väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus. Vrd Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 3. p.
tähtsaim mees meie peaminister. President üksnes esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi. Ka Soomes, Lätis, Saksamaal jm. president riigi juhtimisega ei tegele, ta üksnes esindab ja nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim poliitiline kuju mitte kuningas (kuninganna, vürst), vaid peaminister. Kuningas üksnes esindab riiki –
vallutanud kogu Euroopa (välja arvatud balti ja soome sugu rahvaste alad, kuhu ristiusk jõudis ca 200 aastat hiljem) Välja oli arenenud feodalistlik ühiskonnastruktuur. Majanduses domineeris küll naturaalmajandus, ent julgeolekutingimuste paranedes hakati uuesti arendama ka kaubavahetust kaugemate piirkondadega ( viimast soodustasid ka 11.-13.sajandil peeetud ristisõjad). Kaubavahetuse areng omakorda soodustas kiiret linnade tekkimist (kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja Itaalia), mis tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või siis piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul kujunesid Euroopas välja ka rahvused ja rahvusriikide piirid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles pöörati peatähelepanu sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad on massiivsed ja
Sissetuleva turismi (sh preemiareiside) Eriürituste korraldamine korraldamine Esmane turg Skandinaavia (v.a Soome), Venemaa (Moskva ja Peterburi piirkond), Läti, Leedu (ja koduturuna Eesti) Saksamaa Prantsusmaa, Itaalia (viimane 2007. aastaks) Teisene turg Madalmaad, Hispaania, Kõik päringud, mis teistest riikidest tulevad, Inglismaa suunatakse sissetuleva turismi alla Sihtturgude valikul arvestasime järgmiste asjaoludega: · Skandinaaviat võtame ühtse piirkonnana. Olulisem on Rootsi turg, kuid potentsiaali on ka Norral ja Taanil. Soome oleme esmaste turgude nimekirjast välja arvanud, sest seal on
EIÕK leidis, et artikli 8 riive on põhjendatud riigi julgeolekuga. Ühiskondliku turvalisuse huvides Ühiskondlik turvalisus privaatsusõiguse riive õigusliku alusena artikli 8 (2) tähenduses on mõnevõrra sarnane samas paragrahvis sisalduva teise alusega, milleks on korratuse või kuriteo ärahoidmine. Ühiskondlik turvalisus on alusena üldisem ning ei sisalda eeldusena konkreetset kuritegu ega kriminaaluurimist. EIÕK on sisustanud ühiskondlikku turvalisust mh kaasuses Üner vs. Madalmaad, kus kaevaja esitas kaebuse EIÕK-sse, kuna ta leidis, et tal on Hollandiga tugev side ning tema väljasaatmine rikub tema õigust pereelule ning privaatsusele. EIÕK leidis, et sõltumata tiheda perekondliku sideme olemasolule on kaebaja alalise elamisloa tühistamine ja väljasaatmine kooskõlast artikliga 8 (2) ühiskondliku turvalisuse huvides. Kaasustes Kaya vs. Saksamaa ja Onur vs. UK on EIÕK leidnud, et elamisloa alusel
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
dekoratiivmaalid, mis said nimetuse �Panipaigad� ja �Poed� ning olid loodud mastaapsetesse esindusruumidesse. K�esoleval ajal on Frans Snydersi omaaegsed edukad t��d esindatud Amiensi, Amsterdami, Antwerpeni, Baseli, Besan?oni, Braunschweigi, Br�sseli, Budapesti, Kopenhaageni, Dresdeni, Genti, Karlsruhe, Kasseli, Madridi, M�ncheni, Oxfordi, Pariisi, Philadelphia, Stockholmi, Viini, Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maailma kunstiloos on Madalmaad saanud vaikelu �anri etaloniks, kus kunstnikud k�sitlesid igat maalitavat elementi ��rmise t�psuse ja terasuse, aga ka poeesia ja s�mbolismiga. Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953
o Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Arhitektuuri õitsenguajast pärineb nt: raekoda, rikkaste majad. o Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. (Tartu toomkirik) o Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa ja hilisemal ajal ka Madalmaad. o Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks oli seinamaal, millest säilinud on vähe. o Hermen Rode- lübeci maalija kellelt telliti Niguliste kiriku tiibaltar. o Bernt Notke- kappaltar pühavaimu kirikus. Tema suurejoonelisem maal oli „Surmatants“, millest on säilinud 7,5 m pikkune tükk. o Tallinna valukojas töötasid osavad meistirid kelle tööd levisid ka Põhjamaades.
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
Prantsusmaa naaberriigid olid väga mitmekülgsed - kliimalt, reljeefilt, rahvastikult jne. Aia- ja pargikunstile muutusid kõige määravamaks sotsiaalsed mõjud. Tänu sellele ei levinud renessanss neisse maadesse puhtal kujul, vaid lisandus palju neile maadele iseloomulikku. Portugal oli mõjutatud kontaktidest läänemaailmaga, avaldusid ka Kaug-Ida mõjud. Hispaania sai idapoolseid mõjusid, ka mauridelt. Saksamaa, Austria, Madalmaad olid kõik pindalalt väikesed, neis maades toimus aastatel 1618-1648 30-aastane sõda ning mitmed väiksemad ususõjad; sõja ajal aianduse areng seiskus, kuid jätkus uurimistöö (koguti taimi, kirjutati teoseid). Tolleaegne Saksamaa oli siis juhtriik. Hollandi peaprobleemiks tol ajal oli vabanemine Hispaania võimu alt. Mõttevabadus oli Hollandis suhteliselt suur, ka kujundused olid väga vabad ja fantaasiarikkad, maastikud maalilised ja materialistlikud
(EIK, M. jt vs. Itaalia ja Bulgaaria, nr 40020/03, 31. juuli 2012, punktid 99100.) Selleks peavad riigid võtma tõhusaid kaitsemeetmeid, eriti laste ja teiste kaitsetute isikute kaitseks, ning ennetama väärkohtlemist, millest nad teavad või peaksid teadma. (EIK, Z jt vs. Suurbritannia, nr 29392/95, 10. mai 2001, punkt 73.) Üks riikide põhiülesandeid on muuta inimõiguste rasked rikkumised kriminaalkorras karistatavaks. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr 8978/80, 26. märts 1985). Selle eesmärk on kaotada võimalus, et selliste kuritegude sooritajad jääksid karistuseta. Riigid peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi Riigid peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi sooritamast isikuvastaseid
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
teke, entsüklopeediate loomine, teatri uus populaarsus, valmide arendamine (muu luule jääb unarusse), sentimentalismi teke. Valgustuspõhimõtted Hariduse, teaduste juurutamine Ideaaliks loomulik inimene kodanikutunne ja vastutus entsüklopeediate koostamine ajakirjanduse levik kirjanduslike ringide aktiviseerumine Valgustuslik filosoofia ühiskonnaellu Aeg: 18. sajand Koht: Euroopa- Prantsusmaa, Madalmaad -demokraatlikud ideed -absolutism ehk ühe inimese võim 35 -loodusseadused, entsüklopeedia -inimese mõistus arenes, koolid. Ajaloos: -kodanlik pööre (Inglismaal) -Usa iseseisvus -põhjasõda -newton -peterburi rajamine Voltaire: 1694-1778 -poeet, näitekirjanik, filosoof Prantsusmaalt -ema sureb, läheb aristokraatlikku kooli, leiab head sõbrad
Läti 3 500 Leedu 34 000 Belgia 43 000 Taani 5 600 Prantsusmaa: okupeeritud ala 165 000 okupeerimata ala 700 000 Kreeka 69 600 Madalmaad 160 800 Norra 1 300 103 B. Bulgaaria 48 000 Inglismaa 330 000 Soome 2 300 Iirimaa 4 000
Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit
Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit
Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
