VÄIKE PRINTS Boamaod neelavad oma saagi tervelt alla, ilma et nad seda näriksid. Siis ei jõua nad end enam liigutada ja magavad kuus kuud, niikaua kui nad oma toitu seedivad. Nüüd teeb ta juba ühe pöörde minutis ja mul pole enam sekunditki puhkust. Igas minutis süütan ja kustutan ma laterna! Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on
.Talveune ajal langeb looma südamelöökide arv ja hingamissagedus nii madalale, et lõpuks on loom vaevalt elus. Ta võib küll aeg-ajalt külge keerata ja ennast sirutada, kuid päriselt ta enne üles ei ärka, kui õhusoojus kevadel tõusma hakkab. Selleks ajaks on loom kasutanud ära peaaegu kõik oma toiduvarud ja jäänud väga kõhnaks. Nüüd tuleb tal kohe alustada toiduotsinguid kui ta midagi hamba alla ei leia, siis ta hukkub. Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.Enamik talveund magavaid loomi ei talu, kui talvituskoha temperatuur langeb miinustesse. Sel juhul nad lihtsalt külmuvad surnuks. Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Mõne nahkhiireliigi kehatemperatuur langeb talveunes kõigest 0,1 soojakraadini. Igatahes tuleb
Punane panda elab mägistes metsades, ta on suhteliselt väike, tal on kohev saba ja taaruv kõnnak. Ta on looduskaitse all, teda arvatakse olema alla 10 000 isendi. Ta võib süüa mune, linde, väikeseid imetajaid, putukaid, kuid peamiselt bambust. Ta on üksildane ja öine loom. Ta on lähedases suguluses hiidpandaga. Nende peamiseks ohuks on elupaikade hävitamine, salaküttimine. Pandad on suurepärased ronijad, nad ronivad pidevalt puude otsas. Enamuse ajast nad söövad ja magavad, sest nad saavad toidust vähe energiat. Tavaliselt magavad nad puuokstel või puuõõnsustes. Vaenlasteks on inimesed, kärplased ja lumeleopardid. Ohu haistmisel nad põgenevad puude või kivide otsa, aga kui lõksu jäävad, tõusevad tagakäppadele, et paista suuremad ning kaitsevad end küünistega. Kaitsestaatus Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: KeelikloomadChordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Ailuridae
või purki panna ta on meile tajumatu. Ent ometigi tunneme kõik tema tegevust. Kevadel lõigatud juuksed kasvavad talve saabudes pikemaks. Lilled, mis märtsis maapinnast tärkavad, on mais õitsevad iludused. Milleks kella jälgida? See iidne leiutis võeti kasutuseleainult ühe eesmärgiga: elada teiste liigikaaslastega samal ajal. Aeg ühendab neid, kes seda järgivad. Ööloomad on oma nimetuse saanud sellest, et nad kõik tegutsevad aktiivselt just öösel, millal päevaloomad magavad. Vastupidiselt toimub elutegevus päevasel ajal, mil öised elukad tukuvad. Ka inimesed on kelladest sõltuvuses. Selle pisikese esemekese järgi keerleb kogu maailm! Kool algab kell kaheksa hilineda pole lubatud, sest õpetajatel on eeldus, et kõikidel on kellad kodus. Neid, kes eelistavad loodusrütmi järgida ja sisse magada, saadab suur pahandus. Ometigi on just nendel õigus, sest nemad pole vajunud aja sõltuvusse. Nad korraldavad ise oma elu, hoolimata kellade võimust
rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem. Unel on mitu ülesannet: taastada ammendunud jõuvarusid ja suutlikkust tõrjuda ärritust, töödelda kogutud teavet ja eraldada oluline ebaolulisest, talletada info lühimälust pikaajamälusse ja kujundada nii oma elu lugu. Une ajal taastab organism kulutatud energiavarud ning muutub niiviisi jälle töövõimeliseks. Unevajadus: 1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni (kiirete silmaliigutustega uni. Unenägude nägemise staadium.) 2) noorukid keskmiselt 9 tundi; 3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni) naised raseduse esimesel trimestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). Unepuudus võib avalduda järgnevas: - nõrgestab immunsüsteemi - alaneb stressi talumisvõime
ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unetuteks võib pidada kõiki inimesi, kes ei ole oma unega rahul, sõltumata sellest, mitu tundi nad ööpäevas magavad. Une pikkus ei väljenda selle kvaliteeti. Seega võib tõsise uneaegse hingamishäirega norskaja magada päeval mitmeid unetunde lisaks, aga see uni ei ole täisväärtuslik. Unetus on laialt levinud probleem, selle esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuna pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Unetust diagnoositakse vaid
Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Pruun karu pildid Grisli Grislil ei ole looduslikke vaenlasi. Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund. Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama . Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa. Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu. Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud
POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM KUI TAVALISELT JA KA AINEVAHETUS AEGLUSTUB. TOITUMINE KARUD SÖÖVAD PEAMISELT MITMESUGUSEID TAIMI JA NENDE SEEMNEID NING MARJU. ÄRA EI ÜTLE NAD KA
Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaitse alla ja mis kategoorias? 9
Augustis toob ta ilmale 8-12 järglast. Alguses on pojad 16-18 cm. Isased rästikud saavad suguküpsesk nelja aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikkused. Emased rästikud saavad suguküpseks viie aastaselt, kui nad on juba 50 cm pikkused. Rästikute eluiga kestab 14-15 aastat. Kui pojan on veel väikesed, siis on nad enamasti roosakat, lillakat värvi. 7 TALVEUNI Septembrist aprillini välja magavad rästiklased talveund. Nad magavad 0,4-2 meetri sügavusel maapinnast. Rästiklased on harjunud talvitamiseks kasutama näriliste urge või heinahunnikute alust pinnast, kus temperatuur ei lane alla 2-4ºC. Rästikud on harjunud kasutama ühetsid ja samu pesapaiku talvitamiseks. Mõnikord vahetavad nad talvitumispaika. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes ja samas urus talveund. Harva on rästikute urus ka vaskuss. 8 OHUSTATUS JA KAITSE
Saaki rünnates haarab emalõvi saagi kaelast kinni, et teda lämmatada. Kui saak on murtud, lähevad toidu kallale kõigepealt isased. 2 Vahepeal võib juhtuda, et isasloomad söövad kogu saagi ära ja jagavad seda poegadega. Lõvid on võimelised sööma päevas veerandi oma kehakaalust. Lõvid tegutsevad rohkem õhtuti ja öösiti, siis kui päike on loojunud. Päeval magavad nad varjulistes kohtades. Emasloomad saavad isegi madalate puude okste peal magada. Isasloomad on puude okste peal magamiseks liiga rasked. Lõvid magavad ööpäevas umbes 20 tundi. Paaritumis soovist annab märku emane. Ta nühib oma pead vastu isa keha.
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast, kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem? Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kooliõpilaste uneharjumusi ja selgitada välja, mis kell neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad, mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta. 3 1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju,
KARU Katrina Raiend Gustav Adolfi Gümnaasium 8c 2008 Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavaliselt kõrge heina sees, kui neid ei segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris.
inimesed vajavad. Kassid näevad umbes 37 meetri kaugusele, nende periferaalne nägemine on 285°. Sündides kassipojad ei näe ega kuule. Silmad lähevad neil lahti 5-päevaselt, kuulmine ja nägemine arenevad umbes 2 nädalat. Kõndima hakkavad 20 päevaselt. Kass suudab teha üle 100 erineva häälitsuse, koerad vaevalt üle kümne. Kassi kõrv liigub 180° ulatuses. Kõrvas on 30 lihast, nad kasutavad 12 või rohkem lihast kõrva liigutamiseks. Kassid on kõige rohkem magavad imetajad. Nad magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Järelikult 7-aastane kass on ärkvel olnud kõigest 2 aastat! Kassidel kulutavad ärkveloleku ajast 30% enda puhastamiseks. Kõige raskema kassi rekord kuulub Austraalia kass Himmy'le, kes kaalus 21,3 kg aastal 1986, tema vööümbermõõt oli 83,8 cm! Väikseima kassi rekord on USA Illinois' osariigi Himaalaja-Pärsia kassi Tinker Toy käes, kes kaalus alla 500 grammi ja oli 18,4 cm pikk ning 7 cm kõrge!
Must karvkate LEVIK KeskAafrika lääneosa vihmametsad Mägimetsad Eelistavad elada puudeotsad ELUPAIK Pesa puudeotsas Ehitatakse tihedalt uusi pesi Koristavad tihti Igal oma isiklik pesa Pojad elavad ema juures kuni kümme aastat HARJUMUSED Liiguvad neljakäpuli Puudel liiguvad rippudes Tegutsevad rühmadena Elavad karjadena Sallivad HARJUMUSED Suhtlevad häälitsuste ja zestide abil. Nutavad valjuhäälselt On omad tervitus ja leppimis märguanded Magavad pesades kindlates asendites TOITUMINE Omnivoor Puuviljad Lehed Putukad Joob vett INTELLIGENTSUS Tunneb ära ennast peeglist Näitavad üles vanemliku hoolt Oskavad viipekeelt Väljendavad meeleolusid. Kasutavad lihtsaid tööriistu KASUTATUD KIRJANDUS www.miksike.ee/docs/.../loomade_kaitumine_ppt_ martinkulvik.ppt http://www.kidsplanet.org/factsheets/chimpanzee. html http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_ %28perekond%29 http://www.annaabi.com/materjal26511
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss.
Bioloogilised ohutegurid: *viirused levivad kiiresti, kuna inimesi on väga palju *levivad bakterid *haigused levivad kiiresti Keemilised ohutegurid: *kuna seadmeid ilmselt ei puhastata, siis on nende peal palju tolmu *mürgised lõhnad *ei olnud näha, et keegi seal koristaks, seega mustus on igalpool Füsioloogilised ohutegurid: *kõrge kuumus, mis ajab higistama *pidev sundasend *töötajad ei saa puhata *töötajad teevad ületunde *töötajad magavad ebamugavas asendis seal samas, kus töötavad *liiga pikad tööpäevad *pikka aega seismine või istumine *sama tegevuse pidevalt kordamine Psühholoogilised ohutegurid: *töötajatel on liiga suur surve *peavad tegema vähese ajaga palju ja korralikult *saavad raske töö eest liiga vähe raha *väsitavad end palju ja ei saa piisavalt magada Mariin Õun LM13
Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Väljaspool paaritumisperioodi on nad eraklikud loomad, kuid sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris-novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Jääkarupojad mängivad panju, see teeb nad tugevaks ja osavaks. Toitumine Hülged on jääkarude põhitoiduks. Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde.
mitte terve meie keha, vaid ainult osa sellest. Teine pool on ärkvel ja hoiab sidet välismaailmaga. Kuid ärgates ei mäleta me sellest midagi. See mida me oma une ajast mäletame, on meie unenäod. Hakkan oma uurimustööd käsitlema kuues peatükis, milles räägin täpsemalt une astetest ning ühes peatükis korraldan katse Tartu Raatuse Gümnaasiumi 10.klassi õpilastega. Selles katses uurin ma mitu tundi õpilased keskmiselt iga päev magavad ja kuidas neile magada meeldib ning millised on tegurid, mis neid une ajal häirivad. Sellega kooskõlas koostan ma graafiku ning selgitan välja, kui palju 10. klassi õpilased keskmiselt magavad. Kasutatud kirjandus: 1. Matt, A. Uni ja unenäod. Külastatud 22.09.10, aadressil: http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 2. Uni. Külastatud 22.09.10, aadressil : http://et.wikipedia.org/wiki/Uni
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. SIILIDE VARJUMISPAIGAD Suvel magavad siilid tavaliselt juhuslikes varjulistes paikades. Vaid emasiil otsib poegimisajaks kindla varjupaiga. Suvel kuuri või garaazi koristades, kompostihunnikut kaevates või lehe ja haohunnikute asukohta muutes tasuks olla ettevaatlik, et mitte häirida poegadega siilipesasid. Siilipojad magavad rühmiti ühes pesas, kuigi emasiil võib vahel mujal puhata. Mitte kunagi ei tohiks
Loodus ja Loomad Räägib loomahuviline Robin : Tere! Mina olen Robin. Täna räägime loomadest.Mõned loomad on väga ohtlikud ja mõned väga sõbralikud. Tänane loom on ohtlik. Räägime erinavatest madudest. Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad
v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru
„Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab
Võib eristada nelja teadus seisundit: ärkvelolek, uni, hüpnoos, meditatsioon (narko laks, enese hüpnoos). Inimene magab sest 1) kaitseb sel ajal kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks ohtlik. 2) seesmiste jõuvarude taastamiseks. 3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine aeglustuvad; uinumis aste südame töö ja hingamine aeglustuvad, esinevad veidi suurema sagedusega lained kui esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, ...
elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Nii moodustuvadki tigude kodadele aastarõngad, kus talveperioodi märgivad silmapaistvad rõngad.
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi · Naised raseduse ajal magavad mõned tunnid kauem kui tavaliselt · Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb. 4 UNEHÄIRED Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks
N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad: now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present he is working in the garden. (Praegu ta töötav aias.) ING-vorm moodustatakse tegusõna simesest põhivormist (s.t. infinitiivist) lõpu -ing lisamisega : work + ing = working, help + ing = helping Sealjuures: · infinitiivi lõpus olev -e write writing jäetakse üldreeglina ära smile smiling shine shining
Yorkshire 1. Tugev kehaehitus, varavalmiv ja head lihaomadused 2. Eestis on kõige arvukam 3. Värvus on valge, pea on kerge, koon keskmise pikkusega 4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 80...
metsades, milles on ka tuule poolt maha langetatud puid ning milles leidub ka rabalaike. Karud on videvikus ja pimedas aktiivsemad kui päevavalgel. Päeval nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekut märgates eelistavad nad eemale minna. Nad on üksikeluviisiga. Talvel magavad nad talveund, mis kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Kõige lühem on talveuni vanadel isastel ja kõige pikem poegadega emasloomadel. Talikoopad asuvad enamasti tihedas kuusenoorendikus, tuulemurrus või sobivates kõnnualustes. Emakarud valmistavad talikoopa põhjalikumalt ette. 7 Kokkuvõte Pruunkaru on Eesti suurim kiskja
Päkapikud Elasid kord kaks päkapikku, Päka ja Pika. Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid e...
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad
vastupidavad ja nunnud. Mulle meeldivad kõik kasslased, üle kõige meeldivad mulle aga ibrised, kuna nad on kõige nunnumad aga ikka sama vastupidavad kui teised kaslased. Kass on kõige tuntum inimese kodustatud kaslane, muidugi on erinevatel inimestel ka eksootilisi kaslasi näiteks tiigreid, gepardeid või hoopis leopardeid. Kassi on ka väga lihtne pidada ja selle pärast on paljudel inimestel kassid, kuna nad on väikesed, söövad vähe ja magavad väga palju, ning sellepärast on neid korterites ja ka eramajades kerge pidada. Kui vaadata kassi siis ei leia temas midagi väga erilist, ta on umbes sama nagu koer. Aga kassid on palju palju rohkemad kui koerad, paljud sellega ei nõustuks, sest koera on inimene varem kodustanud, kuid paljud kassid on oma suuruse kohta naeruväärselt tugevad, näiteks oletame et kassi pikkus on 1 meeter ja ta on 15-ne meetrise puu otsas ja ta kukub sealt alla, sa ei näe, et ta murraks omal jalad ja
,,Talvine metsasõit" Lydia Koidula Raske on kirjeldada midagi sellist, mis võtab ju lausa hingetuks. Eesti keel on ikka pagana ilus keel! Oma esimestes lausetes tunneb Koidula rahulolu kallist kevadest, sula suvest ja sügist kuldpunases ehtes. Talv on aga tormine lumi tuiskab saaniste vahelt üles ja metsatee tolmab valgeid helbeid täis. Hiis on õrn, kuid olenemata külmale talvele, peab see puu vastu, sest Koidula usub temasse. Kas kõik lilled on surnud talveti? Mitte ju kõik nad magavad vaid sellest pikast elust. Vastu peavad kadakad, kes ei nõrku külma käes, sest nende südametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske koorma all, et ta oma oksi ei murraks! Ka kõrb peab kiirustama, sest elu ei seisa paigal. Las aga suvine elu äratab jälle laanelillede ja puulehiste kirjud silmad unest küll siis ka jänes enesegi kuue uuesti kirjuk...
Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist
Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder - jõuluvana parim sõber. ********’*** Karud, siilid, jaaniussid, akna peale panid sussid, aga ise muudkui nad, terve talve magavad. Siis kui möödas lumeiilid, unest ärkavad kõik siilid, kevad - sussid seeni täis, päkapikk ka nendel käis. ******** Päkapikk on tore mees, valge habe rinna ees, peas on müts tal punane, nägu ikka naerune. ********* Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud, nägin ainult kingipakke. Nüüd ma hüppan rõõmust lakke, tänama peab jõulutaati, tema ju need kingid saatis! ********** Ega vaiksel talveööl päkapikk ei maga tema käib siis luuretööl meie akna taga.
HILISSÜGIS Koostas G.Jalivets HILISSÜGI INIMESTE PÕLLU- S- HILIS- L ON ROHKEM TÖÖD ON SÜGISEL TUBASEID TEGEVU- TEHTU Si D PUUD PÄEVAD RÄNDLIN ON MUUTUVAD - NUD RAAGUS KÜLMEMAKS ON JA LÕUNA- LÜHEMAKS MAALE LENNAN UD VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER- TALVE- VEERIVAD. VARUSID ...
"Eheh! On see sul juba ammu?" "Midas? Aeg on surra, teie ausus... Ei ole minust enam elulooma..." "Ei maksa thja juttu ajada... Arstime terveks!" "Kuidas soovite, teie ausus, tname vga, aga ometi saame aru... Kui surm on juba tulnud, mis siis seal enam." Arst askelab umbes veerand tundi Jefimi kallal, tuseb siis les ja tleb: "Ma ei saa midagi teha... Sa pead haiglasse minema, seal tehakse sulle operatsioon. Aga mine kohe... Mine tingimata! On kll hiljavitu, haiglas kik juba magavad, aga sellest pole midagi, ma annan sulle thekese kaasa. Kas kuuled?" "Isake, aga millega ta siis lheb?" tleb Pelageja. "Meil pole ju hobust." "Pole viga, ma palun hrraseid, nad annavad hobuse." Arst lheb minema, knal kustub ja jlle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole tunni prast sidab keegi tare ette. Hrrased on haiglasseminekuks vanrki andnud. Jefim seab end valmis ja lhebki... Ja siis saabub ilus, selge hommik. Pelagejat pole kodus: ta on linud haiglasse kuulama, kuidas on lood Jefimiga
teadmata. Karude elupaik on peamiselt seotud igihaljaste troopiliste metsadega. (viide 2) Ökoloogia ja käitumine Kuna päikesekarudel on aastaringselt troopilistes piirkondades toit kättesaadav, ei maga nad talveund. Välja arvatud naised oma järglastega, nemad on tavaliselt eraklikud. Isased päikesekarud on peamiselt päevase eluviisiga, kuid mõned on lühematel perioodidel aktiivsed ka öösel. Magamisasemeteks on neil peamiselt langenud õõnsad puunotid, kuid nad magavad ka puuõõnsustes seistes, langenud palkide all olevas õõnsuses või maapinnast kõrgemal asuvate puujuurte all. (viide 2) Vangistuses olles näitavad nad rohkem välja oma sotsiaalset poolt ning magavad enamasti päevasel ajal. (viide 2) Toitumine Mesilased, mesitarud ja mesi on päikesekarudele olulised asjad. Nad on kõigesööjad, kes toituvad peamiselt termiitidest, sipelgatest, mardikate ja mesilaste vastsetest ning paljudest erinevatest puuviljadest
lõppeb see magama minemisega, ei midagi vägivaldset ega häirivat kui kedagi just lõbusad ja naervad inimesed ei sega. Kuid kui nõmetakse ninast sisse amfetamiini on jutt hoopis teine, inimesed muutuvad väga energiliseks, räägivad väga palju seosetut juttu, tammuvad ringi, otsivad endale tegevust näiteks hakkavad pidudel koristama. Need kes on amfetamiini manustanud ei saa und ja on selle aine tõttu öö läbi üleval ja kui lõpuks magama saavad, magavad tihtipeale 12-24 tundi järjest. Paar korda olen ka juures olnud kui on näiteks, peegli pealt kokaiini triipe tehtud- valmistatakse kokaiini pulbrist triip (magnetkaardi abil) ja tõmmatakse ninna (tavaliselt läbi suurema rahatähe või kõrre). Peale kokaiini manustamist muutuvad inimesed agresiivseks, kuna see mõnuaine tõstab inimeste enesehinnangut ja nad tunnevad, et neile pole seltskonnas vastast. Pahatihti tekib selle mõjuaine all inimestega kõige rohkem halba.
Liigid Varvaslaisikud (Choloepus didactylus) Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger) Fakte On üks aeglasemaid loomi maailmas, jookseb 250 meetrit tunnis, suurim kiirus 1,5 meetrit minutis Sugukond: Laisiklased Keha pikkus 50-60 cm (lisaks saba 6-7 cm) Kaal 2,3-5,5 kg Pead saavad pöörata 270° Magavad 15 tundi ööpäevas Eluiga: umbes 20-30 aastat Laiskloom on üks tegelane filmis "Jääaeg" Kuulsaim nimi Sid Kasutatud kirjandus http://images.google.com Loomade elu "Imetajad" Eesti Entsüklopeedia 5. köide
Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et
Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju
ühistranspordiga ja selle eest maksavad ka. Sellel teemal olen arutanud enamasti vanemate inimestega, aga ka sõpradega. Võib öelda nii, et kes on maksnud selle eest siiamaani, maksavad ka edasi, sest hinnad on suhteliselt odavad ja pileteid saab igalt poolt osta: internetist, kioskitest ja bussidest. Rääkisin isaga, et mis siis saama hakkab, kui praegusel ajal, kus ühistransport maksab kohtab üksikutes bussides kodutuid, kes lihtsalt magavad kuskil tagaistmetel ja oma halva haisuga häirivad kaasreisijaid, siis tulevikus, kus saab talvel sõita soojas bussis ilma, et selle eest maksma peaks, siis läheb olukord väga halvaks. Olukord läheb selleks halvaks, et kui need eluheidikud seal mitmekesi istuvad, siis bussijuht vaevalt hakkab neid ükshaaval välja viskama ja liiklust kinni pidama. Teiseks küsisin ka ajalooõpetaja käest, mis tema sellest arvab, siis ta ütles, et see
Suur Sõbralik Hiiglane Sophie on 8 aastane tüdruk, kes elab orbudekodus. Ühel ööl nägi ta aknast välja vaadates üht kummalist suurt olendit. See oli hiiglane , kelle nimi on Suur Sõbralik Hiiglane. Hiiglane pistis käe aknast sisse ja võttis tüdruku endaga kaasa Hiiglaste maale ,sest Sophie nägi teda , aga ükski inimolend ei tohi hiiglasi näha . Hiiglane arvas,et kui inimesed teada saavad hiiglaste olemasolust , siis hakatakse nende üle jahti pidama ja ta pannakse puuri . Sophie ja SSH said sõpradeks. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophie arvates väga naljakalt , see aga kurvastas hiiglast ,et Sophie teda pidevalt parandas .Ta ei ole mitte kunagi koolis käinud. Ta õppis lugema ühest raamatust , mis ta laenas ühe poisi kodust ,kui see magas. Hiiglase jaoks oli see raamat nii väike nagu postmark. Suur Sõbralik Hiiglane käib iga öö ilusaid unenägusid kokku kogumas.Ta paneb need purkidesse ja siis viib neid magavatele lastele , et nad näek...
Essee Miks on meie ümber nii palju kurjust Maailmas on väga palju inimesi, kes on erinevast rahvusest, värvusest ja kommetest rääkimatagi. On olemas riike ja kohti, kus paljudel inimestel pole elukohta ja magavad lageda taeva all. Suurem osa inimestest on ka vaesed. On olemas peresid, kus käib ainult üks pereliige tööl või teist üldse pole või on alkoholi probleemid, mis tekitab tülgastust ja põlastust. Tihti peale kannatavad lapsed või nende emad koduvägivalla all. Või näevad kuidas nende vanemad tarbivad alkoholi, suitsetavad ja tülitsevad. Vanemad on need kes peavad andma lapsele head eeskuju, kuna hiljemalt võib lastel
Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
järvede ja jõgede kallastel ning mõnikord ka niitudel ja männimetsades. Eestis on rästikuid peaaegu kõikjal. Rästikud elavad tavaliselt kogu oma elu ühes ja samas kohas, see tähendab, et nad on väga paiksed loomad. Nad elavad mahajäetud urgudes, igasugustes pragudes ja vanades kändudes. Päeval nad sealt tavaliselt ei lahku ja on väga loiud. Selliseid kohti, kus elab koos palju rästikuid, nimetatakse maokolleteks. Talveuni Septembrist või oktoobrist alates kuni aprillini välja magavad rästikud talveund. Nad talvituvad 0,4-2m sügavusel maa all. Rästikutele meeldib talvitumiseks kasutada näriliste urge ja kivi- või heinahunnikute alust pinnast, temperatuur ei lange alla 2...4 kraadi. Tavaliselt kasutavad rästikud kogu elu jooksul talvitumiseks vaid paari erinevat paika, kuna neile meeldib talvituda samas kohas. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes urus talveund. Vahel harva on rästikute talveunekaaslaseks ka vaskuss. Paaritumine ja poegimine
võtma. Lühikesed uinakud on üks uurimisvaldkondadest, mida uuritakse ning millele nii pooldajaid kui ka vastuseisjaid leidub. Selleski referaadis on kirjeldatud üht mitmetest, uinakut ja selle mõjusid uurivat katset. Üritan leida vastust, kas tõesti on lühiajalisel uinakul selliseid positiivseid mõjusid, et see üks meie päevaplaani lahutumatu osa peaks olema. Mis on uinak? Enam kui 85% imetajatest on polüfaasilised magajad, ehk nad magavad ööpäeva jooksul mitmeid kordi, ent nende uni kestab lühikest aega ( nt. kassid). Inimene on monofaasiline magaja. St. Ininese ööpäev on jagatud kaheks: magamisperiood ja ärkveloleku periood. Samas ei olda kindel, et see on inimese loomulik ööpäeva süsteem. Kahtlusi võivad tekitada asjaolud, et nt. väiksed lapsed ja vanurid võtavad ka päeval uinakuid ning imikud magavad ööpäeva jooksul just nimelt mitmeid kordi, kuid nende uinakud on lühikesed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
