mujale pööramine.Veatu eesti keele r oli pärit Prantsusmaalt. Kuulu järgi oli Madame Lüllii alevipoodniku tütar kuskilt Lõuna-Mulgimaalt. Tahtis Pennile panna eksamil hindeks neli,kuna too läks sujuvalt ühelt teemalt üle Eiffeli torni jutustamisele,mis oli Lüllii lemmikteema. Härra Saul Härra Saul, hüüdnimega Kondiiter oli usuõpetuse õpetaja. Kes tuli Tooderi asemele. Ta oli teistsuguse maailmavaate ja ellusuhtumisega magister. Härra Saul on väike, pruntja kehaga ja ebaproportsioonaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kohutavalt kitsates mustades pükstes. Liigutustes midagi tõesõna napakat. Ta oli veidi üle neljakümne ja liikus tänaval selle ea kohta pigem pisut vanameheliku sammuga. Tal olid ka veidrad nõksud. Aeg-ajalt lõi ta kellegi ees seisatades kannad uskumatuplaksatusega kokku. Ise samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas.
Põhi 756.7 3 Kesk 510 5 Keskeri 650 3 Kutse 1000 1 Kõrg 542 5 Rakenduslik-kõrg 850 2 Magister 300 1 Tabel 5 Keskmine miinimumsumma haridustaseme ja vastanute järgi Kokku oli enim vastanutest kesk- ja kõrgharidusega (5 inimest mõlemil puhul). Kui võrrelda näiteks keskmisi miinimumsummasid võrdselt enim vastanute järgi (kesk- ja kõrgharidus), siis keskharidusega isikud pakkusid keskmiseks miinimumsummaks 510 eurot, kõrgharidusega aga 32 eurot rohkem.
KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M
ristiusustamine. 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks. Juba 1226. aasta lõpul algas suurem ettevalmistus sõjakäiguks Saaremaale. Tagala kindlustamiseks sõlmisid riialased taanlastega rahu (nendega oli 1226
ISCED 5B Kutsekõrgharidus (tertiary education) Kutseõpetusliku suunaga kõrgkoolid. Tugev side tööstusega praktikabaaside näol. Levinud kaugõppe vorm ISCED 5A-6 Ülikooliharidus (tertiary education) Akadeemilise suunitlusega. Annab nii kõrgete kutseoskuste kui uurimistööalase ettevalmistuse Vastavalt Bologna protsessile liigutakse Euroopas ülikoolihariduse harmoniseerimise suunas. Õpe ülikoolides 3-astmeline: Bakalaureus (Bachelor's degree) Magister (Master's degree) Doktor (PhD) Rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud Rahvusvaheliste saavutusuuringute läbiviijad: IEA (International Association for the Evaluation of Educational Achievement) http://www.iea.nl/ viib läbi teste TIMSS, PIRLS jt. OECD viib läbi testi PISA (the Programme for International Student Assessment) http://www.pisa.oecd.org/ Mis on TIMSS? TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study)
Ordu ja Taani võimuvõitlus 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja- Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks.Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal Referaat õppeaines MI.0951 ,,Metsatakseerimine" Metsamajanduse magister 1. kursus Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud......................................................................................4 2.Häiringute registreerimine Eestis.............................................................................................7 3
Mitu korda viskab Professor Indrekule salamahti sarkastilis-taunivaid kommentaare tema suurelisuse ja uhkuse kohta. INDREK: Ma mõtlesin… Kui kõik loevad, kes siis muid asju teeb, mida on vaja teha? PROFESSOR: Soovite hakata lugemise direktoriks? Suurepärane idee! INDREK: Mul on tõepoolest vastav haridus… Ja ma olen läbinud ka loova juhtimise magistrikoolituse. PROFESSOR: No näete siis: hakkab looma! Juhtige meid, magister! Mul on teile siiski enne üks küsimus. Kui tohib, härra direktor? INDREK: Jah, palun… PROFESSOR: No näete siis … direktor valmis! INDREK: Jah, palun… (Palu, 2016). Kui Flavio ja Isabella tülli läksid, püüdis noormees enda tundeid telefoniraamatutega vaigistada nagu Indrek enda omi projektidega. Teise grupi moodustavad Mari, Isabella ja Professor. Seda gruppi hoiab koos Mari. Professor on Mari suhtes toetav ja kaitsev. Mari saab Professoriga hästi läbi
Eukleidese ja Archimedese teoseid. Vabal ajal viis ta läbi omavalmistatud seadmete abil eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka, tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on juba Aristotelese poolt lõplikult lahendatud ning kõik kes sellele õpetusele vastu julgesid astuda, lõpetasid professorid vaidluse tsitaadiga " Magister dixit " ehk õpetajad on rääkinud. Kuid Galileo sellest ei hoolinud, ta oli hulljulge ning sihikindel noormees. Professorite arust tuli tema hulljulgust ohjelda, nii kooli hea maine pärast kui ka noormehe oma heaolu nimel. Nad saatsid lõpuks kirja Galileo isale. Vana muusik mainitses poega, kuid Galileo ei teinud hoiatustest väljagi. Lõpuks keeldusid Galileo õpetajad talle andmast ülikoolidipomit ning nii lahkus Galileo 1583.
Strateegia ja strateegiline analüüs Strateegia on tulevikus saavutada soovitavate üldiste eesmärkide saavutamise viis või taktika. Strateegia koostatakse reeglina visiooni elluviimiseks. Strateegia elluviimine käib tegevuskava alusel. Sõja kontekstis on strateegia sõja pidamise üldine kavandamine, mis hõlmab relvajõudude ettevalmistamist, operatsiooni juhtimist ja elluviimist. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Strateegia) Strateegia mõte on saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal. Nagu näeme, on selles määratluses ühendatud 3 komponenti: eesmärk + ressurss + aeg. Kui neid kõiki arvestada, õnnestub seada oma tugevus vastase nõrkuse vastu. Loomulikult eeldab see analüüsi, nii enda kui vastase tugevate ja nõrkade külgede tundmaõppimist. Ärijuhtimises juurduski strateegiline lähenemine pärast II maailmasõda, kui USA kõrgemad ohvitserid, eriti need, kes olid teeninud lennuväes, asusid suurte kontsernide ja pankade juhatus...
SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostr...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
· Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega: · Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev. · Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister. Eesti Panga president. Tartu ülikooli rektor. Suurt algustähte ei ole tarvis käsutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). · Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks käsutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Vladlen Jakovlev SOMAALIA PIRAADID Organiseeritud kuritegevuse essee Juhendaja: teaduse magister Anna Markina Tallinn 2012 Sissejuhatus Piraatlus juba vanaajal oli tõsiseks probleemiks. Maailm ja ühiskond ajaloo jooksul arenes ning sellega arenes ja muutus ka piraatlus. Tänapäeval see näeb välja natuke teistmoodi erinevalt vanaajalt ning eksisteerib üsna palju piraatluse liike. Näiteks on alles aktuaalne merepiraatlus. On eriti aktuaalne arvutipiraatlus ehk võrgupiraatlus, mis tekkis ülemaailmse Interneti levimisega
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11
· Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus: · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused · 26.3 · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama · 26.4 · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti
kütuseelementide maksumus peab nende laiemaks kasutamiseks langema vähemalt kümme korda, muudab enamus nende efektiivsemaks arendamise katseid neid hoopis kallimaks (,,Vesinikuautode kuldajastut tuleb veel kaua oodata", autorit polnud kirjas, Postimees, 30.06.2005, www.postimees.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). ,,Iseenesest pole vesiniku enda tootmine tänapäeval enam mingi probleem, selleks on mitmeid meetodeid. Probleem on kogu asja tasuvuses," ütleb kütuste ja määrdeainete magister Raul Ernes (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). On levinud eksiarvamus, et vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga. ,,Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga hea näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad
Loengud algasid sageli õige vara,koidikul,kuna päevavalgust peeti väga kalliks sest puudus valgustus. Hommikupooliti keskenduti tähtsamatele raamatutele õppeprogrammist, sest siis oli tudengi meel veel värske .Õhtupoolikul loeti ette vähem tähtsaid teoseid. Keskaegne ühiskonna hierarhiline korraldus ilmnes ka loengutel.Esimesed read olid määratud aadlikest tudengitele, tagumised madalamat päritolu noorukitele. Üliõpilased jälgisid hoolega, et doktor või magister ei lõpetaks loengut varem, vaid kasutaks kogu ettenähtud aja ära. Kuna kuninga või paavsti poolt ülalpeetavaid ülikoole oli esialgu õige vähe, elatus enamus õppejõude kuulajatelt saadavast honorarist.Ajapikku muutus kokkuleppeline honorar kindlaks õppemaksuks, millest vabastati vaesemad ja eritit usinad üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud. Õppejõududele oli ettemärgitud kindel loengute plaan. Keelatud sõnaline dikteerimine
varasemast omane kristlik-teoloogiline argumentatsioonitehnika. Kadrinas olles ilmus R. Brockmannilt 4 iseseisvat ilmalikku juhuluuletrükist: ,,Oda Esthonica trochaica, ad Melodiam; Einsmahls alß ich lust bekam" (,,Trohheiline eestikeelne ood viisil Einsmahls alß ich lust bekam" Gunnar Germundi ja Brigitta Jheringi pulmadeks 1639); ,,Letzte Ehre dem /.../ Herrn M. Eberhardo von Rentelen" (,,Viimne austus härra magister Eberhard von Rentelile" 1642); ,,Klag- vnd Trost-Schrifft" (,,Kaebe- ja lohutusluuletus" Margaretha Medtstaken- Wrangelli surma puhul 1643) ning ,,Hymenaeus Tetraglossos Ad Nuptias" (,,Kolmekeelne pulmahüüe pulmadeks" David Cunitiusele ja Katharina Vulpiusele 1643). Intensiivse ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel
aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu rae poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures, mida võib ka pidada Melanchthoni mõjuks, kelle juhtidee oli, et kiriku reformimine ja koolisüsteemi uuendamine käivad kokku, "religioon ja haridus kuuluvad kokku, toetavad ja kannavad üksteist" (Petti 1998: 108). Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister Sylvester Tegetmeyer. Kui Knopken oli oma vaadetelt põhiliselt humanistlik jumalasõna tõlgendaja-kuulutaja-õpetaja, siis Tegetmeyer oli sarnaselt oma eeskujule ja õpetajale Andreas Karlstadtile (kes oli Wittenbergis teoloogia dotsent) radikaalne tegutseja, kes tõi Riiga usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõt...
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2
Elukestev õpe sisaldab kõiki õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest, kas nad on formaalsed või mitte), sõltumatud finantseerimisallikast ning õppevormist; keskmes on õppija ja temapoolne õppimine (mitte õpetamine) ning elu jooksul toimuvate õppeprotsesside (ajaline) järjestus. 7. Joonista Eesti hariduspuu AKADEEMILINE KÕRGHARIDUS RAKENDUSLIK KÕRGHARIDUS Bakalaureus (1), magister (2), doktor (3) saad kõrgkoolist või kutseõppeasutusest Saad ülikoolist ÜLDKESKHARIDUS KUTSEHARIDUS Saad põhikoolist (9.kl.) + gümnaasiumist (3.kl.) kutsekeskhariduse baasil, kutseharidus Saad gümnaasiumi lõpetamisel põhihariduse baasil ilma keskhariduseta Saad kutseõppeasutusest
Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma. · Usuõpetust hakkas andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud enam kümnendikega tegeleda. · Penn tegi klassile ettepaneku, et midagi teha, selleks, et Pukspuu saaks koolis käima hakata. · Pärast tunde saadi kokku Maria juures, kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ja paar korda nädalas tema juures käima. Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata)
Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused. Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses. Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632. Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor, magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis
• Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab • Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, seda targem oled • Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus • Kloostrikoolid • Ülikoolid 2. KESKAJA FILOSOOFIA PROBLEEMID (OLID USUPROBLEEMID, ILMALIKEL KÜSIMUSTEL POLNUD KOHTA) • Usu ja mõistuse vahekord, 3 ütlus, mis iseloomustabad usu ja mõistuse vahekorda: • Usun, sest see on absurdne
ülekontrollimist. Usutõdede levitamisel pidi kirikuõpetaja olema agar ja järjekindel ning ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus. Tähelepanu hakati pöörama kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop
1779 pärineb barokne kirikutorn ,oskuslikult seotud gooti stiilis kirik ning barokne kaheksatahuline torn 1684.06.06. laastas suur tulekahju Toompead ning samuti Toomkirikut. Hävis peaaegu kogu kiriku sisustus Seda hävitavat tulekahju meenutab kiri ühel kirku kellal: "Tulekuumus sulatas mind ja ma valgusin laiali nii nagu kogu Toompea põles üleni. Aasta pärast valati mind sellesse vormi ja nimetati Maarjakellaks". 1686 jõulud , avati kirik taas magister Justus Blauckenhageni jumalateenistusega. Kiriku põhitelg on kagu-loode suunaline, seega kõrvalekalle traditsioonilisest ida-lääne suunast peasissekäigu kohal lääneseinas on müürid 3m paksud Kui 1524 a. all-linna kirikutes reformatsioon läbi viidi, siis säilis Toompeal, aadlike konservatismi tõttu endiselt katoliku usk. Alles 1561 a. , rootsi võimu kehtestamisega saab Toomkirikust evangeelne-lutheri usu kirik. VAPPEPITAAFID:
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjama...
arstiteaduskond. Arstiteaduskonnas õppimine tähendas antiikaja arstiteadlaste raamatute õppimist. Lahkamine kui selline oli suuresti keelatud. Kõige kauem tuli õppida usuteaduskonnas. Teine tunnus: ülikool oli autonoomne (iseseisev, ei allunud piiskopile, maaisandale...). Pöörduti vajadusel paavsti poole abi saamiseks, sest enamasti oli paavst andnud välja ülikooli asutamise üriku. Kolmas tunnus: Ülikoolil oli õigus välja anda teaduskraade. Madalaim bakalaureus, siis magister, siis doktor. Õppetöö toimus ladina keeles, ühendas kultuuriliselt Euroopa erinevaid piirkondi. Tihti ei õpitud mitte ühes, vaid mitmes ülikoolis. Peeti loenguid õppejõud luges mingit raamatut ette, aga mitte sõnasõnalt, üliõpilased panid kirja. Kuna polnud veel paberit ja pärgament kallis, siis kirjutati puulaastudele. Hommikupoole loengud, õhtul dispuudid (vaidlus mingil kindlal teemal). Seal hinnati tugevat häält, argumente, mõnikord lõppesid kaklusega
eestlaste seisukohalt antud olukorras parim võimalik variant. Kui see oleks püsima jäänud, oleks Eesti võinud, kohalikku päritolu ülikute juhtimisel, saada omale oluliselt iseseisvama riigi kui seda tunneb praegune ajalugu. Paraku lahkus Wilhelm Eestist ning juba 1226. aasta mais vallutas Tartu piiskopi vasall Johannes Dolenist ühe Virumaa linnuse (võibolla Tarvanpe e. Rakvere). Taanlased omakorda asusid rüüstama Ridalat. Wilhelmi poolt määratud asevalitseja magister Johannes pidi sõjalise jõu suurendamiseks läänistama osa maid sakslastest vasallidele, kes hakkasid aga vägivallatsema. Tulemuseks oli järvalaste ning virulaste vastuhakk. Taanlased sekkusid omakorda, Johannesel tuli sakslasi veelgi juurde kutsuda ning eestlaste vastuhakk suruti maha. 1227. aasta suvel piirasid sakslased Tallinnat ning sundisid taanlased alistuma. Tallinn, koos Revala, Harju, Järva ja Viruga, läks Mõõgavendade ordule. Viru vasallide lugu aga
raamatupidamisele. Õppeprogrammis oli põhi-ja abakusekoolides ladina keel, kuid õpetati tihti emakeeles. 20. Keskaegsed ülikoolid mis olid vanimad ülikoolid. Ülikoolide iseloomustus mida õpetati, kuidas õppetöö toimus Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Tähtsamad: Salerno arstide kool, Bologna õigusteaduse kool, Pariisi teoloogia kool, Oxfordi matemaatika ja loodusteaduste kool, Cambridge'i kool, kõige tuntumaks sai Salamanco arstiteaduse kool. Õppejõud magister, professor, doktor Üliõpilased scolarius'ed, studiosus'ed. Paavst andis üliõpilastele ja õppejõule vaimulike koolidega võrdsed õigused. Õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Rektor- ülikooli poolt valitud praktiliste asjade korraldaja (ld. keeles valitseja) Dekaan- õppejõu poolt valitud kümnik Õppesisu Alamaste e kolmik grammatika-kirjutamine retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus
Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat aines Juhtimise alused Koostaja: Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja ...
Strümpell oli üks esimesi, kes esitas küsimuse, miks unenägude maailm on nii erinev sellest, milles me elame ärkvel olles. Põhjus on see, et me ei oska unenägusid paigutada oma minevikku või olevikku. Unenäokujundite vahelised seosed on nõrgad ja ebaloogilised. Seepärast pole põhjust küsida, miks me unenägusid nii halvasti mäletame, vaid seda, miks me neist siiski nii palju suudame meenutada (Strümpell 1874). Pavel Aleksejev (1822-1884) - õigeusu ususteaduse ja filosoofia magister ja professor (1850-1884). 17 semestrit "empiirilise psühholoogia kursust". Gustav Teichmüller (1832-1888) - ilmselt üks tuntumaid ja originaalsemaid Tartu filosoofe. Psühholoogiline filosoofia - personoloogia: inimese "Mina" substantsiaalsus ja hinge surematus. Polemiseeris Darwini evolutsiooniteooriaga. Jekabs Osis (Ohse) (1860-1920) - filosoofia professor (1890-1918). Teichmülleri õpilane.
pooldajad õiguslikkuse järjepidevuse alusel. Aktiivsed muinsuskaitse komitees. (Mart Laar, Tunne Kelam) · Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid. (Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson) · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik Ilves-USAs psühholoogia magister, Mariann Kelam-väliseesti organisatsioonides) · Kultuuri sfäärist poliitikud-(Eints Valk-laulev revolutsioon, Enn Põldroos, Mikk Mikiver, Paul Erik Rummo-liberaalide juht) · Uue laine poliitikud-küpsed iseseisvas Eestis, pidev laienemine. (Sven Mikser-kaitseminister, Mailis Reps) Institutsionaalne tasand-valitsus, parlament. Kaasajal ei tee poliitikat mitte ainult üks institutsioon (kuningas (,,Riik see olen mina!`` Louis XIV)), vaid
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
Kristiine Pajussaar Kuressaare Gümnaasium X klass Juhendajad: magister Sirje Kereme Resümee Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Selle probleemi lahenduseks võib olla inimeste teavitamine alkoholi mõjudest ja kahjulikkusest organismile.
Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum. 10 15 aastat töötanud, 10% palgale juurde. Üle 15 aasta, 15% ametipalgast juurde. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest. Kolmanda võõrkeele valdamise eest makstakse 10% ametipalgale juurde. Niimoodi võib maksta kuni 30%. Lisatasu kraadi eest, magister 10% ja doktor 20%. Töötasu võib diferentseerida. 2. Puhkus: 35 kalendripäeva. Sellele lisandub 3 aasta pealt, saab 1 lisa puhkuse päeva juurde. Maksimum võib saada 10 päeva. 3. Teenistuskohustused on kirjas ametijuhendis. · Töö sisekorraeeskiri on kohustuslik töökohtades. · Ametnike ergutamine: 1. Tänu avaldamine. 2. Rahaline preemia. 3. Hinnalise kingituse andmine. 4. Kõrgemale palgaastmele üle viimine. · Ametnike karistused: 1. Oma tööülesannete süüline mittetäitmine
tormavat, oli Claude Frollo. Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i, Chartres'i piiskopi Yves'i omad; siis Gratianuse dekretaalide kogu *, mis Karl Suure kapitulaaridele järgnesid; edasi Gregorius IX kogu*; siis Honorius III epistli «Super spécula» *. Ta tegi enesele selgeks selle keskaja kaoses kehtima hakkava tsiviil- ja
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriu...
ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. Hr. Tusam Ajaloo õpetaja, kellele kuulub tsitaat: ,,Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur. Puhuge ta laiali või suruge kokku." 6 Härra Saul Härra Saul, hüüdnimega Kondiiter oli usuõpetuse õpetaja. Kes tuli Tooderi asemele. Tooderi asemele tuleb teistsuguste maailmavaate ja ellusuhtumisega magister Saul. Härra Saul on väike, pruntja kehaga ja ebaproportsioonaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kohutavalt kitsates mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taolises näos ovaalsete traatprillide taga muutliku titesuu ja muutumatu nöbinina fantastiliselt vahelduvad vihased, valusad, rõõmsad, imestavad, loitvad, kõiketeadvad ja hoopis lapsemeelsed silmad. Ja liigutustes midagi tõesõna napakat. Ta oli veidi üle neljakümne
ladina, kreeka, heebrea, prantsuse. Peale nende õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, loogikat, retoorikat, ajalugu. Alles pärast seda kui gümnaasium Tartus oli tegutsenud paar aastat, siis 1632.a kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule. Ülikoolil oli autonoomia, ta ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest, tal oli õigus tegutseda täiesti iseseisvalt, ta sai välja anda ka teaduskraade bakalaureus, magister, doktor. Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva). Ülikooli avamisel peetud kõnes rõhutati, et seal võivad õppida kõik vabad inimesed, seega ei olnud välistatud eestlased, kui tegemist vaba inimesega. Samas ei ole siiski teada, kas neid seal õppis. Avamisel kandis ülikool nime Academia Gustaviana. Tartu püstitati hiljem ka 1920.a Gustav II Adolfi kuju
-Olid akadeemilised gümnaasiumid -Palju keeli -Ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel -Aritmeetika, geomeetria, loogika, retoorika, ajalugu *1632. kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule *1632. aastal toimus esimene ülikooli pidulik avamine *Ülikoolil oli autonoomia -Ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest -Õigus tegutseda iseseisvalt -Sai välja anda teaduskraade -Bakalaureus, magister, doktor *Raha ülikooli jaoks tuli mõisadest -Said endale mõned riigimõisad Ingerimaa kubermangust -Keskus oli Narva -Asus Narva jõe tagustel aladel *Kõnes rõhutati, et ülikoolis võivad õppida kõik vabad inimesed -Ei ole välistatud, et võiks õppida eestlasi -Ei ole teada, kas oli või mitte (pigem mitte) *Avamisel hetkel oli Academia Gustaviana *Eesti vabariigi ajal püstitati Tartusse Gustav II Adolfi kuju
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
lõbusa meeleoluta- seega tänan õpetajat uute teadmiste, hea tuju ja meeldiva koostöö eest. Samuti olen ülimalt täinulik Vello Salole, kes leidis aega vastata mu küsimustele ja andis nõu, kui mul seda vaja oli. 5 1. PÜHA BIRGITTA 1.1. Elulugu ja ordu asutamine Pärast oma abikaasa surma hakkas Birgitta ilmutusi nägema sagedamini. Sellepärast pöördus ta oma pihiisa Magister Mathiase poole. Viimane tegi omakorda juttu peapiiskopiga, kes moodustas uurimiskomisjoni, mis jõudis samale järeldusele nagu Mathias - nimelt, et Birgitta ilmutused kujutasid endast tõepoolest Jumala kuulutust. (Jörälv, 2003: 27). Hiljem kirjutas Mathias kuulsa eessõna Birgitta ilmutuste esimesele kogumikule. Alvastra abikloostriülem Petrus Oalvi sai Birgitta sekretäriks, kellele Birgitta dikteeris oma ilmutusi ja kes need omakorda ladina keelde tõlkis. 1345
pidasid senaatorite nimekirja. võisid neid tagandada. pidasid arvet ratsanikuseisuse üle 7) Diktaator diktatuur: vana ametipost, mille järele tekkis vajadus rahutuste jm ärevatel aegadel pidi olema patriits.määras konsul senati ettepanekul.seda juhtus harva.kogu imperium kuulus talle. See on ainuke ametipost, millele ei kehti kollegiaalsuse printsiip. võim kehtis vaid 6 kuud. valib endale ise abilise: magister equitum 8) Keiser Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond 2) pater familias ja tema funktsioonid ning õigused Abielumees, varanduse omanik, orjade omanik, vabakslastute patroon-klientide patroon. Tal on juriidiline õigus oma kodakondsete elu ja surma üle. Loode kuulub emale, kui see sünnib, isale. Kõik perepojad saavad pater familias’teks, kui nad on orvud(сироты) või isa
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
tervisekäitumise suunamisest ja abist, mida saab Jõhvis töötavast noorte nõustamiskeskusest. 4 3. Empiirilised alused 3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas Meie töö üheks osaks oli intervjuu spetsialistiga, alljärgnevad järeldused on tehtud Erika Kruubiga tehtud intervjuu põhjal. Tartu ülikooli arstiteaduskonna terviseteaduse magister, 25 aastat ämmaemandana töötanud ja aastaid noori seksuaalelu valdkonnas nõustanud Erika Kruup on üks Ida-Virumaa noortekeskuse rajajaid. Noortekeskuse idee on nõustada noori seksuaaltervise valdkonnas. 1999. aastal valiti Erika Kruup Eesti aasta ämmaemandaks. Seega on Erika Kruup hinnatud spetsialist, kes vastas meie küsimustele abordi teema kohta. Kruubi sõnul on Kohtla-Järve ainuke koht Eestis, kus nõutakse enne teismelise abordi tegemist lapsevanema allkirja.
on vähemalt "nõuetele vastav". Hinnangu "nõuetele mittevastav" saamisel võib kraaditaotleja esitada täiendatud ja ümbertöötatud töö nõukogu poolt fikseeritud ajavahemiku järel uueks kaitsmiseks. Magistrikraad omistatakse vastavalt õppekavas ettenähtud nimetusele. 4 3 Magistri teaduskraadi nimetuseks on kasvatusteadustes magister artium (MA), millele lisatakse sulgudes "kasvatusteadused". Magistri kutsekraadi nimetuseks on pedagoogikamagister. Kaitsmisnõukogul ei ole õigust asendada teaduskraadi kutsekraadiga ega vastupidi. Kaitsmiskomisjon võib tõestatud diskrediteeriva teabe ilmnemisel (plagiaat, võltsitud andmete esitamine jne) muuta oma otsust kolme tööpäeva jooksul alates lõputöö kaitsmise päevast. Muudetud otsusele lisatakse tõendavad materjalid, mis olid otsuse muutmise aluseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
