konstruktsioone, mis nõudis kõikvõimalike tööriistade käsitsemise oskust. Seda oskust ta ka ülikoolis rakendas. Aastal 1661 oli Newton subsizar s.o. niisugune üliõpilane, kes sai kas osalise, või täieliku ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. Newtoni töö Cambridge´i ülikoolis Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr. Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas
piisavalt askeetlik. (Prinz 2006: 160) 1124/25. aastal läks klüniilaste ja tsistertslaste vaheline konflikt suuremaks ning ka Bernard sekkus sellesse. Ta kritiseeris õelalt nii Cluny hiilgust ja rikkust kui ka seda, et seal ei peetud Benedictuse reeglist rangelt kinni. (Prinz 2006: 184) Bernard rääkis kaasa enamikel kirikupoliitilistel teemadel ning sattus mitmesse teoloogilisse kokkupõrkesse, millest kuulsaimad on konfliktid Poitiers'i piiskopi Gilbert'i ning Pariisi magistri Pierre Abélardiga (Prinz 2006: 173-176). Samas 7 sekkus Bernard ka paavsti ja keisri vahelistesse probleemidesse, tülisse Monte Cassino abti valimise ümber, võitlusesse Prantsusmaa piiskopkondade täitmiseks, kirikulõhesse, ristisõdadesse ja paljusse muusse (Prinz 2006: 169; 172; 187). Bernard jäi Clairvaux' abtiks kuni oma surmani 1153. aastal (Lawrence 2001: 173), kuid rahulikku mungaelu õnnestus tal kirikupoliitilise aktiivsuse tõttu elada vähe (Prinz 2006: 164).
Osad, mida õpetasid bakalaureuse kraadiga õpetajad, kuulusid lectio extraordinaria alla. Õppetöö jooksul korraldati õppimise edendamiseks ka väitlusi. Need olid tavaliselt avalikud arutelud juriidilistel teemadel, mis mõeldi välja või võeti päriselust. (Woods 2005) Õigusteaduskondades ei olnud eksamite tegemise kord mitte iga kursuse lõpus, vaid määrati ära, kui palju kursusi peab õpilane läbima, et temast saaks magistrant või doktor. Näiteks Bologna ülikoolis sai magistri kraadi õpilane, kes oli lugenud 5 kursust õigusteaduse teksti ja doktori kraadi, kui oldi lugenud 6 kursust kõiki juriidilisi tekste. Enne magistri ja doktori kraadi kättesaamist pidid õpilased tegema eksami. (Woods 2005) 11 Kokkuvõte Juba keskajal olid ülikoolid kui iseseisvad üksused, mis tegelesid oma siseasjadega ise.
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
Newtoni ülikooli aeg: Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a.Keskkoolist võttis ta kaasa harjumused teha tõsist ja vaimset tööd,mida ta ülikoolis lõpuks ometi rakendada sai.Aastal 1661 sai Newtonist õpilane ,keda ülikool ülevalpidas,vastutasuks pidi ta ülikoolile erinevaid teeneid tegema. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. 6 Newtoni tööaastad Cambridge´i ülikoolis: 1667.aastal astus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi ja nimetas oma asemele Newtoni.Professoriks oli Newton 30 aastat (1669-1699).Selle aja
Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes ...
Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee
html) Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises. Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. 18-aastase noormehena, jättis Newton Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge´i. Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5. juunil 1661. aastal, kus ta 1665. aastal lõpetas ülikooli baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668. aastal magistri (Master kursuse of Arts) astmega. Samas ülikoolis töötas Newton ka professorina aastatel 1969-1701. Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele. Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks. Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres ...
1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad) Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ring...
See oli tema elus suur sündmus ja see oli kindlasti talle raske, kuna keskoolis ta õppis alati omaette ja tema teadmiste hulk oli väike. Kõige rohkem arenenud osukus oli Isaacil valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis vajas teadmisi paljude tööriistade käsitlemis oskusest ja harjumus tõsisele ja püsivale tööle. Aastal 1664 oli Isaac täieõiguslik õpilane, aastal 1665 lõpetas ta kursuse nimega baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. 1666.a. ostis Isaac endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks, see oli suursündmus Newtoni elus, kuna selle hind oli väga kallis sel ajal. NEWTONI TÖÖ ÜLIKOOLIS 1667. aastatel tuli Isaac tagasi Cambridge ülikooli, kuna matemaatikaprofessor dr.Barrow oli oma kohalt tagasi astunud ja soovitas koolile tema asemel Newtonit. Newton oli professoriks 30 aastat, ta tegi seal oma kõik leiutised ja töötas paljudel uurimisaladel. Tugev 30 aastate
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koo...
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel `ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub. 1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses, rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool 27. mail 1920 tema kandidaadikraadi ümber filosoofia magistri teaduslikuks kraadiks. Aavik määratakse alates 15. sept. 1910 Jalta Aleksandri gümnaasiumi prantsuse keele õpetajaks. Lugedes Krimmi kaunis looduses prantsuse ja soome ilukirjanduse meistriteoseid, tärkab Aavikul eesti keele uuendamise idee. Tema unistuseks on arendada eesti keel niisama sõnavararikkaks, nagu seda olid teised kultuurkeeled.
MEFISTOFELES: Maa pisijumal elab endistmoodi- pn sama kentsakas kui siis, kui loodi. Tal pisut kergem oleks kiratseda, kui mõistus tema teed ei valgustaks. See loomadest peab eraldama teda, kuid teeb ta loomadestki hullemaks. FAUST: Võid ahvide ja laste ees, kui sulle piisab, tark ja sügav näida. Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida. (tundmust ei saa teeselda) WAGNER: Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele. FAUST: See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on kui leiab vihmausse. MEFISTOFELES: Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mill...
systems/gopro-gopro.html] 12.01.2012. Lisa 1. Vaated programmist Joonis Vaade programmile Allikas: Lotus: 2012. Joonis Vaade programmi kaldendrile Allikas: Tecnology Evaluation Centre, 2012 Lisa 2 Info leidmine Info leidmine lihtsalt n.ö. googeldades jääb usaldusväärsete allikate näol kasinaks. Kasutasin otsingumootorina google scolarit mis annab otsingutulemusteks allikad mis on usaldusväärsed. Otsisin ka eestikeelseid allikaid ning leidsin magistri ja diplomitöö mis sisaldasid möödaminnes informatsiooni antud tarkvara kohta. Völismaised allikad piirdusid internetilehekülgede näol, põhiliselt programmiga tihedalt seotud organisatsioonid. Välismaist informatsiooni oli mitmes allikas aga jutt iseenesest sama mis mujal, sõelusin ja tõlkisin välja informatsiooni mis kirjeldaks programmi võimalikult laiahaardeliselt või n.ö holistlikult, et saada kirja olulisim. Varam samas
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Tallinna Ülikool Katariina Kolledž Anna Bogdanova, Tatjana Bobir, Marina Simanova BALTI FILM AND MEDIA SCHOOL Turundusplaan Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................ 0 1TURUNDUSPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................2 SITUATSIOONIANALÜÜS....................................................................4 TURUNDUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD..........................................5 TURUNDUSMEETMESTIK....................................................................6 1 1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikoo...
Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti
69342818 16.866666667 0.03136 0.1383495146 2047 0.8331556503 0.40582656 13.885714286 -0.169834 -0.1668443497 1198 1.0838131798 0.59247967 15.133333333 0.132771 0.0838131798 1749 0.9214876033 0.52777778 13.866666667 -0.04063 -0.0785123967 1558 1.1617775447 554.0556 ülesanne 3 - kas baka ja magistri väljalangenute arvu varieerumine on erinev? F-Test Two-Sample for Variances baka magister Femp Mean 3476.89474 935.57894737 3.25 Variance 985307.211 302827.47953 Observations 19 19 kuna empiiriline on suurem kriitilisest,
luulekaugem inimene? Minule igal juhul tema vaimukused meeldivad, sellest ka luulemapi valik. 1. Eluloost Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986 1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 19941997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistri kraadiga. Kuulus aastail 19982000 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), oli aastail 20002009 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige. Aastast 2007 Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. MTÜ Tartu NAK asutajaliige (2009).Aastail 20012007 töötanud Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana
jõul. Enam polnud mõtet olla väiketootja ja seetõttu tekkisid suured kanga impeeriumid. Kuid teisalt tuli riideid siiski käsitsi valmistada. Õmblusmasinad tekkisid 19-ndal sajandil ning tänu sellele muutus rõivatööstus kiiremaks ja sujuvamaks. 20-nda sajandi algul tekkis riietuse-ja tekstiilitööstuse ametiühing. Et seda ala suurendada lõi UC Davis'e kool tekstiili ja riide haru, Nebraska-Lincolni ülikool lõi tekstiili, riiete ja disaini osakonna, mis pakub magistri kraadi tekstiili ajaloos ning Iowa osariigi ülikool avas noortele võimaluse minna õppima tekstiili ja riide kunsti ning kostüümi ajalugu. LÄÄNE EUROOPA MOOD 1500 1550 Mood lääne Euroopas aastatel 1500- 1550 on tähistatud kogukate riietega mida kanti mitmes eri kihis. Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused
· Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne. Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte, situatsioon, populatsioon). Objektiivsus e. tõelevastavus · nähtust tuleb uurida just sellisena, nagu ta tegelikult esineb; · järeldused peavad tulenema otseselt kogutud materjalist ja selle analüüsist; · järeldusi ei tohi meelevaldselt kohandada autoriteetide
Kuid neid mtteid ei avalikustatud laialdaselt. Abraham Maslow elulugu: Maslow elas aastatel 1908-1970. Ta oli ameerika pshholoog, kes on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Ta ppis New Yorkis juurat, abiellus Bertha Goodmaniga, kes oli tema nbu. Vanemad olid nende abielu vastu, kuid Abraham sellest ei hoolinud. Neil sndis kaks ttart. Koos koliti Wisconsinisse, kus Maslow hakkas huvituma pshholoogiast. Sealses likoolis sai Maslow nii bakalaureuse, magistri kui ka doktori kraadi. Peale lpetamist naasis ta New Yorki. Seal hakkas teda huvitama inimeste seksuaalsus. Ta hakkas petama Brooklyni kolledis. Enne surma elas ta Kalifornias. David McClellandi elulugu: David McClelland oli aastatel 1917-1998 elanud ameerika pshholoogiline teoreetik. Ta avaldas hulga tid aastatel 1950-1970 ja osales ka temaatilise adumise testi punktiarvestuse ssteemi loomisel. Tuntuks on ta saanud eelkige oma vajadusteteooriaga.
Arsti ja loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat. Proviisori, hambaarsti, arhitekti, ehitusinseneri ning ldassiõpetaja koolituse nominaalkestus on viis aastat. Bakalaureuse ja magistriõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Arsti ja hambaarsti õppele järgneb kolme kuni viieaastane residentuur ühel kindlal erialal. Ülikoolis võib kõigil astmetel sooritada eksternina eksameid ja arvestusi ning kaitsta diplomi, bakalaureuse, magistri ja doktoritööd. Ülikoole finantseeritakse koolitustellimuse alusel riigieelarvest. Lisaks sellele on võimalik õppida ka eelarvevälistel kohtadel, kuid need on tasulised. Rakenduskõrgkoolid annavad rakenduskõrghariduse, mis on seotud erialase praktika ja rakendusuuringutega. Stuudiumi normaalaeg on kolm kuni neli aastat. Rakenduskõrgkoolis ja ka ülikoolis võib toimuda statsionaarne õpe, kaugõpe või eksternõpe
Peale inseneriteaduste alal. Õppekulud tasus ta sõja lõppu keskendusid tema tegemised stipendiumi ja tuutoritöö abil ning tavaliselt jätkuvale teadusevalitsuse koostöö bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva edendamisele ning kõikvõimalike talle õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi. määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi -- Peale ülikooli asus Bush tööle General ta jõudis igale poole ning näitas end ühtaegu Electricus, elektriseadmete testijana, peale seda äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna. asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama. Viljakas elutee leidis oma otsa 1974
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 t...
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
Kontsep- allikad on tehtud uuringud, kasut. praktilises elus. >Saadud Teadmisi, maj.praktika tead- tsioon-kogutud faktide käsitlu- statistikaameti ning minist.de (teaduslikud) teadm.peaks mine, erialainfo valdam ja seisu- sviis või vaadete süst. Seadus- poolt kogutud andmed ning olema üldistatud, üldkehtivad, kohtade põhjend. Slegelt välja objekt., oluline, püsiv, üldine ja tehtud bakalaureuse, magistri vajalikud ja tõesed tuua enda panus. Kõik nõuded paratamatu seos nähtuste või ning doktoritööd. (objektiivsusele vastavad) kehtest. Koolides eraldi. nende külgede ja muutum. faa- 19. Puhtteoreetilised meetodid 6. Tead.ül-1)kirjeldamine-objekti Kaitsmine on avalik, spets. side vahel. Jagun dünaanilisteks võrdlevuse meetod seisneb omad. äratabam. ja teistest komisjoni ees
protseduur. Võttes diferentseerimise baasoperatsiooniks, produtseeris Newton lihtsad analüütilised meetodid, mis ühendasid endas mitmed varem eraldiseisnud tehnikad. Newton kirjutas "De Methodis Serierum et Fluxionum" 1671 aastal, kuid ei suutnud seda avaldada. See ilmus alles aastal 1736 inglise keelde tõlgituna John Colsoni poolt. Kui Cambridge Ülikool 1667. aastal taasavati, kandideeris Newton kolleegiumi liikmeks. 1668. aastal peale magistri kraadi kaismist valiti ta täisliikmeks. 1669 aasta juulis üritas Barrow kindlustada Newtoni matemaatiliste saavutuste jõudmise kogu maailma avalikkuse ette. Barrow saatis ta teksti "De Analysi" Londonisse Collinsile. Collins oli tol ajal kirjavahetuses kõikide juhtivate matemaatikutega. Nii pidanuks Barrow tegu kiire tunnustuseni viima. Collins näitas Newtoni töid Brounckerile (autori olega), kuid pärast seda palus Newton oma käsikiri tagasi saata. Barrow lahkus õppetoolist 1669
10.jaanuar 2002 Lgp. Tarvo Kesküla, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Meri&Pojad müügijuhi leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online`i kodulehelt. Leian, et minu eelnev hariduskäik ja töökogemus toetab täielikult minu kandideerimise põhjust. Omandan hetkel turunduse erialal magistri kraadi, lisaks olen täiendanud ennast välismaal: Soomes Markkinointi Instituudis ja Taanis turundus - reklaamialasel seminaril. Pean väga oluliseks elukestvat õpet, mis võimaldaks pidevalt olla kursis uute trendide ja suundadega antud valdkonnas. Õpingutega seoses olen läbi viinud mitmeid turundus- ja müügialaseid uuringuid, millest olen
Esimene osa algab eelmänguga teatris, kus peavad triloogi direktor, luuletaja ja komödiant. Direktor on mures Saksa rahva teatrikülastatavuse pärast ning koos komödiandiga utsitavad nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline ...
1836 Kaiserwerth-i Diakonisside Instituut 1860 FN I õdede kool Londonis 1869 Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon ,,iga haigla juurde õdede kool" 1873- I FN õppeprogrammi järgiv õdede kool Ameerikas 19-20 saj vahetuseks Ameerikas 432 õdede kooli 1899 ülikoolide juures kursused 1909 Minnesota Ülikooli juures ülikooli õppeprogrammile vastav õendusteaduste osakond Mary Adelaide Nutting- I õde-professor (1912) 1964-1975 õendusõppes aktuaalne magistri ja doktoriõpe, uurimustööd 1960-1970- õendusteooriate loomise algus Õendusteooriad ja teoreetikud Florence Nightingale - esimene õendusteoreetik Virginia Henderson - õenduse definitsioon Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik Callista Roy - Adaptatsiooniteooria Nancy Roper - Inimese elamise mudel
Suurimaks varanduseks, mis Newton ülikooli kaasa võttis oli harjumus tõsisele ja püsivale vaimsele tööle. Seda oskust ta ka ülikoolis lõpuks ometi rakendas. Aastal 1661 oli Newton subsizar - niisugune üliõpilane, kes sai kas osalise, või täieliku ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse ja 1668.a. magistri astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. Newton klaasprismaga. Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas
(lk 186) Võrdlushinamine väljendab õpitulemusi sel teel, et võrdleb õppetöö lõpul. Kriteeriumhindamine väljendab õpitulemusi, kui hästi õpilase õppesootus vastab ennatlikult püstitatud kriteeriumitele. Võrdlevhindamine annab hinnangu inimese, kriteeriumhindmaine annab hinnagu tööle ehk õpisooritusele. (lk 187) Bakaluruseõppes on tugevasti juurdunud võrdlev mõtteviis. Tavaliselt kasutatakse kriteeriumhinamist kui tegu on väitekirjaga või magistri tüüdega. Me eeldame, et ned tööd on tunnuselikud: orjendeerumine kirjanduses , originaalne ja selgesti kirjutatud jne. Õpitulemused väljendavad ainult akadeemilisi kvaliteete, mitte töö hilinenud esitamist, ahistamist või midagi muud ja hindmaine peab sidustama ainult õpiväljunditega. Mitte akadeemilised küsimustega tegelemiseks on teisi ja paremaid viise kui lõpuhinde alandamine või tõstmine. (lk 189) Hindamise seotud mõisteid:
Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta filosoofiat, muistseid keeli, ajalugu. Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse.
ustavuse ja usutruuduse sümbol, kes ajab kirikusse uskmatuid. Väiksemal tagasihoidlikum profiil, kaheastmeline talum, millel on taimemotiivide vahele põimitud maskid. Kujutatud kuradilõust viinapuulehtede vahel. Baasidel kolmikleht, vasaku talumi all lindlohe kontuur ja liilia, paremal kolmikrosett ja palmett, mida on peetud Katariina atribuutideks. Haridus Kloostris oli kool vendadele ja teine ilmalikele. Õpetajateks lektorid: konvendis 79 aastat kursusi, magistri ja doktorikraad omandati Euroopa ülikoolides. Taani kuningas Erik Menved andis 1319 toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn koolitüli 14. s lõpust kuni u 1428, kui
Proloog taevas Isaanda ja saatana vaheline leping: Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et ta ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. Öö Faust istub tugitoolis ja arutleb: uurinud on ta mõõte-, arsti- ja õigusteadust, lõpetas magistri ja doktori õpet, kuid näeb, et tegelikult ta ei tea midagi, ta ei hinda oma teadmisi. Pöördub täiskuu poole: kui tihti su pilk minust üle käis selles toas, kus on praht, tuba kui konginurk, kus on umbne, käitega kaetud seinad, paks tolm ja virn raamatuid see on maailm. Kuu helendab maailma, kus öösel lendavad vaimud, paneb liikvele taevavägesid, elu läte. Faust kutsub välja maavaimu, kes püüab Faustilt teada saada, mis põhjustas tema värinat ja piina
armastas. Esikkogu hea vastuvõtt võimaldas tal välja anda ka uustrüki. Sel ajal tundis ta selgelt, et on sündinud luuletajaks. Byron oli romantik, kes kajastas oma elu ja mõtteid loomingus. Ta võttis endale pidevalt erinevaid rolle, et huvitavam oleks ja kajastas neid siis luules. Kohati ta lausa kujundas oma elu selle järgi, et lugejatel seda huvitavam jälgida oleks. 1808 juulis lõpetas Byron Cambridge ülikooli kunstiteaduste magistri kraadiga ja asus taas elama esivanemate päruslossi Newsteadi. Seal tundis ta ennast õnnelikuna ja 3 võttis palju sõpru vastu. Mary-Ann oli vahepeal abiellunud, Byron piinles sellepärast. 18. jaan 1809 sai Byron 21-aastaseks ja korraldas täisealiseks saamise puhul sõpradele suure peo. Nüüd oli ta oma tohutu varanduse täisperemees; lordina kuulus talle
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ...
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic ...
Jaapaniga. Paremini arenenud psühholoogia valdkonnad on tunnetusprotsesside uurimine, kultuuripsühholoogia ja psühhofarmakoloogia. Eesti Psühholoogide Liit (asut. 1989, president Aune Valk) esindab Eestit maailma (International Union of Psychological Science) ja Euroopa (European Federation of Professional Psychology Associations) organisatsioonides. Ainsad rahvusvaheliselt akrediteeritud psühholoogia kraadiõppekavad (bakalaureuse, magistri ja doktori tasemel) on TÜ-s ja TPÜ-s. -2- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Tartu Ülikoolis (1802-1918) Gottlob Benjamin Jäsche (1762-1842) - praktilise ja teoreetilise filosoofia professor (1802-1832). Luges 54 korda psühholoogia kursust. I.Kanti õpilane, tugines tema "Antropoloogiale", kogemusel põhinev "empiiriline psühholoogia".
Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Linnageograafiline vaatlus, ühtlasi lisang kultuurmaastiku morfoloogiale” (280 lk). 1927:. Tegi ta magistritöö “Lõuna-Eesti ürgorulinnad I: Tartu”, ning sai magistri 1928 a. Kuid ta jätkas ülikoolis õppeülesande täitjana majandusgeograafia loengutel 1934. aastal alustas ta õppejõuna tööd Tartu Ülikoolis, olles 1934–1936 dotsent (1934 ilmus ka Doctor philosophiae naturalis töö “Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis-majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor, 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan
Fausti kokkuvõte osade kaupa Proloog taevas Isaanda ja saatana vaheline leping: Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et ta ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. Öö Faust istub tugitoolis ja arutleb: uurinud on ta mõõte-, arsti- ja õigusteadust, lõpetas magistri ja doktori õpet, kuid näeb, et tegelikult ta ei tea midagi, ta ei hinda oma teadmisi. Pöördub täiskuu poole: kui tihti su pilk minust üle käis selles toas, kus on praht, tuba kui konginurk, kus on umbne, käitega kaetud seinad, paks tolm ja virn raamatuid→ see on maailm. Kuu helendab maailma, kus öösel lendavad vaimud, paneb liikvele taevavägesid, elu läte. Faust kutsub välja maavaimu, kes püüab Faustilt teada saada, mis põhjustas tema värinat ja piina. Kuid ta kaob, kuna
KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel. PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis
Rakvere noortekeskuse finantseerib linnavalitsus. Mõnikord saavad raha projektide kaudu. Toetab ka hasartmängu nõukogu. Vinni perekodu Vinni perekodu sai 6 aastaseks. Perekoju kolisid lapsed Rakvere lastekodust. Vinni perekodus töötab 5 kasvatajat, 3 kasvatajat päeval ja 2 kasvatajat öösel. On olemas ka 3 puhkuseandjat, 2 päevakasvatajat ja 1 öökasvataja. Öökasvataja ülesandeks teha kodutööd. Vinni perekodus lapsed võivad elada sünni ajast kuni magistri kraadi saamiseni. Perekodus õde ja venda ei tohi lahkuda. Õed ja vennad peavad koos elama. Igas majas on 8 last, rohkem ei tohi olla. Kokku Vinni perekodus elab 40 last. Füüsilise puudega lapsi ei ole. 6 lapsi on lastaias, 4 on kodused lapsed (alla 3 aastased), 1 õpib Tartu Ülikoolis, 5 on kutsehariduskeskuses ja ülejäänud õppivad gümnaasiumis. Sotsiaaltöötaja ülesandeks on lastega seotud probleemid, teha koostööd lasteaedadega, koolidega ja arstiga.
Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
Kierkegaardi tuntuima teose ,,Emb-Kumb" puhul, mis väljendab mehe mõtisklusi selle üle, kas ta ikka tegi kihlust katkestades õige otsuse. Pärast kihluse katkestamist oli Regine väga murtud, ja kuigi ta palus mehel ennast mitte maha jätta, jäi too endale kindlaks, olgugi, et lahkuminek põhjustas valu neile mõlemale. Sellest valust ei saanudki Kierkegaard kunagi üle. 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär Samal aastal kaitses ta oma magistri väitekirja ning sõitis pärast seda pooleks aastaks Berliini et kuulata Friedrich Wilhelm Joseph Schellingi loenguid. Kierkegaard oli kogu oma elu elanud Kopenhaagenis, ning ta käis oma elu jooksul välismaal vaid viis korda. Esialgne vaimustus Schellingi filosoofiast asendus aga peagi pettumusega. Tagasi kodulinnas, elas ta tagasitõmbunult ja hakkas kirjutama. Alates aastast 1842 hakkasid üksteise järel valmima tema filosoofilised teosed mida ta avaldas erinevate varjunimede all
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
