Tard- ehk magmakivimid settekivimid - moonde- ehk metamorfsed kivimid 2.1.Tardkivimid Tard e. magmakivimid on tekkinud magma hangumisel sõltuvalt jahtumise kiirusest on tardkivimid kas massiivsed (tihedad) või purdsed(poorsed). Massiivsed ehk tihedad omakorda jagunevad efusiivseteks (pinnal) ja intrusiivseteks (süva-). Intrussiivsed e. süvakivimid on tekkinud magma aeglaselt jahtumisel sügaval maakoores selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad. Tüüpilised mineraalid: kvarts, so.kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e
Hea soojus- ja heliisolatsiooniga materjal, mis sobib põrandate ja seinte rajamiseks. Kergbetoon on vee- ja külmakindel. Sobib sise- ja välistöödeks. (LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon) Kergkeraamika Keraamika on traditsiooniliselt savist või savi sisaldavatest segudest põletatud toode. Kergkeraamikat kasutatakse vähekorruseliste hoonete või hoonete ülemiste korruste normaalniiskete ruumide seinte ning karkass-seinte ladumiseks. (Otsman, 1976) Graniit Graniit on tekkinud magma aeglasel ühtlasel hangumisel maakoores selle kihtitide surve all. Graniidi kivimid on suure mahumassiga, tihedad ja suure survetugevusega. Graniidid lasevad end hästi tahuda ja poleerida, kuigi neid ei ole kerge töödelda. Antud materjali kasutatakse ühiskondlike hoonete ehitamisel, hüdrotehnilistes ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel
Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis.
· Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard-, sette-, ja moondekivimiteks TARDKIVIMID · Tekkinud vedela magma hangumisel · Koosnevad kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest Graniit - kristalliline kivim, peamine tardkivim Eestis Graniidi omadused: · Suur survetugevus · Suur tihedus · Suur külmakindlus · Suur soojajuhtivus · Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt:
välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500*C - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur. - Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum,mis esineb looduses kihi,tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks:Tardkivimid,moondekivimid ja settekivimid. - Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest(graniit-punakas,basalt-must) - Settekivimid tekivad siis kui setted liiguvad ja kuhjuvad kihtidena,algul on nad pehmed ja pudedad kuid aja jooksul tihenevad. nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi..liivast-liivakivi - Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb
murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; LAAMADE LAHKNEMINE LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas? Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik: A
kihte kui looduslike protsesside tulemust ning andis seletuse tervele reale geoloogilistele protsessidele. 18saj. Edasiviivaks jõuks said kaks koolkonda -neptunistid ja plutonistid Neptunistid eesotsas A. Werner'iga, väitsid, et kõik kivimid: nii graniidid, gneisid, basaldid kui ka liivad, savid ja lubjakivid tekkisid ookeanides settimise tagajärjel. Plutonistid sotlase D.Button'iga eesotsas lugesid, et primaarsed kivimid tekkisid maasiseste jõudude tagajärjel (vulkaanist välja pursanud magma hangumisel), hilisema purunemise ja ümbrpaigutuse tulemusena tekkisid nn. sekundaarsed kivimid. Kivimite vanuse hindamise meetod töötati välja samaaegselt inglase Smithi ja prantslase Cuvier poolt 18. ja 19. sajandi vahetusel. Smith koostas esimese geoloogilise kaardi. Cuvier'd loetakse paleontoloogia rajajaks. Ta võttis kasutusele katastroofide õpetuse, mille kohaselt kogu orgaaniline maailm on korduvalt katastroofide tagajärjel hukkunud ja seejärel uuesti ilmunud uute vormide näol.
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanite keskahelikes. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaan- tekib räni- ning gaaside vaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast. See on häst liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavaojadena laiali. Kihtvulkaan- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgataavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magamast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduba üldse. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused: Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaaliga.
5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S 8. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 9. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv
meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Magellani poolt tehtud fotod näitavad mitmeid huvitavaid ja unikaalseid pinnaiseärasusi, kaasa arvatud pannkoogi vulkaanid , mis paistavad olevat moodustunud väga paksu laava pursetest ja kroonid , mis näivad olevat üle magma kambrite kokku varisenud kuplid . Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad.
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
,,Nafta Must Kuld Referaat keemiast 2007/2008 õppeaasta Sisukord Sissejuhatus................................................................................................lk. 3 Koostis........................................................................................................lk. 3 Omadused...................................................................................................lk. 3 Tekkimine..................................................................................................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus............
basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25
· teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
