jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva(184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai. Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202).
o Missugused sündmused/vahejuhtumid rikuvad armastajapaari õnne? · Dorkon, kes tahtis Chloet endale. Maskeeris ennast hundiks. Suri kui mereröövlid ta läbi peksid. · Natuke rikkus ka nende õnne talv, kui nad kokku ei saanud. · Daphnisel pole nii palju vara, et Chloet kosida, neid ähvardab oht, et Chloe pannakse paari kellegi teisega. · Chloe röövitakse metümnalaste poolt. · Lykainion tahtis Daphnist endale, viis ta metsa ja magas temaga. Õpetas Daphnisele armastust. o Mis takistab Daphnisel Chloe kosimist ja kuidas ta probleemi lahendab? · Teda takistab see, et tal pole piisavalt suurt varandust. Nümfid saadavad talle unenäo, kus ta näeb, et kaugemas mererannas, seal kus haiseb delfiinide korjuste järgi on kott kolme tuhande drahmiga. Ta läks jägmisel päeval sellele järele ja ta taig nõusoleku Chloega abielluda. o Mis on teoses realistlik ja mis muinasjutuline
Tubade seisundid: · Hõivatud (occupied) külaline on tuppa registreeritud · Tasuta (complimentary) tuba on hõivatud, aga külastajalt ei võeta toa kasutamise eest tasu · Viibija (stayover) külaline ei lahku täna · Muutmisel (on change) külaline on lahkunud, kuid tuba ei ole veel valmis müügiks · Mitte tülitada (do not disturb, privacy please), külaline ei soovi, et teda segatakse · Magas mujal ( sleep out) külaline on tuppa registreeritud, kuid voodis ei ole magatud · Müügis tuba (vacant, vacancy, redy) tuba on koristatud, kontrollitud ja valmis uut külastajat majutama · Korrast ära (out of order) suurpuhastuses, remondis, uuendamisel jne · Vabanev (due out) eeldatakse toa vabanemist kella 12.00ks · Välja registreeritud (check out) külalisel on arve maksmine korraldatud, võti/kaart tagastatud ja majutusettevõttest lahkunud
Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud. Helen vaatas toas ringi, et kusagil Schwartsi asju ei vedeleks ja ruttas uksele. Schwarts aga puges suurde kappi naise kleitide vahele. Hääle järgi tundis ta aga ära et külaliseks oli Georg. Vend päris, et miks Hele pole telefonile vastanud ja et kas temaga on ikka kõik korras. Naine ütles et tal pea valutas ja ta magas ning ei kuulnud telefoni. Kui Schwarts mõistis, et tegemist on Georgiga siis nägi ta kapi irvakil ukse vahelt paberinuga, ta väljus kapist, haaras selle ja puges siis tagasi. Georg sisenes magamistuppa ja seejärel toaleti ning lahkus. Seejärel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli oma kohvrid sinna jätnud ja oli sealsesse hotelli registreeritud. Helen laenas oma sõbrannalt auto ja viis mehe Münsterisse. Teel otsustas Helen, et põgeneb koos mehega
keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati · Ligi 40 aastat pärast tema surma, leidsid tema austajad peaaegu kõik tema teoste käsikirjad · Oli kaks aastat kooliõpetaja · Kuna ta hakkas varakult kirjutama laule ja instrumentaalmuusika palu, kus muusikalised mõtted sündisid tema peas suure kiirusega, et nende kirjutamine võttis kogu tema aja · Lühinägelik · Magas prillidega · Loobus õpetaja ametist, pühendus heliloomingule · Ei teenininud palju raha, päästis sõprade toetus, kuid ka nemad ei suutnud palju toetada. · Oli haige · Schubert oli traagilise üksinuduse elu ja surmaheitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik · Esimene helilooja, kes hakkas kirjutama soololaulude tsükleid, mille laule ühendas süzeeline arendus · 1823 ,,Ilus möldrineiu"
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine ...
teisel olla olnud näpud valusad. Õhtul ei tule Ulrichil und ning ta mõtleb, kuidas Marit endale saada. Küll ta mõtleb panna osa talu müügile ning raha mitte võtta ja küll mõtleb marile raha pakkude , kuid see ei näeks eetiline välja. Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna. Neljas peatükk Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama. Mari oli Kremerile tulnud mune tooma. Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui
minna. Nende teed kohtusid ühel õhtul restoranis , kus Magnus oli otsustanud enne Madridist lahkumist söömas käia. See kohtumine jättis ta sinna pikemaks ajaks, kui alguses planeeritud oli. Nende lühikeste nädalatega tekkisid neil üksteise vastu tormilised tunded, Magnus oli talle isegi ühel õhtul purjus peaga abielu- ettepaneku teinud. Järgmisel õhtul, pärast järjekordset vahekorda, kui Cara magas, võrdles Magnus naise olekut ja miljööd tol hetkel kuulsate kunstnike aktifotodega, kuid arvas, et kui praegu Carast pilt maalida, ületaks see mitmekordselt kauniduselt teised tööd. Samal toimus ta peas meeleheitlik lahing selle nimel, kas jääda Madridi Cara juurde või lahkuda ja minna edasi oma tavapärase eluga. Ta otsustas lahkuda ja kirjutas talle lühikese hüvastijätukirja. Nii lahkuski Magnus loojangul autoga Madridist
Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud. Helen vaatas toas ringi, et kusagil Schwartsi asju ei vedeleks ja ruttas uksele. Schwarts aga puges suurde kappi naise kleitide vahele. Hääle järgi tundis ta aga ära et külaliseks oli Georg. Vend päris, et miks Hele pole telefonile vastanud ja et kas temaga on ikka kõik korras. Naine ütles et tal pea valutas ja ta magas ning ei kuulnud telefoni. Kui Schwarts mõistis, et tegemist on Georgiga siis nägi ta kapi irvakil ukse vahelt paberinuga, ta väljus kapist, haaras selle ja puges siis tagasi. Georg sisenes magamistuppa ja seejärel toaleti ning lahkus. Seejärel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli oma kohvrid sinna jätnud ja oli sealsesse hotelli registreeritud. Helen laenas oma sõbrannalt auto ja viis mehe Münsterisse. Teel otsustas Helen, et põgeneb koos mehega
Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas zelatiin emulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele. Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem. 1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. Ta uuris kuiv- plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema
Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige. Selle peale tuli korrapidajaks määratud Tigapuu ja koristas puru ja killud kokku. Õpetajad läksid oma tuppa tagasi ja läksid magama. Õpilastele ei andnud ikka veel rahu ja nad hakkasid alguses mööda seina kõrgust hüppama, hiljem aga mööda õpetaja ust. Sellega läksid kõik kaasa, isegi Tigapuu, kes
Leemeti vanaisal olid mürgihambad. Ta oli viimane, kellel na dolid. Sõdade ajal kartsid kõik raudmehed Leemeti vanaisa hammaste pärast ja ta võistles. Kuid teda visati oimetuks kiviheitemasinaga, lõigati ta jalad ja visati vette. Onu Vootle eoli ainus, kes teadis väga hästi ussisõnu ja oli kuningausside hea sõber. Raudmehed olid nende vaenlased ja nemad tapsid Leemti vanaisa. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja-Konna näha. Meeme-vanamees. Vanasti oli ta suur ja tugev sõjhamees. Ta pidi võistlema selles lahingus, ku Leemeti vanaisa suri, kuid ta teadis,et see ei too õnne, et Põhja-Konna
Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Tuppa astudes istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid et kas Maanus oli Jaanuse juures või ei. Tambet ütles kuidas ta sai siin olla kui ta poleks näinud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihärra surmast kui kubjas ähvardas uue härraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja välja visata
-l oli matustel igav, sest surnut ta ei tundnud ja hiietarga jutt oli veniv, läks ringi jooksma, tagasi jõudes oli surnu juba leekides, Vootele rääkis, et Manivald oli olnud tark mees, kes oli näinud ka Põhja Konna – suurt madu, kellel on tiivad ja kes õgis vaenlaseid, metsarahvas sai vaenlaste vara endale ja olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le
pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama
postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid hiljem, püsilaagris, väejuhataja palee; kasutati ka mistahes kõrge isiku (ka imperaatori) peakorteri mõistes pretoriaanid imperaatori ihukaitsjad principia Rooma kastelli peakorter procoeton väike ruum Rooma elamu magamistoa (cubiculum) ees, kus magas teenija proscaenium lava esine näitlemise ala, mis asus scaenae ees Rooma teatris pulpitum e. poodium, kõrgendatud lava Rooma teatris pulvinar imperaatori looz hipodroomil quadriportal nelja avausega võidukaar või värav quaestorium varustaja hoone Rooma castrumis rostra laevaninakujuline kõnelava Forum Romanum'il rustika (lad.k. opus rusticum 'talupoeglik töö') algseltsiledaks tahutud servatriibuga
Äkitselt ilmus aga surnud Lembit sinna. Tahtis liha süüa, aga poisid läksid talle kallale ning lõpuks jooksis surnu minema. Järgmisel päeval oli külasse jõudnud Saksamaalt parunihärra tütar. Luise oli sellepärast masenduses, et ta oli temast kenam. Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks aidamees oma perele süüa jahtima hundina. Kubjas Hans oli aga nii armunud, et läks järgmisel õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas. Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama. Ta nägi kubjas Hansu Saksa neiu akna all korrutamas lauset: "Ma armastan teid". Õuna Endel läks järmigsel päeval kosja Räägu Liinale. Liinale ta aga ei meeldinud, kuna tema sõnavara oli väga kole.
vererõhuväärtused 156/80mmHg, pulss71x/min, kehatemperatuur 36,8C. Mannustatud määratud ravimid T.Betaloc Zok 100mg, T.ramipril 5mg, T.Norvax 10mg, T.Micardis 80mg. Räägitud patsiendile kehalise aktiivsuse vajlikusest, tromboosi tekke vältimiseks. Teostatud haava sidumine.Operatsioonihaav on puhas,kohati esineb turse ja punetus, serosse vedeliku ei ole. Kell17.00 mannustatud määratud ravimid. 18.00 - eemaldatud põiekateeter, mõõdetud vererõhk 135/83mmHg. 22.04.2011 Patsient magas öösel hästi, enesetunne hea, valu ei kaeba. Hommikul viidud üle tavapalatisse. Kell 9.00 mannustatud määratud ravimid T.Betaloc Zok 100mg, T.ramipril 5mg, T.Norvax 10mg, T.Micardis 80mg. Kell 12.00 eemaldatud veenikanüül.Patsiendi kehaliine aktiivsus on tõusnud. Teostatud haava sidumine. Haav puhas, turse ja punetus on alanened, seroosse vedelikku ei ole. Kuupäev Probleem Eesmärk Tegevus Hinnang 18.04
Hermesebsümboliteks oli reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Hermest austasid ränduris, palverändurid, vargad ja luuletajad. Tema kultuse keskmeks oli Arkaadia.Ta oli jumal, kes viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Hermes sündis Arkaadias , nimelt tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis Hermese tekkide sisse , kui kui ema magas , siis ta põgenes. Ta põgenes Tessaaliasse , kus Apollon oma karja kasvatas. Hiljem varastas Hermes Apolloni karja, kuid seda nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda suud pidama kuid Battos ei teinud seda ning Hermes pidi ta kiviks muutma. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool
Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks
juures kaevatakse mahamaetud surnuid pühade puhul üles, et neile austust avaldada. Eesti rahvausundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Kujunes uskumus, et surnud esivanemad tulevad kodu külastama sügisesel hingedeajal või talvisel pööripäeval ning selleks puhuks kaeti neile ööseks toidulaud ja pererahvas magas maas õlgedel, jättes 5 asemed "hingekestele". Võimalik, et kodu külastava esivanema hinge kujutelm sulas kokku hilisemate maja- ja koduhaldjatega. Hingedepäev on Eestis tuntud tänaseni ja vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks.
Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on. Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunneb end seetõttu halvasti. Tuleb Voinitski(47-aastane), kes ennast lõpuks pohmakast välja magas. Professor loeb öösiti ning kirjutab, seetõttu on söögiajad paigast nihkunud. Ilmuvad ka kõik teised teed jooma. Voinitski ehk onu Vanja kobiseb professori kallal, et too palitu seljas, vihmavari käes ringi jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest
Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama
hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni sellest kinni, sest see on tal loomuses. Ja kui sa inimesele tsipake võimu annad siis ta napsab ka sellest kinni.“ Tjaden kandis samuti Himmelstossi vastu vimma. Tjaden oli voodimärgaja ja Himmelstoss otsis naaberbarakist teise voodimärgaja, kelle nimi oli Kindervater ja majutas tolle 7 Tjadeniga kokku. Himmelstoss seadis nad narisse nii, et üks magas all ja teine üleval. Nad vahetasid pooli ja Himmelstoss nimetas seda enesekasvatamiseks. Kahjuks ei andnud see tulemusi. See toimus enne nende ärasõitu rindele. Järgmisel hommikul pidid nad rindele sõitma, nad asusid õhtul teele, et Himmelstossiga arved klaarida. Nad olid seda juba mitu nädalat tagasi vande all tõotanud. Kropp lubas peale seda postkontorisse tööle minna ja Himmelstossi ülemuseks hakata. Nad varitsesid teda pimedas hoonestamata tänaval. Paul ja Tjaden
Carmen rääkis Pauliga flirtival toonilt , et tüdrukut närvi ajada. Paul rääkis väga harva , ilmselt pidi ta kogu asja seletamiseks terve oma aastase sõnade varu ära kasutama. 1.2.8 Ma olen näinud tulevikku ja see on nagu olevik, ainult pikem. ( Dan Ouisenberry ) Tibby sõi koos ema ja väiksema õe ja vennaga õhtust, isa oli täna pikemalt tööl. Ta tahtis emale Baileyst rääkida , kui ta ei leidnud sellist sobivat hetke kunas vestlust aretada. Ta suundus oma tuppa. Mimi magas oma klaaskastis. Briget sõi koos sõbrannadega terassil hommikust. Ka Eric tuli sinna. Teised tüdrukud pidasid Beed hulluks , nad arvasid , et sellest saab ainult suur jama tulla. Bee läks uut lasanije tükki võtma ja seadis oma tee nii , et peaks mööduma Ericust. Ta alustas abiteenriga vestlust ettekummardudes nii , et juuksed Ericu õlale langeksid. Lahkudes vaatas poiss Beele pikalt järgi. Jess! Kallis Carmen Minu majakese tüdrukud on minu võimalused
"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile mai...
Küsimused: · Kas ja kui palju sõpru patsiendil on? · Kas ta saab tihti pahaseks/ärritub tihti? · Millal ta ärritub? Mis põhjustel? · Milliseid mänge eelistab? · Kuidas saab läbi vanematega? Kui on olemas õed-vennad, siis kuidas nendega läbi saab? · Mis ta arvab, miks tal on õpetajate ja klassikaaslastega halb läbisaamine? Täiendav info: · Küsiksin vanematelt, kas laps oli imikueas rahutu ja magas halvasti? · Millal nad said aru,et laps on hüperaktiivne? · Kas laps on oma käitumisega ennast või teisi ohtu seadnud? · Kas lapsel on raske tähelepanu säilitada? · Kas vahel näib, nagu laps ei kuulaks? · Kas lapse tähelepanu on kerge kõrvale juhtida? · Kas laps segab jutule vahele? · Kas laps suudab oodata ära oma korda? · Kas lapsel esineb rahutust? · Kas laps karjub/pahvatab välja vastuseid?
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõi...
katusel lehvis must lipp. Ta sai teada, et lossihärra oli jahil vigastada saanud ja surnud. Oodo oli niisiis uus lossihärra. Jaanus muretses Emiilia pärast, et kuidas noor neiu saab hakkama oma toore ja äkilise vennaga. Kui helde ja pehme süda oli tütarlapsel ja kuidas ta oma isa oli armastanud. Lohutust ei pakkunud ka see, et rüütel Kuuno paistis Emiilia eest südamlikult hoolt võtvalt. See tekitas Jaanuses pigem mingi võõra kibedusetunde. Öösel magas Jaanus halvasti, nägi jampslikku und. Lõpuks ta ärkas ja leidis oma akna tagant põgenemas Maanuse. Poiss oli ära nälginud. Poiss rääkis Jaanusele, et kubjas tahtnud teda uuesti laisklemise eest nuhelda ja poisike oli kodunt põgenenud. Nälg ajas ta lõpuks Jaanuse juurde. Järgmisel päeval tuli kubjas Maanust Metsa talust otsima. Tambet eitas seda, et põgenik nende juures on. Kubjas ründas Jaanust ja Tambetit häbematult, tahtis kohe maja läbi otsima hakata.
· Hukati Sing Sing vanglas 16.01.1936 elektritoolil Edmund Kemper · Sündis 1948 aastal Burnakis, Californias · Raske lapsepõlv · 15 aastaselt lasi maha oma vanaema ja vanaisa ning lõikas nende surnukehi. · Kuni 21 eluaastani oli hullumajas, kuid siis vabastati ema hooldajaks · Meeldis seksuaalvahekord laipadega Edmund Kemper · Oli väga nutikas, IQ 145 · Peagi tappis oma ema ja magas terve öö laiba kõrval · Saadeti Folsoni vanglasse eluks ajaks, kuigi ise soovis endale surmanuhtlust. Adolfo de Jesus Constanso · 01.11.1962 · palo mayombe- surm eelpõrgus, hinged enda heaks tööle, inimohvrid. Verepada (nganga) · Biseksuaal · Sekt, liider- politsei, narkoparunid, kõrged ametnikud- õnn, kaitse, nähtamatu, kaitse kuulide eest
Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast judis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sid. Jaanus lks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle sa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju jrgi tulnud kubjas ja hvardanud ja siis ta pgeneski. Jrgmisel hommikul rkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis ues vaidlust. Seal seisis hel pool lossikubjas koos kahe misasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures vi ei. Tambet tles, et kuidas ta sai siin olla, mina pole kedagi ninud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihrra surmast, kuna kubjas hvardas uue hrraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja vlja visata. Kubjas lks ning valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud ktte
vaatamas käis, teenima. Mende ei tahtnud tüdrukuid jätta ning oli väga kurb. Mendele anti kleit ning ta läks oma uue perenaise Rahabiga kaasa. Neljateistkümnendas peatükis sõidab Mende Rahabi juurde koju. Rahab kutsus Mendet yebitiks. Mende oli väga kurb, et teda nii nimetati, kuna yebit tähendab sõna-sõnalt tüdrukut, kes ei ole väärt nime kandma ning see on väga alatu araabiakeelne sõimusõna. Rahab näitas talle koha, kus Mende magas ning järgmine hommik äratas Rahab Mende ja käskis tal pesema minna ning kööki tulla. Kui Mende seal oli, siis Rahab luges talle sõnad peale. Ta ütles, et Mende elab tema juures ning töötab tema heaks ning jääb sinna majja terveks eluks. Ta jagas talle käsud kätte, Mende pidi laste eest hoolitsema, pesu pesema ja triikima, teed keetma, nõusid pesema ja maja koristama. Mende pidi sööma eraldi sööginõudega, kuna ta oli
magamiseks. Nad arutlevad sõjaväekorralduse mõttetuse üle, kuna võimu saades muutuvad paljud tundmatuseni ja tahavad ainult oma võimu alluvate üle näidata. Parimaks näiteks peavad nad Himmelstos-i. T tuleb ja teatab, et HI tuleb rindele. T vihkab HI kõige rohkem, kuna T oli voodimärgaja ja HI teda sellest "laiskusest" ümber kasvatada üritas. Selleks pani ta teise voodimärgaja temaga samasse kahekorruselisse narisse magama (üks päev magas üks üleva, teine päev teine). Kättemaksuks ründavad nad HI-d siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda. IV Rühm saadeti kaevikuid kaevama. M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas. P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad K-ga tagasi tulles neist praadi teha Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised. Mehed paigaldavad oksatraadi ja jäävad autosid ootama, mis nad tagasi peaks viima. Algab rünnak.
BEETHOVENIL AVALDUS MUUSIKALINE ANNE SAMAMOODI VARAKULT NAGU MOZARTILGI. VÄGA NOORENA HARJUTAS TA KLAVERIT NING ÕPPIS TUNDMA NOOTI JA KIRJA. TEMA ESIMESEKS ÕPETAJAKS OLI ISA JOHANN, KES JÕUDIS KA ISE TEGELEDA MUUSIKAGA. TA LAULIS BONNI KIRIKUKOORIS TENORIT. KUNA LUDWIGUL OLI HEA MUUSIKA, SIIS SUNNITI TEDA PALJU HARJUTAMA, TÕSI KÜLL, VAHEL KA PÄRIS JULMALT JA EBAÕIGLASELT. ON TEADA, ET TA ISAL OLI PROBLEEME ALKOHOLI LIIGSE TARBIMISEGA. SEETÕTTU OLI PÄRIS TAVALINE, KUI LUDWIG MAGAS JUBA, AGA JÄRSKU TULI ISA JOOBES PEAGA KOJU, KAASAS SÕBER TOBIAS PFEIFFER, JA SUNDISID POISIKEST HARJUTAMA KUNI HOMMIKUSTE TUNDIDENI VÄLJA. PEREKONNAL OLI KA PIDEVALT PROBLEEME MAJANDUSLIKULT TOIMETULEMISEGA. SEETÕTTU OLI TÄHTIS, ET KEEGI PEREKONNAST SAAKS LAIEMALT TUNTUKS JA KUULSAKS, ET SELLE KAUDU PERE OLUKORDA PARANDADA. KUI BEETHOVEN OLI 7-AASTANE, OSKAS TA JUBA KLAVERIT MÄNGIDA NING TA ANDIS OMA ESIMESE AVALIKU KONTSERDI, MIS KOOSNES MÕNEST KLAVERIVARIATSIOONIST
(õp lk (k.l)181,186,202 ja 203.(p.l) 180 ja 202) Kõrvallause algab üldjuhul alistava sõnaga (et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jt): Kati kuulis, et karul on kurb meel.(Sõnajärg aitab liigendada infot ja väljendada kõneleja suhtumist öeldusse) Rõhutatud kõrvallauses eelistatakse verbilõpulist sõnajärge, muudel juhtudel on kõrvallause sõnajärg vaba. Pealause saab olla iseseisvalt eksisteeriv lause. Kõrvallausega seob teda sidesõna. Priit pesi põrandaid, kui ema magas.. 7. Tüüpsõna, kuidas seda ÕSis leida?(õp lk 105) Sõnatüüp on selliste sõnade hulk, millel on ühesugused tunnused ja mis käitub keeles ühtmoodi.Vormimoodustuses kuuluvad ühte tüüpi sellised sõnad, mis käänduvad või pöörduvad ühtemoodi. Õigekeelsussõnaraamatus on iga sõna juures number, mis viitab ühele raamatu alguses esitatud tüüpsõnale. Tüüpsõnast on antud kõik olulised vormid. 8
Psühholoog annaks puhkusele minejaile ka ülesanded, mida nad peavad teise poole teadmata täitma." Samas ei päästa suhet pikk suvepuhkus, koos tuleb osata puhata aastaringselt igakuiselt ja -nädalaselt. "Üks kahest puhkepäevast peaks mööduma alati koos perega," toonitab Helle Niit. "Kui inimene räägib, et pere on talle tähtis, peab see peegelduma tema valikutes." Ka Inge ja Teet tunnistavad, et nad pole alati nii aktiivselt koos puhanud. Vahepealsel ajal magas abielupaar nii mõnegi puhkuse väsimuse tõttu kodus maha. "Vaid kohe pärast pulmi tegime uhke pulmareisi," meenutab Inge. "Sõitsime läbi pea kõik Eestimaa ilusaimad paigad." Tõelisesse matka- ja puhkusepisikusse nakatusid nad viis aastat tagasi ning nüüd ei oska paar vabu hetki planeerimata enam elada. "Meil peab olema planeeritud ka see, et me eeloleval nädalalõpul midagi ei tee. Kohe võrratult hea on olla, kui on täpselt teada, mis meid ees ootab," leiab pereisa Teet.
Kohus leidis, et Ginette oli armukade tähelepanu suhtes, mida mees lapsele osutas, ning pidas tüdrukut oma armusuhte takistuseks. Märksa sagedamini väljendub armukadedus siiski vähem vägivaldsetes stseenides, alustades autokummide katki suskamisest ning lõpetades disainerülikonna varrukate äralõikumisega. Näiteks alustas keegi naine, kes oli avastanud oma mehe armuloo sekretäriga, tollesama sekretäri võrgutamist. Kui mees oli ärireisil, magas tema kaasa kättemaksuks mehe armukesega. Keegi teine noor abielunaine haaras oma meest teise naisega voodis leides jahipüssi, tormas sellega aeda ning tulistas magamistoa aknad puruks, samal ajal kui patune paarike voodi all võdises. Armukadeda inimese agressiivsus võib esineda ka ennasthävitava käitumisena, näiteks enesetapuähvardustena. 4 Armukadeduse tunnusmärgid · Sinu suhe teeb sind ärevaks, ebakindlaks või vihaseks
"Küllap ta nüüd juba teel on," rahustas võõras. "Oli mu haigemaja-naaber, aga jäi Selle mõtte juures hüppas Maret äkki jalule, sest väljast, jõelt kostis tõesti nõrk ja maha. Pole tal viga ühti, nägu pisut must, suitsu söödud. Pea aga sina kukkur alles, - katkeline hüüd. Rõi-vastega, nagu ta nüüd alati magas, jooksis ta välja. seal on raha sees." Kuu hele valgus kattis maastikku. Mõned hõbedased pilvekoonlad liikusid ruttu Ja võõras pani jala kaldale. taevas, musti varje üle la-gendiku kihutades. Keset päevast heledust jooksis jõgi "Ära mine veel, oota, ütle, kuhu ta jäi!" hädaldas Maret
November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed
Sääraste üritustega oldi juba nii harjutud, kuid tavaliselt ühe ohvri leidis ta ikka.Lõunasöök kestis harilikult tund aega. Siis tuli füüreril jalutuskäik, kus proua Braun teda saatis. Kaasas fotoaparaat või filmikaamera. Hitler tahtis pildile jääda silmatorkamatult ja loomulikult. Peale jalutuskäiku joodi tassike kohvi või musta teed. Hitler ise armastas õunakoore- või köömneteed ja sinna juurde õunakooki. Proua Braun oli meelelahutaja. Kui Hitler magas, kutsus ta kokku kõik daamid ja härrad lähikonnast, et näidata oma toas filme, mida ta oli kitsasfilmikaameraga üles võtnud. Enne sõda oli olnud Traudlil väga vähe võimalusi osaleda pidulikel üritustel. Tavaline riietus oli ikka sportlik. Goebbels vedas Traudlit ikka tantsuetendustele, kuid need polnud head. Pahatihti tuli Traudlil end just kange ohviga turgutada, et end öötundidel ärkvel hoida
geben andma gab andis gehen minema ging läks gewinnen võitma gewann võitis halten hoidma hielt hoidis helfen aitama half aitas kennen tundma kannte tundis lassen laskma ließ lasi lesen lugema las luges nehmen võtma nahm võttis schlafen magama schlief magas schreiben kirjutama schrieb kirjutas schwimmen ujuma schwamm ujus sehen nägema sah nägi sitzen istuma saß istus sprechen rääkima sprach rääkis stehen seisma stand seisis tragen kandma trug kandis treffen kohtama traf kohtas treiben harrastama trieb harrastas trinken jooma trank jõi
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed
noorpaar esimeseks ööks magama lauta (eriti just lambalauta). Nõudeks oli, et magamisase oleks heintest ning nimelt mitut liiki heintest, mida peig oli niitnud. Asemeriided toodi pruudi poolt. Aseme tegi üles kaasanaine, harva ka ämm või pruuttüdrukud. Võõras ei tohtinud asemele istuda või aset katsuda, et mitte viia ära noorpaari õnne või tuua noorpaari vahele tüli. Noorpaar viidi magama tähtsamatest pulmategelastest kaaskonna saatel. Esimesel ööl magas noorpaar riietatult, sealjuures pidi mõrsja avama kõik riietusesemete haagid, nööbid jne. Üldiseks tavaks oli, et peig läks enne voodisse ja noorik visati peiu kõrvale. Voodisse või voodi alla asetati mitmesuguseid esemeid: kirves, nuga, tõlv, mõrsja särk jne. Vastavate esemetega taotleti eelkõige lasterohkust. Enamasti püütakse vastavate esemetega kindlaks määrata esimese lapse sugu: kui pulmaööl oli voodi all kirves, siis oli esimene poeg, kui kurikas siis tütar
meestega ja naaseb Harry's egg talle. Moody küsib laenata Marauder's Kaart, mis näitab iga osa Sigatüükas alused ja loss, ja kui iga inimene selle sees. Ööl teine ülesanne Harry ei ole veel arvasin, kuidas hingata vee all. Ta jääb magama raamatukogu ja on äratanud ka hommikul Dobby, kes annab talle pall gillyweed ja saadab talle välja, et järv, kus ülesanne on hakanud. Gillyweed annab Harry lõpused, et ta ujub hästi läbi järve, otsides Hermione, Ron, Cho ja Fleur õde magas ja seotava koos merpeople külas. Harry ootab veenduda kõik champions päästa nende pantvangid naasid pinnale. Fleur ei tule kunagi, et ta naaseb koos oma õe ja Ron, tulekul viimane, kuid üha kõrgeid hindeid tema moraalse meelelaadiga on tema tegumi täitmisele. Varsti pärast seda, Rita Skeeter avaldab artikli, väites, et Hermione mänguasjade südamed nii Harry ja Krum. Kolm sõpra loe artikkel Potions klassis. Pärast klass,
väljasõitudega. (olemine koos oma sõpradega) Ta noote hakati trükkima sõprade ettekäändel. Materjaalne külg ei lubanud abielluga oma armastatud naisega, sest naise ema ei lubanud seda. Sel perioodil kirjutas ta ühe lause: õnnelik on see kes leiab tõelise sõbra, õnnelikum on see, kes leiab selle sõbra oma naises. Kirjutas muusikat palju, vahel isegi kümme laulu päevas. Kõik mida ta tundis, pani ta muusikasse. Magas prillidega et mitte ühtki inspiratsioonilainet maha magada. Loomingus on esikohal: Soololaulud. (üle kuuesaja) Laulude sisuks on armastus, pettumus, surm, ka näiteks loodus. Tal on ka vaimulikke laule, kuulsamaid laule on Ave Maria. Orig tekst on ladina keeles. Ave Maria- kristluses, traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole. Olulised osad olid laulutsüklid, 2tk: 1.Ilus möldrineiu ja 2. talvine teekond. Viimane on kirjutatud aasta enne tema surma, kirjutas oma elust ja kannatustest.
nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Ei läinud mööda kaua aega, kui hakkasid levima kuulujutud, et kuningannal on armuke. Ta hakkas ka kulutama rohkem raha, kuna tal polnud aimugi selle päris hinnast. Kõige rohkem raha kulutas ta riietele, hasartmängudele ja teematidele. Oma kahekümne esimeseks sünnipäevaks korraldas ta kolm päeva pika hasartmängude mängimis peo. Olid ka kuulujutud, et Antoinette magas oma mehe vennaga. Prantsusmaal olid ka suuremad probleemid, Prantsusmaa oli pankroti äärel. Louis XIV ja Louis XV sõjad olid Prantsusmaalt palju kulutusi nõudnud. Marie Antoinette vend, Joseph II, külastas teda 1777. aasta aprillis. Marie Antoinette kurtis talle, et ta tahab rasedaks jääda ja Joseph rääkis Louis'ga. Abielu kinnitati ja 1778. aasta aprillis kuulutas Marie Antoinette oma rasedust. Emadus
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA............................................................................
hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe). Kompositsioonitehnika Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika anritega. 10
Politseiinspektor võttis K. vastu preili Brüstneri toas, kus viibisid ka kolm ametnikku pangast, kus K. töötas. (K. oli pangas saavutanud küllaltki hea koha, ning tal olid head suhted panga presidendiga, aga mitte nii head asepresidendiga, kes kõigest hoolimata pidi K., kui arvestatava jõuga, suhteid parandama hakkama*) Sama päeva õhtul läks K. Brüstneri juurde vabandama, kes oli nii hilisest jutuajamisest pisut ehmunud. Nende juttu kuuli pealt majaomaniku sugulane, kes magas kõrvaltoas. K. oli valmis preili au eest seisma ja ütles viimasele, et ta teeb kõik heaks. Ta rääkis talle ka seda, et oli arreteeritud. Rohkem ta preiliga kokku ei juhtunud, sest naine samahästi kui vältis teda. Kohturuum (esimene ülekuulamine) Josef otsustab lõpuks siiski kohtusse kohale ilmuda, peale seda, kui talle töö juurde helistatakse. Panga asedirektor oli K. Enda juurde sööm kutsunud, aga K. Pidi kutsest loobuma. Pärast saadud kõnet jäi K
· Goriot ütles, et ta tütar kingib Rastignacile korteri ja palus, et ta saaks seal ülakorruse toas elada. · Rastignac vastas sellele: ,,Jah, mu hea isa Goriot, te teate väga hästi, et armastan teid." Samuti rääkis ta Goriot'ile, et too peab hoiatama Victorine'i venda. · Vautrin oli õhtulauas väga lõbus ja tegi jooke välja, kui ta nägi, et Rastignac oli purjus, sosistas ta talle kõrva, et teda ei saa takistada · Rastignac magas täis peaga Victorine'i õlal, Goriot viidi Victorine tuppa magama, Vautrin ja Vauquer läksid teatrisse. Enne seda ,,ennustas" Vautrin Victorine'le, et too saab õige pea rikkaks ja abiellub. Victorine oli õnnelik · Vautrin oli pannud narkot Goriot'i ja Rastignaci veini sisse, Rastignac ärkas pool 12 hommikul, hommikusöögi ajal sai ta Delphine'lt kirja, kes oli pettunud, et Rastignac tema juurde ei tulnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
