kehakeel.ee, 30.04.2015). 1.4 Noorte uni Uni on oluline just kasvueas noortele, eriti vanuses 12 – 18 aastat. Selles vanuses aitab uni eritada rohkem erituvad une ajal kasvuhormoonid, mistõttu vajavad kasvuealised ja sportlased rohkem puhkust. 5 2. KUIDAS SAAVUTADA HEA UNI? 2.1 Millele tähelepanu pöörata? a) 8 tundi und – see on magamise normaalaeg. Selle aja jooksul suudab aju ja keha kõik vajalikud protsessid läbi viia. Alla kaheksa tunni magamine võib tekitada nädalavahetusel soovi järgi magada ning pikaaegne unevõlg häirib raskelt keskendumisvõimet. b) Sobiv üldine koormuse hulk päevas - Inimesed arvavad tihtipeale, et keha ja vaim peavad suutma täpselt nii palju, kui me neile ette kirjutame. Vitamiinide ja ergutite tarbimine selleks, et üleval püsida või mitte ennast väsinuna tunda on vale
" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri 1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise võimaluse üle. 1. Kirjatöö põhisõnum Hetkel pole tehnoloogiad veel niivõrd arenenud, et oleks võimalik kasutada uneaega õppimiseks, kuid seda võidakse tulevikus leiutada. Meie peaksime aga õppides arvestama sellega, et häid õpitulemusi on võimalik saavutada vaid korralikult magades. 2. Annotatsioon
Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nimetatakse NREM-uneks (ing.k. Non Rapid Eye Movement) ja viies faas
· · · · · · · POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Selle peale me tavaliselt ei mõtlegi, et magamist mõjutavad ka poliitilis-majanduslikud tegurid. Magamiskohaks vajab inimene tavaliselt korterit või mingit muud peavarju ning selle omamine sõltub ... Millistest teguritest? 4 · · · · · · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK
Nagu ütles Locke, et on kaheldav, kas ta mõtles kogu öö või mitte. Me ei tea seda, kas me öösel mõtleme või ei. Kui me ei mõtle ja me seda teaksime, võiks kindlalt väita, et hing ei mõtle alati. Kuid me ei tea seda. Inimene ise ei taju seda, kas ta mõtleb kogu aeg või mitte. Mõtlemise ja mõtlemisest teadlik olemise seos seisneb selles, et mõlemal juhul inimene mõtleb. Kui ei olda teadlik, siis ei mõelda ka. 11) Kuidas see, et inimene ei ole magamise ajal teadlik sellest, et ta mõtleb, seab kahtluse alla isiku samasuse (kahe Sokratese argument)? Isikul on kaks poolt, hing, kui ta magab ning keha ja hing, kui ta on ärkvel. Seega ei ole see isik sama. Magamise ajal on tal kui kaks erinevat poolt keha ja hing. Nagu räägitakse, siis magamise ajal lahkub hing kehast. Seega seab see kahtluse alla, et ärkvel olles ei ole me see sama isik, kes magades.
teadlik. See, et hing mõtleb alati vajab tõestust. Kui inimene aga magab ei ole ta võimeline andma aru oma mõtetest isegi siis kui ta keset neid ,,mõtteid" üles aetakse. Kogemused näitavad meile, et mõnikord me mõtleme ja teeme õige järelduse. Meis on midagi, millel on mõtlemisvõime. Kuid selles, kas me pidevalt mõtleme ei saa meil olla suuremat kindlust kui kogemus meile annab. Ei saa väita, et inimesel pole hinge kuna magamise ajal ta pole sellest teadlik, küll aga saab väita, et mitte ühelgi ajal ei magades ega ärkvel olles ei ole inimesel võimalik mõelda nii, et ta sellest mõtlemisest ise teadlik ei oleks. Meie mõtete puhul on paratamatu, et me oleksime sellest teadlikud. 12.) See, et inimene ei ole magamise ajal teadlik sellest, et ta mõtleb seab kahtluse alla isiku samasuse seetõttu, et on võimatu, et inimene tunneks kas rõõmu või kurbust nii, et ta sellest ise teadlik ei ole
9. Ideede tajumine tähendab oma olemasolevate ideede tunnetamist ehk teadmist nende olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus. 10. Ideede üheks allikaks on teadlik vaimne tegevus, mille käigus salvestatakse tulemused ning kui tulemused ei salvestata meie mällu, siis see mõtlemine oli sama kasulik kui põrmu kirjutatud märgid, mis esimese tuulepuhanguga kustuvad. Koguaeg me mõelda aga ei saa, kuna näiteks magamise ajal on aegu kui me ei näe unenägusid ja meie mällu ei salvestu midagi. 11. Kui magav inimene mõtleb ja säititab tulemusi mälus, kuid ärkvel olev isik ei mäleta neid tulemusi ja vastupidi, siis peavad magav ja ärkvel olev inimene olema kaks erinevat isikut. 12. Magamise ajal äratatud inimene ei oska midagi öelda oma eelneva tegevuse kohta kuna isegi kui ta mõtles, siis neid mõtteid ta ei mäleta. 13
bensiin, juhtmed, elekter Käepärased tulekustutusvahendid Kõik vahendid mis on sobivad ja käepärast võtta Muld, oksad, liiv, riided Ole kindel, et on sobiv vahend tule kustutamiseks Hinda olukorda Suitsuandur Annab märku põlemisel tekkinud suitust Annab märku piiksuga Kolme meetri raadiuses umbes 85 detsibelli Müra on sama kõva kui tipptunni liiklus, raskeveokite töö, tehases olev lärm Selle heli kuulmisega magamise ajal võib probleeme olla vanuritel ja lastel Äratada joobes inimest Tänan tähelepanu eest!
Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b
Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
*Eelmäng Teatud piirkonnad, mida puudutades inimene erutub *Erogeensed alad Mehe peenise naise tuppe sisestamine mõnu või järglaste tegemise eesmärgil *Suguline vahekord Orgasmi kätte saamine õrnuse ja katsumise teel *Petting Suguelundi kõvastumine *Erektsioon Seemnepurse *Ejakulatsioon mehe iseeneslik seemnepurse magamise ajal. *Pollutsioon Eneserahuldamine *Masturbatsioon sugulise erutuse kõrghetk suguakti ajal. *Orgasm tupe ava osaliselt sulgev limaskestakurd, mis esimesel suguühtel harilikult rebeneb *Neitsinahk Munaraku viljastamine *Rasestumine Suu andmine *Suudlemine
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 1. Mis on uni ja unenägu? Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust. Inimesed magavad iga päev, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi kolmandiku oma elust. Magamise ajal nähakse unenägusid, mis moodustavad täiskasvanul umbes 20% magatud ajast. Unenägusid näeb inimene iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Ükski inimene ei maga unenägudeta, kuid ärgates paljud lihtsalt ei mäleta, et nad und nägid (Elenurm 1997:106). Unenäod on une ajal esinevad nägemused, mis on organismile vajalikud. Inimesed, kes unenägude
4.6.kuu 7.kuu Peaajus jätkub närvirakkude moodustumine Rasvkude moodustab beebi kehakaalust ligi 3 protsenti Beebi pea katavad nüüd juukseid Kopsud on välja arenenud Nüüd ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud. Kuu lõpuks on beebi tavaliselt end pea alaspidi keeranud. 8.kuu Pea võtab iseloomuliku pikliku kuju Beebi nahk on roosakas ning karvakesi ja lootevõiet jääb vähemaks Beebil on väljakujunenud magamise ja ärkveloleku reziim Neerud on täielikult välja arenenud ning maks toodab jääkaineid Kuu lõpuks on beebi soolestik täidetud esmasrooja ja ehk mekooniumiga. 9.kuu Laps võtab päevas juurde kümmekond grammi rasva Beebi harjutab jätkuvalt hingamist ja pissib lootevette Ta oskab tugevalt haarata Beebi kopsud töötavad intensiivselt Kuu lõpuks kaalub beebi umbes 3,5 kilogrammi ning on 50 sentimeetrit pikk
· 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk); · 32 kooliõde vestlesid iga õpilasega individuaalselt; · küsimustik, kus 11 küsimust; · tervisekontroll, kehakaal, pikkus, KMI. MILLISED TULEMUSED SAADI · Ülekaalulisust 16,7% osalejatest, rasvumine 3,2% :l; · tüdrukud ülekaalulised enamasti 6 ja 7 aastaselt, poisid 16 aastaselt;
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult
kehale seda tugevam voog. Nii võib traadid käes mööda tuba liikuvat veesoont kõndida ja ära määrata kust-kuhu see liigub, jne. Lugesin internetist, et hoides sama moodi traate kopsude kohal, saab õhuauke mõõta. Veel kui hoiad kehast eemal 3 tsakra ehk keha kolmnurga piirkonnas, saad mõõta ruudustikku ühendavaid energia sambaid. Kõige ebameeldivamaks magamiskohaks on see kui kõik kolm on ühes kohas. Kõige parem magamise koht on seal kus neist ühtegi ei ole. Sammas ise on positiivne, seal võid ennast laadida (nt. koolilaud, töökoht jne), aga juhul kui samba all ei ole veesoont ega õhuauku, võib see võimendada viimase kahe negatiivset mõju. Minu tulemus tuli kergelt. Kui seisin ema voodil ja seisin näoga akna poole, liikusin traadid vaikselt kokku. Keerasin ennast ringi. Traatide liikumine oli märksa jõulisem ja nihkusid kokku. Tegin emale ettepaneku nihutada voodi teise kohta
majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal Kloostrid Tallinnas: kus kloostrid asususid, mis sajandil asutati, mille poolest need religioossed ordud üheteisest erinesid? Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid eraldatud maa-alale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Dominiiklased olid keskendunud neid ümbritsevate inimeste harimisele
Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? · a. viiuli · b. maakera · c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? · a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... · b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi... · c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? · a. polkat · b. masurkat · c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? · a. saapamäärdega · B. hambapastaga · c. munalakiga · d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? · a. laterna · b. köstri pildi · c. Kiire saapad · d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? · a. pikali heitma · b. silmad kinni panema · c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? · a. sinine · b. punane · c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? ·a
jõuludeks? • a. viiuli • b. maakera • c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm… • b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c. munalakiga • d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? • a. laterna • b. köstri pildi • c. Kiire saapad • d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? • a. pikali heitma • b. silmad kinni panema • c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? • a. sinine • b. punane • c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? • a
Pealtvaates kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja sang külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad ja kraavid rajati ainult otstele, meenutas kaugelt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnus madalad valid, rajati vanemal rauaajal, 8-10 m kõrguste paekivist laotud vallidega linnused. Idaslaavlased - nendega oli konflikte 10.saj lõpust, rüüsteretked Venemaalt. Hing oli inimese isikupära edasikandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ja ringi liikuda. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Vägi üks muinasusundi põhimõiste ja element.Väge võis olla sõnades, teatud objektides, paikades ja taevas. Arvati, et inimene omab peale füüsilise keha veel erilist väge. Tark inimene, kes oskas sõnade abil loitsida, nõiduda ja ravida. Ohvrikivi nendega püüti heatahtlikust vaimude, jumalate ja haldjatega saavutada ohverdamise teel
energiat. Aga kuidas energia sinna pirni sisse sai ? Kui pirn alles puuotsas valmib, siis Päike samal ajal annab pirnile päikeseenergiat. Nii saabki energia pirni sisse. Kui ma jooksen lühikest maad, nt. 60 meetrit, siis mul läheb vähem energiat, kui ma jooksen 300 meetrit. Aga kui ma sörgin rahulikult 60 meetrit, siis ma kulutan vähem energiat, kui seda samat maad joosta hästi kiiresti. Kui ma magan, siis ma kasutan ka energiat, kuna ma ju pean magamise ajal hingama, vahepeal külge pöörama ja vahepeal tekki kohendama või padja asendit paremaks teha. Ma saan sellest aru, et taimed saavad energia Päikeselt, aga kust kohast Päike selle energia võtab ? Jõgedel peaks ka minu arust olema energia, kuna jõed tavaliselt voolavad. Enamus inimestest võtavad vitamiine, kuna neil on energia puudus. Eriti on see talvel, kuna siis ei ol eriti Päikest.
57. Oenofoobia hirm veinide ees. 58. Papürofoobia hirm paberi ees. 59. Peniafoobia hirm vaesuse ees. 60. Plutofoobia hirm rikkuse ees. 61. Pokreskofoobia hirm kaalus juurde võtta. 62. Potofoobia hirm alkohoolsete jookide ees. 63. Ranidafoobia hirm konnade ees. 64. Sarmassofoobia hirm armumängude ees. 65. Seskvipedaliofoobia hirm pikkade sõnade ees. 66. Sokerafoobia hirm äia-ämma ees. 67. Somnifoobia hirm une ja magamise ees. 68. Spermatofoobia hirm sperma, seemnevedeliku ees. 69. Venustrafoobia hirm ilusate naiste ees
Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja laisklemise vastu. Minu puhul soosib stressi ka tegemata jäetud tööd, mis on mulle tegelikult tähtsad, ning ma tean, et ma pean need ära tegema. Aga kui väljas paistab päike ning on soe, siis ma ei suuda ennast sundida. See muudab mu tuju halvaks, ning stress on kerge tekkima. Ilm muudab tegelikult väga palju minu enesetunnet. Kui ma ärkan näiteks hommikul üles, et kooli minna, ning kui väljas on sombune ilm, siis on kõik kuidagi viltu
Õpetajad püüavad temaga hakkama saada, lapsi on rühmas palju ja nad ei saa ainult selle lapsega tegeleda. Nende rühma kõrval on õppelajuhataja kabinet ja iga kord kui see laps karjub jookseb ta kohale, ning küsib, et mida te selle lapsega teete, et ta nii karjub. Kuigi ta väga hästi teab, et laps lihtsalt on selline. Kui lapsele midagi ei meeldi ta karjub, kui ta ei viitsi ise õue riidesse panna ta jälle karjub. Nüüd käib õppelajuhataja teda riidesse panemas. Magamise ajal tuuakse selle lapse voodi rühma kuna ta ei maga ise ja ei lase teistel lastel magada. Ja sellel ajal istub temaga õppelajuhataja kuna õpetaja peab teiste laste juures olema. Mängimise ajal loobib ta mängud laiali kuid koristada ta endajärel ei taha. Üks õpetaja püüab teda suunata, et ta ikka koristaks ja õpetaja koristab temaga koos . Teine õpetaja aga koristab ise tema eest ära. Ja ta ütleb, et on kergem ise koristada kui lapsega
et hirmu põhjus polegi nii jube, annab inimesele enesekindlust sellega tavaelus paremini toime tulla. Probleemide lahendamine Unes probleemide lahendamine on üks põnevamaid REM-une aspekte. Olgugi, et une aeg on inimesele puhkuse aeg, on aju REM-une ajal väga aktiivne. Probleemine ja tähtsate küsimuste lahendamine unes on selgitatav sellega, et, kuigi ka muul ajal on aju töö sama aktiivne, ei pea aju magamise ajal keskenduma meeltele nägemine, kuulmine jne. Ülejäänud töö jääb enda teha. 9 Kokkuvõte Unel on nii loomade kui ka inimeste elus tähtis roll. Ligikaudu kolmandiku oma elust veedab inimene magades. Magamine on eluliselt vajalik ning sellega kaasnevad tarvilikud protsessid organismis. Inimeste unevajadsu varieerub erinevates vanuseklassides, lapsed vajavad und rohkem kui vanemad inimesed
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurenda...
·Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. ·Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. ·Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. ·Seemnejuha tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. ·Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. ·Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. ·Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. ·Viljastumine munaraku ühinemine seemnerakuga suguühte järel. ·Suguhaigus suguhaigusteks nimetatakse haigusi, mis kanduvad edasi peamiselt sugulisel teel. Suguhaigusi võivad põhjustada nii viirused, bakterid kui ka algloomad. ·STLH ehk sugulisel teel leviv haigus need haigused kanduvad nakatunult inimeselt üle seksuaalvahekorra ajal nii suguti sisenemisel tuppe kui ka oraal või anaalseksi kaudu. ·Tripper sugulisel teel leviv haigus
3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks kõndimine. Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? ________________________________
Õppides loon ennast Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. On ju levinud arvamus, et lapsed, kellega tegeldakse ning vaeva nähakse, kasvavad edukamateks. Need, kes olid sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-maga...
Loobumis- ehk alternatiivkulu * Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel Alternatiivkulu tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. * Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda,
Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida Inimene, kes omab mingit väge nimetatakse targakse või nõiaks. Väge polnud kõikjal ühe palju. 2. Eestlaste 4 uskumust seoses hingedega Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Magamise ajal sai hing ajutiselt kehast lahkuda, aga surma korral lahkus jäädavalt Peale surma jätkab hing oma elu hiies või kalmistul Arvati ka, et surnud inimese hing siirdub putukatesse 3. Suhtumine loodusobjektidesse Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Oli seisukoht nagu mina talle, nii tema mulle. Neisse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaiks. 4. Eestlaste muinasjumalad
TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede...
Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt. · vägi - eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud Koosta mõistekaart teemal: inimeste elu rauaajal ja kiviajal
· Saarlased põgenevad riiglaste eest. Saarlaste laev upub. · Meelis pääseb eluga. Ärkab Kuramaa mereröövlite laevas. · Laev sõidab rootsi poole röövretkele. · Röövlid võtsid kaasa Tingsrydi maavürsti poja tütre. · Meelis põgenes koos Sigurdi tütrega. · Avastati tema ja meelise kadumine. · Kivi mattis Astridi pöörates enda alla. · Kivi alt tuli välja tõrvikuga rauk. Meelis läks temaga kaasa. · Vanamees toitis meelist. Astrid viidi meelise magamise ajal ära. · Meelis igatses koju. Põlenud linna taastati. · Olopil oli suur mägiloss. Meelis hakkas sinna minema. · Vastu tulnud inimesed ei uskunud, et ta sinna sisse saab. · Meelis leppis ühe kaupmehega kokku, et see viib ta oma laevaga liivimaale. · Lossi valvuriteks oli kaks karu ja raudsoomuses mees. · Valvurid proovisid Meelist karudele sööta. Lõpuks sai poiss sisse. · Meelis pandi ahelasse. Astrid ei tundnud Meelist ära.
väsin tihti päeva jooksul ära. Olen väga aktiivse loomuga inimene, käin mitu korda nädalas trennis, liigun võimalikult palju värskes õhtus ning püüan oma toidulauda tervislikuna hoida. Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe. Otsustasin antud aine raames jälgida oma und spetsiifilisemalt ning lootuses, et leian oma käitumises mustri või mõne seose, mis aitaks oma magamise harjumusi muuta. Antud eksperimendi raames ei pidanud vajalikuks hommikuti unepäeviku täitmist, kuna kannan igapäevaselt käel aktiivsusmonitori, mis salvestab minu liikumist ning seda ka une ajal. Vaadates minu viimase kuu aja unemustreid on näha, et magan igapäevaselt 7-9h, kuid sellest vaid 4-6h on rahuliku une faasis. Ehk teisisõnu olen öösiti täielikus puhkefaasis vaid 70-75% ajast. Vaadates minu unereziimi on näha, et iga paari tunni tagant on monitor
mitmeks faasiks, millest esimene on ,,aeglane uni". See koosneb neljast seisundist, millest viimane on kõige sügavam, kui ajuvõnked on kõige aeglasemad. Sel ajal on raske inimest üles äratada. Umbes 90 minuti pärast algab ,,kiire uni", mil ilmuvad kõige elavamad unenäod. Kiire une faasid korduvad 4-5 korda öö jooksul, aeglase une vahepeal. Kiire une faas on eelmisest pikem ja intensiivsem ning kestab esimese faasi 15 minutist kuni viimase faasi 45 minutini, mis sageli on viimane magamise tund enne ärkamist. Inimene vajab und korralikult funktsioneerimiseks. Uni on värskendava toimega ja annab igaks peavaks energiat. Kui inimene saab oma unevajaduse täis magada, siis ei ole tal ka stressi ja ta on õnnelik. Magades ka inimene puhksb ning hommikul ärgates suudab jälle kõike teha. Juba vanarahvas ütles, et hommik on õhtust targem. Eks see nii olegi. Kasutatud allikad: http://www.hot.ee/allen/dreams.htm Sally Morningstar ,,Kuidas ennustada tulevikku"
Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 141 lööki minutis. Kiirem. Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 55 lööki minutis. Aeglasem. Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? Vasak pool 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd? Parem pool Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest
5. Unehäired mis on tingitud Patsient magab öösel 6 Rahusta pt.-i; kuula pt.-i; selgita haigusest tulenevast stressist tundi järjest. rahuliku pika ööune vajalikkust, (Haagedoorn jt 1996:319) ja selgita une kvaliteeti soodustavaid eesolevast operatsioonist. tegureid; loo hea unekeskkond; õpeta pt.-i kuidas leida mugavaid magamise asendeid. 6. Apaatsus, initsiatiivitus, väsimus, Patsient saab aru oma Julgusta pt.-i tegelema oma mis on tingitud stressist ja probleemist ning jagab oma meelistegevustega; julgusta pt.-i unehäiretest (Haagedoorn jt mured lähedaste kui olema aktiivsem päevasel ajal; jaga 1996:345). spetsialistidega. pt
Magamine *Ööpäevased rütmid *Meeleolu *Magamisruum *Turvalisus *Kodutus *Füüsilised harjutused *Ängistus *Voodi / voodiriiete tüüp *Müra *Vahetustega töö *Toit ja jook *Teadmised *Oma / ühine voodi *Sobiv temperatuur *Lisatöötunnid magamise kohta Suremine *Mõju teistele elamistoimngutele *Arusaamad *Surma ja suremisega seotud sotsiaalsed *Kodu, haigla *Surma põhjused ja prognoo *Surmadiagnoos surmast ja kombed eluiga kui sotsiaal-majandus
Seemnejuha - tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. Seemnerakk meessugurakk, mis viljastab munaraku ja määrab lapse soo (moodustub ja säilib munandites). Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. Ejakulatsioon suguti jäigastumisel seemnevedeliku väljapaiskumine sugutist. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Viljastumine munaraku ühinemine seemnerakuga suguühte järel. Abort raseduse katkemine või katkestamine. Suguhormoonid sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon see on meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen emassuguhormoonid, mis tekivad imetajate munasarjades ja platsentas. Progestoon naissuguhormoon.
luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi": mardikaid, ämblikke, sipelgaid. Üldiselt aga arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues ,,kodus" - hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse elusse, millega seoses tekkis matmiskombestik. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede
HINGEDEPÄEV - 2. NOVEMBER Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeaja...
Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu. Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa. Hing andis inimesele isikupära ja esivanemate austamine hingede ajal. Maagia Ravimaagia, kaitsmine, ennustamiskunst. Jumalad haldjad Tõnn ja Peho, jumalatest Uku ja Tarapitha.
Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena, on tegelikult vahetult seotud meie elu ja psüühikaga, ning neid kontrollides saab inimene ennast paremini tundma õppida ja kogeda ülemeelelisi nähtusi. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002)
1. Ekstreemsused on need, mis inimese küljes ripuvad. 2. Tüdrukud ei saa seistes pissida, kuna neil pole kuskilt kinni hoida. 3. Kui beebid veel väga väikesed on, siis nad on ema kõhus. Nii ei saa neid ära varastada. 4. Minu ema on väga ilus. On kohe näha, et ta kunagi noor oli. 5. Talvel kanad ei mune, sest neil on muna-auk kinni külmunud. 6. Suleliste hulka kuuluvad kõik sulgedega elusolendid - kanad, haned, pardid, linnud ja indiaanlased. 7. Magamise ajal on hea aken lahti hoida, sest hingamine on tervislik. 8. Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. 9. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku. 10. Snitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida. 11. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga. 12. Mineraalvesi ilma gaasita mulle ei meeldi, see on liiga vedel. 13. Ma pean pidevalt oma tuba koristama. Hoolimata sellest, et ma lapsena sündisin ja
minema bussi tagumisse ossa, muidu saab ta rahatrahvi. Varsti siirdusid Kätlin ja Mohamad Marokosse. Marokos süüakse toitu ühest suurest lauale asetatud taldrikust. Näppudega. See oli Kätlinile imelik. Samuti näevad enamus maju välja nagu oleksid nad poolel, aga nii on kombeks. Rikkust ei taheta välja näidata, sest muidu tuleb keegi ja vaatab kurja pilguga. Marokolased ei armasta üksi voodis magada. Nad magavad tavaliselt kõik koos elutoas põrandal. Nad on seltskondlik rahvas, ka magamise ajal. Ka WC on neil teistsugune: tavaline auk maa sees. Teistsugusega pole nad harjunudki. Kätlinile tegi see alguses palju peavalu. Samuti ka põrandapesu. Maas on marokolastel vaibad. Iga päev viiakse kõik rasked vaibad välja. Põrand kastetakse voolikuga üle, valatakse pesupulbrit peale ning hõõrutakse puhtaks. Põrandal käib peaaegu kogu nende elu. Isegi süüa tehakse põranda peal, sellepärast peab põrand kogu aeg väga puhas olema. Pesu pestakse maja peal asuval terrassil
Vaimne alatalitlus väljendub kontsentratsiooni ja kordinatsiooni taju languses. Need sümptomid on töökohal kergemini tajutavad kui füüsilised, sest on otseselt seotud tööga ja kergemini tajutavad teiste kaastöötajate poolt. Läbipõlemine - on termin, mis kirjeldab pikaajalise stressi tulemust. Apaatsus kõigi ja kõige vastu. Iga indiviidi vastuvõtlikkuse aste ja reaktsioon stressile sõltub tema elustiilist -tema magamise ja söömise harjumustest, lõdvestumise tehnikast ning tasakaalu saavutamise võimest. Tööstiil, suhtumine ettearvamatutesse ja rasketesse situatsioonidesse, oma oskuste usaldamine aga ka "õnn" piiritlevad iga inimese tundlikkuse tööstressi suhtes.
Riided on mittesõnalise suhtlemise vahend. Nad võivad signaliseerida entilist päritolu, sissetuleku taste ja sotsiaalset seisundit, samuti inimese isiklikke värvi, stiili ja moe-eelistusi. Enamus inimesi saavutab iseseisvaks riietumiseks vajalikud käelised oskused. Vahetult nahaga kokkupuutuvad riideesemed puutuvad kokku ka higiga, rasuga, epiteelrakkude kestadega, samuti mikroorganismidega, kellel on seal optimaalsed tingimused kiireks paljunemiseks. Seepärast tuleb päevariided magamise ajaks teiste vastu vahetada ning ideaaljuhul tuleks päevariided iga päev vahetada. Oskuslik riietevalik võib vähendada pinget aju soojusregulatsioonikeskuses, kaitstes vihma, külma, tuule, kuumuse ja päikeste eest. Riietus võib kaitsta ka vigastuste eest, näiteks kaitsekiiver. Riietumise toiming pakub võimalusi otsuste langetamiseks, aidates arendada enesemääramistunnet, mis on oluline osa eneseteostusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
