mäel, Iskarskoto, Ropotamo jõe suue, Trigradskoto Gorge. Lisaks palju hämmastavaid sildu, sajad järved ja koopad, mis on oma ilu poolest kogu maailmas tuntud. Samuti on Bulgaarias rohkem kui 600 sooje ja külmasid mineraal- ja geothermilisi allikaid. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila, Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Madalikud on Alam-Doonau madalik ning Musta mere rannikumadalik. Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra.
A · Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M · Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu A lained · Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25- A 30°C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga T E A
6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja.
GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad
Austria Riigi ülevaade Koostaja: Kert Sakkeus Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 2. Millised mäestikud, mägismaad, tasandikud ja madalikud on valitud riigis? Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida- Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik, kus asub ka Austria pealinn Viin. Kuidas mõjutab pinnamood asustust, põllumajandust, transporti ja turismi? Kuna Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast, siis ehitatakse kõik majad mägede külgedele. Transporti see väga ei mõjuta, aga kuna kõik teed on ehitatud samuti mägede külgedele, siis võtab ühest kohast teise jõudmine kaua aega. Turismi pinnamood ei mõjuta, kuna Austria on väga
Fallersleben, viis Franz Joseph Haydn. Rahvuspuu on tamm, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind valge toonekurg. Loodus Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets
MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel
Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta
Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju
Charleroi (ühendab Antverpeni, Charleroi ja Brüsselit) PINNAMOOD Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa, vaheldusrikas Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg Belgia Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda
ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes. 3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve
osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet. · Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult. Joonis Brasiilia lipp Loodus Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna- Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima
Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1
( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud
3.LOODUS Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000- 2000 mm.
mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7. Rahvastiku tiheduse poolest asub Holland Lääne-Euroopas esikohal, kuna rahvastiku tihedus on 328 inimest 1 km 2 kohta. Üle poole hollandlastest on katoliiklased ja umbes 40% on protestandid. Pinnamoelt on Holland madalik, umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal. Tänu sellele võib Hollandis kohata kõrgeid tammesid, mis peavad Hollandit kaitsema mere pealetungi eest. Liigse vee pumpamiseks on alates 15. sajandist kasutusel tuulikud ja neli sajandit hiljem võeti kasutusele pumbajaamad. Hollandi keskosas asub palju moreenikünkaid ja Hollandi kõrgeim punkt on 321 m. Kogu Hollandi pindalast hõlmavad põllumaad 70% ja metsad kõigest 8%. Hollandis valitseb parassoe mereline kliima. Keskmine
....................................................6 5.2 Üldandmed................................................................................................7 6.Kokkuvõte....................................................................................................8 7.Kasutatud kirjandus....................................................................................9 3 1.LOODUS 1.1 Reljeef Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35
Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p. Guadiana Kõrgemad mäed, Ivanscica (1061m), Vaganski Estrela (1993m), Marao mäestikud, tipud (1758m), Dinaari mäestik, Brezevo (1415m), Sao Mamede (kõrgustikud) polje (984m) (1025m), Foia (902m) 3p. Madalikud, Pannoonia madalik tasandikud 2p. Mullastik: Metsapruun- ja leet-pruunmullad - Valdavalt kõvalehise metsa Mullatüübid, nad on viljakad, sellepärast võib ja võsa rusk-pruun- ja hallid omadused öelda, et loodustingimused on pruunmullad. soodsad põllumajanduse arengule. Mullad nõrgalt happelised, 3p. huumusekiht õhuke
2 maastikukaitseala näidet. Maastikukaitseala on kindla maastiku kaitsmiseks;(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala; Alatskivi) Miks on vaja looduse ja liikide kaitsel rahvusvahelist koostööd? Koostööd on vaja et peatada salakaubandus ohustatud loomadega... Euroopa suurim pinnavorm. Ida-Euroopa lauskmaa Mille poolest erineb lauskmaa madalikust? Lauskmaa on laialdane maa-ala, mille pind on enam-vähem tasane ja liigestatud kõrgustike, madalike, laiade orgude ja lavamaadega, samas kui madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Lauskmaal jäävad absoluutsed kõrgused tavaliselt 300-400 m juurde. Millises Euroopa osas paiknevad kõige kõrgemad ja nooremad mäed? Kõrgemad ja nooremad mäed asuvad Lõuna-Euroopas Kus asuvad Euroopa kõige vanemad ja kulunumad mäed? Vanad ja kulunud mäed asuvad Põhja-Euroopas Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa? Euroopa asub lähisarktilise, parasvöötme ja lähistroopilise kliima piirkonnas.
Uruguai, Argentiina, Paraguai, Boliivia, Peruu, Kolumbia, Venetsueela, Guajaana, Suriname ja Prantsuse Guajaana. Brasiilia asub Atlandi ookeani ääres. 3 Looduslikud tingimused Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse ja kuute lootusvööndisse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima ning savann, vihmamets, sesoonselt niiske mets, kõrgusvööndilisus ja rohtla. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venetsueela piiril asuv 3014 meetri kõrgune Neblina mägi. Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Arengutase 2010.aastal kuulus Brasiilia nominaalse SKP
Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest
Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate 6 muldadega Skåne poolsaar. Rootsi suurimad saared Gotaland ja Öland on
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega.
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid
Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab 10 % kogu maa pindalast. · Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Mänd · Pärn "Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga kaitseala. Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega.
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid
KeskEesti ja VaheEesti tasandik. KastEesti tasandik (6080m) lainjad moreentasandikud. VaheEesti tasandik (5090m) sooderikas, arvukad oosiahelikud Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. Suurimad: Soome lahe ranniku, LääneEesti, Läänesaarte madalik. PõhjaEesti rannikumadalik kitsas, enamasti 20m üle merepinna, aluspõhjalised kõrgendikud (Toompea). LääneEesti madalik suurim madalik Eestis, 1030m, kõrgeim 50m. Nõod ja orundid on madalamad alad mis jäävad kõrgustike ja lavamaade vahele. Suurtele nõgudele on iseloomulik, et nende keskse osa moodustavad suured veekogud, mida ümbritsevad madalikud. Nõod on keskelt
merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne- Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala. Doonau delta on tasane ala, kus on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast saabuvad rändlinnud. Dobrudzas Doonau deltas paikneb ka rahvuspark. Enamik teisi
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest
KUNINGRIIK Sisukord 1. Suurbritannia 1.1 Linn ja maa 1.2 Tööstus ja põllumajandus 1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. 1.1 LINN JA MAA
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna me...
Residents - Haag. konstitutsionaalne monarhia 2. Holland on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Naabrid - Saksamaa, Belgia, Suur-B, Taani, Rootsi, Norra. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. 3. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared.
jõudis, oli ta esimene. Kuna oli väga udune, siis teised uskusid, et ta kihutas neist udus mööda. Ühel täiesti tavalisel suvepäeval, kui oli Mari kord süüa valmistada, läksid Doris ja Birgit poodi viinereid ostma. Kui nooruk üksi köögis salatit tegi, siis tuli sinna Jo, kes teda ujuma kustus. Noored läksidki koos ujuma ning Jo korrutas talle, et tema seltsis ei pea tüdruk midagi kartma. Nad ujusid sügavas vees üha kaugemale. Poiss rääkis tüdrukule, et varsti tuleb madalik ja nad saavad puhata. Mari uskus teda, kuid mõne aja pärast, kui ta taha vaatas, oli Jo temast maha jäänud. Tüdruk ujus edasi ja veel hiljem tagasi vaadates nägi ta Jod tagasi ujumas. Tüdruk oli väsinud ja ühtäkki ärkas ta rohelises toas, kus oli tema kõrval hallide juustega daam. Naine suhtus temasse väga hästi. Ja nad viibisid tegelikult allveelaevas. Lõpuks viis daam ta tagasi muuli juurde ja sealt läks Mari tagasi sõbrannade juurde
Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Loodus Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna-Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. loodus Mets katab 30% riigiterritooriumist . Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud
arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire pealetungiga mineraalmaale (Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega ("Eesti maastikud"; 2008). Mere taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis maastumise käigus muutusid laguunideks ning kasvasid peagi kinni. Toitainevaeste liivade naabruse tõttu algas soostumine siirdesoo tekkega ( Kurm 1959). Sellisel viisil on tekkinud Läänemaa Suursoo . Nüüdisaja klimaatilised tingimused, mille puhul sademete hulk ületab peaaegu kahekordselt
Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm
Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord
-küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad) -hiidlinnastu e. megaloopolis Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast: - rohkem töökohti - rohkem inimesi - meditsiin - ühistransport - kaubandusvõrk - kõrghooned Kuhu tekkisid esimesed linnad? - Mesopotaamia piirkond - Niiluse jõe orus - Induse madalik - Jangtse ja Huange jõe piirkonnas Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea - Afganistan - Portugal Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63) 1) Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul 2) Eellinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eellinnades 3) Vastulinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse
Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima Valitseb parassoe mereline kliima Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC Kõrgeim õhutemperatuur on olnud 38,4kraadi ja madalaim -27,4 kraadi Celsiuse järgi Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 35 Aastas sajab keskmiselt 650- 700 mm sademeid. Pinnamood Madalik, mandri osas esinevad ka mäed. Hollandi kõrgeim punkt on 321 m Pindalast hõlmavad põllumaad 70% ja metsad kõigest 8% umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Seda viljakaks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, ning osaliselt ka luitevallid. Mullad Mullad on üsna hästi haritavad. Keskmine viljakus. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Muld vajab kohati
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
arvestatakse ka turba botaanilist koostist. Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast on suured pinnad kaitse all. Põllu- ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad Soomullad kuivendamist, maaviljeluseks on sobivam muld, mille turba lagunemisaste on üle 35%. Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal Lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik. Rähkmullad ehk rendsiinad, mille massis on rohkesti (20%50%) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis mõisteid veeris- või klibumuld.
veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 C ° võrra jahedamad, talvel aga 14 C ° võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal Euroopas samal laiuskraadil. Iirimaa kliimarekordid: absoluutne õhutemperatuuri miinimum pärineb 1881 aastast: -18,9 C °. Maksimum õhutemperatuur: 33,3 C °. Hüdrosfäär Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree. Rahvastik ja asustus Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli
Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). RAHVASTIK Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima
Keel: saksa (riigikeel) Rahaühik: euro 82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Osaliselt moodustavad riigi piiri looduslikud tõkked, näiteks Põhjameri ja Läänemeri põhjas ning Alpid lõunas. Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tsehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood
13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.???
Kellaaja erinevus: Kui meil on kell 02:00, siis Saksamaal on kell 01:00. Niisiis on Saksamaa kellaaeg võrreldes Eestiga ühe tunnijagu ees. · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
rohkem raha teenida. Peamised mereannid eksportimisele Brasiilia kalanduses on krabi ja vähk. Kuna suurem osa kalandusest on ette võetud privaatsete ettevõtete poolt, tuhanded kalurid püüavad kalad mitte eksportimisele, vaid enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks. Kuna suurem osa Brasiilia riigist on kaetud metsaga, siis saame öelda, et metsanduse suhtes on Brasiilia väga rikkas riik. Põhjaosas võime leida Amazonase madalik, kus 2 ruutkilomeetri peale võib leida üle 3000 erineva taime. Ühesugust taime naljaga ei leia üksteise läheduses. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. Kuid enamus puidutoodangust läheb Brasiilia mööbli tööstusele, mille alla pannakse 40% puidusaagist. Ühesõnaga Brasiilia põllumajandus ja kalandus ei ole just kõvem külg, kuid aga
Pinnamood Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Alpid Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub
Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13) Peaaegu kogu Kesk-Euroopa asub parasvöötme kontinentaalses valdkonnas. Seda kliimavöödet iseloomustavad soojad suved ja külmad talved,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
