poolt sõnumitoojana, teatas Macbethile et ta on saanud endale Crawdori taani tiitli. Pärast seda kui üks ennustus oli täide läinud, hakkas Macbeth tõsiselt mõtlema kuninga staatusest. Macbeth kirjutas nõidade ennustustest oma naisele. Kui kuningas Duncan otsustab ööbida Macbethide lossis Invernessis, plaanib leedi Macbeth ta mõrva, et trooni oma mehele kindlustada. Leedi Macbeth veeneb oma meest mõrva sooritama. Öösel Macbeth tapabki kuninga ja leedi Macbeth lavastab süüdi magavad kuninga teenrid määrides nad verega kokku. Hommikul saabusid aadlik Lennox ja Fife`i taan Macduff. Macbeth saadab nad kuninga kambrisse, kus Macduff avastab kuninga laiba. Teeseldud vihas tapab Macbeth teenrid ennem kui need saavad oma süütust väita. Kuninga Duncani pojad põgenevad, kartes oma elude pärast, Malcolm Inglismaale ja Donalbain Iirimaale. Aga selline põgenemine muudab nad teiste silmis süüdlasteks ja Macbeth saab trooni endale
asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on eelkõige sügaval unel. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühiajaline unetus on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Vaimsel tasandil tekitab unepuudus keskendumisraskusi, mälutõrkeid ja ärrituvust. Uni on oluline inimese funktsio- neerimiseks
tulla. 2. Kohastumine Kohastumine ehk adaptatsioon on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke
Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu)
Vaeses kuningriigis oli peaaegu koguaeg midagi halvasti, kui söödi, siis võis hakata igahetk sulle pähe tilkuma vesi, või kui soovid päikest võtta ilusal ilmal, siis järsku hoopiski hakkas sadama lund, või sadama vihma. Vaeses kuningriigis tahtis teada saada kuninganna miks ja kelle pärast on neil selline saatus. Neil elas seal ka nõid, kelle juures käis kuninganna nõud küsimas. Nõid ütles, et ta peab käima kõik toad läbi kell 00.00, kui kõik juba magavad ja vaatama kellel on käed risti rinna peal, just tema pärast ongi halb saatus. Siis hakkas kuninganna vaatama kõik toad läbi. Sel ajal, kui kuninganna jõudis vaadata aind paar tuba, jõudis nõid temast ette, Nõid ei tahtnud üldsegi printsessi sinna, ja tahtis et printsess kaoks sealt. Nõid läks printsessi tuppa ja pani printsessil käed risti rinna peale. Kui kuninganna jõudis printsessi tuppa, siis nägi, et printsessil on käed nii
- Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad) Ülesanded: - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid - Kaitsefunktsioon: leevendab lööke - Kehatemp. Säilitamine: rasvakiht hoiab soojust - Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid * hormoonid- bioaktiivsed ained, mis tekivad kindlas kohas, mõjutavad mingit kindlat piirkonda, kindlal ajahetkel - Lahustid: vitamiinid, nt A vitamiin - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi - Ehituslik funktsioon: rasvad, mis on rakumembraani koostises (Fosforipiidid) VALGUD koosnevad aminohapete jääkidest
peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karusid on Eestis üle 500 isendi. Karu kaalub umbes 150...250 kg. KUS NAD ELAVAD? Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Pruunkaru veedab oma talve tihnikus või koopas. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. ELUVIIS. Enne talve tulekut hakkab karu endale pesa tegema. Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus
THOMAS MORE Sündis Londonis Polnud vaimulik Oli seotud poliitikaga, see sai saatuslikuks Talle ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, see viis ta tapalavale ,,Utoopia"- kuulsaim teos. 1. osas kritiseerib Inglismaa sotsiaalset ebavõrdsust. 2. osas kujutab ideaalset paika ja ühiskonda. Kui inimestel palju lapsi, jagavad teistega. Iga kolme perek elu juhib ametnik. Kõik on kohustatud töötama põldudel. Kõigil ühesugused riided. Inimesed magavad kauem kui töötavad. Tegelevad enesearendamisega ja harrastustega. Pole eraomandit ega raha. Kõik saaavad hariduse. Kõik on võrdsed. Põlatakse sõdu.
pidasid näidendit komöödiaks. Näidend näitab, kui mõttetu on tavaliselt inimeste omavaheline suhtlus. Jutud on sisutud ja tähenduseta, räägitakse ja korrutatakse seda, mida niigi juba teatakse. Igapäevaelu muutub aina nürimaks ja igavamaks. Päevad on sisutühjad, kordub üks ja see sama. Mõni abielupaar elab koos nii, et ei pruugi teineteist või isegi ennast tundagi. Mõnikord jälle avastatakse, et ise aru saamata magavad ühes voodis, kuid mujal nad ei kohtu. Kaaslane, keda arvad tundvat, võib olla hoopiski teine inimene. Kuid on ka ehtsaid isikuid, kes ennast selles keskkonnas ebamugavalt tunnevad ning seepärast ürituvad sobituda teiste hulka, kuid ajapikku muutuvad nemadki sisutühjadeks. Abielupaaride vahetumisest näidendi lõpus võib järeldada, et Ionesco arvates on kõik inimesed ühesugused. Nende igapäevaelu on sarnane, mängitakse õnnelikku perekonda, kuigi tegelikult ei tuntagi teineteist.
Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad. Nahkhiirtel on võime pimeduses orienteeruda. Suunistuda. Nahkhiirtel on võime õhus suunistada inimestele kuuldamatute, väga kõrgete helide ultrahelide abil. Loomakeste poolt katkeliselt tekitatavd ultrahelid peegelduvad teele jäävatelt esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol. * nahkhiired on väikes kasv käsitiivalised ntks suurvidevlane, suurkõrv jt kokku umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi
Esimese talvitumise järel võib neile saatuslikuks saada talvituspaigast välja meelitanud soojalainele järgnev pakaseline ilm. Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad. Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks. Toitumine Tigude toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, paljud põllu- ja aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid. 5 Teod Aiapidajate õudus unenägu
kroonilisi pingeid, rahutust, taimetoiduliste loomadega, ebakindlust ning segadust. kui lihasööjatega. Seedimise võrdlus Karnivooridel on.. Herbivooridel on.. · ..võimas magu, · ..väike magu, · lihtne, lühike seedetrakt · pikk ja keeruline (vähendab nii mürgiste seedetrakt. kemikaalide lagunemist kui imendumist). · Nad ei maga peale · Nad magavad 10-24 tundi söömist, vaid öösel. peale täistoiduaega. Kriitika · Taimetoitlust ei peeta mõistlikuks · Taimetoitluse kohta mitmel põhjusel: eksisteerib palju vastandlikke · see piirab vajalike aminohapetega arvamusi, samas enamik keha varustamist, arstidest ja toitumisteadlastest· see ei ole kooskõlas ökoloogilise
minema bussi tagumisse ossa, muidu saab ta rahatrahvi. Varsti siirdusid Kätlin ja Mohamad Marokosse. Marokos süüakse toitu ühest suurest lauale asetatud taldrikust. Näppudega. See oli Kätlinile imelik. Samuti näevad enamus maju välja nagu oleksid nad poolel, aga nii on kombeks. Rikkust ei taheta välja näidata, sest muidu tuleb keegi ja vaatab kurja pilguga. Marokolased ei armasta üksi voodis magada. Nad magavad tavaliselt kõik koos elutoas põrandal. Nad on seltskondlik rahvas, ka magamise ajal. Ka WC on neil teistsugune: tavaline auk maa sees. Teistsugusega pole nad harjunudki. Kätlinile tegi see alguses palju peavalu. Samuti ka põrandapesu. Maas on marokolastel vaibad. Iga päev viiakse kõik rasked vaibad välja. Põrand kastetakse voolikuga üle, valatakse pesupulbrit peale ning hõõrutakse puhtaks. Põrandal käib peaaegu kogu nende elu. Isegi süüa tehakse põranda
Kitzbergi "Libahundis" ja A. Kallase "Hundimõrsjas". Eriti viimases rõhutab autor seda, et libahundiks käimine on seotud kurjade jõududega, näiteks olevat Saatan juba varakult Aalo nõiamärgiga välja valinud ning hiljem jaaniööl enda juurde kutsunud. Ilmselt on inimeste hirmul libahuntide ees ka praktilisem põhjendus. Hundil on ju teatavasti meeletu jõud ja kiirus, millega koduloomi murda ja jahimeeste käest pageda. Samuti tegutseb hunt pimedas, kui inimesed abitult magavad, või kui ei magagi, siis kindlasti ei näe nad nii hästi kui metsloomad, kellel on seetõttu eelis. On arusaadav, et lisades sellele veel "homo sapiensi" mõistus, võib niisugune olend palju kahju teha, pealegi arvati veel, et teda saab tappa vaid hõbekuuli või puust vaiaga. Pole siis ime, et sageli on ka ilukirjanduses toonud libahundi päevavalgele kellegi külarahva protest tapetud kodulooma tõttu. Näiteks ajendas Kivesti Kaarli varsa
viimaks arengule mitteomane parasomnia (väikelapse äkiline surm ning oma hädade voodisse tegemine ) Parasomniate alla kuuluvad ka ärkamishäired, näiteks unesegasus, unes kõndimine. Muud kõrvalekalded Muude kõrvalekallete puhul mõeldakse näiteks lühi- ja kauamagajaid, hüpnagoogseid hallutsinatsioone, rohket higistamist öösel, intelligentsi vähenemist (autismi pihul). Lühimagajate une kestus on umbes 75% normist. Kauamagajad seevastu magavad kuni 10 tundi järge mööda. Mõningad vähetuntud häired lastel Obstruktiivne uneapnoe sündroom See tähendab, et kuskil 2%-l eelkooliealistel lastel tekib öösel umbes viieks sekundiks õhupuudus Pulss võib aeglustuda, osadel lastel esineb norskamine, üldine rahutus ja higistamine. Uneepilipsia Lastel võivad esineda langetõve hood uneajal, magamajäämisel või ärkamisel. Nad liigutavad unes väga kummaliselt, seda kõike silmad lahti, kuid nendega on võimatu
Ultravalgus: toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik, sest võib isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone, võib tekkida nahavähk; mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik, sest see muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter Kommensialism eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus
tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta ilmselt ei avalda oma arvamusi, pigem vaikib, või kui räägib siis kogeleb või ilmneb tema käitumises muul moel ebalevat närvilisust. Tihti me ei pruugi teadagi, mis on selle põhjus. Küsimusele, kas kõik on korras, ta vastab alati jaatavalt. Ta on kui suletud karpi, mida ei saa
paljud lastest kodus enam lõuna ajal ei maga? Kuidas lasteaiaõpetaja peaks vastama vanemate poolt esitatud küsimusele? Millisele dokumendile ta võiks tugineda? Tuginedes määrusele ,,Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale" peaks vanematele lastele olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Lapsed saavad ise valida- nad kas magavad oma puhkeajal või lamavad voodis magajaid segamata, ühtegi last ei sunnita magama. Kokkuleppel õpetajaga võib laps puhkeajal vaadata raamatut või joonistada, seejuures lärmi tegemata. 4. Ülesanne Loe kogumikust "Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi" lk 54- 67 läbi artikkel personali tunnustamisest Tallinna Linnupesa Lasteaias. Milliseid pedagoogide tegevuse hindamise võimalusi selles lasteaias kasutatakse? Kas need on õpetajate jaoks motiveerivad?
makse mis üldsiselt elavdab majandust. Teisalt on mõju vanalinnas elavatele inimestele negatiivne, Nemad, kui resurss oma töökohas, ei saa öösel puhata ning seeläbi võib see mõjutada nende tegevust ja tulemuslikkust tööl. Mis omakorda tähendab nende tööandjale vähem majanduslikku kasu, kui töötaja ei suuda endast anda nii palju, kui paljuks ta võimeline on seetõttu, et ta ei ole saanud piisavalt puhata. Inimesed magavad USAs keskmiselt 6h 31min, UKs 6h 49min ning jaapanis 6h 22min. Kui arvestada, et keskimiselt lõppevad peaod vanalinnas 5.00 hommikul, siis jääb kvaliteetset und inimesel alles keskeltläbi 3h. Mis ei ole kindlasti piisav, et anda tööl endast maksimum. (Johanson, A. 2017) 2 Teine teadustöö keskendus ressursside piirituse mõjudele radikaalsete innovatsioonide suhtes. Selleks võeti võrdlemiseks kaks tähtsat ressurssi, mille
Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. 5.Inimtegevus Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts
see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Kaalub 150-250 kg, vastsündinuna kaalub karupoeg 300-500g.Pikkus on 160-250 cm, eluiga võib ulatuda kuni 50 aastani. 1.3. Elupaik Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab.
Kaladel-lõpused-ehitus,talitlus,uimed-liikumis elundid,kehavoolujooneline-väikene takistus,külgjooned-kalda kauguse tunneb ära,kehakatteks-soomused ja lima.Lõpused- hõõrdumine keha väline viljastumine.Käitumine-muudavad värvi, ränded. Keskkonna tingimused muutuvad kiirenemini,kui org kohaneb.Kohanemine pole absoluutne! NT jänes.Lendamine lindudel-tiivad,toruluud,kahekordne hingamine. Polaaralade taimed:väikesed,madalad,mutatsiooni periood kiire ja lühike. Loomadel:karvkate,talvel magavad ,rasva kogumine,nina ja jäesemed on lühemad. Elu keskkonna kujundab genotüüpi-kõige üle võtab kontrolli looduslik valik. Kohastumine- pöördumatu ja tingimatu,popul tasandil,evolutsi muutumine Kohanemine-isend kohaneb tingimustega-kohanemus,pöördubprotsess,sõltub organismi reageerimisesrKohastumine-kohastumusi loob,muudab ja säilitab looduslik valik. Uuue liigi teke- on populatsiooni kogu,kus isendid reaalselt ristuvad. Ristumisbarjäär-geograafiline isolatsioon-kaudu uue liigi teke
palka hakkab nõudma. Teisel õhtul juhtub Kalevipoeg kodus vendadega kokku, kes talle jutustavad, kuidas mõlemad, kumbki oma teel, ilmaasjata palju maad olla läbi käinud, aga kadunud ema jälgedest neile pisematki märki silma ette ei sattunud. Noorem vend jutustab neile oma pikast teekäigust Soomemaale, aga sepa poja surmamise, lainetest ja tuuleõhust kõrva kostnud laulud jätab ta vendadele nimetamata. Öö varjul, kui teised magavad, läheb ta isa hauale; kadunud isa hääl noomib teda mulla alt, soovitab mõlemad tehtud kuriteod aegamööda heaks toimetada ja seletab pikemalt, et meie elulained jumalikul ju hatusel edasi lähevad. Kui Kalevipoeg unest üles ärkas, asus ta teele kodu poole. Kõndis mitu päeva läbi laante, mööda jõgesid ja mägesid, kui lõpuks jõudis mereranda. Rannas kalju küljes nägi Kalevipoeg Tuuslar-taadi paati. Kalevipoeg võttis Tuuslari paadi ja hakkas üle mere tagasi kodu poole sõudma
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
......................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja
Sugulased Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste seltsi, mis jaguneb kaheks alamseltsiks. Suur-käsitiivaliste (Megachiroptera) hulka kuuluvad vaid Vana Maailma troopikas elutsevad 170 liiki, kes paigutuvad kõik ühte sugukonda. Suur-käsitiivalised toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus), kes elab Indoneesias. Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal kiloni. Väike-käsitiivalisi (Microchiroptera) on 16 sugukonda, kokku umbes 760 liiki. Enamik väike-käsitiivalisi toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kun...
Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik. See võid isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Võib tekkida nahavähk. Mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik. See muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab meie nahas D vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismile? Kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Magada võivad ka mõned imetajad (nt: karu, mäger). Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega. Samuti mõjutab temperatuur soos kujunemist roomajate munade arengul. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? Ökoloogiline tegur sõltub teguri intensiivsusest ja organimsi omadustest. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda.
Täiskasvanud inimese öisest unest kuulub harilikult 25-30% deltaunele ja 15-25% kiirele unele. Unehäired Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. Unetus ehk insomnia selle korral on inimestel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti väga vara. Tavaliselt magavad nad siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on kogu aeg ärkvel. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Põhjustajaks võib olla ka stress. Tagajärjeks võib ilmneda ärevust, mäluhäireid ja ka vägivaldsust. Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus. See kutsub esile päeva
aru haistmise abil. Viljastatud munarakk kinnitub emakaseinale alles 3 kuu möödudes. See pikendab loote arengut ning seetõttu sünnivad pojad alles järgmisel kevadel, kui toitu on juba külluses. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud ja nägijad. Emasloom toidab poegi piimaga mitu nädalat. Pärast emast lahkumist jäävad pojad sageli mõneks ajaks kokku, ent seejärel alustavad iseseisvat elu. Üheksavöölasel sünnivad ühemunanelikud, kes on sellepärast samasoolised. Mõnikord magavad vöölased mitte urus, vaid selili maapinnal lamades ning rüüta kõhtu kaitseta jättes. Siiani pole teadlased sellele nähtusele suutnud rahuldavat selgitust leida. Vöölased on napihambuliste seltsi liikmed ja kuigi mõningatel napihambulistel on kummaski lõualuus 50 hammast, on üheksavöölasel neid vaid 16. Üheksavöölase elavad tavaliselt 12-15 aasta vanuseks. Nad peavad talve vastu ja ei maga talveund, aga kui pikemat aega on külm ilm, võivad nad territooriumil hävida
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. ...
umbrohu eest. Jaanitule kuma, mis põllule paistab, ei lase kurjal halba teha. See toob head ka inimestele ja loomadele. Et jaanituli kaugele paistaks, tehti see vanasti lagedale platsile või künka otsa. Jaanipäev on üks tore päev, tehakse tulid ja särki-värki. Lastakse napsu ja ollakse lihtsalt kaua üleval, kes suudavad. Mõned grillivad lõkke ääres, teised jälle tegutsevad telgis, kolmandad vaatavad toas telekat, neljandad magavad kuskil puhmas või voodis, viiendad käivad peikaga ringi ja kuuendad chillivad niisama. Nii mõnus on mõelda jaanipäevast ja tahaks et jaanipäev oleks juba homme, väiksed napsud ligi ja naaseraasukesed kah ja ongi pidu püsti. Tavaliselt oleme oma perega teinud ikkagi enda jaanitule ja sugulasi ning tuttavaid ka meile pidutsema kutsunud. Tavaliselt on suur rahvas kokkutulnud ja palju lollusi tehtud. Sauna tehtud ja pidulaud meisterdatud, palju napsu kogutud, ning loomulikult grillitud.
kala ründama. Vanamees ei andnud alla ning võitles lõpuni. Viimaks jäi vanamees peale, kuid kalast oli alles vaid jäänused. Tal oli veel üksainus eesmärk: juhtida purjepaat nii hästi ning nii arukalt kui võimalik kodusadamasse. Vene liikus nüüd Santiagole tuttava sadama kallaste poole ja juba oligi näha Havanna tulede kuma. Vanamees randus, kuigi ta teadis, et kedagi pole talle appi tulemas, sest Terrassi tuled olid kustunud ja et kõik mehed kodus magavad. Ta astus kaldale ja sidus paadi kivi külge ning jättis paadi sinnapaika. Ta oli surmväsinud ning hakkas kodu poole minema, kuid ta pidi vähemalt viis korda jaöga puhkama, enne kui ta oma hütini jõudis. Hommikul, kui poiss ukse vahelt sisse vaatas, magas vanamees. Poiss oli käinud igal hommikul vanamehe hütis, lootes et Santiago on kalaretkelt naasnud. Ta kiirustas kohe vanamehele söögipoolist tooma ning terve tee nuttis poiss, sest ta oli näinud vanamehe veriseid käsi
Juss pussitas Andrest jalga, tegelt tahtis ta tappa Mari pärast ära, sest teadis, et Mari jääbki Andrese juurde perenaiseks ning ei tule sauna tema juurde tagasi. Sellepärast poos Juss end üles ja ka hirmust et ta pannakse pussitamise eest vangi. Jussi matused(kuna ta ise endalt elu võttis ei lubatud teda surnuaiale matta vaid maeti aiast väljapoole). XX Pearu vabandused, uued tülid, lõpuks kaotas Pearu kohtus, Andres tegi krutskit Pearule kõrtsis. XXI Mari ja Andres, tõde, abielu, magavad koos. XXII Õpetajaga seletamine, pulmad, sõimu-laul. XXIII Sõimulaul, Oru Pearu mõte, Mari peksmine. XXIV Saunanaine ja peksmine, Indreku sünd (Mari ja Andrese poeg) XXV Andresel on hea meel esimese Mari lapse üle.Liisi, Maret ja Karja Atu, palju suid, palju tööd, raha vähe. Meeste rahahullus, Andrese kõrtsis ärplemine, pärast seda ka kodus ärplemine. XXVI Tööd, Mäel ja Orul suhtlesid omavahel ainult lapsed, omavahel nad vahetasid asju,mis kodunt saada oli
Enda meelest oli ta nad kõnelema ning kõndima õpetanud, kuid ometi ei astunud nad ühtegi sammu ilma Leenata. Minu meelest oli see Leena haiglane mõtteviis.. 3.3 Too välja unenäolisust. ,,Ülal sinas lõpmatu avarus. Ja selle all võrsuvate võrsuvate väljade keskel astus väike tüdruk, pea täis kibedaid mõtteid." ,,Suureks pidid nad kasvama, kolmeks kuldjuukseliseks kuningatütreks. Nõiutud metsas nad elavad, nõiutud lossis nad magavad sajaaastast und." ,,Kellukesed helisevad kõhus. Ah, kuningapojad sõidavad! Nad kihutavad lossimäele üles, mantlid õlgadel nagu kotkatiivad. Pillimehed käivad nende taga, pead paljad, ruugeil juustel rukkilillepärjad." ,,Ning nüüd pahvatavad väravad pärani ja kunigapojad astuvad sisse. Nende peast on tõmmatud kübarate punased suled jooksevad maad mööda." ,,Sinised kiilid keerlesid oja kohal, roheline konn istus lõmmulehel ning vaatas pilusilmil päikese poole." 3
peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne kümnendat eluaastat, areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt. Näiteks on kirjeldatud kroonilise alkoholismi juhtumit üheksa- aastase poisi puhul, kes 8-aastasena juhuslikult sai maitsta puskarit ning pärast seda elas üle meeldivat lõbususe tunnet. Kuna poiss elas vanaisa juures, kellel oli kogu aeg puskarit kodus,
Saan aru, et paljud noored käivad öösiti ööklubides, kuid kas säravad reklaamid on see mõjutegur, miks noored ühte või teist pidustusasutust valib? Juba novembri lõpust ilmuvad linnapilti uhked jõulukaunistused. Tihtipealt on neid liiga palju ühes kohas. Kui inimesed viiest kuni seitsmeni kodu poole liiguvad ja paljud teevad seda jala, siis on tõesti ilus vaadata tuledevalgel linna, kuid kas öösel peavad jõulukaunistused särama? Öösiti inimesed magavad ja mitte kellelegi ei too kasu nende tulede põlemine öösel. Ning nii on ka kodudes. Aina populaarsem on, et mida rohkem on sinu kodu küljes rippuvaid kaunistusi, seda uhkem asi on. Kuid öösel ei näe sa ise seda ilu ning ka sinu naabritel pole just aknast sisse säravad jõulukaunistused kõige meeldivam asi. Lihtsam on need laternad välja lülitada, kuna nii ei sega naabreid ja hoiab ka raha kokku. Elektri kokkuhoidmine on pikemas perspektiivis väga kasulik ning järelikult on
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
ja soovib kõike head - on leppinud. Pärast Venemaalt lahkumist on Insarov kaks nädalat Viinis haige. Bulgaarias käib Vene-Türgi sõda täie hooga. Vahepeal jõuab kätte aprill, Jelena ja Insarov on Veneetsias, ootavad meest kes peaks nad Bulgaariasse viima, naudivad vaatamisväärsusi ja lõbutsevad. "Traviata" vaatamine mõjub mõlemale ja paneb paralleele tõmbama nende enda hetkeolukorraga. Jelena mõistab et Insarov peab surema. Järgmisel hommikul mõlemad magavad, kui Jelena ärkab Insarov hüüatuse peale ("Jelena, ma suren!"). Ja surebki, hetk enne Rendici päralejõudmist. Ta viimane sõna on "kodumaa". Nende edasisest saatusest on teada vaid kaheldavad kuuldused. Tsitaate: Shubin Uvar Ivanovitshile: * "Julgen küsida teilt, lugupeetud vägilane, " alustas ta lipitseva häälega, "Kas te laususite need saladuslikud sõnad oma mõtlemisvõime mingi kaalutluse põhjal või siis äkilise vajaduse sunnil tekitada õhulainetust, mida nimetatakse heliks
ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes põhjustab omakorda vähki. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all üksnes akende avamisest ei piisa.
ning taevaisa poole pöördusite, te tegite kohe palju valjemat häält ning teid võeti kuulda, nüüdseks, mil olete juba vägagi pikka aega kannatanud selle vaesuse ja väga kohutava majandusliku olukorra all, tuleb sellele lõpp teha, sest te kõik olete head inimesed, te väärite head elu, millega saaks suuri tegusid ette võtta! Indrek, ma tean, et sulle meeldib kangesti tantsida, ma tean, et käid igal õhtul kuuvalguses silla peal tantsimas, kui kõik teised magavad, sa ju tahaksid sellega regulaarselt tegeleda ning raha teenida! Sulle on kingitud fantastiline anne, sa ei pea läbima raskeid tantsukoole ega trenne, sul tuleb tantsimine välja naturaalselt, fantastiliselt! Ülejäänud 10 noormeest ja 1 tütarlaps, te olete alles noored, mitte keegi teist pole veel vanem kui kakskümmend üks, tean, et nende kõikide kümne noormehe suureks unistuseks on saada tippsportlaseks korvpallis
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas...
suhtumist (palju või vähe) Ta teenib ligemale 2000 krooni kuus > alla 2000 krooni kuus. VALES TÄHENDUSE KASUTATAKSE *Taoline, *sarnane suhtumine tekitab protesti > selline, seesugune, niisugune, säärane. *Kaasaegsed tingimused pole soodsad > praegune, nüüdne, nüüdisaegne, nüüdis-. Sinna on *kuskil kümme kilomeetrit > umbes, kümmekond. *Kuskil kell 12 > kella 12 paiku. Üks valvab, *samas kui teised magavad > samal ajal. Käisin poes, *samas ka apteegis > ühtlasi. Ta sai sinna tööle *läbi tutvuse > tutvuse kaudu. Raha asemel on ebasoovitatav kasutada *rahalised vahendid!, *rahalised ressursid. Ettevõtte *vahendid > raha, summad. seadusandlus – seadusloome, seaduste andmistega seotud protseduur Võttes aluseks *seadusandluses loetletud juhud...> õigusaktides… aruandlus – aruannete koostamine ja esitamine, aruandmine Kogu *aruandlus pandi ühte kausta > kõik aruanded.
kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Alkoholiga seotud suremus Eesti Meditsiinilise Surmapõhjuste Registri surmapõhjuste hulgas on kolm otseselt alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud diagnoosi: maksa alkoholtõbi, alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkoholimürgistus. 2009. Aastal oli neisse suremus kõrgeim meestel vanuses 50-69.
Istuks mõne tunni vakka, aga kõht see sunnib takka. Kus on kuulda konnakrooksu, sinnapoole pistan jooksu. Sinna, kus on ussisusin, vudima ma olen usin. Lumeni ma asju ajan, talvel ainult und ma vajan. Allikas : Helvi Jürisson „Loomalaulud“ Valiku põhjendus: Lihtne ja arusaadav luuletus lastele, mis õpetab neile tundma õppima siili. Mille üle lastega arutleda: Mida teevad siilid enne talveunne jäämist. Nende toitumisest, välimusest, käitumisest. Talveunest, kes seda magavad ja milleks see vajalik on. Käiku rajava muti laul Krihva-krohva, nihvel-nühvel, minu käpp on justkui kühvel. Teen aga, teen aga mullatööd, mul pole päeva, mul pole ööd. Pole päevadel mul nime, sest et kogu aeg on pime. Ei ma tahagi, et päike valgustada saaks mu käike, sest et üleliia hele on ta muti silmadele. Krihva-krohva, nihvel-nühvel mulda üles paiskab kühvel – kaevur mullast sunnitud tegema on hunnikud, et saaks käike kenamaid, musti musti tänavaid.
kus on väga palju raha. Nii palju, et Tom ja Huck ei osanud unistadagi sellisest summast. Mehed mõtlevad, et peaks kirstu mujale peidupaika viima. Kui mehed lahkuvad, ei julge Tom ja Huck veel mõndaaega alla minna. Lõpuks nad võtavad ennast kokku ja jooksevad elu eest tagasi kuhugi kus oleks kindel paik. Huck otsutab indiaani Joed igal õhtul valvata ja vaadata kas see varandus on seal kus ta elab. Kui Tom ja Huck koostööl saavad indiaani Joe koju sisse näevad nad seal magavad Joed ja varandust nad ei leia. Ühel päeval läheb Tom koos oma klassikaaslastega suurde koopasse uurima. Tom läheb ühe tüdrukuga väga sügavale maa sisse ja seal nad eksivad ära. Neid otsitakse kaua aega ja samal ajal ekslevad Tom ja tüdruk koopas ringi. Tom näeb ühel hetkel indiaani Joed seal samas koopas. Ja ta põgeneb elu eest minema. Kui Tom ja tüdruk on täiesti läbi, otsustab Tom, et jätab tüdruku kindlasse kohta, kuhu ta oskab naasta ja läheb väljapääsu otsima
mängijad mõtlevad talle uue ameti. Kui ta aga õige vastuse ära arvab, lahkub ruumist juba järgmine mängija. Edasi toimub kõik juba nii nagu enne. 6.8 Hiirelõks Eesmärk : arendada laste kõnet ning kiirust. Mängu käik : Osa lapsi moodustavad kätest kinni hoides ringi, käed õlakõrgusele tõstetud (,,hiirelõks"). Ülejäänud lapsed on ,,hiired", nad kõnnivad vabalt väljaspool ringi. Ringis seisjad laulavad: ,,Lapsed voodis magavad, nukud nurgas magavad, karud koopas magavad, hundid metsas magavad, aga hiired jooksevad, nurga taga piiluvad. Tulge, tulge, hiirekesed, siin on leivakoorukesed." Nende sõnade järele jooksevad hiired ringi sisse ja välja, lipates kiiresti siia-sinna. Märguandel (akord, trummilöök vms.) lasevad lapsed järsku käed alla ja kükitavad- ,,hiirelõks läks kinni.". ,,Lõksu jäänud hiired" loetakse üle. Mängida võib ka salmi lugemata. ,,Lõksu" sattudes võivad hiired ka ,,lõksu" suurendada, astudes teiste vahele. 2. VARIANT
lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Lumepüü ei pea talveks lõunasse lendama. Ta sulestik, mis talveks samuti valgeks muutub, katab tihedasti kogu keha ja jalgu ning kaitseb ülihästi tuisu eest.
ma õhtul muud käin sama teed, ja seegi mu ainus käik on kurb, rind valus äge." Visnapuu kirjutas väga palju isamaast, eriti ahastavas toonis. Veidi vähem kirjutas ta oma kodukohast, kuid siiski ,,minu südamesse koduvõlu igatsuse jätnud otsatu." Ka tema otsis abi just kodust ning vanematelt, kui armastuses ei vedanud või muidu miski luhta läks. Kodu kirjeldas ta üldiselt läbi suhteliselt lihtsate sõnade, kuid soojalt: ,,Maja vajunud rõõmsasse unde. / Muru pääl magavad rohun / isegi haldijad rahun. / Silmik seinakell üksi teeb tunde." Eraldi tähtsuse saavutavad mõlema autori jaoks luuletused armastatud inimeste kaotamisest, eelkõige ema. Mõlemad tundsid pärast ema kaotust, et ,,kokku südame kõik valgub, oh, kui palju sulle võlgu, emakene, emmekene." Visnapuu, nagu mehele omane, kirjutas võimalikult jõuliselt ning lihtsalt, kuid siiski kerge nukrusevarjuga. Kasutamata keerulisi sõnu ning lisades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
