Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine
4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. xg=xb yg=yb See tähendab, et iga veepinnal ujuva laeva mass on võrdne tema poolt välja tõrjutud vee massiga. Kui vesi ei ole mage (tihedus ρ≠1,0t/m3) ja omab teistsugust tihedust ρ kui magevesi siis Δ=ρV Joon. 3.4. Merevee tiheduseks teoreeti-listes arvutustes on võetud ρ=1,025t/m3. 3.1.5 Veeväljasurve. (Joon. 3.5). Vaiksel veel ujuv laev, nagu iga teinegi ujuv keha, alludes Archimedese seadusele, surub välja veehulga, mille kaal on võrdne laeva enda kaaluga. Veeväljasurve on veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub
11 3. Materjal ja metoodika 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven Ahven (Perca fluviatilis L) on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Ahvena levila (areaal) on väga suur ulatudes läänes Briti saartest kuni idas Kolõmani. Euroopas puudub ahven vaid Pürenee ja Apenniini poolsaartel ja Skandinaavia põhjaosas. Ahven on meie vete üheks enamlevinud liigiks, seda nii mage kui merevees. Meres eelistab ahven hästi läbisoojenevaid merealasid /16/, mis on kaitstud otsese tuule mõju eest . seetõttu leidub ahvenat rohkelt Eesti lääne- ja edelarannikul (geograafiliselt hästi liigendatud ala), s.o. väinameres ja Pärnu lahes. Eesti tähtsamaks ahvenapüügi piirkonnaks on Pärnu laht. Siit püütakse kuni 65% vabariigi ahvenasaagist. Ahvenale soodsalt madala soolsuse (0-5,5%) /34/, tagab Pärnu lahes rohke mageda vee sissevool
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Põhjavesi liigub aeglaselt vettpidavate kivimikihtide peal. MERI Meri on ookeani osa, mis on sellest eraldatud saarte, poolsaarte või veealuste kõrgendikega. Rannik on lainete kujundatud ja nende mõju all olev kitsas vöönd mere ja maismaa vahel. Merevee omadused Merevesi on soolane (keskmine soolasus on 35) Suurte jõgede suudmealadel on vesi peaaegu mage. Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks. Elutingimused Vee soolsus on erinev. Tugev tuul. Õhk mere läheduses on niiske. Kliima on keskmisel soojem. Loomad läänemeres Kalad: räim, kilu, lest, tursk jne Siirdekalad: angerjas, lõhe, meriforell. Karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp. Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. Linnud: kajakad, tiirud, kühmnokk-luik jne. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Puuduliku kõvaduse põhjuseks on reeglina vale kuumutamise reziim (madal temperatuur, lühike seisustuse aeg ahjus) või aeglane jahutus karastamisel. Esimesel juhul austeniit ei lahusta küllalt süsiniku, teisel martensiitmuutus ei lähe lõpuni ja karastusstruktuuris tekib palju perliiditaolisi produkte (sorbiiti ja trostiiti). See defekt saab parandada teistkordse kuumutamisega kõrgemal temperatuuril või intensiivsema jahutatamisega karastamisel. Näiteks, võib asendada mage vesi soolaveega, mis jahutab intensiivsem, samuti on soovitav karastatav detail aktiivselt liigutada veepaagis. Ebaühtlane kõvadus pinnal (täppiline kõvadus) on nagu eelmine defekt seotud madala kuumutustemperatuuriga või lühikese seisustusega. Mõlemal juhul austeniidis on vähe süsiniku ja isegi osaliselt võib säilida ferriit. Paratamatu nendes kohtades, kus on süsiniku vähem, karastamisel kõvadus ei tõuse
o Põlengud hävitavad järelkasvu. o Araukaariat asendatakse mändidega. Tenerife · Soodne kliima erisuguste taimede jaoks, mis pole tegelikult pärit Kanaaridelt: o Ameerikast päris viigikaktused ja agaavid. o Mehhikost pärit piimalill ehk jõulutäht. · Saare põhjaosa on lopsakalt niiske ja lõunaosa kõrbeliselt kuiv. · Lõunaosas on vesi probleemiks, sest saar koosneb vulkaanilistest materjalidest, mis poorsuse tõttu vette i hoia. · Puhas mage vesi on defitsiit. · Joogivesi ainult plastikpudelitest, magestatud ookeanivesi ei ole joomiskõlbulik. · Poolkõrbelisel alal on lihakate varte või lehtedega taimed, et veevarusid säilitada ning lisaks ka astlad ja ogad. · Samblikud. · Vihma sajab vähe, päike paistab läbi aasta, sest põhja poolt tulevad vihm ja pilved ei saa üle Teide mäe. · Kohalikke taimeliike umbes sama palju kui eestis, aga suur osa on omased ainult Kanaaridele
8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens) · must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks. 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis). Kadakamarjad kokanduses. Kadaka küpsed annid lõhnavad mõnusalt ja nende maitses saab eristada kahte põhivarjundit:
Ühes otsas külm ja teises soe. Võib kesta nädalaid. Põhjustab veekerget. piki rannikut puhuvad ühesuunalised tuuled panevad veemassid paremale pöörduma (põhja poolkeral Coriolisi efekt), põhjast kerkib külmem toitainete rikas vesi. vett segundab jõe sissevool. Jõgi kannab sisse magedat vett, mis on kergem ja libiseb soolase vee peale ja kahe kihi vahele jääb kiht mida nimetatakse piknokliiniks. Kui see mage vesi liigub mere poole tekib väike nihe, piknokliinist haaratakse kaasa soolast vett. Alumises kihis tekib vaakum ja üles kerkib soolasem toitaineterikas vesi. Vesi soganeb ja veeõitsengut ei ole. Loodetest tingitud apvelling. 2 korda päevas. Mõningates isegi 4 korda. Ekvatoriaalne apvelling. 08.04.14 Lisatud.. Metaan - Kõik mäletsejad loomad väljastavad metaani. Kunstlikult metaani toota ei saa. Metaani molekul on u 50 x efektiivsem kui co2 molekuul.
25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. Sordid: 'Biflora'; 'Globosa'; 'Goldsprite'; 'Latifolia'; 'Macrantha' 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Tunnused: Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Hehee, mind tehti isegi Udmurdi teeneliseks kultuuritegelaseks, mis on natuke absurdne. Nõukogude ajal ma teeneliseks õnneks ei saanud. Eesti puhul häirib mind üks asi kui sõidan maailma, läheb mul muidugi inglise keelt vaja. Aga et ka kodus pean igalt ärisildilt lugema idiootlikult valesti kirjutatud inglise keelt, see ajab tõesti marru. Meid ei sunni keegi, aga me teeme seda kõike vabatahtlikult ja see on mage. -- Keda oma ametivendadest kõige kõrgemalt väärtustate? -- Eriti mingeid pingeridu teha ei tohiks, see pole õige. Aga eesti kirjanikest paneksin ma kõige kõrgemale kohale Karl Ristikivi. Tema luule, nii väikeses mahus kui seda on, ja muidugi proosa on ikka kõige kõrgem klass. Edasi tuleb Gailit, kõik need klassikud: Luts, Vilde, Under... Mulle isiklikult meeldib küll Alver rohkem, maitse asi. Kui Tammsaarel poleks "Põrgupõhja uut Vanapaganat", mida ma pean kõige vägevamaks
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
Isegi mõned müüdid kujundati ümber nii, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk. Maailma ja inimkonna loomine. Suur üleujutus Maailma loomisest räägiti Mesopotaamias mitmeid erinevaid lugusid, millest ükski ei saanud ainuvalitsevaks. Peaaegu üldlevinud oli aga arvamus, et kõigepealt oli vesi. Sellest sündisid taevas ja maa. Kõige tuntum, Babüloonia valitsejate käsul kirja pandud müüt maailma algusest aga kinnitas, et algselt kujundasid maailma meessoost voolav mage vesi ja naissoost merevesi. Nende abielust sündisid esimesed jumalad. Peagi tekkis esivanemat ja järeltulijate vahel tüli ning jumalad asusid võitlusse oma esiema ja teda toetavate merekoletiste kukutamiseks. Oma eestvõitlejaks ja kuningaks valisid jumalad Marduki. Järgnes kohutav võitlus, kus Marduk oma vastased võitis. Võidetute kehaosadest tehti maailm ning inimkond. Rajati ka Baabüloni linn ja selle keskele Marduki tempel.
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Soome lahe randades · Hüdroloogiline iseärasus vete kihistus: jagunemine madala soolsusega pindmiseks ja suhtelselt suure soolsusega süvakihiks · Soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. · Rannikumeres tekib jää igal talvel, kuid mitte alati kogu ranniku ulatuses Läänemerest huvitav nähtus upwelling Olenevalt aastatest on Läänemeri väga erinevalt jääga kaetud. Läänemeri on mage võrreldes maailmamerega. Mida rohkem Taani väinade poole, seda soolasemaks läheb. Veetaseme muutused · Looded praktiliselt puuduvad · Esineb aastane kulg o Maksimaalne suve lõpul, minimaalne kevadel · Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud · Sõltuvad peamiselt tuulest, veetaseme ja õhurõhu erinevusest, veemasside erinevast tihedusest, jõgedest Lainekõrgus
saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikuoksiidid Sudu- Õhus olevate saasteainetega segunenud mürgine udu 29 HÜDROSFÄÄR 23. TEAB VEE JAOTUMIST MAAL: MAAILMAMERI JA SISEVEED (LIUSTIKUD, PÕHJAVESI, JÕED, JÄRVED, SOOD) NING ISELOOMUSTAB VEERINGET JA VEERINGE LÜLISID MAA ERI PIIRKONDADES; Maal asuvast veest on: · 97,2% Maailmameres · 2,8% Mage vesi Magedast veest on: · 77,8% Pinnavesi · 22% Põhjavesi · 0,2% Mullas seotud Pinnaveest moodustavad: · 99,36% Jää ja liustikud · 0,61% Järved · 0,03% Atmosfäär · 0,003% Jõed Veeringeks nimetatakse vee pidavat ja korduvat liikumist Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mis põhjustab vee aurustumist. Veeaur tõuseb atmosfääri, kus ta kõrgemale jõudes jahtub ja
3) Kõik, mis väärib tegemist, väärib tegemist suure käraga. 4) Nimi on edu üks aluseid 5) "Töö tegi ahvist inimese", kuid "töö on ka hobuste jaoks" ...Idee loeb! 6) Vali perspektiivikas töökoht (ka kõige professionaalsem ohvitser oleks Titanicuga hukkunud). 7) Vali ambitsioonikas ülemus. 8) Vali ja hoia oma ärisõpru - kui helistad üle 10ne aasta ja küsid, et kuidas muidu läheb ja et kas poleks põhjust koos einestada, siis on ... mage. 9) Tunne ära Halb, et olla Hea (Hitler ja Churchill) (Ries, Trout 1993. POSITIONING: The battle for your mind.) VÄLJAVÕTE ÄRIPÄEVA TURUNDUSE KÄSIRAAMAUTUST täiendav õppematerjal loengukonspektile. Positsioneerimine Brändide languse põhjused · Brändireklaami taandumine promotsiooniprogrammide ees · Informatiivse bändireklaami taandumine meelelahutusliku ees
tööstus ei suutnud korralikku rotilõksugi toota. Gert otsustas hakata tootma keskkonnasõbralikke originaalse konstruktsiooniga universaalseid lõkse. Ta leidis endale Soomest äripartneri, kes pidi tegelema lõksudele turu otsimisega. Gert sõlmis soomlasega asjatundmatu lepingu ja andis talle raha. Soomlane osutus petturiks ja kadus koos rahaga. Petmine võib lõppeda ka hullemini. Juuro Leht hakkas pärast võõrvõimu kadumist tegutsema ettevõtjana. Ta jutt oli kidane ja mage, läbirääkimised panid Juuro alati end ebamugavalt tundma. Tal oli kogu aeg tunne, et teeb partnerile liiga. Siis kohtus Juuro Tsemodanoviga, kes ajas talle kärbseid pähe ja väitis, et Venemaal on parajasti äritegemiseks ülim aeg. Nad asusid teele. Juuro kadus igaveseks oma kodukohast koos oma pruugitud auto ja ameerika sigarettidega. Tsemodanov virutas Juurole heebliga pähe ja mattis ta poolelusana tee äärde tihnikusse.
Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: P=, xg=xb, yg=yb See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet
Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: P=, xg=xb, yg=yb See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva
Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: P=, xg=xb, yg=yb See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Daugava (Läti) 1020 88 678 Narva (Eesti/Venemaa) 75 56 399 Kemijoki (Soome) 550 51 556 Göta (Rootsi) 93 50 575 --- 67 Niisuguse veereziimi tõttu on ainulaadne ka Läänemere ökosüsteem. Mere põhjapiirkondi, mis on kuni pool aastat jää all, täidab peaaegu mage vesi. Samuti erineb vee soolsus erineva sügavusega kihtides. Soolane vesi on raskem ja vajub allapoole. Seal püsib see pikemat aega paigal ning on seetõttu külm ja suhteliselt hapnikuvaene. Ka valitseb mere sügavamates osades valgusepuudus. Seega on üsna vaene ka sealne elustik. Kõik need tingimused loovad Läänemere unikaalse ökosüsteemi, milles elavad liigid reageerivad soolsuse tasemetele, elades vaid kindla soolsusega vees
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
paigal. Sel juhul ei tohi unustada jälgimast laeva üldtugevuse säilimist. Kohaliku tugevuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda kindlustada ja tugevdada veega täidetavate sektsioonide ning ruumide vaheseinu ja võtta meetmeid vee soovimatu edasilevimise vastu. Tuleb vältida elektrilühiseid. Veetaseme kontrollimisel ruumides saab merevee sissepihkumist avastada vett maitstes. Tavaline kondentsvesi on harilikult mage, sissetunginud merevesi aga soolane. Neis tingimustes sageli vajalikel keevitustöödel ei tohi nõrgendada nõuetekohaseid tuleohutusmeetmeid Avarii selles staadiumis (paremaid vabastamisvõimalusi või abistajaid-päästjaid oodates) tuleb koostada kinniistumise skeem ja sügavuste plaan. 13. Madalikul olevale laevale mõjuvad faktorid. Ettevalmistused madalikult vabastamiseks
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
huumus on produktsiooniprotsessi saadus ja eeltingimus. Taime ei ole mullata ja mulda taimeta. Erinevatel muldadel kujunevad erinevad taimekooslused ja sellega seoses ka loomakooslused. Hapnikusisaldus Atmosfääris on hapnikku ca 21%. Hapnik on vajalik enamusele elusorganismidele, nii taimedele kui ka loomadele, hingamiseks. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ning omakorda magedas vees paremini kui soolases. Seetõttu on kõige hapnikurikkam külm mage vesi. Vees on hapniku 06 ml/l. Reostuse või veetaimede vohamise tõttu võivad osa veekogude põhjakihte jääda pikaks ajaks ilma hapnikuta ning seetõttu ei saa seal elada mereloomad. Tekivad elutud tühikud. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
