30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940 Tohutu Inglismaa pommitamine, Inglastel radar. Barbarosa plaan 1940 lõpul, Hitleri plaan NSVL-le kallale tungida.
liikmesriikidega. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised konfliktid ning verised sõjad, mis tulenesid Teise maailmasõjaga. Üsna pea peale sõja lõppu lõhenes Euroopa idaks ja lääneks ning algas 40 aasta pikkune külm sõda. Esimene samm koostöö suunas Euroopa riikide vahel tehti 1949 aastal, kui loodi Euroopa Nõukogu. Kuid siiski oli 6 riiki, kes soovisid enamat. Nendeks riikideks olid Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa ning Luksemburg. 9 mail 1950 aastal esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, mida tuntakse ka Shumani deklaratsioonina ning, mida võib pidada Euroopa Liidu loomise alguseks. Alates sellest päevast tähistatakse 9 maid Euroopa päevana1. Euroopa Liidu tekke võib jaotada kolmeks osaks. Kõige pealt moodustati 1952 aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis pidi allutama Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetootmise
Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest
Colbert'I peeti Prantsuse koloniaalimpeeriumi loojaks. Colbert suri 1683.a. Tema poliitika tõi Prantsusmaale edu, kuid mitte sellisel määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa koloniaalvallutused ärritasid eriti Inglismaad, kes nägi temas võistlejat oma kasvavale võimsusele meredel ja ookeanidel. Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a
põhimõtted (õiguse edasiarendamine)..........................................................................10 Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule...................10 Eesti liitus EL-iga aastal 2004 Praegu liikmesriike 28 1. Nimeta EL asutajariigid. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993 Allkirjastajad: 1. Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) 2. Itaalia, 3. Saksamaa 4. Prantsusmaa, 5. Suurbritannia 6. Iirimaa 7. Hispaania, 8. Portugal, 9. Taani, 10. Kreeka 2. Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu?
Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594). Kunstnikud: Sandro Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Alberecht Düren. Kirjanikud: Giovanni Boccaccio, Miguel de Cervantes, William Shakespeare. Eesti: 1558 -1583 -Venemaa algatatud Liivi sõda (Eesti läks Rootsi, Poola, Taani võimu alla)
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. · Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles.
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone. Charles Dawesi juhitud komisjon jõudis järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta ning pakkus välja
ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp. · Eesti iseseisva ehitusloomingu tõendiks on Tallinna kiviarhitektuur · (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja); · Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika · XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika". · Esitrükk ilmus 1578.aastal, mis populaarsuse
paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda
Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti
paremas servas vääramatu karistus põrgupiinade näol (tema fantaasia on sünge ja sarkastiline-uus detailne kujutisviis muudab selle lausa reaalseks) (13. pilt). Boschi piltide unenäolik põnevus koos peente värvimängudega on inspireerinud 20. saj. sürrealiste. 16. saj. levis Madalmaadesse reformatsioon. Reformaatorid olid valitseva katoliku kiriku seisukohalt ketserid, keda tuli karistada. Ketserite vaenamine muutus julmemaks pärast 1556. a-t, kui Madalmaad läksid Hispaania Habsburgide alluvusse. Kuningas Filippe II saatis Madalmaadesse Hispaania sõjaväe, kes pidi ketserluse välja juurima ja muutma maa hispaania provintsiks. Usuvõitlus põimus nüüd rahvusliku vabadusvõitlusega. Selle tulemusel saavutasid Põhja-Madalmaad (Holland), mille linnadel oli tugev laevastik, sajandi lõpuks iseseisvuse. Lõuna-Madalmaad (Belgia) jäid katoliiklikuks ja Habsburgide võimu alla.
Võitjana tuli välja kuningas Kristjan III, kes oli luterluse pooldaja. 1536 kutsus ta kokku "härradepäeva", mis võttis vastu kirikukorralduse, mille kohaselt kõik võim oli kuninga käes ja kiriku maad riigi omad. See vormistati 1545. aastal Ribe linnas. Reformatsioon norras-Norras juhtis reformatsiooni Olav Engelbrektsson, keda toetas ka rahvas. Siinse reformatsiooni puudujäk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset kirikuteenistust. 36.madalmaade vabadusvõitlus - madalmaad olid Reini, Maasi, Schelde. Poldirid - merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14.-15 saj ühendati madalmaad Burgundia hertsokonnaga,millele kuulusid ka laiad alad prantsusmaalt. Madalmaade tegelik valitseja oli keisri määratud asehaldur, kelle allusid provintside asehaldurid. Varasemast ajast olid aga säilinud ka provintside oma esindusoranid ehk staasid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. majandus - Majanduslikus arengus ilmnesid piirkondlikud erinevused.
Henri B'st pidi saama Henri IV, kuid oli hugenott. Et pääseks Pariisi ja saaks valitseda, siis vahetas end teist korda Katoliiklaseks. Kodusõda lõppes Nantes ediktiga, 1598 .a. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Hugenotid võisid oma jumalateenistusi pidada Lõuna-Prantsusmaal ja kõigis aadlike lossides. Hugenotid võisid tegeleda ka riigiametites. Hugenottidele jäid ka nende kindlused ja väeosad. Madalmaade puhul mängis rolli see, et madalmaad olid Hispaania võimu all. Madalmaad olid jõukad piirkonnad, arenenud manufaktuuridega ja maksud, mida nõuti, läksid Hispaania riigikasssasse. See ei meeldinud sealsetele elanikele. Madalmaades oli levinud ka Kalvinism, kuid Hispaanias katoliiklus, keda valitses Felipe II, kes oli paavstim kui paavst ise. Madalmaade eesmärgiks oli vabaneda Hispaania võimu alt. Algas 1566 .a., algas pildirüüstega. Katoliku kirid rüüstati. Umbes 5000 kirikut langes rüüste ohvriks
Ungari. 3 Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M-maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud. Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija,
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kumm...
mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees- märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus.
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa,...
Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad. Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked troopilised madalmaad umbes aastal 1000 e.m.a. Mõni sajand hiljem olid neil juba kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal püsikogukondade võrk. Maiade tsivilisatsiooni tuntakse selle kunsti- ja arhitektuurisaavutuste kaudu. Maiad elasid mitmes eraldi ja iseseisvas linnriigis, kus valitsesid kuningad ning elas kuni 90 000 elanikku.
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj
ostma, läheksid pankrotti või sureksid nälga. 14. Võrdle absolutismiajastu kaarti tänapäeva Euroopa kaardiga. Millised on erinevused ja millised sarnasused? Sarnasused: Vene tsaaririik; Inglise kuningriik; Taani kuningriik; Hispaania kuningriik. Erinevused: Itaalia koosnes mitmetest väikelinnadest; Prantsusmaa oli kuningriik; Ungari, Türgi, Montenegro kuulusid osmanite riigi alla; Praeguse saksamaa juures oli Saksa- Rooma Keisririik, millesse kuulusid( nt: madalmaad, austria, saksamaa ); Veneetsia oli omaette riik; Eesti kuulus rootsi kuningriigi alla; Norra kuulus Taani kuningriigi alla.
maadele. Euroopa integratsiooni süvendamise peamiseks tunnuseks on EL-i institutsioonide tugevnemine, liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse. (nt.2007 Lissaboni leping) Euroopa põhiseaduse lepinguga suurendatakse Euroopa Liidu institutsioonide volitusi ning tehakse olulisi muudatusi pädevuste jaotuses ja mitmetes Euroopa poliitikates. Kuigi põhiseaduse leping on oluline Euroopa Liidu tuleviku jaoks, jätsid Prantsusmaa ja Madalmaad selle ratifitseerimata ja leping ei saanud jõustuda. Identiteet kultuuri tekitatud ühiskond, koos ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev ühtsustunne. Multikultuurne ühiskond- domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. (saksamaa ehk) Vähemusgrupi tunnused: 1) erineb nähtavalt põhigrupist 2) erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi
(1955) müntidel väljalaskeaasta ja sõna ,,Luksemburg" luksemburgi keeles (Lëtzebuerg). Malta 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse Sõltumatu Malta Ordu embleemi. Malta Ordu oli ristisõdade ajal tähtis sõjalis-poliitiline jõud ning aastatel 15301798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega. Tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks. Malta võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. Madalmaad Madalmaade müntidel kasutatakse kuninganna Beatrix'i portreed. Professionaalne ja edukas konstitutsiooniline monarh 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse kuninganna Beatrix'i portreed profiilis ja sõnu "Beatrix, Madalmaade kuninganna" hollandi keeles. Mündi serva ääristavad poolkaares 12 tähte. 2-eurose mündi servatekst: GOD * ZIJ * MET * ONS * (Jumal olgu meiega). Belgia Belgia (esimene seeria) Albert II, 1993. aastast belglaste kuningas
Selle eksistentsiaalne sisu kujutab inimese teekonda, irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese tundeid maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast hakkas ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub kolmeks triloogiaks: · Ajalooline kroonika Sellesse kroonikasse kuuluvad romaanid kajastavad ristisõdade ummikussejooksmist. Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1. Põlev lipp (1961) 2. Viimne linn (1962) 3. Surma ratsanikud (1963) 5 · Ajaloolised biograafiad Romaanides vaatleb autor katoliku pühaku, prantsuse trubaduuri ja lääneliku õpetlase elukäigu kaudu Euroopa keskaegset vaimuelu ning leiab sellel nüüdisaja alltekste. 1. Mõrsjalinik (1965) 2. Rõõmulaul (1966) 3. Nõiduse õpilane (1967)
katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa Madalmaad Sõjapõhjused Konflikt protestantismi ja katoliiklaste vahel Suurriikide vahelised pinged, võimuvõitlus Rahvaste võitlus oma kultuuri ja iseseisvuse eest 1. Miks ja kelle vahel puhkes 30-aastane sõda? Protestantlikud riigid (Prantsusmaa, Taani, Rootsi) ja Habsburgide valdused (katoliiklikud alad). 2. Miks sattus Saksamaa 30-aastase sõja peamiseks tallermaaks? Sest Saksamaal oli keisrivõim nõrk ja protestandid kasutasid seda hetke
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülem...
kuid selleni ei jõutudki haldusprobleemide tõttu. Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses Pärusvalduseks oli Austria hertsogkond. Maximiliai abielu Burgundia Mariaga > Burgundia. Maximiliani poeg Philippe Ilus abiellis Hispaania pärijanna Juanaga ning nende poeg Karl päris nii 10 Hispaania kui Burgundia. Sündides kohe ka Madalmaad. Karl noorem vend abiellus Ungari ja böömi kuninga õega > Ungari ja Böömi kroon. Senlis' leping: Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493. aastal sõlmitud Senlis' lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saone'i jõest läände jäävad alad ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud
linnades. Põhirahvus on hollandlased. Immigrante on 10%.Maa lõunaosas, peamiselt 6 Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. 395 inimest ruutkilomeetri kohta. Madalmaad on selle arvuga maailmas 25. kohal. Rahvastiku kogutoodang:24 780 dollarit elaniku kohta, mis on umbes 247 780 krooni. RAHVASTIKU SOOLIS VANUSELINE KOOSSEIS Eluea pikkus on Hollandis suhteliselt kõrge. Meestel 77 ja naistel 82 eluaastat. Imikute suremus on 6%. LINNASTUMINE Linnastumistase on 89%. Pealinn Amsterdam on suurim linn ja seal elab ka kõige
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud
piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
"Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Tizian-Tüdruk puuviljadega Renessanss teistes Euroopa maades Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika.
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks. LINNAD:Teke: Põhja-Itaalia, Madalmaad, kiirendas elurütmi,mõjutas riigivalitsemistja majanduselu, tegi lõpu naturaalmajandusele(12. Saj) Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja kaubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. (Rooma, Marseilles, Veneetsia).Araabias Toscana ja Lombardia. Kesk ja lääne Euroopas said linnad alguse muitsetes kauplemiskohtades, see oli linna tekkimise puhul oluline. Tekkisid sadamapaikadesse
Viljeldakse nisu, maisi, riisi, suhkrupeeti ja öögivilja. Kasvatatakse oliive, viinamarju, apelsine ja sidruneid. 2. Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, metall/metalltooted, elekter, energia/toorained, transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted, samuti tekstiil, puit, elusloomad, toiduained Itaalia peamised impordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 18.1%, Prantsusmaa 11.4%, Madalmaad 5.9%, Suurbritannia 4.8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%. 3. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas, alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5.
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
Plaignega • Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga • Lisaks võisid tema lapsed olla ka: • Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga • Hélène Napoleone Bonaparte (1816–1910), suhtest Albine de Montholoniga • Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (1805–1895) Napoleoni vallutused • http:// www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast u.pdf • 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Breitenfeldi lüüa) lahing Tulemused, Vestfaali rahu 1721 Osa Hisp. Austria eraldus Kiire rahu, kuna tagajärjed 1648-jõudude Uusikaupunki rahu valdustest läks lõplikult suri Venemaa tasakaalu pm ning Rootsi Suurriigi UK'le ja Saksamaast keisrinna teine ja teised riigid ei lõpp Madalmaad ja P- Habsburgide uus keiser oli sekku teiste Liivi-Ja Eestimaa, Itaalia läksid keisriks valimise saksameelne. riikide karjala ja Viiburi Saksamaale. UK'st traditsioon jätkus. Sileesia jäi siseasjadesse läksid Venemaale sai poliitline France I-Marie Preisimaale. Rootsi sai valdusi Venemaa sai P juhtroll
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, tah...
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949. Loodi aastal 1955. Koosseis: USA, Kanada, Norra, Taani, Koosseis: NSVL, Albaania*, Bulgaaria, Poola, Island, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Tsehhoslovakkia ja Suurbritannia, Portugal, Slovakkia, Türgi ja Ungari Kreeka. Eesmärgid: teha koostööd, osutada vastastikust Eesmärgid: jagada informatsiooni ja teha abi, säilitada rahvusvaheline rahu ja turvalisus. koostööd riigikaitse, julgeoleku, kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades; säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. *Jäi 1962
Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. "Enda eluloo asemel, mis on liikunud kuskil perifeerias, võtsin Euroopa eluloo" Ristikivi suurejoonelises skeemis kuulub Eesti kristianiseerimise läbi Euroopa aegruumi ja Kirjanikud Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu Rootsis 1960. aastatel kõik, ka üksteisest pealtnäha väga kauged sündmused on omavahel seotud. Tegevusruumiks on põhiliselt Vahemere maad, aga ka Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn
Algselt see süsteem funktsioneerib, 1820-ndatel Suurbritannia hakkas Nelikliidust kõrvale kalduma, konsultatsioone vähem, sest iga riik oli pigem huvitatud enda huvide kaitsmisest. Sellest hoolimata suudeti raha tagada kuni Krimmi sõjani sajandi keskpaigani. Negatiivsed ja positiivsed otsused Viini kongressil 1. Riigipiirid 1.1 Prantusmaa ümbritseti väikeriikidega, kuid väikeriike ei võetud kongressil kuulda. Näiteks Madalmaad 1.2 + Prantsusmaale jäid alles kõik valdused, mis olid neil ka enne Prantsuse revolutsiooni. 1.3 Poola jagati kolme riigi vahel ära. Preisimaa, Austria, Venemaa. 1.4 - Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna- Saksamaa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombardia- Veneetsia. 2. Vanade dünastiate võimuletulek 2.1 Taas Bourbon'ide dünastia võimul 3. Feodaalkord 3
Tekib ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. rüütliromaan seda kirjutatakse algselt eepostega paralleelselt ja 13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed gildid, esimesed manufaktuurid. Euroopas tõusevad esirinda Itaalia sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100- ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis. aastasesse sõtta (1337-1453), mis avaldab nende maade majandusele 13.saj juba proosana. ja seega kogu kultuurile laastavat mõju. Inglismaa kaotas sõja ja jäi V draamateosed muusikaajaloost tuntud liturgiline draama ja paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad).
, del Sarto, Dossi, Carreggio, Tintoretto- kohati Itaalia hilisrenessanssis.-16 s keskpaiga kunstnikud kes püüdsid matkida Vici, Raffaeli male. ,,Veranese Parmigianino"( pika kaelaga madonna) Renessanss madalmaades. Erineb Itaalia renessanssist. Seinamaal tagasihoidlikul kohal. Tahvelmaali tehti palju Kirikute ja kodanike elumajade kaunistamiseks. Kasutati õlivärve. Ei taotletud niivõrd ilu kui , et tundeelu intensiivsemat väljendamist. Poliitiliselt olid Madalmaad veel tervik. Jon von Eyck Vennad Eyckid (1390-1441). kuulsaim töö Genti altar tellitud jõuka kodanluse Van Vydti poolt. Kinni- allpool alumises osas kujutatakse Van Vydti ja tema naist, ristija Johannes ja evangelist Johannes. Ülemisel pool- Maarja kuulutus. Lahti- alumine keskmine pilt elukaev ja kõrval prohvetid, apostlid. Üleval keskel Jumalaisa , neitsi maarja, musitseerivad inglid , aadam ja eva. Hea portretist- ,, Arnolfinide perekond", ,, mees turbaniga"
kiiresti kasvama. Rahvaarv kasvab kuna Prantsumaal on üsna suur sündimus võrreledes mujal maailmaga ja sündinute arv ei oel suur mitte immigrantidel või vaesetel vaid just nimelt jõukamates peredes on rohkem lapsi. Riik annab ka lastetoetusi, mis kindlasti aitavad sellele kaasa 2.Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis ja lisa juurde ka kaart. a) keskmine rahvastiku tihedus-100,08 inimest/km² b) rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikide ja Eestiga- · Naaberriikidega-Saksamaa, madalmaad, Suurbritannia ja Itaalia on kindlasti tihedamalt asustatud, kui prantsusmaa enamus alasid, väljaarvatud siis Pariis, kus on tihedus üsna suur. Need alad on thedamalt asustatud, sest seal on paremad, soodsamad, elutingimused. Hispaania aga on enamasti hõredamalt, ainult mereäärsed alad on umbes sama tihedusega, asustatud. · Eestiga- kindlasti on prantusmaal tihedam asustus, kui Eestis. Prantsusmaa on palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
