KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur tähtsam organ Maapäev, 12 kuni 1877 magistraadid, vallakohus, 1866. lisandub maanõuniku vaheaegadel pärast seda linnanõukogu vallavalitsus ja linnavalitsus kohaliku elu korraldamine, linnakaubandus ja käsitöö vaeste vallaliikmete määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus
mistahes seaduse vastuvõtmine, mis kahjustab plebeide mõju). 3.sajandiks eKr olid plebeid saavutanud patriitsidega võrdsed õigused, kõik roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Rooma vabariigi juhtorganid olid riigiametnikud, Senat ja rahvakoosolek. Senat oli valitsev riiginõukogu, see koosnes 600 liikmest. Senaatorid olid ametis eluaegselt, nende hulka kuulusid nii endised kui tegevad magistraadid seega pikaajaliste kogemustega mehed. Senat tegeles välispoliitika, sõjanduse, rahaprobleemidega. Senati otsused olid seaduse jõuga, kuigi need esitati rahvakoosolekule. Rooma olulisemad magistraadid olid järgmised: konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12 auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud vitsakimpu (Benito Mussolini võttis vitsakimbu fasistliku partei sümboliks).
üheks aastaks valitud kollegiaalsed preestriks. riigiametnikud, kellele palka ei makstud. plebei Rooma lihtrahvas; peamiselt senat valitsev riiginõukogu ning see väiketalupojad ja käsitöölised ning koosnes ligikaudu 300 liikmest, hiljem hilisemate juurdetulijate järeltulijad. see suurenes. Senati hulka kuulusid Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil endised ja tegevad magistraadid. oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Senatisse kuuluti eluaegselt. Senat juhtis rahvatribuun plebeide seast valitud kogu riigi elu, sest otsustas, mida panna ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. rahvakoosolekutel küsitlustele jmt. veto keeld (senati otsusele peale konsul kõrgeim riigiametnik, kes juhib pandud rehvatribuuni poolt, seda juhul sõjaväge
· Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma. 62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi-
· Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma. 62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi-
Plebs oli väga edukas. 366 ekr pidi olema üks konsulitest plebsi suguvõsast. Plebs´i liige plebei. Arvati, et plebs elas väljaspool gentse. Nad ei olnud rühmitunud ühise esivanema järgi, sp nad ei kandnud suguvõsa nime. Neil polnud kodaniku ja poliitilist õigust, ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei maksnud makse, ei kandnud sõjaväekohustust. Arvatakse, et kuningad hakkasid andma plebeidele rohkem õigusi. Patriitside hulka kuulus ka sabiine ja olid ka mõned etruskid. Magistraadid on kõrgema ameti kandjad, ka konsulid. Neid oli 2. üks konsulitest pidi olema plebei. Konsul ja magistraat valiti iga aasta tagant. Lex licinia- 366 ekr seaduse nimi. Ratsanikud- sellised kodanikud, kes tänu materiaalsetele vahenditele olid võimelised sõjakäiku minema hobusega. Iga 5 aasta tagant census, kodanike loetelu. Kui oli teatud määrani varandus, kanti censori poolt ratsanikke hulka. Algselt neil suurt rolli ei olnud.
Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma. Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid- (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta tagant. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike elukommete järele valvamine. Eakad ja
Seaduse tekkelugu võib nimetada peaaegu legendaarseks. Meieni jõudnud variant pärineb esimesest sajandist eKr, toetudes ilmselt täielikult ajaloolisele pärimusele ning selle kinnituseks on äärmiselt raske fakte leida. Klassikalise aja ajaliolased tuginesid küll varasemate annalistide andmetele, kuid nende käsutuses polnud seaduse välja andmise ajast dokumente. Seaduste väljaandmise põhjuseks oli ilmselt pleebside nurin, et patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigyst meelevaldselt. Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelkõige plebeidide suhtes. Selle takistamiseks tegi ta ettepaneku kirjutada üles ja kehtestada seadus konsulite võimu kohta. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid lõpuks seadust kirjalikult välja andma.
Rooma vabariik · Patriitsid-plebeid - patriisid võisid olla riigiametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Nad olid rikkad maavaldajad ja nende ümber koonuds palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulnud, olid plebeid - õigusteta kodanikud. · Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit) · Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja. · Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht). · Senat - valitsev riiginõukogu, mis koosneb endistest ja tegevatest magistraatidest. · Rahvakoosolekud - kutsuti kokku, et hääletada seda juhatava magistraadi ettepanekute üle. Vabariigi langus ja varane keisririik
ka pahausksesse oludesse. Varandused ühinesid. · 12 tahvli seadus toob muudatuse. Iga pärija vastutab võrdeliselt oma pärandi osaga. · Preetorid vabastasid vastutusest pärija, kes päris ainult nime ja ei võtnud vara (testamendiga vabaks lastud orjad ei saanud loobuda). · Hiljem ka võimalus eraldada päritav vara pärija varast. Näide Rooma õiguse arengust · Pojad (filii familias) on avalikus õiguses varakult pereisaga samade kohustuste ja õigustega, võivad olla magistraadid, eraõiguses alluvad pereisa võimule · Klassikalises õiguses muutub perekond poliitilisest ühendusest rohkem eetiliseks ja sugulusel põhinevaks ühenduseks. Naine pole enam võimualune ja pojad saavad iseseisvaks emantsipatsiooni teel, Justinianuse ajal on poeg tsiviilõiguses iseseisev subjekt Perekond · Vanas õiguses kuulusid sinna inimesed, kes allusid ühisele perepeale või alluksid kui ta veel elaks (agnaadid, agnatio)
saj keerkis esile natsionalism e rahvuslus Johan Gottfried Herder rahvusluse 1 tuntumaid esindajaid Maj liberalism Adam Smith 1776 uurimus rahvaste rikuse loomusest ja põhjustest Pilet 15 ??? 1.Riik, õigus ja armee Roomas Vabariik: Rooma riik res publica = avalik asi hiljem tähistas see termin ühiskondlikku vabalikku korraldust Rooma rahva (populus romanus) moodustasid patriitsid ja plebeid Rooma riigikord oli aristrokraatlik riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riigiametisse said need, kes olid jõukad, kel oli poliitiline kogemus ja avalikus elus tuntud seepärast juhtis riiki kitsas perekondade ring nobiliteet (nobilis tuntud), kuhu kuulus nii rikkaid patriitse kui ka plebeisid lihtrahvas sai riigiasjade arutamisest osa võtta rahvakoosolekutel Magistraadid: magistraadid valiti üheks aastaks, korraga kaks meest, et vältida ametnike võimu liigset tugevnemist, enne pidi olema läbitud madalamad ametid
pleblei - ülejäänud kodanikud, nende seas võis ka rikkaid olla, aga jõukusega jäid patriitsidele alla. paljud neist olidki patriitside klieandid, enamiku moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. rahvatribuun - spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. magistraat - riiki juhtiv valitavad ametnikud. konsul - kõrgemad magistraadid kellele kuulus kõrgeim võim riigis, neid oli 2 ja sõja ajal juhtusid nad Rooma armmed. diktaator - määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõeline oht. Ametis sai olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. koloonia - Rooma kodanike asulad, mis olid rajatud tähtsamatesse kohtadesse ja need olid ka Rooma riigi sõjalised tugipunktid. provints - vallutatud alad väljaspool Itaaliat.
1. Milline on prof Elmar Ilusa õiguse allikate nelikliigitus? 1) materiaalne tähendus ühiskondlikud suhted, mida pole riigi poolt reguleeritud (kui reguleeritakse saavad normideks) ; on kehtiv, kui vastab PS ja õigussüsteemist lähtuvatele allikatele 2) formaalne normid millest lähtuvad avalikud õigusnormid tavad, seadused 3) institustsionaalne organid, kes annavad üldkohustuslikke norme nt rahvakoosolek, senat, magistraadid, preetorid 4) ürikuline tähendus tekstikandjad, allikas materiaalsed seemed, millele on fikseeritud õigusnormid nt savitahvlid, auasambad, papüürused 2. Teooriate paljusus - 3 tähtsamat määratlust: (Koomeister ja Merusk) 1) õigustloovad allikad inimeste ettekujutused, hoiakud määravad ära õiguse õiguse loojana 2) õigushinnangud mõõtkava, millel hinnatakse õiguskorda
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
jõukamad pleibed taotlesid võrdseid õiguseid. Nende kahe suhted oli pingelised ning konflikte oli palju. Pleibed moodustasid rahva seas enamuse ning neil oli siis ka suurem armee. Aegamööda nad võrdsustusid => rahvatribüünid, 12 tahvli seadused. Kõik roomlased moodustasid ühtse rooma rahva. res publika ''ühiskondlik asi'', tähistatakse vabariiki, kuigi selle mõistega ei seostatud mingit kindlat valitsemisviisi konsulid kõrgeimad magistraadid ehk riigiametnikud, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge tsensorid korraldasid kodanike loendustja koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed, ametiaeg kestis 5 aastat, neid valiti endiste konsulite hulgast diktaator piiramatu võimuga ametnik, kelle määras konsul kokkuleppel senatiga piiratud ajaks, kui riiki ähvardas oht senat valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, nad olid ametis eluaegselt, hoolitsesid kõigide tähtsamate
hing laguneb ja inimene ei pea kartma. Teine koolkond oli Stoitsistlik koolkond nende alla kuulusid inimesed kes rääkisid saatusest , et sellega tuleks leppida ja kõik ilmas on ettemääratud ja inimest juhub saatus. Riiklik korraldus Roomas Vabariigi periood (510-30 eKr) Res publica vabariik, Avalik asi. Patriitsid rikkurid , kel oli palju maad. Pleveid lihtrahvas. ( talupojad , käsitöölised...) Pidid osalema ka sõja tegevuses. Võim: Magistraadid riigi ametnikud , kes mingit kongreetset asja juhtisid . Kõige tähtsamad olid konsulid ja kellele kuulus riigi kõrgeim võim. Alati valiti 2 juhti. Nemad olid sõjaolukorras väepealikud. Mõistsid ka kohust. Palgaarmee tulekuga hakkas sõjaline aktiivsus suurenema. Senat Valitsev riigi nõukogu ja seal oli u 300 liiget. Ametis oli üks mees , terve elu. Sinna said kuuluda kodanikud , see korraldas riigis sise ja välis poliitikat ja tegeles
Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. Senat - aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitkat Magistraat riigiametnik Vana-Roomas Kuningriigi aegne senat- koosnes patriitsidest Vabariigi perioodil- Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid, ja vanemate nõukogu senat. Rahvakooselukud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririigi aejal- Riiki juhtis senat, senatist sai keisri nõuandjaja magistraadid täitsid keisri otsuseid. Eesti keskaegsed linnad Linnade teke. Linnaõigus ja linnade õiguskorraldus. Tsunftide roll. Hansakaubandus. · Linnad rajati enamasti kohtadele, kus elasid varem juba inimesed, · Linnu hakkasid valitsema sakslased.
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
Roomlased võtsid väga palju eeskuju kreeklasdelt, linnu kaunistati kreeka kujudega ja neist tehti koopiaid, maalikunstnike temaatika väga lai ( mütoloogilised süzeed, ajaloosündmused, igapäevane olustik, natüürmordid), teatri etendused vabas õhus, puudus koor, Rooma vabariik algselt linnriik, juhtis senat, riigiametnikest tähtsamad kaks konsulit (sõjaväe juhtimine), preetorid (õigusemõistmine), riiki juhtisid senat ja magistraadid, keisririigi ajal juhtis riiki keiser. 12. Kristluse teke ja leviku põhjused Rajaja Jeesus Kristus, aluseks usk Jumalasse, algselt juudi rahva religioon, levikule panid aluse apostlid (Peetrus, Johannes, Paulus), tugineb piiblile (koosneb Vanast ja Uuest Testamendist), inimene jumala loodud olend, jumalasõna vastu eksimine patt, keskajal võitlus saatanaga, leviku kiirendajaks apostlik tegevus, õpetuse sõnum, organisatsioonide ja kogukondade kiire tekkimine 13
Senati amet oli eluaegne. Senat ei saanud oma algatusel töötada vaid teda kutsus kokku konsul. Senati ülesanded: · Kinnitas seaduseelnõud · Kinnitas valimistähtajad · Kontrollis ametnike tööd · Juhtis välispoliitikat · Tegeles sõjandusega ja sellega seotud probleemidega · Tegeles riigi rahandusega · Kontrollis usu kultuse järgimist Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim. Kuid tegelikult hakkas senat üha enam riiki juhtima. Magistraadid olid patriitside suguvõsast ja nende osast valiti: · Kaks konsulit. Ühele kuulus tsiviil- ja teisele sõjalinevõim · Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud) · Kvestorid( riigikassa eest vastutajad) · Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused) Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema
kasuisa nime. Samamoodi talitasid ka kõik Augustuse järglased ja nii sai Caesari nimest samuti ainuvalitseja tiitel. Sellest tulenebki sõna keiser. Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Vastupidi, Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks pärast kodusõdu. Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu ennegi - igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt oma istungeid jne. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli ta tähtsamate provintside asevalitseja, rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraatide otsuste suhtes.
majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile. 2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni. Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid.
majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile. 2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni. Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid.
omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne
Samuti nõudsid plebeid kirjapandud seadusi. See oli nt Rooma jurist Pomponiuse järgi ajendiks nn vabariigi põhiseaduse XII tahvli seaduste loomisel (451/450 a. eKr). Roomlased ise nimetasid seda kõige olulisemaks seaduseks oma ajaloos. Algselt olid XII tahvli seadused mõeldud kaotama seisuslikke piire era- ja karistusõiguses. Vabariigi-aegses Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Tähtsamat neist kutsuti comitia centuriata. Sel rahvakoosolekul valiti kõrgeimad magistraadid, otsustati sõja ja rahu üle, võeti vastu seaduseid ning karistati riigireetjaid. Ent hääled sellel rahvakoosolekul olid jaotatud nii, et rikkaimad liikmed (- jaotati sõjaväeklasside järgi) equites ja esimene jalaväeklass) olid häälteenamusega. Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile
taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566.aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja -kujusid. Linna magistraadid tegid järelandmisi lubati kalvinistidel jumalateenistust pidada. Luksemburgis, Artois'is, Gelderlandis jm linnades liikmetele pildirüüstet ei toimunud. · Margerete avaldas omapoolse manifesti lubas lõpetada inkvisitatsiooni, anda amnestia aadliliidu liikmetele, kalvinistide jumalat. Võis pidada vaid eraldatud hoonetes. HERTSOG ALBA TERRITOORIUM · Felipe II saatis karistuseks 1567.aastal hertsog Alba koos karistusvägedega Madalmaadesse pärast
Poola valitsejad. Leedu edaspidi Poola osana. Arvestus testi vormis. ....... Leedu Vene Impeeriumi koosseisus. Leedu oli jagatud kolme suurriigi Venemaa, Preisi ja austri vahel. Kõigepealt jagati Leedu kubermang kaheks. Suuremad muutused toimusid 1803 aastal, mil moodustati Kaunase kubermang ja Vilno kubermang, mida täiendati veel kolme Valgevene maakonna juurde liitmisega. Vilno kubermangus olid leedulased juba vähemuses. Eristaatuse säilitasid Vilniuse ja Kaunase Magistraadid. Üsna varakult hakkas Venemaa korraldama Juutide elu ning just Poola ja Leedu aladel oli nende kogukond suur. 1833 juudi statuut ning ei tohtinud nad maad omada ja tegeleda maaharimise vaid ainult linnades käsitöö ja kaubandusega. Märkimisväärsed muutused leidsid aset aga Preisi võimu alla läinud edela Leedus (Suwalkia). 1803 läks Napoleoni vasallriigi Varssavi Hertsogkonna valdusesse ning 1807 kaotati seal pärisorjus
Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr 14 pKr · õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Catullus, Õitsev aeg Roomas. 4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr · Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. · Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha. · Imeraator Hadrianus tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik)
Tsensuur omandas rooma poliitikast suure tähtsuse. The term itself comes from Latin: during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service. Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata. Diktaatorile kuulus kogu võimutäius, mis oli piiratud ainult tähtajaga(mitte yle kuue kuu). Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto. Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas. ---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma
Plebeide nõudmisel avaldati 450 eKr I Rooma seadustekogu 12 tahvli seadused. 287 eKr sai plebeide koosolek vastu võtta seadusi. Seisusevahe kadus, kõik moodustasid ühtse võrdse kodanikkonna rooma rahva populus Romanus. Kuid tegelikku võrdsust polnud, juhtimine jõukate käes. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest, siis ei tugevnenud võim liialt. Tasu ei makstud, ainult jõukad said kandideerida. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastat. Konsul võis kokkuleppel senatiga määrata ametisse piiramatu võimuga diktaatori, kui riiki ähvardas oht. Pärast tähtaega pidi sooritatu kohta vastust andma. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, võisid ka sõjaväge juhtida, konsulit asendada. Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite
Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi)- Sealne kodanikkond jagunes kaheks- patriitsid (vt mõistet) ja plebleid (vt mõistet). Roomlased nimetasid oma riiki res publica'ks (ehk vabariigiks), mis hakkas tähistama vabariiklikku riigikorda. Riiki juhisid magistraadid (300 tk) ja senat. Tähtsamad ametimehed olid konsulid. Vabariigi periood möödus peaaegu lakkamatutes vallutussõdades. Edukas võitlus (gallide, samniidide, etruskide, kreeklaste vastu) kindlustas 264. a eKr Rooma ülemvõimu Itaalia üle. Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2
maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud. Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus. Kommunikatsioon: Kui tavaliselt ukaasid jõudsid pealinnast kohale 7-10 päeva jooksul siis teada Katariina II trooniletõusmisest jõudis Tallinnasse 30 tunniga, mis on tollase aja suurim kulleriteenistuse kiirus. Vähem tähtsate ukaaside edasitoimetamisega võidi oodata nädalaid, enne kui need koos pakilisemate
Nad tohtisid keelata riigiametnike või senati otsene teokstegemine kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Plebeide soovil avaldati esimene rooma seadustekogu ,,12 talwi seadused". Seadused olid üsna karmid. 287a. e.Kr. kehtestati kord, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seaduri. Patriitside ja plebeide seisuse vahe kadus. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk ühiskondlik asi. Riigiametnikud ehk magistraadid valiti rahvakoosolekukl üheks aastaks igasse ametisse vähemalt 2 inimest, tasu ei makstud. Kõrgeimad ametnikud olid 2 konsulit ehk väepealikut. Preetaid tegelesid õigusemõistmisega, võisid sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse 5 aastaks. Nad valiti endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli korraldada kodanike loengut. Nende järelvalve all oli senatiliikmete nimekiri ja kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võis konsul kokkuleppel
Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. PILET 16 1.Rooma vabariik Valitsemine: senat, magistraadid sh konsulid. Rooma tõus suurriigiks. Armee. Provintside valitsemine. Caesar. 1)Senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitkat Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas Vallutussõdadega tõusis Roomast suurriik(Vahemere aladel) 1. Palgasõdurid(sõltusid väepealikust) 2. Kehtestati ainuvõim 3. Keisririigi ajajärk Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid Armee koosnes palgasõduritest,kes allusid ainult väepealikule
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on
Ükski Gallia väejuht ei saanud juhiomadustelt Caesari vastu. 7. Vercingetorixi ülestõus. 54.-53. a eKr talvel toimus seni rahumeelses ja maj kõige kindlamas Kesk-Gallias ülestõus, mis arvatavasti algas druiidide ärgitusel karnuutide juurest. Ülestõus lõikas Caesari (kes oli läinud tagasi Roomasse) ära tema vägedest põhjas. Karnuudid tapsid Orleansis rooma kaupemhi. Nende alustatut jätkas kiiresti arvernide aadlik Vercingetorix. Arverne juhtinud magistraadid olid tapnud tema isa ning ta oli ka Gallia vabaduse poolt. Hõimu eliit oli mässu vastu, sest kaua oli oldud roomlastega liidus. Vercingetorix kogus suure relvastatud kaaskonna ja sai Gergovia hõimu kuningaks. Ta moodustas suurima hõimudeliidu, mida roomlased siiani olid näinud. Paraku läks tal väga halvasti. 53. a lõpus eKr ründas ta Caesarit lõunas, lootes teda sedasi tegevuses hoida ja
Sai kuulsaks oma sõjakäiguga roomlaste vastu. Ta saavutas rea hiilgavaid võite Rooma sõjavägede üle Itaalias, kuid saamata toetust Kartaagost, pidi Aafrikasse tagasi minema, kus sai lüüa Rooma väejuhilt Scipio Africanuselt. · Diana (lk 171) rooma jahijumalanna. · Koloon (lk 171) põllumees; sõltuv väikemaaharija Rooma keisririigis. · Prefekt (lk 185) Prefekt oli rooma riigi ametnik, kelle määrasid ametisse magistraadid või keiser; ülem Prefektiks nimetati Rooma riigis linna, maakonna (provintsi) ülemat, üksiku sõjaväeosa (näiteks ratsaväe) ülemat. Sõna praefectus tähendab 'see, kes seisab teiste ees'. Ta oli ametnik, kes oli määratud ametisse magistratuuri poolt kindlaks määratud ametiajaks ja kindla ülesandega (mandatum). XII peatükk Spartacus tõstab oma sõdurite arvu kuuesajalt kümnele tuhandele
Teaduses ja filosoofias jäid roomlased kreeklastele alla. Tunti hästi kreeklaste õpetusi, pandi neid kirja ja püüti lihtsamalt seletada. Rooma vabariik oli algselt linnriik. Seda juhtis rikastest ja suursugustest roomlastest koosnev nõukogu ehk senat. Riigiametnikest olid tähtsamad kaks konsulit, kelle peamine ül oli sõjaväe juhtimine. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega ning võisid juhtida ka sõjaväge. Riiki juhtisid Senat ja magistraadid. Riigikord oli põhijoontes aristokraatlik. Rahvakoosolekutel said hääletada kõik Rooma kodanikud, kuid siiski vaeste kodanike tahe võitis harva. Keisririigi ajal otsustas kõik tähtsamad küsimused keiser ehk imperaator. Ainuvalitsejaks sai Caesar, kes nimetas end diktaatoriks. Peale tema surma võimul Octavianus (Augustus), kes nimetas end vabariigi taastajaks, kuid tegelik võim kuulus ühele isikule. Ajapikku keisrite võim suurenes. Enam ei omanud Senat mingit tähtsust
Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus („Hannibal on väravate ees“- kui ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. („Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada“) (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator.
Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus (,,Hannibal on väravate ees"- kui ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. (,,Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator.
Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum · 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583 · ius civile ius gentium ius (Gothofredus) naturale · Institutiones (533) · ius civile ius honorarium · Digesta seu Pandectae (530-533) · Codex Iustinianus (529) Magistraadid · magistratus honores, Codex Iustinianus · cursus honorum: · 529 pKr pole säilinud quaestor · 534 pKr uus redaktsioon tribunus plebis aedilis Codex Iustinianus repetitae praetor (praetor urbanus, praetor praelectionis peregrinus) · 12 raamatut (liber) consul
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia. Magistraadid- olid valdavalt valitavad, 1 aastaks ja kollegiaalsed. Samasse ametisse määrati korraga rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväe teenistuse läbimist ja ratsaväe teenistus.KAndideerisid nobiliteedi liikmed. Peale selle magistraatidesse kandideerimisena, auastmete järgus, kindel järjeord, kuidas võis nendesse ametitesse kandideerida, kõrgemale kandideerunud pidi olema
nagu nad väljendusid tolle aja ühiskondlikes suhetes. Teiseks, formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Peamiselt ajalooliselt on õigusallikaks ka nn juristide õigus, eriti nende õigusteadusliku teosed. Kolmandaks, õigusallikateks peavad mõned ka neid organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanas Roomas näiteks rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat. Lõpuks, neljandaks on õigusallikateks ka need materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Siia kuuluvad savitahvlid, hauakivid, papüürused, mitmesugused ürikud (nüüdsel ajal raamatud). Õigusaktide hierarhia: 1. Kõige tähtsam hierarhias on PÕHISEADUS. Kõrgeima võimu kandja on rahvas ning seetõttu on Põhiseadus kõige tähtsam õiguse allikas. Rahvahääletus ongi kõige otsesem demokraatia. Põhiseadus toimib praktikas kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
