Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
usurahu põhimõtteis. Tunnustati lisaks katoliku ja luteri usu kõrval ka kalvinismi. Keiserlikus kohtus pidi võrdselt olema protestante ja katoliiklastest kohtunikke. Vestfaali rahu peeti Euroopa stabiilsuse tagatiseks, see pani aluse mooda rahvusvahelise õiguse väljakujunemisele, mis tunnistab riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning võrdõiguslikkust, sõltumata nende suurusest. Absolutism Niccolò Machiavelli valitseja poliitiliste eesmärkide teostamisest- 1513. aastal kirjutab teose nagu II principe. Iga valitseja peab võimu haaramisel ja kehtestamisel kasutama kõiki vahendeid, isegi kui need on vastu kristlike normidega. Tähtsaks peab nelja tegurit, millega valitseja peab arvestama: siht hädavajalik, teostamiseks peab olema võimalused, valitseja vaprus ja julgus ning õnn. Tema poliitika ei ole kiiduväärt, vaid pigem laitev hinnang.
luksust. Miks Don Juani kuju saanud Euroopas nii populaarseks? Oli midagi enamat kui traditsiooniline teatrikuju. Renessansi viimaseks kangelaseks on nimetatud seda Tirso Juani. Temas on nähtud mingi ajastu kokkuvõte renessansi. Renessanss mõtles välja oma titaani ehk üliinimese, kes pidi saama jumalasarnaseks. Sellest ideest tuli välja päratu ego, tarbimisgeenius. Ammu enne Tirsot tõmbas titanismi ideele joone alla Machiavelli oma ,,Valitsejas". Tirso ehitab oma Juani üles täpselt Machiavelli järgi, tal puuduvad igasugused kammitsad, sees absoluutne tühjus. Tirso Don Juan kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud see jõud, mille vastu ta astus mitte inimlik kohus. Titanismi idee kokku varisemise strateegia mis kasu on titaanidest, kui nad ei ole enam ,,inimesed". 4) Calderóni elu ja looming. 1600. aastal sündis, isa oli keskmist kätt aadlik aga vaesunud, oli sunnitud pidama ka
Üks tähtsamaid asju, mida ta tegi oli see, et ta avaldas Uue Testamendi parandatud versiooni ja see juhtus aastal 1516. Tõlke käigus tegi ta paljudes katolikes tõdedes parandusi. Eelnevat Testamenti nimetatakse vulgataks ja pani aluse Piibli filoloogilisele kriitikale. Humanismi ajal toimus põhimõtteline muutus poliitilises mõtlemises. Varem lähtus see religioonist. Nüüd sai alguse tegelikkusest lähuv praktiine poliitika. Selle rajajaks oli Miccolo Machiavelli ja tema raamatus ,,Valitseja" kirjeldab ta võimule saamise viise ja võimu teostamist. Täiuslik valitseja peab tundma õppima rahva hingelaadi ja vastavalt sellele seadma eesmärgid. Riigi võimu ja edukuse nimel võis lahti öelda lahti tavamoraalist ja kasutada vägivalda ja pettust. See oli usk jõupoliitikasse ja veendumusel, et rahvas on rumal. Makjavellism ehk salakaval poliitik, kes oma eesmärkide saavutamiseks ei vali vahendeid
Sisukord VÕIM.................................................................................................................................. VÕIMULIIGID........................................................................................................................ Ametlik ehk formaalne võim.............................................................................................. Hirmul rajanev võim............................................................................................................ Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim........................................................................ Seaduslik võim.................................................................................................................... Informatsioonil rajanev võim......................................................................................
ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika,
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat
kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia Benedictus Nursiast munk, kes tegi Monte Cassino kloostri ja koostas kloostrireeglid Saladin Egiptuse valitseja, kes vallutas Jeruusalemma tagasi Rotterdami Erasmus silmapaistvaim mõtleja, oskas ladina ja kreekakeelt, naeruvääristas lugupeetuid ameteid, kriitiline vaimulike ja kiriku vastu Hernan Cortes Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja
c. füüsika, d. keeleteadus, e. muusika 12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist a. Seal on ühiskonnateadused üldjoontes kaua aega keelatud olnud. b. See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna c. See keskendub riigivõimu teostamisele ja spetsiifilistele juhtimise küsimustele d. See on teaduslikum Check 13. Millal sünnib poliitikateadus? a. Siis, kui Platon kirjutab oma teose "Riigist" b. Siis, kui Machiavelli kirjutab oma valitsemiskunsti õpiku "Il Principe" c. Siis, kui David Easton sõnastab oma poliitika protsessi mudeli d. Siis, kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid , nimetatakse olitoloogia traditsioonist? 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus a. inimene loob kultuuri ja struktuuri b. inimene tutvub sotsialiseerumisagentidega c. inimene määratleb end ühiskonna suhtes d. inimene astub avalikku ellu 2
meetmeid. 2) järelevalve rakendustegevuse üle komitoloogia komiteede kaudu 3) 3 liiki komiteed: *Nõuandev komitee (Advisory committee); *Korralduskomitee (Management Committee); *Meetme- ehk regulatiivkomitee (Regulatory committee) + regulatory committee with scrutiny (parlamendil vetoõigus). 22 17. Institutsioonide rollid otsustusprotsessis (van Schendelen) Van Schendelen, Rinus. Ch 2 'The playing field: EU common decision making', Machiavelli in Brussels 2005 Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85%
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
antiikajast. Renessanssi tähtsamad kunstnikud: Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Venuse sünd, Primavera Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli laemaalist, selle altarisein samuti. Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Ateena kool, Sixtuse madonna Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Renessanss madalmaades Jan Van Eyck (1370-1441) Kenti altar, Arnolfinija tema naise kaksikportree Rogier Van Der Weyden(1399-1467) Hieronymus Bosch (1450- 1516) Lõbude aed, Heina kuhi Seenjor Piter Bruegmel (1525-1569) Jahimehed lumes, Talupoja pulm Matthias Grünewald (1470-1528)
Suhtus sellesse suure hardusega. See täiend ,,jumalik" on antud tugevasti Bocaccio mõjutusel. Kuna ta nimetas oma traktaadid seda jumalikuks, siis 16 saj-st on jäänud see pealkiri niimoodi käibele. Erasmus ja More 16. saj alguses kuulsad mõtlejad. Olid ka kui suurimad humanistid, aga kutsumuselt kirjanikud. Andekad just mitte õpetuslike teostega, vaid muuga. Nende mõju läheb edasi. ,,Utoopa" ja ,,Narruse kiitus" (väike teos, aga palju filosoofiat ja mitmemõttelisust). Machiavelli kirjutas ka ilukirjandust, aga poliitilisfilosoofilsied teosed tähtsamad. Montaignega algab essee kui termin, tema annab ka klassikalise kuju sellele. 26.02.09 Ameerika avastamine 1492. Columbus, Magalhaes, Cortes. 17. saj-l hakakti Aafrikast tooma orje Ameerikasse juurde, sest õplirahvad olid välja suremas. Vastu ei hakanud haritlaste seast eriti keegi. (Talveti raamat ,,Hispaaniast Ameerikasse" Mehhiko essee). Las Casas oli hispaania vaimulik, kes
Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad. 4 Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18
valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja) · Euroopa renessansi kõrgajal võib täheldada ainult uusaegse draama eeldusi. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. · Varaseim uusaegne rahvusdraama kujunes välja juba renessansi loojangul ja Inglismaal, Hispaanias. Ülejäänud euroopas veel hiljem. · Itaalias matkiti antiiktratrit. Pmst mõned komöödiad olid (Ariosto ja Machiavelli omad), üksikuid tragöödia katsetusi kaa. Commedia dell'arte · Itaalias 16 saj keskel, omalaadne ja algupärane rahvalik teater. · Võrreldes keskaegse teatriga ELUKUTSELISED näitlejad · Sarnane mõne antiikse komöödia liigiga ja hiliskeskaegse farsiga · Valmistekst näidenditel puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti. · Tähtis kõnekoomika. Tegelastüübid kindlad, kandsid rahvale tuttavaid maske (v.a. armastajapaar).
Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18
· Humanismis kujunesid nii rahvuslik suund kui ka kosmopoliitne suund · Killustuva Euroopa informatsioonivahetust soodustas trükikunsti leiutamine. Poliitiline mõte: · Toimus põhimõtteline muutus · Seni käsitleti poliitikat religioonist ja moraalist lähtudes, nüüd saab alguse tegelikkuses praktiseeritava poliitika uurimine. · Uuele, teaduslikule lähenemisele pani aluse Niccolo Machiavelli traktaadis ,,Valitseja" · Inglane Thomas More kavandas oma teoses ,,Utoopia" ideaalühiskonna, mille paigutas Ameerikasse. · Analoogiline utoopia oli ka Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk ideaalne vabariik" Trükikunsti algus ja selle tagajärjed Uute ideede levikule Euroopas aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt. XII sajandil õpiti paberit valmistama toona moslemite võimule allunud Hispaanias ja peagi jõudsid Euroopasse teated ka Hiina trükikunsti kohta
Sõber pidas seda heaks väljamõeldiseks, millele tuleb kindlasti järg kirjutada. 13) Renessansi draama ja teater (15.16.saj), Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad Renessansi draama areng oli hilisem kui muude liikide oma. Varaseim uusaegne rahvusdraama kerkis esile Inglismaal ja Hispaanias renessansiajastu lõpus. Itaalias matkiti antiikteatrit. Rooma komöödia eeskujul kirjutas Ariosto 16.saj 5 karakterkomöödiat. Machiavelli kirjutas Firenzest kriitilise proosakomöödia ,,Mandragora". Üksikuid katsetusi oli ka tragöödiavallas. Tasso järgis aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõudeid lüürilis-pastoraalses värssdraamas ,,Aminta". Mandragora (Machiavelli) Callimaco tutvub Pariisis kauni naise Lucreziaga (pidi sugulase jutu kohaselt erakordselt ilus olema, tegelikult polnud), kes on juba ühe rikkur Niciaga abielus. Callimaco sõber Ligurio veenab Niciat naisega reisima samasse kohta, kuhu Callimacogi tahab minna
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideega. Nende arvates peab riik ka juhitima majandust. See on otseselt vastuolus laissez-faire’i põhimõttega. J. M. Keynes’i järgi nimetatakse seda arusaama keinsismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tuntud esindajad: Niccolo Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson. Valimissüsteemid (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa) Suurbritannia (ka India, Pakistan, Kanada, Uus-Meremaa)- kõige vanem kasutatav süsteem majoritaarne ehk enamusvalimine. Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks (single-member districts). Kandideerida võib piiramatu arv kandidaate ja see, kes võidab
geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid poliitilistest organisatsioonidest läbipõimunud riigi territoorium. Riigile on omased enesesäilitamine, enese maksmapanek, armastus elu vastu ja võimuihalus. (Berg, 1998). Kuid geopoliitika tekkis juba enne Kjellénit, ning sellest lähtusid kõikide suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika koosneb kahest sõnast, geograafia (geo) ja poliitika. Poliitika üheks tunnuseks loetakse N. Machiavelli väljendust, et seal on lubatud kõik, ehk lubatud ja lubamatud moodused oma huvide realiseerimisel. Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h. ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid.
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
aastal hakkas tekkima alalised diplomaatiad (varasemalt kiriklikud ajutised, 1400 Konstantinoopolit enam ei olnud), tekkis loogilises kohas – Itaalia linnriikide seas. Itaalia killustatus aitaski kaasa nende diplomaatiliste suhtlusviiside kujunemisele, mis on tuntud tänapäeval. 4) Reeglid – mõtlejate peades kujundati välja seisukoht, mille alusel võiks riikidevahelisi suhteid hakata vaatama pikemas perspektiivis. Lühiajalise suhtluse reguleerimine varasem. Mõtlejad: - Machiavelli (kuni 1500) – eristas poliitikat ja moraali (erinevad asjad), jätkas Thukydidese mõtteid. Tema poliitiline põhimõte oli Itaalia ühendamine, milleks kõlbasid kõik vahendid, õigustamist vajamata, valitseja võis sõna võtta ja seda tagasi võtta, kui usku vaja vahetada, siis tuleb seda teha. Tema ideaaliks oli Rooma riik. - Vitoria – kontsentreerus riigile, tõi välja universaalsed ideed (universalismi esindaja). Tema suur panus:
2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või oligarhia väike hulk enda huvides). 3. Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 4. Monarhia monarh kõikide hüvanguks 5. Türannia türann oma hüvanguks Aquino Thomas: Parim riigivorm on sega-riigivorm (status mixtus), kus on nii aristokraatia kui demokraatia elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on president. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale ja Aristotelese käsitlusele. Suveräänse võimu organisatsioon on riikide liigitamise peakriteerium riigivormi tähistamisel. Praegu on status mixus: rahvas
Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid. See tähendas Lutheri lõplikku lahkulöömist Roomast. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Selle avas Aleksander VI Borgia [14921503], kellel oli kolm või neli last, neist tuntuim hertsog Cesare Borgia, kes sai juba 18-aastasena 1493 kardinaliks ning prototüübiks Machiavelli kuulsale traktaadile ,,Valitseja". Aleksander VI järgnes tema vihavaenlane Julius II [150313], kes suurema osa oma valitsemisajast pidas sõdu. Ühe kaasaegse prantsuse pamfleti järgi ei olevat Peetrus paradiisiväravas paavsti ära tundnud, kuna too oli ilmunud sinna raudrüüs ja täies relvastuses. Leo X (Giuliano Medici) [151321] on peetud ateistiks paavstitroonil, kes armastas teatrit ning korraldas Vatikanis karnevale. 38-aastaselt paavstiks valitud firenzelast
Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada. Itaalia oli poliitiliselt killustunud, Sitsiilia oli Hispaania käes, Napoli ümbrus lõuna Itaalias läks samuti hispaania Aragoonia dünastia käes, Kesk Itaalia oli Kiriku käes. Põhja ja Kesk Itaalia linnriigid hakkasid väikeste naabrite arvelt suurenema ning kujunesid välja monarhiad. Renessanss sai alguse 14saj: Esimene renessansi autor oli Dante, suured autorid olid ka Petrarca ja Bocaccio. Machiavelli erinevalt enamusest renessansi autoritest oli tema pigem pessimistlik, ta kahtles inimese täiuslikkuses. Tema kirjutas lisaks Firenze ajaloole ka raamatu ,,Vürst" millest sai alguse machiavellism. Tema põhilised ideed olid et korra saab tagada tugev valitseja ja et inimene ei ole moraalselt täiuslik ning tugev valitseja ei saa ainult moraalselt valitseda. Põhja Euroopas kujunesid 2ks suurvõimuks Taani ja Rootsi ning 1397a sõlmisid nad lepingu uniooniks
ladina keele stilistikat, Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde, seda tõlget kasutas Martin Luther, pani aluse piiblikriitikale; reformatsioonist jäi kõrvale, tekkis Lutheriga konflikt tahtevabaduse üle, Luther eitas tahtevabadust; teos 1509.a. "Narruse kiitus", Narrus kõneleb, selle varjus esitatud autori mõtted, paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks; avaldas töödes ka sõjavastaseid vaateid Niccolo Machiavelli 1469-1527, Firenze poliitik, ajaloolane, kirjanik, traktaat "Valitseja" jagab valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki, oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, lubatud kõik vahendid, ka pettus, mõrv, reetmine; makjavellismi mõiste, mis tähistab sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat Tommaso Campanella 1568-1639, vanglas, oli mõistetud eluks ajaks;
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
John Guillory Kaanon on eelkõige kultuuri ja haridusliku monopoli probleem. Tüliõunaks kanonistide ja relativistide vahel on core curriculum, põhikursuste kava, mis viidi USA ülikoolidesse sisse pärast II maailmasõda, et luua ülikoolidele ühine alus (angloameerika ülikoolides puuduvad üldised ained, emigrandid). Stanfordi ülikooli core curriculum: Vanakreeka tragöödia, Platoni Riik, Vana ja Uus Testament, Augustinuse Pihtimused, Dante Põrgu, Th. More Utoopia, Machiavelli Vürst, Luther Kristlik vabadus, Voltaire Candide, Marx, Engels Kommunistlik manifest, Freud Sissejuhatus psühhoanalüüsi, Darwin Liikide tekkimine. See on konservatiivne, euro- ja fallotsentristlik, seega diskrimineeriv. Euroopa kontekstis pole kaanonid seotud niivõrd poliitika kui esteetilise väärtuse ja kaanoni ülesehitusega. Assmann 1987, hiiliva muudatuse mõiste. Kaanoni muudatus, millele seisavad vastu tsensuur, kirjastused, akadeemiad ja ülikool, toimub aeglaselt ja
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissez–faire’i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinsismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tuntumad liberalismi mõjutajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige šoti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega
Tugevaimad riigid Põhja-Itaalias olid Firenze (valitsesid pangandusega rikastunud Medicid, alul formaalselt vabariik, 16 sajandil võtsid Medicid hertsogi tiitli, eriti tuntud on Lorenzo Tore), Rooma (kirikuriik, tuntuima valitsejad Borgiad – Aleksander ja Cesare), Veneetsia (vabariik, mida valitses signoria), Milano (1450 tuli võimule Fransesco Sforza). Sforza ja Medicid ja Borgiad valitsesid ilma klassikalise legitiimsuseta ja Machiavelli õpetust mööda. Nede valdusi nimetati sõnaga stato (olukord, staatus), kujunes välja riik, mis ei tuginenud niivõrd õigusele, kuivõrd reaalsele võimule/jõule. Raggione di stato – mõiste, mis kujunes välja samuti Itaalias (on tuntud rohkem prantsuskeelses vormis raison d’etat) ja tähendab riigi võimupoliitilistest huvidest lähtuvad reaalpoliitikat.. Renessansiaegses Itaalias kujunesid välja moodsa diplomaatia alged (eriti Veneetsia ja paavstid ja Mediid)
a. Vastus küsimusele, kuidas ehitada üles demokraatlikku, kuid majanduslikult jätkusuutlikku eurotsooni tulevikus, on muutunud veelgi keerulisemaks kui enne kriisi. Nagu näitas 2012. aasta areng, siis aktiivsed muutused peavad ka tulevikus toimuma tasakaalustatud koostöö tulemusena riigi poliitilise eliidi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni vahel. Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel,
Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Tagajärjed:
Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Tagajärjed:
Francesco Petrarca: Sonetid – luuletused armastatud Laurale. Poeem “Africa” muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio “Dekameron”: Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli – alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Tagajärjed:
Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia" nr 3, 1993 33. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist" nr 2, 1994 38. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia" nr 5 - 7, 1993 39. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr 10,1994 40. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr 3, 1994 41. Maruste, R., Truuväli, E.-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus.
Max Weber Weberi arutlused võimu üle on samuti seotud sooviga uurida, mis toimub kaasaegses ühiskonnas. Eristas ta kolme peamist tüüpi võimu: 29 · Traditsiooniline võim · Ratsionaalne-legaalne võim · Karismaatilisus 2.7.Wilfredo Pareto (1848-1923) · Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog · ,,Üldsotsioloogia traktaat" 1916 · Eeskujuks Itaalia teadlane, poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli Wilfredo Pareto · Majandusteadus tegeleb ainult ratsionaalse või loogilise käitumisega. Pareto oli veendunud, et inimkäitumine on suures osas mitte-ratsionaalne, mitte-loogiline. Sotsioloogia tegeleb mitte-loogilise käitumisega. · Loogiline käitumine kui kasutatakse sobivaid vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Wilfredo Pareto · Pareto põhiprobleemiks oligi vastuolu tunnetamine majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel
"Akadeemia". Nr.3, 1993, lk.451-468 32. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia". Nr.12, 1993, lk.2640-2666 33. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia".Nr.11,1993 34. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. “Juridica” nr 1, 1996 35. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 36. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist". Nr. 2, 1994 37. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia".Nr.5 - 7, 1993 38. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr.10,1994 39. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr.3, 1994 40. Maruste, R., Truuväli, E.-J. . Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus
Juhtimise vormide, nende eeliste ja puuduste käsitlemine e.m.a. 2. Juhtimismõtte areng kuni 17. sajandini Diocletianus (Rooma imperaator) 284. a. Õiguste delegeerimine al-Farabi (araabia filosoof) 900. a. Juhile kehtestatud nõuded L. Paccoli (Genua) 1340. a. Kahekordne raamatupidamine Thomas More (ld. Morus) (inglise 1500. a. Halva juhtimistulemuse põhjuste analüüsimine humanist ja poliitik) Niccolo Machiavelli (itaalia filosoof, 1525. a. Inimeste juhtimise ja võimu säilitamise reeglid dramaturg ja politoloog) (makjavellism vahendeid mittevaliva poliitika sünonüüm) 3. Juhtimismõtte areng 18.-19. sajandil Adam Smith (inglise 1776. a. Tööstustööliste spetsialiseerimise printsiibi rakendamine, majandusteadlane) kontrolli kontseptsioon, töötasu arvestus, konkurentsi mõiste James Mill (inglise 1820
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
