vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse tõinetõist armastav. Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus. Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. Arm aab, veri veab. Esimene armastus ei kesta kauem kui paar kuud, siis magavad kui kaks vana sõdurid, Armastusel on sada paari silmi. seljad vastamisi. Parem vana mehe armu all kut noore mehe Kui himu kadunud, siis armastus läind. hirmu all. Hirm om armu imä. Maha jäävad magatud pruudid, enneaegu armastatud. Umast saa oliline, armsast aganine. Kus ei ole hirmu, seal ei ole armu. Arm aab harud laiali, rõõm tõstab rõõvat
liikumises väljendada seda, mida nad kuulasid. Peeglimäng Juhendaja näitab ette tegevust. Lapsed istuvad peegliks ja teevad koheselt kõike järgi. Kasutatakse ainult miimikat. Näitlejad Lapsed saavad ülesande olla koer, kass, hobune, ema, isa, laps, jne. Teatud aeg lastakse lastel mõelda. Seejärel esineb igaüks. Ema söödab last, peseb pesu. Koer jookseb, haugub, sööb, magab. Algul vajavad lapsed palju abi. Hiljem on nad võimelised esinema ka gruppides. Kärbes Lapsed magavad. Kärbes käib neid tüütamas. Kasvataja puudutab iga last kusagilt (käest, jalast, pepust). Kui kasvataja (kärbes) on ära läinud, peavad lapsed selle kohaga tegema harjutust, kust kärbes teda puudutas.
inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna.
Üks päev kammkeraamika asulas Tere! Ma olen 53aastane Saima Lõuna Lätist. Mina ja mu perekond elame koos 24 liikmelise kogukonnaga ühe väikese oja kaldal. Mu abikaasa Kustas on juba teist nädalat raskelt haige. Sellepärast pean oma tütre Senniga käima igal hommikul, kui mehed veel magavad, metsas, ja korjama värskeid ravimtaimi, ning nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid. Tagasi jõudes peavad ka mehed endale kargud alla ajama, ning sammud metsa poole seadma.
ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE Koostas: TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraa...
vererõhk tõuseb. REM und kogevad ka kõik ülejäänud imetajad ja linnud, mistõttu võib järeldada, et ka nemad näevad unenägusid! Kui ärgata ja seejärel olukorraga kohaneda on väga raske, tundes suurt uimasust ja mõru meelt, on ärkamine sattunud kõige sügavama une faasile. Võib järeldada, et parim aeg ärkamiseks oleks esimene faas. Kahjuks on raske ette ennustada, millisesse faasi ärkamiseaeg jääb. Erinevates eluetappides on unevajadus varieeruv. Imikud magavad umbes 16-18 tundi, noorukid 8-10 tundi, täiskasvanud 7-8 tundi (lapseootel naised tavaliselt kauem) ja kuna vananedes unevajadus väheneb, magavad nemad 6 või vähem tundi. Küllaltki irooniline just siis, kui pidev töö, pere kasvatamine ja kõik need kohustused, mis varasemas elus röövisid nii palju aega, on otsas, ei kasuta eakad inimesed üle jäänud aega sugugi magamiseks. Just siis, kui neil on see võimalus!
1) UNAU Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas, seetõttu on nad kaotanud maa peal liikumise oskuse. Sel lick icon to add picture Click icon to add moel möödub kogu nende elu puudel, kus nad pea alaspidi rippudes lehtedest toituvad, magavad, paarituvad ning oma poegi kasvatavad. Mõnikord istub laisik puu harunemiskohal, et oma lihastele puhkust picture anda, erandjuhtudel tuleb ka maapinnale. See toimub küll haruharva, harilikult vaid teisele puule liikudes või roojates, mida juhtub umbes 710 päeva järel. 2) Laisik on maapinnal kerge saak erinevatele kiskjatele, näiteks
UNAU Unau ehklaisik on äärmiselt omapärane loom.Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke t...
oled häid tulemusi ja teadmisi näidanud mingis konkreetses õppeaines, ja kui mingil põhjusel tuleb antud aines ebaõnnestumine, siis on tunda, et on õpetajad alt veetud, nind nad vaatavad tihtipeale sind pettunud pilguga. Kooli vastu huvi tõmbab alla ka see, kui on pikad päevad. Eriti mõjub see neile õpilastele, kes käivad kaugemalt kooli. Koju jõudes on nad kindlasti väsinud, ja kui on palju ka järgmiseks päevaks õppida, ei jõuagi nad muud teha, kui magavad natukene ja õpivad seni, kuni on jälle aeg magama minna. Kuna koolis käimine on kohustuslik, tuleneb sellest see, et erinevate asjadega tekib koolirõõm, ja ka teatud asjadega on see lihtne kaduma. Põhiliselt kaob koolirõõm sellepärast, et suhted kaasõpilaste või õpetajatega on halvad.
ültse unustavad söömise ära. Tihti juhtub näiteks niimodi joodikutega kes võivad söömata olla mitmeid päevi. Neid ainult huvitab see ,et teevad tööd kuskil saavad raha ja ostavad endale sell eest oopis õlut ja arvavad ,et saavad sellega oma kõhu töis. Aga tegelt ikka ei ole nii. Üks on aga selge meil on kaht liiki inimesed: need, kes töötavad kaheksast viieni, ja need, kes määravad ise, millal nad tõusevad, töötavad või magavad. Kes tark üldse ütles, et tööpäev on üheksast viieni ja nii peabki olema. Vanasti töötati siis, kui oli valge ja loodus lõi sobilikud tingimused töötegemiseks. Kas me ei peaks mitte nüüd samamoodi käituma? Osade inimestega on ültse nii,et teevad tööd korralikult aga nad pühendavad end töösse nii ära ,et on lausa hommikust õhtuni tööl ja unustavad ültse oma pere ja söömis käigud ära. Kui õhtuti töölt koju
majade kütmist. Baer sedastab ,et rahvas on väga lähedased soomlastega ja neid on 450 tuhat.Vaimse kultuuri poolest on eestlased vaesed ja enamike asjade kasutamises nõmedad. Eestlase taras elavad koos pererahvaga kanad,haned ja koerad ,sageli talvel ka lambad,kitsed ja põrssad.Talvel teeb eestlane ahju nii suure tule ,et paksu suitsu tõttu saab olla ainult küürakil.üksnes peremehel ja perenaisel on oma voodi,teised magavad põrandal.Talvel võib eestlasi näha ka paljajalu õues toimetamas. Eestlane on väga ablas.Süües unustab ta kõik kõrgema ja inimväärse.Nagu teisedki põhjapoolsed rahvad, armastavad eestlased väga viina. Ka eestlaste välimuse ja vaimulaadi kohta on Baeril oma tähelepanekud .nägu on neil loid ,ilma märkimisväärsete näojoonteta,väljendab enamasti nürimeelset tuimust.Põhilised iseloomujooned on aga laiskus,alandlikkus vägevamate ees ja julmus ning metsikus alamate vastu.
turjakõrgus on vaid umbes 70 cm. KEHAEHITUS Hobusel on isevärki jalad. Jala otsas on ainult üks varvas ja selle peal on kabi. Kabjad on nagu inimesel küüned. Kapjadele pannakse rauad alla, et nad liiga ruttu ära ei kuluks. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. SÖÖK Hobused on taimtoidulised loomad, kes söövad päeva jooksul sageli ja vähe korraga, sest neil on väike magu.
Minu kaks mina- luksuse nautleja ja tark tarbija Elus on meil asju mida me vajame igapäev, et ühiskonnas toimida. Kooli voi tööle minemiseks on vaja selga riideid, kooli jõudmiseks transporti. Normaalne inimene hoiab ka ennast puhtana ja hoolitseb enda eest. Luksuslik mina muretseks kooli minemiseks selga ikka Rakveres saadavatest riietest kõige kallimad. New Yorkerist kõnniks tülgastusega mööda kui Rakvere bussijaama tagusest, kus joodikud magavad ja seaks sammud just sinna kõige ägedamasse Denim Dreami, kus saadaval kõige vägevamad brändid. Hind ei loeks, sest mida vägevam logo, seda parem enesetunne neid kandes. Kooli jõudmiseks oleks vaja ikka midagi vägevat, mis tõstaks enesehinnangut ja teeks meele heaks. Ratta viskaks nurka voi müüks internetis maha, sest see ei sobi. Jala kõndimine oleks ainult talupojale kohane, seda ma ei oleks. Õige valik oleks just ikka auto, mida kallim seda rohkem meelt mööda
Kuueteistkümnendal nädalal alluvad loote liigutused peaaju tahtele. Aju hakkab saavutama täielikku kontrolli, tekib võime reageerida ärritustele, keerukad loote liigutused. Alles kaheksateistkümnendaks nädalaks on välja arenenud seedesüsteem, ning on ka tunda loote liigutusi. Kuuendal kuul on hakanud arenema meeled. Sellel kuul, kui laps sünnib, on võimalus ellu jääd. Kõige arenenum meel on kuulmine, ning loode on võimeline ema häält eristama. 90 protsenti ajast nad magavad. Päevas joovad pool liitrit lootevedelikku. Kahekümne kaheksandal nädalal hakkab peaaju tootma mälu, ning loode on emaüsas ümber pööranud. Kolmekümne kuuendaks nädalaks on beebi kõik luud pealepealuu tugevnenud. Ta on ümbes 45 sentimeetrit pikk ja kaalub 2,5 kg. Ainult viis protsenti lastest sünnib täpselt õigel ajal. Enne filmi vaatamist teadsin ma vaid kaua rasedus kestab ja kuidas rasestumine toimub. Sain
nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( väljasirutatud või vastu kõhtu tõmmatud jalgadega). Pesi ehitavad võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Šimpansid tegutsevad rühmadena, milles loomade arv on ebastabiilne. Igasse rühma võib kuuluda 2 kuni 25 või rohkemgi isendit . Ka karja koosseis pole stabiilne. Sinna võib kuuluda
· õnnelik olek sagedase naermisega; · deletsioon või inaktivatsioon 15. kromosoomis komparaktiivse genoomi hübridisatsiooni raja (aCGH) või BACs-on-Beads tehnolooga poolt. Ravi ja hooldamine · Angelmani sündroomile puudub ravi. Epilepsiat saab kontrollida, kasutades ühte või mitut tüüpi krampidevastaseid ravimeid. · Paljud pered kasutavad melatoniini, mis soodustab uinumist. Paljud Angelmani sündroomi põdevad isikud magavad maksimaalselt 5 tundi korraga. · Sageli kasutatakse ka leebeid lahtisteid, et soodustada regulaarset soolestiku tööd. · Oluline on ka varajane füsioteraapiline sekkumine liigeste liikuvuse parandamiseks ja kangestumise vältimiseks. · Enamik AS-ga inimesi ei omanda rohkem kui 5--10 sõna, kui sedagi. · Nii krambid kui ka ülemäärane naer on haiguse tagajärjed, mis on varajase diagnoosi peamiseks takistuseks. Näiteid elust
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! Kas te teadsite et Eestis on märkimisväärsel suur arv elanike ilma koduta, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Toetudes statistikaameti rahvaloenduse tulemustele oli 2010 aastal Eestis ligikaudu 10 000 kodutud ja tänavu on see arv kasvanud ligi paari tuhande võrra. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Mõeldes sõna kodutu peale tuleb kindlasti ette kasimata ja haisev inimene, kes käib tänaval kerjamas ja prügikastis pudeleid otsimas. See mõjub kindlasti paljudele väga eemaletõukavana ja ei soovita selliseid enam aidata. Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes haiseb ja prügist omale toitu otsib. Vastik on ehk tõesti
Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga midagi ei leitud. Hiljem naabrid käisid ka uurimas Jaanilt
lööki minutis ning pärast sünnitust see aeglustub (u.70-80 lööki minutis). Loode teeb läbi metamorfoosi 6.-11. nädalal. Näiteks arenema hakkavad siseorganid. Veel sain teada, et nurisünnituse oht on kõige suurem esimesel 12 nädalal ning see sõltub väga palju ema elustiilist. Identsete kaksikute sündimisel hakkab nende kontakt alles 12- nädalast ning mitteidentsed kaksikud on eraldatud membraaniga. Looted magavad 26- nädalaselt 90% ajast, seega sel ajal on soovitatav vältida emadel mürarikast keskkonda. Loode joob lootevedelikku kuni pool liitrit päevas. Lisaks on kindlaks tehtud fakt, et kui näiteks ema sööb palju puuvilju, siis see maitse jõuab lapseni ning hiljem elus võivad lapsele puuviljad väga meeldida. Veel sain teada, et looted näevad und. 1.3. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese arengu mõistmist?
1-1,4 m pikkuseks, kaaluvad 27-65 kg ning kannavad mustjaspruuni madalat karvkatet. Nende üheks iseloomulikuks tunnuseks on pinna peal asetsev valge V-kujuline joonis. Nad elavad valgusküllastes Lõuna- ja Kagu-Aasia metsades Kirde-Indiast ja Lõuna- Hiinast üle kogu piirkonna kuni Indo-Hiina, Sumatra ja Kalimantanini välja. Pärismaalased peavad seda karuliiki eriti ohtlikuks, kuna päikesekarudel on võimsad küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt. Päeviti magavad nad kõiksugu peiduurkais. Kui inimesed neid seejuures juhtuvad segama, ründavad nad välkkiirelt. Ulatuslike metsaraiete tõttu on päikesekarude arvukus viimastel aastakümnetel järsult langenud. Prillkaru Ainsaks karuliigiks Lõuna-Ameerikas on prillkaru. Nad kasvavad 1,2-1,8 meetri pikkuseks ja asustavad Lõuna-Ameerika lääneosa mäestikualasid kuni 3600 meetrit üle merepinna. See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel
Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad ka unenäod Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre. 1.3 Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired. 1.4 Unevajadus: 1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni; 2) noorukid keskmiselt 9 tundi; 3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vananedes unevajadus väheneb). 5 1.5 Unepuudus võib avalduda järgnevas: ● nõrgestab immunsüsteemi; ● alaneb stressi talumisvõime;
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis
kurgust alla kallata, seega on see igaühe oma valik, kas saada sõbraks millegagi, mis kõige julmemalt kohtleb meie kesknärvisüsteemi, eeskätt aju. Teine võimalus on juba noorena, mil ollakse arenevad ning kõige vajalikum on saada rikkalikult toitaineid, jälgida ennast ja seda, mis on tegelikult olla trendikalt tervislik. Lapsed, kes on varajasest east peale juba harjunud jooma veini, õlut, viina ja teisi joke, kaebavad nad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mina näiteks valin selle, et mu uni oleks magusam, pea selge ning närvisüsteem korras. Nagu me kõik teame, siis see, mida peale kangema vee joomist niiöelda põetakse, on pohmell. Julgen väita, et enamus täiskasvanuid on seda kogenud, kui mitte ka noored. Pohmelle on ka erinevaid, ühte kogevad need, kes on kroonilised alkohoolikud ning teist inimesed, keda alkohol iga päev ei lõbusta. See viimane peahaigus on
siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. ... magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. ... teevad 1
Hobune ehk koduhobune on kuidas inimene kassidesse suhtub võimaldav sale keha. -ja see, kuidas nemad omakorda koduloom hobuslaste sugukonna vastu käituvad - , on tavaliselt suurepärane mõõdupuu inimese hobuse perekonnast. iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast nende luustik ja lihased lubavad rohtu kätte saada. neil lõdvestuda ka püsti seistes. Taimetoiduga on kohanenud ka Lõikehambad asetsevad tihedasti Nendega rapsib hobune maast rohtu, tema hammastik ja seedekanal. kõrvuti ja on suunatud ettepoole. haarab seda liikuvate mokkadega ja
ning järgin eelkõige oma südant ja siis alles reegeleid. Heausklikkus/postiivsus: Ma üritan inimestes näha eelkõige head ning mõista nende tegusid. Samamoodi isegi kõige hullemas olukorras ei satu ma paanikasse/ahastusse asja lootusetust, vaid arvan, et kõik on millekski hea. Loovuse juures on oluline uskuda õnnestumisse ka kõige lootusematus olukorras. Öine eluviis: Mulle on meeldinud juba lapsepõlvest saati öösel üleval olla, siis kui kõik magavad ning pimedus katab maad on hea mõtiskleda ning genereerida ideid. Öö on see aeg, kus mina mõtlen enda jaoks palju asju läbi, päev saginas oled ikka haaratud nö tausta mürast. Loomingulisuse on öö parimaid aegu, oled oma mõtetega üksi, vahest suvel jalutad ning õpid kuulama ja nägema asju teise nurga alt kui nad sulle päeval tunduvad. Otsekohesus: Minu otsekohesus ei seisne mitte selles, et ütlen kõigile näkku, mida negatiivset neist
KAS TEADSID, et karvatompe, mida lõvid välja oksendavad, kasutavad pärismaalased talismanidena. KAS TEADSID, et omavahel olles lõvid ,,sirtsutavad", kräunuvad ja näuvad üksteise peale. KAS TEADSID, et selleks, et okassea teravad okkad ei torgiks, püüab lõvi teda selili keerata. KAS TEADSID, et suurte kaslaste territoorium võib ulatuda mõnest ruutkilomeetrist rohkem kui 1000 km2-ni. KAS TEADSID, et kaslased magavad rohkem kui enamik teisi loomi. Lõvid magavad ööpäevas 20 tundi. KAS TEADSID, et kaslased pole võimelised seedima suhkrut ning seepärast väldivad nad magusasöömist. KAS TEADSID, et kuigi lõvisid kutsutakse dzunglikuningaiks, nad seal tegelikult ei ela. KAS TEADSID, et mõned arktikarahvad usuvad, et kaslastes on varjul surnute hinged. KAS TEADSID, et kaslase pupillid lähevad hästi lahti, kui loom on hirmul ning ahenevad, kui loom on vigane.
võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Kiire ehk paradoksaalne uni: unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel. REM-une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni), REM-une ajal suureneb valgusüntees ajus. Unevajadus Imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% on REM-uni; noorukid keskmiselt 9 tundi, enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni), raseduse esimesel trisemestril magavad naised mõned tunnid tavalisest kauem, vanemaealised (üle 65 a) magavad 6 tundi ja vähem, sest vanenedes unevajadus väheneb. Une tähtsus ja unepuudus Unel on väga suur tähtsus nii füüsilises kui ka vaimses elus. Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni);
Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Kas tead, et... · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised
oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised magavad,et asuda tööle,tagades meie turvalisuse,pühkides ning puhastades kõnniteid lumest,eemaldades jääkihi teedelt,eemaldades paksu lumekihi katustelt-seda kõike,et meil oleks mugav ja turvaline kooli minna,ohutu trennis käia.Kogu see töö ja vaev ning me vaevu märkame neid.Me isegi ei vaevu neile tere ütlemast,rääkimata hea sõna soovimisest.Siit tulevnevalt võiks oma eelarvamused unustada ning teadmiseks võtta,et morni ilme ja ära väsinud jope taga võib
biootilised ( elus; nt inimene, karu, lehetäi jne) ja abiootilised (eluta; nt tuul, vihm, mulla koostis). Antropogeenne tegur on inimtegur. 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, kuna põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin)
Udu oli ja saarel polnud midagi näha peale ühe tamme all oleva tulukese, mille all oligi laulev neiu. Nüüd hakkas kalevipoeg talle vastu laulma. Kalevipoeg kutsus neiukest enda juurde ja andis mõista et nende vahel pole merd ega mingit taksitust koos olla. Ta ütles: "Siinap soojem armukaissu". Neiu tuligi kalevipojale lähemale. Nad hakkasid omavahel rääkima ning neiuke läks kalevipojale isegi kaissu. Kuid järsku hakkas neiuke kalevipoja kaisus appi hüüdma. Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud? Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud. Nüüd küsis saare taat kalevipojalt kus ta pärit on ja kes on ta vanemad. Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga
siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. … magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. … teevad 1
Kokkuvõte Referaadi tegemisel sain ma rohkem infot nende loomade kohta näiteks, põder: Ta on Eesti suurim metsloom, et emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks, põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga.Valgejänese kohta: Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus, väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias, ta sööb oma toitu kaks korda. Karu kohta: Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval, päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata, karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Rebase kohta : Elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest, ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks.Väga hvitav oli referaati teha.
eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi. Alkohol kahjustab magu ja soolestikku. Närvirakud hävivad. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. Teiseks väga suureks probleemiks on alkoholijoobes autojuhtimine. Purjus inimene istub autorooli teadvustamata endale, mis kõik võib juhtuda. Paremal juhul peatab politsei auto enne kui midagi juhtuda saab ning inimene saab rahatrahvi. Halvemal juhul teeb ta avarii ning
"Mis on see mis ärkvel hoiab hinge?" (D. Kareva) Tänavatel on saabunud vaikus.Hinged magavad."Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus,need kolm, aga suurim neist on armastus."(Pauluse esimene kiri korintlastele). Usk annab elujõudu.Olles selleta kõnnime hämaral teel nii, et pole aimugi kusagil sealsamas asuvast küünlaleegist.Kahjuks on aga usk millessegi pimestatud- Jumala asemel valitseb raha ning pühakojaks on saanud kaubanduskeskus. See ei ole edasiviiv jõud, kuna riided, saapad, ehted ja muu selline on ajalik. Usk Jumalasse aga igavene ja päästev
KODULOOMA D KANA PAIGALINNUD ÖÖBIK KALKUN KOER KULDNOKK TUVI KASS LUIK VARES HOBUNE EI MAGA MAGAVAD PÄÄSUKE TALVEUND TALVEUND VARBLANE LEHM PART KAJAKAS SIGA KARU HUNT ÖÖKULL LAMMAS SIIL REBANE MÄGER JÄNES
Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi kokku ja vonklevad kehaga. Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates. Hülglasi on 19 liiki, nende seas hall-, randal-, leopard- ja lonthülged. Kehapikkus 1,25-6,5 meetrit ja mass 90-3500 kg. Toituvad kaladest ja veeselgrootutest. Magavad veepinnal hõljudes või kuival. Hülge luustik Hüljeste luustikust nähtuvad paljud kohastumused veeeluks. Nende selgroog on väga painduv, võimaldades loomadel vee all kiireid pöördeid sooritada. Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad. Viimased toestavad laiu loibasid. Hülglased kasutavad ujumiseks oma tagaloibi ning tüürivad esimestega. Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad aga tüüriks. Sigimine
TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi,
Sellepärast on kõik unega seotud probleemid väga kahjulikud. Tänapäeva kiire elutempo ja stressiga ei maga õpilased ega ka täiskasvanud oma soovitatud uneaega täis, mis võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Selles uurimistöös uurin Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilaste magamisharjumusi, et välja selgitada, kas meie kooli õpilased kannatavad ka unehäirete all ja mis neid põhjustab. Olen koostanud küsitluse, kus küsisin õpilastelt, kui kaua nad magavad ja mis põhjusel ei saa nad soovitatud uneaega, mis on 8 kuni 10 tundi, täis. Samuti küsin neilt, kas nende enese hinnangul esineb neil unehäireid, aga ei uuri, millised unehäired neil täpselt esinevad. 3 1 UNI ,,Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab
3% õpilastest vähe entusiasmi ja tunnevad ennast emotsionaalselt ning füüsiliselt kurnatuna. 100% tahavad põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat. 6% tarvitab uimasteid peaaegu kogu aeg ning õpetajatega suhtlemine nõuab pingutust vahetevahel. 73.3% sööb tavapärasest vägem või rohkem ning joovad kohvi ja teed rohkem. 100% tüdineb kiiresti. 86.6% õpilastest unustavad pidevalt midagi, mõtted on hajevil, keskendumisega on probleeme koolis ja mujal ning nad magavad vähem kui 7/8 tundi, on tekkinud õppevõlgnevust. 20% suitsetavad vähem kui tavaliselt. 40% jätavad tundidesse minemata ilma olulise põhjuseta. 80% on otsustusvõime tavapärasest madalam. 53.3% õpilastest õpivad öösel või hilja õhtul ning ennem ja peale töid on enesetunne kehv 60% õpilastel. Kõige kehvem seis on VIII klassil, kus õpilased vastasid nii mõnelegi küsimusele sarnaselt. Need
LÕVI Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism. See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel...
pealegi oli Krõõda viimase soov see, et Marist saaks Vargamäe perenaine. Ent Mari on abielus ja tal on juba mees. Juss läheb armukadedaks, kui Mari viibib kaua peremehe kodus ettekäändel, et on vaja kadunud perenaise lapsi hoida Andres Noorem oli ju nii pisike. Peremees ise aga ei otsi kedagi teist peale Mari ja kutsub teda enda juurde. Juss poob end üles peale ebaõnnestunud katses peremeest tappa. Mari ja Andres magavad, Mari jääb rasedaks, peale Jussi surma on vähe aega möödas. Kirikuisa on pahur nende peale, ent andestab. Samas on Maril psühholoogiline allakäik: teda kummitab Krõõda mälestus ja ta tunneb süüd Jussi surmas. Sünnib Indrek. Ta on nõrgem ja hellam kui Andres Noorem, tal tekib eriline suhestumus emaga, Andrestel tekib seesama sõprusvendlus omavahel. Maril on veel pärast tütreid, ent nende roll pole nii oluline.
Teda on vaja lohutada. Autor ütleb, et kõik täiskasvanud on olnud lapsed. Täiskasvanutele on alati seletusi tarvis, sest nad ei mõista laste asju. Väike Prints elas väiksel planeedil, kus kasvasid ahveleivapuud. Planeedil kasvas ka hea rohi ja umbrohi. Planeet oli nii väike, et ühel päeval võib näha 43 korda kui päike loojub. Planeedil kasvas roos, kelle eest Väike Prints hoolitses. Planeedil oli ka kolm vulkaani. Seemned on nähtamatud. Nad magavad seni mullapõues, kuni mõnel neist tuleb tuju ülesärgata. Siis ta sirutab ennast ja ajab esialgu veel kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on tegemist reidse või roosi iduga, siis võib lasta tal kasvada nii nagu ta ise tahab. Kui tegemist on umbrohuga, siis tuleb taim otsekohe välja kitkuda. Väikese Printsi elu saladus: ta armastab lille, mis kasvas ta planeedil, tema jaoks oli see lill elu. Väike Prints kartis, et lammas sööb
Kodutus Kodutus mis see on ? Üheks märgatavaks muutuseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tänavapildis on viimase 20 aasta jooksul olnud kerjuste ja kodutute arvu kiire kasv Eestis tekkinud olukord, kus kodutud rändavad vaesematest piirkondadest, kus neile öömaja ja toetust pakkuda ei suudeta, see ongi toonud kaasa kodutute arvu kiire kasvu just meie pealinnas. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljahei...
kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED Karpaatides ja riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad, milles kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlas on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Veelgi omapärasemad on rohtlates levivad "kompasstaimed", mis avamaastiku kuivades tingimustes oma lehed
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni – uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Ööpäevane unevajadus vastavalt vanusele: Vanus ja olukord Keskmine unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 1–12kuune 14–18 tundi 1–3aastane 12–15 tundi 3–5aastane 11–13 tundi 5–12aastane 9–11 tundi Nooruk 9–10 tundi Täiskasvanu, k.a 7–8 (+) tundi vanemad inimesed
http://lhuin.deviantart.com/art/Have-you-ever- Uni ja tervis seen-the-starry-sky-366487462 Liis Leilop TÜ 2014 Tervisekasvatuse alused Uni... I. Mis on uni? II. Une ja tervise seos (uurimused) III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. un...
Ka üksikute keharakkude hapnikuvaegus võib olla vähi põhjustaja. Kui suitsetamist jätkatakse, siis organismide rakkudes tekkiv hapnikupuudus võib muutuda krooniliseks. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all üksnes akende avamisest ei piisa.
Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
