Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit
(Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj.lõpus ja kolmandal sajandil hakkas olukord riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. /// MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid
Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis.
Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu
Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid
Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid.
Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida
riigiametisse,samuti jagati neile maatükke. Kaheteistkümne tahvli seadused. 450 aastat eKr, patriitside ja plebeide võistluse tippajal,pandi kirja Rooma esimesed seadused. Seadused olid üsna karmid. Hiljem muudeti seadused ära. Riik,Õigus,Armee. Rooma rahva ehk Rooma kodanikkonna moodustasid patriitsid ja plebeid. Selleks ajas olid plebeid saanud patriitsidega võrdeid õigusi. Kuid riigikord oli ikka aristokratlik. Magistraadid (riigiametnikud) nad juhtisid riiki ja neid valiti igal aastal. Senat aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid magistraadid ja senaatorid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis.
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod,
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite
Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5
väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr. Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse ja seega oli Roomast saanud Vahemere valitseja. Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida.
kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid seadusest, kujunes tohutu seaduste kogum; õigust tuli mõista mitte ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele. kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste aristokraatia; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel ühtlustamisele, kerkisid esile juristid; nendest seadustest lähtuti koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani.
võitu. Vaenlane palus rahu, osa valdusi läks Roomale. Teised Puunia sõjas (218-201 eKr) purustas kartaagolaste väepealik Hannibal Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles
Kokku *Senat 300/600 ainuvalitseja kätte- keiser. Senati valitsejad. Senat muutus Rooma valitses üksteise järel 7 kuningat. *Magistraadid- igal aastal valitavad istungid jätkusid ja igal aastal linna nõukoguks, riigiasjades riigiametnikud Kuningas kinnitati ametisse valiti magistraadid. Rahvakoos- enam kaasa ei rääkinud. Linnade *Konsul-(2) kõrgeimad magistraadid rahvakoosolekul ja ta valitses *Preetorid-(8) olekute kokkukutsumisest omavalitsused säilisid, aga need koos vanemate nõukogu *Kvestor- vastutas riigikassa eest loobuti. Tähtsamate provintside allutati keskvõimu kontrollile.
pääseda kõigisse riigiametitesse, samuti jagati neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Institutsioonid ja võimu teostamine Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid - ja vanemate nõukogu senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks neid oli 2. Kõrgemad magistraadid. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preestoriteks neid oli 8. Võisid vajadusel konsulit asendada. Tähtsaim ülesanne korraldada õigusmõistmist. Tsensoriteks valiti endiste konsulite seast viieks aastaks. Ül kodanike loendus korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Diktaatoriks määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht
Põhjapiir mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma rahu. · II saj lõpp ja III algus olukord halvenes, välisvaenlased ja kodusõjad. Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid.
Plebeide koosolek sa õiguse vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. 12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks
Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu
Tuli võimule Traianus (98-117). Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 3. Rooma varane ühiskond Peamiselt talupojad, kes tegelesid põlluharimisega. Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud. Magistraadid: Konsulid Diktaator Preetorid Rahvatribuunid Tsensorid 5. Muutused riigis keisririigi ajal Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja
1. Armee- vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik
troonile. Romulus tappis remuse linna rajamise käigus.Rooma vabariigi kodanikud. Ptriitsid-aristokraadid, põlite suguvõsade liikmed. Plebeid-vaesemad kodanikud. 12 tahvli seadus. VALITSEMINE- peaaegu kogu rahvas võttis valitsemisest osa. Vabariiklik riigikord. Kodanikud seaduse ees võtdsed. Pigem aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametlikud-magistraadid. Ja vanemate nõukogu-senat.riigiametite eest palka ei makstud. Rahvakoosolekud. Magistraadid valiti üheks aastaks. Igas ametis 2 meest. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid,juhtisid armeed.Preetorid võisid asendada konsuleid.Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator-määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
ehitama hooneid, templeid, müüre. Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus, kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia. 3. Rooma riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes eeskätt juhtisid sõjaväge. Tsensorite ametiaeg aga kestis 5 aastat nemad tegelesid kodanikuloendusega jms. Äärmisel juhul valiti kuueks kuuks piiramatu võimuga diktaator. Senatile kuulusid kõik tähtsamad riigialad välispoliitika, sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku aga ainult selleks, et koosolekut juhatava
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist (endised ja tegevad
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks
Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge Preetorid(8) - võisid vajadusel konsuleid asendada, korraldasid õigusemõistmist
ehitada avalikke hooneid, lubas ristiusul levida, asutas uue pealinna Konstantinoopoli . Vergilius- eepose kirjutaja,Rooma kirjanik, kes kirjutas eepose ,,Aeneis". Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised
Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid. Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim. Idaprovints Lääneprovints näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania, Egiptus Põhja-Aafrika keel kreeka keel ladina keel
Seetõttu oli kristlus Roomas ka keelatud. 46 pKr hakati kristlasi Roomas taga kiusama. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
· Patriitsid ja plebeid *Patriitsidele kuulusid kõik kodaniku-õigused *Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad *Suhted olid teravad, kuid plebeid suutsid aja jooksul võidelda välja võrdsed õigused. Rooma Vabariik · Vabariik *res publica (ld k, "avalik asi"). *populus romanus - Rooma kodanikkond *aristokraatlik riigikord *nobiliteet (nobilis tuntud) · Magistraadid *riigiametnikud *valiti rahvuskoosolekul üheks aastaks, vähemalt kaks meest *kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid läbitud *palka ei makstud *Konsulid (2 meest) neile kuulus kõrgeim võim, sõja ajal juhtisid Rooma armeed *Preetorid (8 meest) õigusemõistmine, sõjaväe juhtimine *Tsensorid kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kodanike elukombed
ROOMA VABRIIGI TEKE ROOMA VABARIIGI LÕPP Aeg: 510 a eKr 30 a eKr Sündmus: Toimus ülestõus kuninga vastu. Octavianus võitis kodusõja 4. Milliseks kujunes Rooma vabariigi-aegne riigivõimuaparaat? Vihik, TV 124 Riigi igapäevaelu juhtis kuningas. Rahvakoosolek valis riigipea ja riigiametnikud. Riigiametnikud pandi paika valimise teel. Kõige tähtsamad riigiametnikud olid magistraadid ja senat. Riigiametnikele ei makstud palka. Lõplik sõna otsuse langetamisel kuulus senatile. Vabariigi kehtestamine Roomas 510 a eKr. Riiki juhtisid iga aasta vahelduvad magistraadid ja senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda
magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid.Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti rahvakoosolekul 1ks aastaks.Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest,et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist.Riigi teenimist peeti kod aukohuseks,seega palka ei saadud. Konsulid-2 oli neid, olid kõrgemad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid-neid oli 8, järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada.Preetorite tähtsaim ül oli korraldada õigusemõistmist,kuid võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks,ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.Nad valvasid ka kod elukommete järele.Seda ametit peeti väga auväärseks
Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik?
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik,
1. Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Ateena. 2) neil olid erinevad usundid ja jumalad 2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest,
pandi kirja esimesed Rooma seadused, kuna need kirjutati 12 pronkstahvlile, siis tuntakse neid kaheteistkümne tahvli seaduste nime all. Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja vanemate kogu- senat. Riiki juhis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks.Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitus, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohustuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud o Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid o Preetorid(8) tähtsuselt järgnesid konsulitele ja võisid neid vajadusel
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1
Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli
kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu 9)Ida-Rooma viimane hiilgeaeg 476-568 pKr - *Keiser Justinianus asus läänepoolseid alasid tagasi vallutama alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, *Justinianus lasi korrastada Rooma õiguse ja püstitas ehitisi, *Sõjad ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568.a tungisid Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid 2. MAGISTRAADID -igal aastal valitavad riigiametnikud -valiti rahvakoosolekul, enamasti üheks aastaks -igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest Konsulid neid oli 2, kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus)
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine. 265 eKr- kogu It R võimu all *R tõus korvi kaldale, emahunt imetas lapsi, karjus võttis nad oma hoole Vahemeremaade suurvõimuks: konflikt Kartaagoga, Puunia sõjad, alla. Lapsed kasvasid ning kukutasid ema onu. Läksid siis ise tülli Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma ...
Suur vallutaja oli Traianus. 6. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal? Senati võim näib aristokraatlik, aga rahvavõim demokraatlik. Riik muutus väga võimsaks. Senatid olid väga kogenud riigimehed ja senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele
Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni
Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid Rooma seaduandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik
tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui
Rooma kandis oma vallutused ps välja ja sõdis Kartaago vastu 100 a. nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri. DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
