Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel. VHSi viiruse võib kalamajandisse sisse tuua ka kala marjaga. Haiguse peiteperiood sõltub vee temperatuurist, viiruse virulentsusest ja kala organismi resistentsusest ning on tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede lagunemine, närvisüsteemi kahjustusest tingitud liikumishäired (kala pöörlemine ümber oma pikitelje), söödast loobumine ja reaktiivsuse vähenemine. Lahangul leitakse verevalumeid lõpustel, siseelundites ja eriti skeletilihastes
kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja- Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe
teatud veeliini tasemeni (teatud keskmise süviseni) arvestades kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe
kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja- Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe
loomaraku näitel. Kalade välisehituse seos veelise eluviisiga. Liikumisvõimalused vees nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Toiduobjektidest tingitud erinevused kalade välisehituses ja liikumises. Hin- gamine vees ja kalade elu sõltuvus veekogude hapnikusisaldusest eri aastaaegadel. Vees orienteerumisel kasutatavad peamised meeleorganid. Kehatemperatuuri muutused kõigusoo- jastel loomadel. Kalade paljunemist mõjutavad tegurid, sigimisränded. Soolases ja magedas vees elavad kalad. Kalade tähtsus. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seonduv seadusandlus. Kahepaiksete välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Kohastumused liikumiseks maapinnal ja vees. Hingamine erinevatel eluetappidel ja elupaikades. Ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid kahepaiksetel. Moondega arengu võrdlus otsese arenguga. Kahepaiksete tähtsus. Roomajate välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Toidu hankimise meetodid. Liikumisviisid vees ja maismaal
kiire põhjaerosioon. Jõgi laskub sügavamale ja moodustab uue lammi. Delta moodustub jõe suudmealal väga intensiivse sedimentatsiooni käigus. Merepõhja tekkib settekeha, mis ulatub kaldalt edasi. Mida kaugemale mere poole, seda peenematest setetest moodustub delta. Settekeha sees jaotub jõgi harudeks ja laiendab deltat. Jõe voolukiirus langeb ja kaasa kantud setted settivad põhja mehhaaniline settimine. Merre suubumise korral toimub elektrolüütiline koagulatsioon hõljum, mis magedas vees põhja ei setti (õhukesed savilibled) settib soolases vees kergesti põhja. Merevees surub ioonide olemasolu kokku lible ümber oleva elektrivälja ja saviosakesed saavad omavahel kokku kleepuda ja moodustada suuremaid tükke, mis settivad kiiremini. Orgaaniline settimine. Holland asub delta alal, mitmekilomeetrise savi- ja liivasetete kihi peal. Poorsed setted aga hakkavad aga uute kihtide alla mattudes kokku vajuma ja pealmine maapind langeb. Deltamullad on väga viljakad
Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel. VHSi viiruse võib kalamajandisse sisse tuua ka kala marjaga. Haiguse peiteperiood sõltub vee temperatuurist, viiruse virulentsusest ja kala organismi resistentsusest ning on tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede lagunemine, närvisüsteemi kahjustusest tingitud liikumishäired (kala pöörlemine ümber oma pikitelje), söödast loobumine ja reaktiivsuse vähenemine. Lahangul leitakse verevalu meid lõpustel, siseelundites ja eriti skeletilihastes. Neerude tagumine kolmandik on tugevalt suurenenud. Maks on kaetud
12 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Joonis 2.8 Savi kärjekujuline struktuur Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva Joonis 2.9 Savi struktuur Casagrande järgi pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon
Looduslik oksiidikiht on ebapiisav korrosiooni tõrjeks (6-10µm). Anodeerimine 2 meetodil: 1)valmistatakse värvitu kiht. 2)valmistatakse värviline oksiidikiht (töödelda pinda värvainega / värvaine lisada elektrolüüti) Reaktsioonid: Fe-Al¯: anoodil [Al(OH)3] Al-3e=Al ja katoodil (Fe) 2H+ +2e=H2; Cu-Al¯: anood Al-3e=Al3+ kat:(Cu)+ 2H +2e=H2. 45. Katoodkaitse, mõiste ja realiseerimise viisid. Kuidas kaitstakse elektrokeemiliselt terasest ja alumiiniumist konstruktsioone magedas vees, merevees, pinnases. Kodumasinate elektrokeemilise korrosioonitõrje objektid ja viisid. Näiteid. Terase tsinkimine: 1)Zn pulbervärv kasutatakse väga peenikest pulbrit, kuivand värvikihi massist Zn 95%. Vastupidavus korrosioonile on hea, aga terast kaitsvad omadused on kehvad. 2)kuumtsinkimine hapetega puhastatud metallid või materjalid kastetakse tsingiga või tõmmatakse läbi sula Zn-i. Zn sulamistemp on 419,6°C, tsinkimisvanni temp. on 462°C. Kate
Sabauim meenutab tüüri. Hammasteta suu asub pea alumisel poolel. Luustik on kõhreline. Liha rasvarikas, värvuselt valgest kahvaturoosani. Tuurlastelt saadakse hinnalist toodet tuuramarja (musta kalamarja). Tuurlased on atlandi tuur ja põhiliselt Venemaa vetesse jäävad tuur, siberi tuur, beluuga, sevrjuuga jt. Beluuga kaal võib küündida 1000 kg. Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%. Kasutatakse praetult ja marineeritult. Sinikala liha on õrn, maitsev, lahja, kuid valgurikas. Kaalub kuni 10 kg. Püütakse Atlandi ookeani keskosast. Kasutatakse praetult, hautatult ja küpsetatult. Sobib soolamiseks. Meriahven on süvaveekala. Iseloomulikuks tunnuseks on punane värvus ja suured pungis silmad
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
Forelli asustamisel tuleb kaaluda, kas veekogu kalamahutavus pole juba normaalsel tasemel. Kui püük on intensiivne ja selle tõttu forelli arvukus optimaalsest väiksem või kui kudemisalad on kahjustatud või neid napib, tuleb forelli asustamist soovitada. 14. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. a. Angerjalised on katadroomsed siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Euroopa angerjas koeb Atlandi ookeani keskel asuvas Sargasso meres rohkem kui 500 m sügavusel. Pärast kudemist angerjad hukkuvad. Vastsed tõusevad sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Selle 23 aastat aega võtva rände ajal teevad angerjavastsed läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks Leptocephalus'eks b
sügavuses. Muld Muld ja selles leiduv orgaanilis-mineraalne kompleks e. huumus on produktsiooniprotsessi saadus ja eeltingimus. Taime ei ole mullata ja mulda taimeta. Erinevatel muldadel kujunevad erinevad taimekooslused ja sellega seoses ka loomakooslused. Hapnikusisaldus Atmosfääris on hapnikku ca 21%. Hapnik on vajalik enamusele elusorganismidele, nii taimedele kui ka loomadele, hingamiseks. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ning omakorda magedas vees paremini kui soolases. Seetõttu on kõige hapnikurikkam külm mage vesi. Vees on hapniku 06 ml/l. Reostuse või veetaimede vohamise tõttu võivad osa veekogude põhjakihte jääda pikaks ajaks ilma hapnikuta ning seetõttu ei saa seal elada mereloomad. Tekivad elutud tühikud. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis
maitseained pannakse praetud poolele. Toiduainete praadimise võtted: 1. praadimine väheses rasvas, 2. praadimine rohkes rasvas, 3. praadimine friipraadimise võttega, 4. praadimine ilma rasvaineta ehk röstimine, 5. grillimine, 6. küpsetamine. Kuumtöötlemise abivõtted 110 1. Kupatamine. See on toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Kupatamise eesmärgid: Toiduaine soolase, hapu või kibeda maitse vähendamine. Näiteks soolaliha, männiriisikate, oblikate kupatamine. Toiduaine mürkainete lahustamine. Näiteks kaseriisikate kupatamine. Toiduainete puhastamine. Näiteks süldi toorainete kupatamine. 2. Blanšeerimine. See on toiduaine lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. Lühiajaline töötlemine kestab mõnekümnest sekundist kuni mõne minutini.
jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Jo o n is 2 .7 S av ip in n a se d is p e rsn e s tru k tu u r 6 Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). J o o n is 2 .8 S a v i k ä rj e k u ju lin e s tr u k tu u r Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb,
Vesi • Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses • Materiaalne lähteaine fotosünteesile • Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega • Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus • Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks • Üks fotosünteesi põhisaadusi • Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest • Lahustub paremini külmas ja magedas vees • Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid • Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid • Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe • C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus • Veekeskkonnas 0 – 30% • Ookeanides 3,5% • Läänemeres 0,2 – 1,5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
