eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga: filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond. Kõik alustasid oma õpinguid filosoofia teaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti (kirj need siia!). Rektor ülikooli juht, kes korraldas praktilisi asju Dekaan õppejõudude poolt valitud juht Magister, professor - õppejõud Scolarius üliõpilane Skolastika ülikoolis viljeletud teadus. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende seisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt piiblile ja kirikuisade teostele, teisalt aga antiikautoritele Platon, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaios. Ptolemaios oli astronoom, rajas geotsentrilise süsteemi teooria rajaja (kõik tiirleb ümber Maa). Vana-Kreeka
ei sisalda. Niisiis müüs ta raamatu ühe juudist alkeemikule. See raamat rääkis maailma loomisest, aga Jan ei tahtnud teada sellest, vaid hoopis kuidas maailmas edasi jõuda. Ta lõpetas oma õpingud arstina,sest Prahas pandi arstiosakond kinni, ja talle pakuti tööd sõnade tegemisega. Ta sooritas eksami magistrikraadiga ja sai venia licendi. Nii jäi ta Praha ülikooli juurde, et teisi pimedaid juhatada. Ta õpetas noori üliõpilasi loogikas ja matemaatikas. Ta oli nüüd magister Johannes Faber ja ei tahtnud reisida enam nagu Hans Schmidt. Ta tahtis minna Itaaliasse ülikooli, et arstindust edasi õppida. Johannes tutvus vahepeal ühe alkeemikuga, keda hüüti Prokopius Levy. Ta näitas oma kodu ja töökoda. Prokopius oli saanud laenuks ühe raamatu alkeemiast, mis pidavat rääkima sellest, kuidas valmistada kulda. Johannes sellesse ei uskunud, sest keegi ei kirjutaks sellist saladust raamatusse. Kuid luges ta huvi pärast siiski
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
5,C.6); 10) õppeaine kood kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 11) eriala ja töö tegija (üliõpilane) kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti; 12) töö juhendaja kutse ja nimi kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (dots. dotsent, prof. professor, tehn.tead.mag. tehnika teaduse magister, mag. magister); 13) töö valmimiskoht ja -aeg (linn ja aasta), kirjutatakse komata järjestatult tiitellehe alumise rea keskele (kirjasuurus 14 punkti). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutatult (Bold), siis peab olema kirjutatud rõhutatult (Bold) ka töö valmimiskoht ja -aasta (Vorm C.2 [4]). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutamata, siis peab olema kirjutatud valmimiskoht ja -aasta ka rõhutamata (Vorm C.1). 2.2.2
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
(Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav. Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel
Perekond 7 Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Lauris lõpetas ülikooli biokeemikuna, praegu töötab ta peamiselt infotehnoloogia alal, on olnud kaua Linux- opsüsteemi arendaja, nüüd tegeleb Tartu Ülikooli Raku- ja molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga. Lemmit õppis ülikoolis filoloogiat ja semiootikat, semiootikuna ta ülikooli ka lõpetas
· Parun Parun + perekonnanimi · Krahv Krahv + perekonnanimi · Hertsog Hertsog + eesnimi · Sir (inglise alamaadliku tiitel) Sir + ees- ja perekonnanimi Sir Bernard Lovelle · Akadeemiline kraad Professor, magister, dotsent, doktor + perekonnanimi · Sõjaväeline auaste Kindral, kolonel, leitnant + perekonnanimi · Tundmatu naine: proua või preili? Proua + nimi/perekonnanimi · Maavanem Proua maavanem
*Trecento 14. sajandi kultuur Euroopas, elegantne, ilmalik seltskonnakunst. 2. Heliloojate kokkuvõtted : *Philippe de Vitry Tegutses Prantsusmaal, teda peetakse ars nova`le alusepanijaks. Ta oli Prantsuse õukonnas kõrgel positsioonil. 1351.a.sai temast piiskop Pariisis. Ta oli väljapaistev filosoof, ajalooline, matemaatik, muusikateoreetik ja luuletaja. Tema peateos Traktaat ,, Ars nova" *Johannes de Muris Pariisi ülikooli magister. Tema koos Vitryga pani aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. *Quillaume de Machaut Tema elu on peamiselt seotud Remsi linnaga. Ta asus tegema poliitilist karjääri Böömi kuninga teenistuses. Ta oli suur luuletaja ja ilmalike laulude looja( tekstide ). *Francesco Landino Oli pime muusik, kes elu lopupoole tegutses Firenze toomkiriku organistina. Ta oli omal ajal hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. 3
Empirismi aluseks olid kogemused, mis eitas kaasasündinud ideid. Esimesed ülikoolid: · Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool · Bolongas oli esimene ülikool, õpetati põhiliselt õigusteadust · Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine · Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused · Cambridge ülikool · Salamanca ülikoolid · Uppsala ülikool Ülikoolide juhtimine: · Õppejõud oli magister, proffessor või doktor. · Üliõpilased olid õpipoiste seisusest. · Paavst andis tavaliselt ülikoolile privileegid, mis tagas mõlemale osapoolele võrdsed õigused · Õppetöö oli ladina keeles. · Ülikooli juht oli rektor, kes korraldas praktilisi asju. · Õppejõudude juht oli dekaan Teaduskonnad: · kunstide teaduskond · usuteaduskond · õigusteaduskond · arstiteaduskond Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks
sisekergejõustiku MM-võistlused, rahvusvaheline muusikakonverents, Tallinna päevad, hansapäevad, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival Kuud ja nädalapäevad: mai, juuni, neljapäev, reede Tähtpäevad, pühad, idamaa kalendri aastanimetused: emadepäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, mardipäev, kadripäev, suur reede, jõulud; valge hobuse aasta Ametinimetused, auastmed, teaduskraadid: minister, rektor, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, president, kaitseväe ülemjuhataja; aasta naine, sajandi eestlane, aasta ema Sina/sina ja Teie/teie Suure algustähega Sina on viisakusvorm. Suure algustähega Teie kirjutatakse siis, kui adressaate on üks. Kui neid, kelle poole pöördutakse, on mitu, siis kirjutatakse teie väikese algustähega. LOETELU KIRJUTAMINE Lühikesed loetelurühmad algavad väikese tähega ja need eraldatakse koma või semikooloniga.
Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja Enesekindlus ja empaatiavõime saavad tänapäeva kirjanduses harva kokku niivõrd kunstiliselt veenval ja inimlikult vahetul viisil. Sass Henno on andnud senise kultuurikeskkonna poolt lindpriiks kuulutatud põlvkonnale kirjandusliku hääle kirjutab selle põlvkonna elule tagasi ning elu tagasi kirjandusse. Berk Vaher, kultuuriteaduste magister Alguse uskumatu räigus, tunne, et isegi lugejal kohe hambad sisse lüüakse, ei takista kohest imetlust keelelise täpsuse ja nõtkuse üle. Parim minu jaoks on sõnade puhas, väga täpne rütm ja kujundlikkus ei midagi üleliigset ja kõik ometi täpselt paigas. Ka alistumatu vihahoog. Ka släng, mis oma jõhkruses on väga loomulikult kogu romaani situatsiooni, paika ja tegelastesse sisse kodeeritud. Eeva Park, 2004. a
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autorite...
Sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a. Ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust Sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu, vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension, puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva. Nõuded: õiguse magister, kõrge kõlbelisus, vajalike võimete ja isikuomadustega. Kitsendused: Ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era-
Põhikoolid, ametikoolid (abakuskoolid) Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeldi teadust (skolastika). Üliõpilased olid erinevatest piirkondadest ja erinevatest rahvustest. Tänu sellele, et õppetöö toimus ladina keeles. Skolastika oli teadus, mida viljeldi ülikoolis. Autoriteedid olid piibel, Aristoteles, Platon, kirikuisade teosed. Toetuti autoriteetidele.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu...............................................
1929. aastal Tartu Peetri kogudusse. Isa oli tal metsnik Jüri Teppan, kes sündis 11.02.1867. aastal Kuremaa vallas. Elmari ema oli Liisa snd Alt, ta on sündinud 19.11.1868. aastal Jõgeva vallas. Tal oli kolm õde:1.Emilie. 2. Marie, kes sündis 23.07.1970. aastal Kilingi-Nõmmel. 3. Helene. Elmar Silvester Salumaa õppis Tartu Linna 15. Algkoolis, --1929. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1929.--35. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (teoloogia magister süstemaatilise usuteaduse alal). Ta kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi, Eesti Kristlikusse Üliõpilasühingusse ja Üliõpilasühingusse "Liivika". Pro venia concionandi/pro ministerio: 03.11.1943, 03.11.1943 Tallinn. Prooviaasta: 1941--43 Tartu Ülikooli kog-s J. Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpetaja Otepää koguduses, 1944
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
4. juunil 1561 andsid Harju-,Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning 6. juunil Tallinna linn truudusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis sai alguse Rootsi võim. Kuningas seadis sisse superintendendi kui kõrgema vaimuliku ametikoha. Tallinna linnasuperintendent visiteerib ka maaõpetajaid ja kihelkondi, õigusega kõlbmatuid vaimulikke lahti lasta ja asendada korralikega. Tallina superintendendiks nimetas Rootsi kuningas Oleviste kiriku õpetaja magister Johann Robert von Gelderni. 1569. aastal sai Geldern Tallinna, Saaremaa, Läänemaa ja teiste Liivimaa Rootsi valduste piiskopiks. Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal. Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola
kõige arenenumaks nurgaks XII sajandil. Põhja-Itaalia linnadest said õpetatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohal ning sai juriidilise ülikoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad ülikoolid. Antiikajast ei ole tuua ühtegi näidet selliste üksuste kohta, nagu seda olid keskaegsed ülikoolid oma privileegide, kindlate õppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sõna ülikool ei tähendanud universitas litterarum (teaduste ühisus), vaid üliõpilaste ja õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise
Westfaliska freden, skrev att förhålla sin position? "Discursus Astro-Poeticus” - makaronisk diktning- blandar olika språk (latin, svenska, finska) skämtdikt, politisk budskap- mot Ryssland Bröllops Beswärs Ihugkommelse - Georg Stiernhielm (?) episk hexameterdikt, drastisk humor, naturlyrik i början, skeptsikt mot äktenskapen. Andreas Arvidi (1620 i – 1673) var en svensk kyrkoherde, rektor, folklorist, och författare. Arvidi studerade vid universitetet i Dorpat och blev magister där 1651. Arvidi författade den svenska litteraturens första poetik, „Manuductio ad poesin suecanam. Thet är, En kort handledning til thet swenske poeterij, versz- eller rijmkonsten” poesin är hantverk, skillnader mellan grekiskan och svenskan. Slutrimmet är centralt Skogekär Bergbo – Thet Swenska Språketz Klagemål jag-dikt som försöker uppvärdera svenska språket. Wenerid (1680) - 100 sonetter smabundna med yttre handling, förebild:
Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata. Diktaatorile kuulus kogu võimutäius, mis oli piiratud ainult tähtajaga(mitte yle kuue kuu). Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto. Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas. ---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de jure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Diktaatori ametiaeg oli piiratud 6 kuuga, aga tavaliselt astus diktaator ise tagasi, kui hädaoht möödus.
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid
riikidele Võimulahususe idee seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Pooldas Inglismaa tüüpi konstitutsioonilist monarhiat. Arendas võimulahusust edasi võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip (see leidis esmakordselt rakendust USA põhiseaduses). Printsiibi mõte hoida ära nende isikute võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu. Denis Diderot (1713 1784) Õppis jesuiitide koolis. Sorbonne magister. Esimese prantsuse entsüklopeedi peaorganisaator ja toimetaja. Oli Prantsuse vaimuelu tunnustatud juht. Filosoofilistelt vaadetelt materialist. Ühiskonnakäsituses aga idealist. Arvas, et inimesed olid algselt vabad ja sõltumatud. Tarve teiste inimeste järele ja isikliku huvi pinnal tekkivad konfliktid sunnivad ühinema riigiks. Riigikorraldus järgib kirjutatud seadusi. 5
eestis on diabeeti põdevaid inimesi 70 000. Võimalusest apteeki tagastada polnud varem kuulnud, võiks olla paremini kommunikeeritud tarbijatele: a la ravimipaki peal kirjas, "Ravimijäägid kahjustavad loodust, vii vanad ravimid apteeki või jäätmejaama". vms. Kasutan igasuguseid ravimeid nii vähe, kui võimalik ja niipalju kui vajalik, ülejääke tekib seega vähe. soovin edu Veel kindlam on jätta üldse ravimid ostmata. Parim Ravim on doktor Bocki ja magister Tauruse dieet. Apteekides võiks olla plakatid väljas, et inimesed julgeksid ja teaksid oma ravimeid sinna viia. Väga hea küsimustik! Sain väga palju targemaks! Jõudu ja jaksu lõputöö kaitsmisel! :) Töötasin haiglas 10 aastat ja alati visati tabletid olmeprügisse. See ravimite tagastusteema vajaks teavitamist. Peaks vaatama, mismoodi tõesti apteeki saab vanad ravimid anda. Seal võiks olla lukus kast, kuhu sisse saab pakendi puistata. Nagu akude kogumise kast.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk
Miks just paavsti poole? - sest enamasti oli paavst välja andnud ülikooli asutamise üriku. ) · Maaisandal või siis ka piiskopil puudus võimalus õppejõudude ja õpilaste üle kohut mõista. Õppejõudude ja õpilaste üle mõisteti kohut ülikooli siseselt. · Kolmas ülikooli tunnust oli see, et ülikoolil oli õigus välja anda teaduskraade. Kellelgi teisel ei olnud õigus neid välja anda. Kõige madalam teaduskraad oli bakalaureus, siis tuli magister ning lõpuks doktorikraad. · Ülikoolis toimus õppetöö ladina keeles. See tähendas seda, et ülikoolid olid mingis mõttes ka euroopa erinevate piirkondade ühendajad. ( nt olid pärit Rootsist ja läksid ülikooli Itaaliasse, siis õppima pidid ikkagi ladina keeles ) · Sageli üliõpilased õppisid mitmes ülikoolis. · Ülikoolis peeti loenguid õppejõud luges mingit raamatut ette, aga samas ta ei tohtind raamatut sõna-sõnalt ette lugeda
seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus
Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus
- tööraamat - soovitused, tõendid, diplomid - esmakordselt ametisse astumisel tuleb anda ametivanne (kirjalikult) - elulookirjeldus Ametnike õigused: - ametipalk - teenitud aastate eest ( al. 5 aastast makstakse 5% lisatasu; 10-15 aastat makstakse 10% lisatasu; üle 15 aasta 15% ametipalgast lisatasu juurde). - kraadid ( magister 10% ametipalgast, doktor 20% ametipalgast juurde). - võõrkeelte valdamise eest lisatasu (max 30%) - lisaülesannete täitmine - töötasu diferentseerimine (suurendada kuni 50%; otsustab ametiasutuse juht) 5 - puhkust saada 35 kalendripäeva (alates 3. aastast saavad ühe lisa puhkepäeva juurde, max 10 puhkepäeva juurde)
Kuulnud ka rootsi naiste ja neidude halvast kohtlemisest, otsustas ta saarlastele karistusretke korraldada. Ojamaalased ja taanlased keeldusid vaimulikku aitamast, küll aga olid nõus saksa kaupmehed. 1227. a. 20. jaanuaril alguses, mindigi pärnust mööda merejääd Saaremaa poole. Henriku sõnade järgi olevat lisaks sakslaste, liivlaste ja lätlaste, retkes osalenud ka Piiskop Albert, Semgallia piiskop Lambert ja ordumeister Folkvin. Kõige ees oli paavsti viitselegaat magister Johannes Modena piiskopi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Tegelikuks juhiks oli ilmselt Folkvin. Üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Üks öö puhati. Toimus kokkupõrge linnuse kaitsjatega, viimased pakkusid rahu. Enamus nõudis kättemaksu. Kuuendal piiremispäeval (03.03) tungiti läbi suurte takistuste linnusesse, rööviti see paljaks ja pandi põlema. Nüüd asus vägi Saaremaa tugevaima linnuse Valjala alla. Ümbruskonna külad rüüstati. Saarlased pakkusid rahu
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad.
Ülikooli tekke protsess oli pikaajaline, seega on ülikoolide asutamisdaatumid vaieldavad. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias (Salerno), Prantsusmaal (Bologna, Pariisi) ja Inglismaal (Cambridge'i, Oxfordi). Kogu ülikooli juhtis rektor. Teaduskonna juht oli dekaan. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeleti teadust (skolastika). Õppetöö oli kõikjal ladinakeelne, seega oli kerge kooli vahetada. Skolastika oli ülikoolides viljeldav teadus. See tugines antiiksetele autoriteetidele, eriti Aristotelesele. Skolastika kujunes välja kõrgkeskajal. Selle teaduse järgi tuli
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad.
Veel tekkisid esimeste ülikoolide seas Pariisi Ülikool ja Oxfordi Ülikool. Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seal oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeldi teadust (skolastika). Skolastika Skolastika oli teadus, mida viljeldi ülikoolides. See tugines muistsete autoriteetide (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) põhimõtetele ja neid püüti loogika abil tõestada. Aristoteles sai väga suurt austust keskaegses teaduses
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
4 - administratiivtöötajad 5 - loomingulised töötajad 6 - teadustöötajad 7 - tehnilised töötajad 8 - töölised 9 - abitöölised 3. Koolituse liigid - täiendkoolitus erialane ametialane juhtimisalane ... - tasemekoolitus kõrgkool kutsekool - kraadiõpe bakalaureus magister doktor - karjäärikoolitus karjäärivõimaluste ja põhimõtete tundmaõppimine juhireservi koolitus - juhendaja ja mentorikoolitus tugiisiku, konsultandi, sisekoolitaja-treeneri väljaõpe - erikoolitus eksperdikoolitus supervisioonikoolitus 4. Koolituse valdkond ja teemad - ametialane täiendkoolitus ja ametnikukoolitus - professionaalne ehk erialane koolitus
Doktoritöö Narva kaubandusest, töötas Narva linnaarhiivi juhatajana, Narva ajaloo seltsi asutaja. Linnade ja kaubanduse ajalugu. Olulised tööd Rootsi paguluse ajal. Hans Kruus (1891-1976) alustas stuudiumi Jurjevi ülikoolis, mis jäi sõja puhkemise tõttu pooleli. Eesti Sotsialistliku Revolitsioonilise partei tegelaseks, koostegevus kommunistidega. Osalenud Eesti Asutavas Kogus. 1920. aastail küllalt poliitikas, tagasi ülikooli. Magister Vene-Liivi sõja teemal, esimese õppimise perioodist teema olemas. Ajaloopoliitika ja ajaloo küsimuse piirile jäävad küsimused, Jaan Tõnisson, Saksa okupatsiooni küsimuste esimene kokkuvõte. Uuris just 19. sajandi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, rahvusliku ärkamisaja kultuurilisi ja poliitilisi küsimusi. Doktoritöö pühendatud Liivimaa talupoegade 1840. aastate üleminekule õigeusku. Mis vaatles seda kui sotsiaalset liikumist. Poliitilised,
Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika Loengud + dispuudid (arutlused ja vaidlused) Hipogrates, Dolomaios Usku tuleb seletada*
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
l. Phja-Itaalia linnadest said petatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad likoolid. Need likoolid olid keskaja omalooming. Antiikajast ei ole tuua htegi näidet selliste ksuste kohta, nagu sed a olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sna likool ei tähendanud universit as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
