tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
senatiga määrata piiratud ajaks (6 kuud) ametisse diktaatori Tsensorid Valiti ametisse 5 aastaks Valiti endiste konsulite hulgast Korraldasid kodanike loendust Koostasid senaatorite nimekirja Nende järelvalve all olid kodanike elukombed Magistraadid Valiti rahvakoosolekul üheks aastaks Ametisse valiti korraga kaks inimest – hoidis ära riigiametnike võimu liigse tugevnemise. Konsulid Kõrgeimad magistraadid Pidid juhtima sõjaväge Preetorid Tegelesid õigusemõistmisega Võisid sõjaväge juhtida Vajaduse korral asendasid konsult Rahvatribuunid Valiti plebeilist päritolu kodanike hulgast Peamine õigus oli panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, mis võis kahjustada lihtrahva huve Rahvakoosolekud Kutsuti kokku vaid selleks, et hääletada koosolekut juhatava
Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis- piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad
aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes
Kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega vabad väeteenistusest. Vaesem roomlane(klient) andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku(patroon) eestkoste ja kaitse alla. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 5. Valitsemine Vabariigi ajal: Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet. Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik. 5.2 Valitsemine Keisririigi ajal: Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest
Patriits rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu
võrgustik. allakäik. Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul- nimetas ametisse ametnikud.
Igal roomlased oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Nii näiteks oli Caius Julius Caesari puhul Caius eesnimi, Caesar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. Caius Julius Caesar, esimene rooma väejuht (13 juuli 100 aastat eKr 15 märts 44 eKr.) Vabariik Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigi kord oli aristrokaatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest.
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. 4 Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga
Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Vabariik: konsulid- 2 kõrgemat ametnikku moodustasid 2 konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Patriitsid olid põliste suguvõsade liikmed, usuti et pärinevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud, jõukad maavaldajad. Need kes patriitside hulka ei kuulunud nim. plebeideks(neil lubati osaleda vaid rahvakoosolekul). Magistraadid riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Palka ei makstud, sest riigi teenimist peeti auasjaks, sellepärast said riigiametisse kandideerida aga ainult jõukad kodanikud. Preetor tegeles õigusmõistmisega, võis asendada konsulit, juhtida sõjaväge. Tsensor ametiaeg kestis viis aastat, valiti endiste konsulite hulgast, nad korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järgi. Mariuse sõjareform-
Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli Augustuse onu. Keisrile kuulus
Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei Suurim väeosa, u 5000 meest - leegion patrooni kaitsealune, vaene kodanik - jõukad kodanikud keisririigi ajal Nobiliteedid Rooma kangelaseepos "Aeneis". Ristiusu kuulutaja ja levitaja - apostel avalikud saunad -termid 2. Kes oli :
(2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8. Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi lääne- ja idaprovintside vahel? (3 näidet kummalgi) Lääneprovints Idaprovints Räägiti ladina keelt Räägiti peamiselt kreeka keelt Vähe ja madalalt arenenud linnad Jõukad ja kõrge kultuuriga linnad Põllumajanduslik üldilme Palju eksportkaupu 9
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
roomlased ühtsed võrdsed kodanikud- rooma rahvas. Tegelt pold võrtsust, asju otsustasid kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud. Võim vallutatud maades: vallutatud alade suhtes kehtis
Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule.
Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti eakad, kogenud mehed. Auväärne amet. Konsulid - neid oli kaks, kõrgemad magistraadid. Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni 6 kuuks diktaatorile
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaomanikud patroon – rikas isik, kes võttis enda kaitse alla vaese, andes talle maad ning nõudes temalt koormisi triumfikaar – monumentaalne auvärav, mis püstitati võidukale väepealikule Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet
Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele. Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Pontifeks- preester Vana-Roomas. Preetor - Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit.
Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanikud,neile kuulusid kõik kodaniku õigused. Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma vabariik kogu rahvas võttis osa valitsemisest,res publica tähistas vabariikliku korraldust,riiki juhtisid riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed. Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk
Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik väepealike ohjeldada,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal Riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest.riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda nimetati keisriks; Senatist sai valitseja nõuandja;Varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõigile vabadele meestele; Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve Itaalia ja provintsid Provints(Itaaliast väljaspoole jääv ala,vallutatud alad) keisririigi ajal said provintsid rooma võimust kasu, sest
saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3
· Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? Kuna nad kontrollisid üksteist. Diktaator- Valiti pooleks aastaks, kui tekkis sõja olukord. Rooma tekkimine- Romulus ja Remus visati jõkke, vool kandis nad kaldale, emahunt võttis nad oma hoole alla, kuni karjus nad naisega omale võtsid. Kukutasid valitseja võimult, läksid tülli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksinda edasi. ( Lühikokkuvõte sellest) Mis asjaoludel oli Rooma armee edukas?
Praktiline, poiste puhul sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks.Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus. Magistraadid jagunesid : Konsulid ( neid oli 2) , olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajadusel asendada. Neile tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist , kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge. Tensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine
Esimesena vallutati Makedoonia 149 eKr , vallutati ka Kreeka , 133 eKr sai Rooma Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasias asunud riigi . Roomast oli saanud Vahemere valitseja . 23.4 Vabariiklik kord . Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks ja alguses ei tähistanud see mingit riigikorraldust , kuid hiljem tähistas see eelkõige vabariiki . Rooma riigiorganitena tegutsesid senat , rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja olid kollegiaalsed , ehk igasse ametisse valiti korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat
Vajadusel oli ihukaitsja Patroon isand. Jõukas. Kaitses ja toetas klienti · Rahvatribuunid. Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: · Kuningas valiti rahvakoosolekul. Valitses koos senatiga. Ei olnud ülim võim. Pidi arvestama rahva ja senatiga. · Senatis olid patriitsid. Algul 100 hiljem 300. Sugukondade vanemad. (Ld keelsest sõnast senex vanamees). Ametis eluaeg. Juhtis riiki. · Magistraadid valiti 1 aastaks. Riigiametnik. Palka ei saanud. Igas ametis 2 meest. · Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid. Kõrgeim võim riigis. Sõja ajal armeejuhid. · Preetorid(8) võisid konsuleid asendada. Õigusemõistjad, ka sõjaväejuhid. · Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Kodanike loendusm senatoride nimekirja koostamine. Valvasid elukomete järele. Auväärne amet. · Diktaator ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat
Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Tsensorid- 5ks aastaks. Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite nimekirja, hoolitsesid kodaniku elukommete eest. Ohu korral võidi kuni 6ks kuuks määrata diktaator
pääsenud abielud patriitsidega olid keelatud moodustasid enamiku Rooma armeest o 12 tahvli seadused 450 eKr (patriitside ja plebeide võitluse tippajal) esimesed Rooma seadused kirjutati 12-le pronkstahvlile neid nõudsid just plebeid seadused olid karmid · Vabariigi-aegsed ametid o Magistraadid (valiti aetisse üheks aastaks) Konsulid (2); kõrgeimad magistraadid; kuulus kõrgeim võim; sõja ajal armee juhid Preetorid (8); võisid konsuleid vajadusel asendada; tähtsaim ülesanne korraldada õigusemõistmist; võisid juhtida sõjaväge Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks; ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine;
Kõrgem võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekutele e. komiitsidele. Koosolekuid peeti linnast väljas Marsi väljakul. Hääletati elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Koosolekul valiti ametnikke e magistraate (ametiaeg oli üks aasta), otsustati sõja ja rahu üle võeti vastu seadusi. Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded: kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid:
* plebeid-lihtrahvas (talupojad ja mõned rikkamad linnakodanikud) Patriitside ja plebeide suhe * Ei tohi omavahel abielluda, plebeid ei pääse riigiametisse ja preestriks ega senatisse * Aja jooksul plebeide õigus kasvab -Rahvatribuunide valimine -Keelati võlaorjus -Tühistati abielukeeld -Sisuliselt võrdsed * Omavahelise nägeluse käigus pandi kirja esimesed Rooma seadused: Kaheteistkümne tabeli seadused * Riiki juhivad ametnikud ja senat Magistraadid-riigiametnikud Konsulid-kõrgemad magistraadid, juhtisid Rooma armeed Preetorid-võisid konsuleid vajadusel asendada, korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge Tsensorid-valiti konsulite seast, ülesannde kodanike loenduse korraldus, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele, nende sõnal oli suur kaal Diktaator-määrati konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht, amet pool aastat, piiramatu võim
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus) 23 dominium, ii n. - omand, omandiõigus 24 dominus, i m. - isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n. - käsk, korraldus, edikt 26 emptio, onis f. - ost, ostmine 27 error, oris m. - eksimine, eksitus, viga; süütegu 28 ex + abl. - seest, hulgast; -st 29 filius, ii m. - poeg 30 fundus, i m. - maa, maatükk 31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) 34 imperium, ii n. - käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala 35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 40 iurisprudentia, ae f. - õigusteadus 41 ius, iuris n. - õigus 1
ja Kartaago kaotas oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- Roomlased alustasid sõda, et Kartaago lõplikult hävitada, mis toimus 146 eKr. Roomast sai Vahemere valitseja, kui oli võidetud ka Makedoonia ning Pergamon pärandas tema Väike- Aasias asunud riigi. Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks, mis hakkas tähistama vabariiki. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest.
rahvatribuunid, kes tohtis keelata seaduseid, mis olid neile kahjulikud, nad nõudsid ka seaduste kirjapanemist. Nii avaldati 450eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid plebeidele karmid. Nobiliteet- kuhu kuulusid jõukamad plebeid ja patriitsid, kes juhtisid riiki. Res Publica-Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 5. Rooma vabariigi langus:
6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Itaalia on tuletatud läbi itaalikute, 1 Itaalia põlisrahavastest (rändasid sisse 2000 a eKr). c) latiinid (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Ladina keel on tuletatud latiinikutest, itaalikute hõim, Latiinide sõda d) senat riiginõukogu, enne pidid olema magistraadid ehk riigiametnikud e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uue...
Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. 7. Reini Liit sinan kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida
perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Ülejäänud kodanikud olid plebeid, kellest enamuse moodustasid vaesed talupojad. Vabariik Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanik-konna ehk Rooma rahva. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõttesliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riigiametitesse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt rikkad, et täielikkult riigiasjadele pühenduda, kellel oli piisavalt poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikuse ees tuntud. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid.Müüridega piirati linn alles IV saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle
Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07
1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes. Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist. Ametnikud: 1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud. 2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad
- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m.- isand, omanik 27. dos, dotis f.- kaasavara 28. edictum, i n.- käsk, korraldus, edikt 29. error, oris m.- eksimine, eksitus, viga, süütegu 30. ex + abl.- seest, hulgast; -st 31. facilis, e- kerge, lihtne 32. familia, ae f.- pere, perekond (kaasa arvatud orjad) 33. gens, gentis f.- rahvas 34. gravis, e- raske, karm, range 35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 37. in + abl.- sees, -s, peal, -l (kus?) 38. in + acc.- sisse, -sse, peale, -le, vastu (kuhu?) 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik
__________________________________________________________________________________________ ____________________________ - - AJALOO OLÜMPIAADI TEEMA. GÜMNAASIUM - Vana-Rooma. Kristluse teke - Märksõnad: - Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort)
22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m.- isand, omanik 27. dos, dotis f.- kaasavara 28. edictum, i n.- käsk, korraldus, edikt 29. error, oris m.- eksimine, eksitus, viga, süütegu 31. facilis, e- kerge, lihtne 32. familia, ae f.- pere, perekond (kaasa arvatud orjad) 33. gens, gentis f.- rahvas 34. gravis, e- raske, karm, range 35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus
30 x 10 genus't (sugukonda), seisused - patriitsid ja plebeid, kliendid ja patroonid, valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju o MAGISTRAADID - konsulid: sõjaväe juhtimine, kriisiaegadel diktaator, preetorid: õigusemõistmine, tsensorid: rahvaloendused, kommete järelevalve, ediilid: avaliku korra kaitse, kvestorid: riigikassa, rahvatribuunid: plebeide õiguste kaitse, vetoõigus o RAHVAKOOSOLEKUD - kuriaalsed, tribuutsed ja tsenturiaalsed, ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul)
võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu- juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
