relatiivsusteooriaga füs/loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks/rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri Laamade liikumissuunad ongi väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahevöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uuenab, kokkusurumisvöönditesse ehk Benioffi vöönditesse 12) Magmatism ja vulkanism: magma diferentsatsioon, vulkaanide tüübid ja paiknemine, geisrid ja kuumaveeallikad, maasisese soojuse kasutamine. Suure rõhu tõttu, mis tõstab kivimite sulamistemp, valitseb Maa sisemuses teatud termodünaamiline tasakaal. Selle tasakaalu rikkumisel kas temp tõusu või rõhu vähenemise korral sulavad kivimid üles ja kujunebki magma Maapinnale tungimisega eralduvad seoses rõhu vähenemisega kõrge temp magmast temas lahustunud gaasid ja veeaur, nn. lenduvad komponendid ja kujuneb laava
levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist
6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste
pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud
Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud/ümberpööratud kihtidega, siis on see toimunud peale nende kihtide moodustumist ja kivistumist. (4)põiksete suhete meetod - horisontaal-lasuvuses kihte (ka kallutatud läbilõigetes) lõikavad murrangud, intrusioonid (nt daik'id) on nooremad kui vastavad ümbriskivimid. Raskem on määrata samuti horisontaal-lasuvusega sille ja laavavoole/katteid, kuid siin on võimalik jälgida mitmeid magma või laava kuumusest põhjustatud sekundaarseid muutusi ümbriskivimites. (5)suletise meetod - mingis settekihis leiduvad kivimite tükid(fragmendid) ja/või suletised on vanemad kui vaadeldav settekiht. Selliselt on võimalik määrata samuti intrusioonide ja neid ümbritsevate settekivimite vanuselisi suhteid. Nt. kuna laiguti Soomes säilinud Proteorozoikumi ealised Jotniumi liivakivid sisaldavad rabakivi plutoonidest erodeeritud
Peale hommikusööki tirises lauatelefon. Uurijad palusid, et pere linna tuleks. Politseijaoskonda sõitsid ema ja õeke, sest isa oli metsas jahil. Sõidu ajal purunes sõidukil rehv ja ema ning õde otsustasid jalgsi edasi minna. Tee suubus üle mäe ja läbi metsa. Keset metsa kuulsid nad järsku häält, mis kutsus neid enda juurde. Nad järgnesid sellele, ent kukkusid sügavasse lõksu. Kukkumisest toibudes nägid nad enda ees tunnelit. Käiku sisenedes, mulises kõrva ääres vedel magma. Mööda teeriba jalutades jõudsid nad raudukse juurde. Ukse kõrval seisis noolega silt, mis suunas kabelisse. Hoonesse jõudes lendas tütre ja ema suunas valge kleit. Kleiti vaadates kukkus laest alla suur kirves, mis lõikas pooleks nii Viivika kui Kadi. Kolmandal päeval tahtis Artur koidikul perega metsa piknikule minna. Aga ta ei leidnud pereliikmeid. Artur sõitis bussiga linna korrakaitsjate juurde. Sealt öeldi , et nemad ei ole Viivikat ja Kadit näinud
Tambora ei kuulu nö supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja vulkaanilisi gaase, et sel on Maa kliimale väga suur ja pikaaegne mõju. 6.This detailed astronaut photograph depicts the summit caldera of the volcano. The huge caldera is 6 kilometers (3.7 miles) in diameter and 1,100 meters (3,609 feet) deep. It formed when Tambora's estimated 4,000-meter- (13,123-foot) high peak was removed, and the magma chamber below emptied during the April 10 eruption. Today the crater floor is occupied by an ephemeral freshwater lake, recent sedimentary deposits, and minor lava flows and domes from the nineteenth and twentieth centuries. Layered tephra deposits are visible along the northwestern crater rim. Active fumaroles, or steam vents, still exist in the caldera. Archaeology: Pompeii of the East 7
üksteisele vajalikul määral humanitaarabi, et tagada loodusõnnetustes kannatanud või ohustatud inimeste kaitse ja turvalisus. Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad sellega eelkõige Punane Rist ja Punane Poolkuu. ÜRO Peaassamblee otsusega 44/182 on rajatud ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs). 2. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. Vulkaanide asukohad ei ole juhuslikud. Enamasti asuvad nad litosfääri laamade piirialadel. Erandiks on vaid kuuma täpi vulkanism. Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud lähedusse kõdukihi alla moodustunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass. lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Laava- vulkaanipurske tagajärel Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne maapinnale jõudnud magma. eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga struktuuriga mullakiht, mis on mulla vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vertikaalläbilõikes silmaga eristatav vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, kuhjumisel maapinnal millelt on näha mullahorisondid ja Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole alusmaterjal
kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik. Mineraalide liigitus nende keemilise koostise järgi: ehedad elemendid, sulfiidid, oksiidid, silikaadid, karbonaadid, fosfaadid, haloidid. Peamised Eestis leiduvad mineraalid. KIVIMID Kivimi mõiste. Peamised kivimitüübid nende tekke järgi. Tardkivimite liigitus kristallide suuruse, struktuuri ja tekstuuri alusel. Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval
kui veel), mis põhjustab teise vedeliku aurustumise, mida kasutatakse turbiinide käima lükkamiseks. Olkaria III binaarse ringlusega geotermiline elektrijaam. ( Keenia) EELISED Taastuv Keskkonna sõbralik (võrreldes fossiilsete kütustega). Odav kütus. Kiire ehitus Usaldusväärne Jaama rajamine on 40% 60% odavam kui tuuma või termoenergia jaama rajamine. PUUDUSED Ei ole võimalik kasutada igalpool. Ainult seal, kus magma on maapinnale lähedal. Väike efektiivsus ( 10% 12%). Energia transportimine kallis. Jaamad asutusest sageli kaugel. KOKKUVÕTE Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USAs, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Suurim hulk geotermaalenergiajaamu asuvad
Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima
1)Kõikuvliikumised maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad
koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega
madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine
kaugusel Angelesi väikelinna ligidal asus USA Clarki õhujõududebaas, kus tol ajal töötas ja elas 15000 sõjaväelast. Teine baas, Subic Bay Naval Station asus Pinatubost 40 km kaugusel lääne pool. Otsekohe pärast esimesi aurupurskeid paigaldasid Filipiinide Vulkanoloogia ja Seismoloogia Instituudi töötajad Pinatubo loodenõlvale kümneid kantavaid seismograafe, et registreerida arvukaid nõrku maa-aluseid tõukeid, mida põhjustas mööda vulkaanilõõri ülespoole tõusev magma. Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15.juunil kell 10.00 hommikul. Kolossaalne terfrapilv tõusis 40 km kõrgusele, moodustades hiiglasliku, 200- kilomeetrilise läbimõõduga seenekujulise pilve. Orud täitusid ääreni tuha ja pimsiga.
me valime ühe, millel me laseme endasse valguda ning meie vaimu vormida. See ongi me saatus, me enesevalu; see on me sisim sisu ja vorm. Mida mõtleb autor sellega, et me valime ühe valu ja laseme selle endasse? ,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" Ma magasin mineraalide und, ma magasin nagu magma ja nägin nägemust: helkiv tuul tõusis, ähvardav, mägede taga. Päevad sulasid kokku ainsaks pisaraks, kurgust kerkis vaid kiituselaul, igimänglev erk leekkristall mu muutlikus kujus ujus. Miks on autor kasutanud esimeses kahes reas selliseid võrdlusi? Millist emotsiooni tahetakse luuletusega edasi anda? Tänan tähelepanu eest!
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.
ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Liigitus tegevuse järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis (kunagi pursanud), aktiivsed- pidevalt või mõne (kümne) aasta vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna). * kuum täpp- laami all on paigal, sulatab seda kohta, laam liigub veidi laiali, magma tõuseb üles ja tekitab vulkaani. Hawaii saartel, Yellow stoneis (USA). Liigitus laava koostise järgi: kilpvulkaanid- laava vedel, aluseline, ookeaniline Hawaii(koonus madal, laava valgub kaugele), kihtvulkaanid- laava happeline, sitke, mandriline (koonus kõrge, hakkab tarduma). Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: võib tuua kasu hea mulla näol (Indoneesia), mudavoolud, lõõmpilved, maavärinad, väävlit sisaldavad gaasijoad, kuuma vee geisrid. Vulk
Pikaajalisel koormamisel võivad juba väikesed koormused esile kutsuda roomavuse, vibratsioonil pinged kuhjuvad ja materjal väsib. Tehnoloogilised: omadused , mis isel. materjali konkreetset töötlemise või kasutusomadust. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid: tekkinud magma hangumisel, sõltuvalt jahtumise kiirusest kas massiivsed (süva- ja purskekivimid) või purdsed. Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad, hästipoleeritavad, ilmastikukindlad (kvarts, graniit, vilk). Efusiivsed e. purskekivimid: tekkinud magma voolamisel maapinna lõhedest, jahtunud
2. Mis on litosfäär? Maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. 3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht. 4. Mis on vahevöö? osalt tahke, osalt poolsulanud kivimmassist koosnev kest maakoore ja tuuma vahel 5. Mis on D" kiht? Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult 6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö 7. Mis on magma? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite sulam 8. Mis on laava? vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv 10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde,
Antarktis Vinson 5140 Kivimid ja kivimite ringe Pinnacormide, ning neid moodustavate kivimite teke ja aerng Laava tungib maapinnale -> jahtub/tardub -> tekivad tardkivimid -> päike murendab -> tekivad setted -> setted kuhjuvad -> tekivad settekivimid -> erinevad kivimid satuvad subtoosi -> kivimid jäävad maa alla -> kuumeneb temp. -> tekivad moondekivimid -> kui kaevandatatkse, vajuvad maa alla rohkem -> sulvad üles -> tekib magma .... Moondekivimid(marmor, gneiss) Tardkivimid(basalt, garaniit) Settekivim ( liivakivi, lubjakivi) Kivim on maakoore tahke moodustis, mis koosneb mineraalidest. Mineraal on looduslik keemiline ühend, mida leidub maakoores. Looduses on umbes 3000 mineraali. N: kvarts, kassikuld, kips, rubiin, fluoriit. Kivimite kasulikkus : · Näitab ja tõendab milline oli maailm minevikus · On loodus- ja maavara
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ningaromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40.
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3
Mandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised riftivöötmed, mille keskosa piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Seal tekivad kitsad ja pikad järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Astenosfäär Vahevöö ülaosas ookeanide all (u 50 km), mandrite all (u 200 km) sügavusel paiknev kivimite ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Kivimiringe: Tardkivimid Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või laava tardumisel maapinnal. Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues (näiteks graniit) ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal (näiteks basalt, pimss). Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest
taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline
tõusnud sulakivi tardumisel. subduktsioonivööndites. Sukeldumine vahevöösse Saab Ei saa Maa koore ja tuuma vahele jääv vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900 km sügavusele. Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks
ained võivad settida suurtesse veekogudesse , settivad settekivimite (lubjakivi,liivakivi) teke!Elutegevuse, maasiseste jõudude mõjul võivad settekiv. Uuesti sattuda biosfääri kiiremini liikuvatesse osadesse. Maasis,jõudude tõttu võivad settekiv sattuda Maa sügavamatesse kihtidesse moondekivimite (gneiss,marmor) teke!. Ka moondekiv. Võivad maa sisej. Ja elutegevuse käigus jõuda biosfääri. Maa sees moondekivim sulab satub magma koostisse. Purskumise tulemusel satub magma maakoore ülakihti, kus moodustuvad tardkivimid ja selle murenemisel jõuab aine uuesti biosfääri kiiiremini liikuvamatesse osadesse. 7. Looduses kulgevaid protsesse põhjustavaks en.allikaks on Päike. 8. Vee pidev ringlemine Maal toimub P.en. raskusjõu ja organismide elutegevuse vahendusel 9. Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Süsinikuringes on kõige liikuvamaks
ookeanide laienemine ja sulgumine Kuumad täpid Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel. Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
11R klass Vesuuv vulkaan Referaat Õpetaja: Ljudmila Lainola Tallinn 2015 Vesuuv Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Praegusel ajal tegutsevaid vulkaane maalimas on umbes 800 ning enamik neist asuvad maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Üks suurimatest tänapäevaseni tegutsevatest vulkaanidest on 1281 meetrit kõrge Vesuuv vulkaan, mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuv vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav. Vesuuv on ka kihtvulkaan
seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C .Keskmine õhurõhk on 101 325 Pa. Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad)
tulepurujutt. Terve elu bassikäikude mängimist võib panna baritonsaksafoni unustama, et ta laulab samas registris Dietrich Fisher-Dieskauga, ning võib samas ka „medikaga tõmmata“ sama kiiresti kui iga bluegrass-kitarrist. „Geyset ghetto“- esimeses osas läheb tenorsaksafon võimust võtvas motiivilises aktiivsuses hoogu, enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma. Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse. Seismiline aktiivsus saavutab oma kõrgpunkti kolmanda osa keskel, kus väikeste kildude kordamisest koosnev pikk kasvamine viib pinge lõpliku plahvatuseni. See teos oli Quasari tellimus, mida toetas Conseil des arts et des lettres du Québec. „Facing death“- on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, nüüd aga kõlab versioon saksofonikvartetile. „Ornithology“ 7. ja 8
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
piknevate eluvormid, looduslike materjalidega (olgu nad raua, väävli, vase jne ühendid, radioaktiivsete gaasidega jne). Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv? Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid? Mis kujul, kus esineb Eestis tardkivimeid ja miks just sellisel? Tardkivim: - tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Setend: - Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. Orgaanilise maailma geoloogiline toime: - Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad.
JA KUUMA TÄPI PIIRKONNAS; Soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, lõhkudes litosfääri üksikuteks tükkideks (laamadeks), mis vahevöö liikumise mõjul ka liikuma hakkavad. Kuigi vahevöö on suuremalt jaolt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt. Liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini aastas. Vulkanism- laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Maavärinad- laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade liikumisest, põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi
· temperatuur · inimtegevus Litosfäär Maa siseehitus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor 70 km 20km vanem noorem 3 kivimikihti 2 kivimikihti (graniit puudub) Laamad 1) Laamade lahknemine (ookeaniline) · Toimub Islandil Atlandi ookeanis · Magma tungib järjest kõrgemale · Moodustuvad pangasmäestikud · Maavärinad, vulkaanid 2) Laamade põrkumine (ookeaniline) · Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel · Sukeldumiskohta tekivad süvikud · Maavärinad, vulkaanid 3) Laamade põrkumine (mandriline) · Harv nähtus · Tekivad kurdmäestikud · MAAVÄRINAID, VULKAANE EI TEKI! 4) Laamade liikumine küljetsi · Esineb eriti Californias · Kaasnevad maavärinad · Vulkaanid
6. Karrid Vihma või merevee poolt karstuvad kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (LOHUD VAOD LAINED) 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Liustiku või mandrijää sulamisvee 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima
Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata. Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tsiili), San Pedro(Tsiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Millest nafta koosneb? Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline. Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%) Hapnik (0,5&) Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal6, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks: rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Maapinnal
Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn.Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Capri saarel; lisaks üksikud põllualad kuni Rooma linnani välja Vesuuv: Vesuuv on elav vulkaan Campanias, mis on aegajalt tuhka puisanud juba tekkimisest saadik. Pikim teadaolev vaikimisperiood oli 600a Vulkaanise tuhana väljapihustunud magma ei ole põlemisprodukt, vaid imepeen kivipuru mis mahasadades väetab maad eriliste mikroelementidega. Viljaka maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis
inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbrkonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle. Etna on kihtvulkaan, selle kõrgus on 3330 meetrit, kõigub tegevuse käigus. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja vähe voolav. Miks tekib teatud kohta
Geiser purskab kuuma põhjavett. 5. Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt ülemjooksul voolab jõgi kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike. Ta kulutab peamiselt jõesängi põhja. Mägiojade ja -jõgede ülemjooksupiirkonda, kus elavad reofiilsed organismid, nimetatakse ritraaliks. 6. Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. Moodustab 60% maakoorest. Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted, peamiselt värvilistest kivimitest ja simast. Ookeanilises maakoore põhilised elemendid on räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub rauda. Ookeaniline maakoor on mandrilisest maakoorest õhem (paksus umbes 11 km) ja noorem (keskmine vanus 180 miljonit aastat). Ta on ka suurema tihedusega (2,9 t/m³), mistõttu ta paikneb mandrilisest maakoorest madalamal 7
PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR Litosfääri on kahte liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50-100km paks, mandriline aga 40-200km. TARDKIVIMID Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted.Näide: graniit. SETTEKIVIM Kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste
magma Aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid Pinnakate- Kvaternaari ajastu setete üldnimetus Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi Sete- Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja Tardkivim- Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel. Moondekivim- Kõrge temp. ja rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Kivistis- Kauges geoloogilises minevikus elanud organism Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis ja mis kujuneb nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse tagajärjel Kaevandus Koht, kus kaevandatakse maavarasid
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus
Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. (laam) - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes kogu litosfäär, sealhulgas maakoor ning jagunes laamadeks. Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained
2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks.
loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus??
fjordidest. 4.2- Skäärrannikud- piirk.-s, kus kaljuvoored on ranniku lähedal, ulatuvad osal. veest välja. (Stockh, Helsinki, Turu)4.3-Riasrannikud- piirk.-s, kus mäeahelikud ja nende vahelised orud on risti merega. Tekib lahtedest ja saartest tug. liigestatud rannik(Kantaabria). 4.4- dlmaatsiarannikud-piirk.-s, kus mäestikud on paralleelselt rannikuga, tekivad piklikud saared. (Horvaatia) Hüdrosfääriga seot. keskkonnaprobl.: jõgede üleuj., maapind vajub magma liikum tõttu, nafta/põhjavee väljapumpamine, põhjvee reostus, sügavus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
