Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahen...
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks...
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
Sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia on saanud meie lahutamatuks osaks nii suhtluses sõprade ja tuttavatega kui ka ettevõtte turunduses. See on kasvanud üheks olulisimaks turunduskanaliks. Internet on muutunud lihtsast infokanalist interaktiivseks keskkonnaks, kus brändide esindatus on sama oluline, kui telefoniraamatus. · Sotsiaalmeedia abil on võimalik saada tagasisidet toote või teenuse kohta ning selle info põhjal juhtida tootearendust. · Tarbija saab koguda informatsiooni toodete-teenuste kvaliteedi kohta ja välja selgitada erinevate tootjate ja teenusepakkujate võrdlused ning igaühe head ja vead. Lähis-Ida rahutusi vaadates peaks olema selge, et klassikaliste revolutsioonide ajastu on möödas ja alanud on uus ajajärk, kus revolutsioone tehakse interneti ja sotsiaalmeedia abil. Paljude vaatlejate arvates liikus info rahutuste kohta kiiresti läbi Facebooki, Youtube'i ja t...
BINGE EATING DISORDER EHK KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Risto Tõldsep IX klass 2014/15 Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone, täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · S...
Suits Ko o s t aj a: Br it m ar ii Kr o o n 9 .klas s Tubakasuits Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on suutnud suitsuorjusest vabaneda. Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus ...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohu...
Tõsine haigus Kehakaalu jakuju ülemäärane tähtsustamine Laialdaselt levinud noorte seas Toiduga seotud teemad on muutunud kinnisideeks kõige tühisem kehakuju kohta tehtud märkus kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mine...
Anoreksia Tere. Soovin Teie rääkida anorkesiast. Anorexia nervosa, eestindatult anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri.Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. WHO (World Health Organization) kriteeriumite alusel peetakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 18,5 25. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise või ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Paljudel a...
ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 t...
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja ener...
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine j...
Muremerede taga leidub alati õnnemaid Millest tekivad mured, mis viivad noorukite enesetapuni? Ma arvan, et see on meie kõigi seas üks suur probleem. Neid asju võid olla palju mis viivad enesetapuni. Eestis sooritatakse iga aasata ligikaud tuhat enesetappu just teismeliste seas(15-21 vanuses noorukite seas). See tundub meie väikse riigi kohta väga suur arv. Eesti koos teiste baltimaade, venemaa, Soome, Ungari ja Sir Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009. aastal sooritas eestis enesetapu 269 inimest, 2002. aastal 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim- 614. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed, sest nad ei ole nii avatud kui naised. Põhjused miks enamus teismelisi sooritavad enesetappu on stress, koolisvägivad, vanemate lahutus, madal enesehinnang, segadus, pinge, vigastused, lein, kannatused. Kõige suurem probleem on nende seas arvatavasti koolisvägivald. Sellest ei juleg ...
PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Psühholoogilisteks ohuteguriteks on Monotoonne töö Töötaja võimetele mittevastav töö Halb töökorraldus Pikaajaline töötamine üksinda Muud tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Psühholoogilisi ohutegureid võivad põhjustada järgmised tegurid Töö tulemuslikkus ja tähtajad Vähene otsustusvabadus Juhtiv töö ja vastutus Suur vaimse töö osatähtsus Hirm töö kaotamise ees Halvad töötingimused Halb psühhokliima Puudub kolleegide ja juhi toetus Tööalased nõudmised on liiga suured Organisatsioonis valitsevad pinged, ebakindlus, muutused Eraelulised pinged ja muutused Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui ...
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Inimkaubandus Inimkaubandus on ülemaailme probleem, millest ei jää puutumata ka Eesti. See on nähtus, mis rikub paljude inimeste põhiõigusi ja elusi. Kaubitsejad kasutavad ära inimeste naiivsust, soovi minna välismaale õnne otsima, töötust, soolist ebavõrdsust ja himu suurema palga järgi. Ahvatlevad pakkumised põhjustavadki selle, et naised, lapsed ja ka mehed hakkavad usaldama täiesti võõrast inimest, vahetavad elukohta ja hakkavad tööle kurjategijate heaks. Inimkaubanduse äri mõjutavad kõik sündmused maailmas. Piiride avanemised, piirikontrolli puudumine ja inimeste tihedam liikumine on soosinud sellise äri levikut ja arengut. Kaubitsejad on aktiivsemalt tööle hakanud ja kartus sattuda konflikti võimuorgani esindajatega on väiksem. Inimkaubanduse arengut soodustavad ka majanduslikud probleemid nagu tööpuudus ja majanduslik ebavõrdsus. Kaasa aitavaks teguriks on ka sooline ebavõrdus ühisk...
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib ...
Suitsetamine Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kui Euroopa lääneosas o...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimine KESKMISE LAPSE SÜNDROOMI MÕJU ISIKSUSELE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad: · ...
SISSEJUHATUS Insener Jacob Arnoldi juhtum pole sugugi tavaline. Mehe probleemiks on eelkõige suutmatus ise otsuseid langetada. Selleks, et ta ise midagi otsustama ei peaks, läheb ta oma murega teiste juurde, kes otsused tema eest ära teevad. Kuna tema sõltumine teistest on möödapääsmatu, siis tuleb probleemi kõrvaldamiseks midagi ette võtta. Jakob Arnold on muidu väga võimekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see ...
Mis on narkootikum? Sna narkootikumid thistab knekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sltuvus ja nendest loobumine on vga raske, kui mitte vimatu. Meditsiinilises mttes on narkootikum aine, mille mju kesknrvissteemile vljendub eesktt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja jrjest suuremat annust. Mningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja pshikahirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik krvalmju ravitoimest tugevam ning nad on seetttu ohtlikud. Igapevases knekeeles kasutatakse veel mitmeid snonme, nagu sltuvusained, mnuained, uimastid, meelemrgid ja ka pshhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega...
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Konfliktide põhjusi peres Konflikt on indiviidide huvide ning inimestevaheline vastuolu. Vastuolude allikaid on palju. Vastuolusid tekitavad tihti inimeste eriarvamused. Ka kõige lähedasemate inimeste arvamused ei pruugi alati kokku langeda. Kui tekib viha ja mõistmatus, siis hakatakse seda välja valama, mis võib aga põhjustada teisel inimesel samasuguseid tundeid: viha ja mõistmatust. Konfliktideni viivad emotsionaalsed kokkupõrked. Inimeste erinevus väljendub ka eesmärkides. Inimese soovid ei saa alati kattuda teiste tahtmistega. Pingete põhjuseks võib saada ka rolliülesannete täitmata jätmine. Korralikult toimuvas peres on ülesanded kõikide vahel jaotatud ja aktsepteeritud. Peres võib tekitada pingeid ka võimujaotus. Näiteks võib lapse murdeeas esineda momente, kus ta pü...
ERLE MAIDO 7 19.09.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Analüüsi teksti pealkirja seoseid sisuga. Teksti peakiri oli seotud Maia kahe kõige olulisema küsimusega Aarnele, et kas tema on see tüdruk, keda Aarne on otsinud ning mida Aarne elult õigemini otsib (rida 36; 96). Maia ja ka Aarne peas on nii palju küsimusi, millele nad soovivad vastuseid leida. 2. Iseloomusta Maiat ja Aarnet ning nendevahelisi suhteid. Põhjenda tekstinäidetega. Maia on kartlik (rida 23). Ta kardab tulevikku ja tahab kindel olla, et Aarne teda ikka armastab (rida 30). Maial on madal enesehinnang (rida 14-18). Aarne on naiivne ja ei tea, mida elult tahta. Ta tahtis Maiat muuta ja ei osanud ning ka ei julgenud Maiale öelda...
l i S ü n dr o om Prader-Wil Kätlin Kirspuu Selgitus Kaasasündinud geneetiline ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub lihasnõrkuse, rasvumise ja vaimse arngu peetusena. Haigus avaldub erineva raskusega, kergest vaimse arengu peetusest raskete käitumis- ja psüühikahäireteni vastavalt kui suur osa geneetilisest materjalist on kahjustunud. Ravida ei ole seda võimalik ja aastatega probleemid süvenevad. Te k k e p õ h j u s e d Haigust põhjustab 15. kromosoomi defekt, mistõttu osa geneetilist infot on kadunud. Haigus võib esineda perekondlikult, kuid enamsti on lapse vanemad terved ja tegu on uusmutatsiooniga ehk muutunud on just selle lapse geneetiline info. 20-30%-l esineb normaalne terve 15. kromosoom, kuid mõlemad kromosoompaari liikmed on pärit emalt Normaalselt on igas kromosoompaaris üks kromosoom emalt, teine isalt. Kahjustuse põhjust ei teata. k a v...
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
Suitsetamise populaarsus noorte seas Suitsetamine on paljude noorte seas ärevust tekitavalt populaarne. Kui noored suitsetamisest loobuda ei suuda, sureb iga teine neist varajaselt. Suur osa noori hakkab tubakatooteid tarbima varases noorukieas. Koolilaste tervist käsitlevast uuringust “Health Behaviour in School-Aged Children Study”, kus analüüsiti 35 riigist pärit noorte suitsetamiskogemusi, selgus, et suitsetamist proovinud noorte arv kasvab hüppeliselt 11. ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui neli korda – 62%ni. Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : ● Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju ● Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas ● Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest. ● Tahtmine kuu...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, ene...
Agressiivsus Mõisted · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Liigid: 1. Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus (suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse) Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati. Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) LAV:38, V...
Uimastite tarvitamine Eesti noorte hulgas Sõltuvuskäitumine Tallinn 2010 Uimastite tarvitamise põhjused noorte hulgas varieeruvad suhteliselt laiades piirides. Peamiselt proovitakse mõnda narkootilist ainet vanuses, kus noort ning arenevat isiksust on kõige kergem mõjutada, st puberteedieas või ka ajal, mil elus toimub mõni suurem muutus või üleelamine nt lähedase surm. Ka neid mõjutajaid on mitmeid: eeskujud, stress, uudishimu jne. Kuid peamiseks põhjuseks võib pidada sõpru, kelle hulgas soovitakse heakskiitu ning mõistmist saavutada. Selleks, et noor inimene jõuaks oma elus uimastitarvitamise, mis veel halvem, sõltuvuseni, ei pruugi piisata vaid eeltoodud teguritest. Suurt mõju omavad ka riskifaktorid, mis küll ise ei ole otsesed uimastite tarbimisele mõjutajad, kuid on selle välja arengut soodustavad tegurid. Nende hulka ...
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperim...
Mina ise Tihti on raske end kirjeldada. On kulunud 15 aastat , et saada selliseks nagu ma olen praegu. Nende aastate jooksul on mul olnud vabadus täita enda uudishimu, olen saanud avastada kõike mis tundub kummaline. Mulle meeldib elada sellist elu, mille ise kujundan. Mulle ei meeldi eksisteerida ühiskonna poolt ettekirjutatud reeglite järgi, sest olen ise oma elu kujundaja. Mulle meeldivad inimesed, kes jäävad alati iseendaks, kellel on asjade kohta oma arvamus ja muidugi hea huumorisoon on väga tähtis. Selliste iseloomuomadustega kirjeldan oma lähedasi sõpru. Ma arvan, et olen praegu elustaadiumis, kus läbi igapäevaste raskuste ja erinevate situatsioonide avastan enda kohta uusi külgi ja just see voolib minust lõpliku isiksuse. Milline on mu iseloom? Tihtipeale olen ma närviline, kuid see on tingitud kiirest elutegevusest, sest kardan, et kõike ei jõua korraga teha. Olen ala...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus..................
Õpetaja ja õpilane: Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte lii...
Depressioon Mis depressioon tegelikult on? Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse. Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval. Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Miks depressioon tekib? Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma) Minevikus toimunud kurvad sündmused ja õnnetused (lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald) Muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest) Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) ...
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on n...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumi...
Niki Burnham ,,Kuninglikult untsus" Niki Burnham is originally from Colorado , but was born in Key West, Florida , while her father was briefly stationed there with the military. Niki Burnham on algselt pärit Colorado , kuid sündis Key West, Florida , samal ajal kui tema isa oli korraks paiknevad seal koos sõjavägi. She graduated from Mannheim American High School in 1988, then obtained her BA in political science magna cum laude in 1991 from Colorado State University , where she was Phi Beta Kappa . Ta lõpetas Mannheimi Ameerika keskkool 1988, seejärel omandas BA politoloogia magna cum laude 1991 Colorado State University , kus ta oli Phi Beta Kappa . She went on to earn both an MA in political science from the University of Michigan and a JD from the University of Michigan Law School in 1994. Ta jätkas, et teenida nii MA politoloogia University of Michigan ja JD alates University of Michigan Law School 1994. She cle...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
