eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud [liitunud] õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" · Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktiks. Inimese surm pole midagi, riigi surm tähendab aga kõigi hävingut. Kujunes riigikeskne mõtlemine, kõige tugevamalt väljendas seda Machiavelli. Niccolo Machiavelli (1469-1527) · Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja, läks tülli Medicitega, pagenduses kirjutas poliitilise pragmatismi käsiraamatuid. · 1513 "Il principe" (Valitseja) kuidas vürstiriigid peaksid oma elu korraldama · 1531 "Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost" kuidas vabariik peaks toimima Machiavelli ideed · Ühendas need alged (aristotellism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus
Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnitati maakera kerakujulisust Kaasnes veendumus, et maakera maailma keskpunkt Mikolaj Kopernikul teistsugune seisukoht maailmast Giordano Bruno väitis, et Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes kinnitas, et Maa pöörleb ümber oma telje. Suured maadeavastused Põhjuseks: Leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tähtsaimaks mõõteriistaks retkedel oli astrolaab
Renessanss ja humanistid Eva Maria Soodla 7.klass Renessanss Mis oli renessanss? Kultuuriajaloo periood aastatel 1450 1600 Antiikkultuuri taassünd nii kunstis kui ka kirjanduses Usuti, et renessanssiga lõpetati keskaeg Sai alguse Itaaliast aga laienes hiljem Miks algas renessanss Itaaliast? Sest Itaalias oli olnud Rooma impeeriumi keskus, kuhu oli säilinud palju antiikseid mälestusi. Põhja Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid. Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil t...
· Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis'' Thomas More Inglise humanist, hariduselt jurist, peaminister. ''Utoopia'' W. Shakespeare renessansskirjanduse suurkuju
Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused
Aquino Thomas: Poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt. (Cicero: "Riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4
pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav
mees" Kristjan Luts " Eesti ja Külm Sõda Sõja mõtestamisest · Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. · Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" · Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); · Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; · Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte"
Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Tuntud esindajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige soti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha
Gustav oli alati olnud väga Taani-vastase suhtumisega. 1550-ndatel aastatel hakkas Gustavi tervis halvenema. Viimased eluaastad veetis ta enamasti lamades ja teda põetas tema naine Katarina. Gustav suri 28. septembril, 1560. Tema surnukeha on maetud Uppsala katedraali. Peale teda asus troonile tema poeg Erik. Gustav Vasa saavutas enda valitsemisajal rohkem, kui enamus Rootsi valitsejaid. Ta kaitses enda võimu kindlameelselt ja hästi. Machiavelli, kes pani paika erinevate valitsejate tunnused, mõõdupuu järgi võttes oli Gustav äärmiselt edukas. Ta saavutas enda eesmärgid: Rootsi vabastamise, riigi kindlustamise ja püsiva võimu ,,riigiisana". Kuid teiste moraalsemate mõõdupuude järgi oli tal türanlik valitseja- samast klassist teiste rea välismaiste valitsejatega, keda just Rootsi ajalookirjutised on märgistanud negatiivsete terminitega.
Mis selle põhjustas? Kulla ja hõbeda väärtuse langemine. Ida-kaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas väärismetallide väljavedu. 22.Mis sundis Ida-Euroopas varakeskajal tugevdama pärisorjust? Põllumajanduse areng oli intensiivne, tööjõud oli hädavajalik Dante Alighieri – „jumalik komöödia“ Francesco Petrarca – esimene poeet, keda peale antiikaega avalikult pärjati Giovanni Bocaccio – „Decameron“ Niccolo Machiavelli – uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Erasmus Rotterdamist - oma ajastu silmapaistvaim mõtleja , „narruse kiitus“ Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja Thomas More – „utoopia“ William Shakespeare – inglise renesansskirjanduse suurkuju Miguel de Cervantes – „Don quihote“ Mikolaj Kopernik – heliotsentrilise maailmapildi alusepanija Giordano Bruno – väitis, et päikesesüsteem pole ainus , vaid üks paljudest
Lahendused 1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb
Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu
· ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375) · 100novellist koosnev ,,Decameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Omandas kreeka keele, kirjutas Toskana murdes. o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud. · Makjavellism - sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika. o Erasmus (1466-1536) · Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde.
· Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe. · Thomas More (1478-1535) · Tomaso Campanella (1568-1635) · Nicolo Machiavelli (1469-1527) Nimeta usulis-filosoofilise õpetuse filosoofe. · Martin Luhter (1483-1546) · Jean Calvin (1509-1564) · Thomas Müntzer (u 1490-1525)
· Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. ,,Narruse kiitus" seal on ta kriitiline vaimulike ja kiriku pahede vastu. Thomas More Inglise humanist. ,,Utoopia" esimene osas kritiseeris toonase Inglismaa riigikorraldust
Angoolas ja Etioopias. Sõja mõtestamisest | Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum. Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte"
TÕLKIMINE ITAALIAST Mariete Presmann 10B MAA-ALUNE LINN Mõistatuslikud pühamud, saladuslikud vahekäigud ja ununenud hauakambrid võivad küll kõlada otsekui pildina Indiana Jonesi võtteplatsilt, kuid needsamad objektid asuvad Napoli valjude ja määrdunud tänavate varjus. Maa-alune Napoli on üks maailma põnevaimatest imelinnadest; vaikne, enamasti avastamata labürint toomkirikulaadsete veepaakide, kitsaste kanalite, katakombide ja kõiksugu iidsete varemetega. Speleoloogide ehk nö koopateadlaste hinnangul umbes 60% Napoli elanikest elavad ja töötavad ülalpool seda võrku, mida teatakse Itaalias kui sorrosuolo (all-ilm). Alates Teise Maailmasõja lõpust on sealt leitud vähemalt 700 süvendit, alates Vana-Kreeka ajastust päritevatest maa-alustest hauakambritest kuni paleokristlike matmiskambriteni ja Bourboni põgenemistunneliteni. Ekspertide hinnangul on see alles algus avastamata on v...
ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Machiavelli käsitles ,,Valitsejas" seda, kuidas tulla toime reaalses maailmas, kus lõviosa inimestest ei ole vooruslikud ja moraalsed. Esitas alternatiivse vooruseõpetuse klassikalisele humanismile, mis oli tema jaoks kujuteldav tõde. Ütleb, et me ei saa teha seda, mida me peaks moraaliprintsiipide järgi tegema vaid peame piirdume sellega, mis on tehtav. Machiavelli leidis, et
21 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Õiglane sõda. Kõik valitsejad peavad vastutama jumaliku võimu ees ning jumalikus süsteemis on ka reeglid õiglasteks riikidevahelisteks suheteks. Aquino Thomas eristas sõja alustamist õiglasel põhjusel (ius ad bellum) ja õiglast sõjapidamist (ius in bello). Niccolo Machiavelli (1469-1527) Peale usulise reformaatori Girolamo Savonarola hukkamist 15. sajandi lõpu Firenzes, oli Niccolo 14 aastat on Firenze linnaametnik. Ta püüdis võita omaaegse mõjuvõimsa suguvõsa Medicite poolehoidu (mitmed tema eluea paavstid olid Medicite suguvõsast, Machiavelli soovis, et Medicid ühendaksid Itaalia), 1512. aastal langes Firenze vabariik, aasta hiljem Machiavelli arreteeriti, teda piinati, sest teda peeti vabariikluse pooldajaks
Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. 3 Üldandmed Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma, president itaalias on Girgio
Renessanss 1. Renessanss- taassünd, keskajale järgnev periood, mis võtab eeskuju antiigist. 2. perioodi iseloomustab: · Uus mõtteviis humanism, usk inimvõimetesse · Vaimne murrang · Trükikunsti areng · Maadeavastused (Ameerika) · leiutised · Oluline individuaalsus · Reformatsioon 3. Dante ,,Jumalik komöödia" · Käsitleb armastust kui usku, see on puhas hingeline tunne ja voorus, mis õilistab inimest, Dante põlgastas meelast lihtsat kirge. Platooniline armastus · Zanr- allegooriline poeem, värsivormis nägemus · Sisu- ,,Jumalik komöödia" 100 laulu on jaotatud 3 ossa. 1. ,,Põrgu" Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist PATUELU. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründa...
valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid. Tänapäeval on absolutism muutunud suhteliselt haruldaseks nähuks ning suuremates riikides seda tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17. sajandi Inglismaa mõjukamaid filosoofe, on oma poliitilise filosoofia alases peateoses "Leviaatan" esitanud oma teooria riigi vajalikkusest. Ta vaatleb inimeste tunge, mis olevat enamuses egoistlikud ning leiab, et kui inimeste üle pole mingit kõrgemat võimu ehk
See oli tähis, sest see kujundas varajase Inglise teatri palge. Näeme kuivõrd verised need on (omane Senecale). Seda stiili peeti peeneks, seda jäljendati, sest muud lihtsalt ei olnud moodne stiil seega. Eriti just akadeemilistes ringkondades. · Renessansi dramaturgia elemendid komöödia erudita ka dell'arte. Prantsuse ja Itaalia novellistika mõjutasid samuti teatrit. Hispaania autragöödiad. Renessansi ideoloogia ja eelkõige Machiavelli. Väga moes olid machiavellistlikud kangelased. · Õukonnateatri elemendid mõjutas ka rahvateatrit, õukonnateater uhke, kaunite kostüümide ja dekoratiividega, mõjusad lavaefektid. Põhiliselt maskimängud ja pastoraalid. Dramaturgilises mõttes meeliköitev ja muinasjutuline. Selline teater tekkis Inglismaal Henry VIII ajal. Lõbustusmeistri pani Henri ametisse. See tegelane pidi ise olema ka dramaturg
Iseenda, oma perekonna ja sõprade huvide eest seismine on igati loomulik ja inimlik tegevus, kuid olles valitud või ametisse määratud, tuleb lisaks seadustele järgida neid üldisi norme, mille alusel rahvas võimu delegeerib. Ametipositsiooni abil erahuvisid ajav poliitik või ametnik on rikkunud seda kõige põhilisemat lepingut, mille alusel meie tänane demokraatlik ühiskond koos seisab, sest nagu Machiavelli öelnud on: ,,Poliitika on võimul püsimise kunst.". Konkreetse seadusetähe järgimine või rikkumine on kriminaal või haldusõiguse küsimus ja seega hoopis teist laadi probleem, sest juba Thomas Aquinas kirjutas, et inimeste loodud seadused ei saa kunagi olla täielikud. Üks konkreetne ja väga kurb näide, et asjad ei ole korras, on kodanike madal osalemine valimistes. Avalikud uuringud näitavad usalduse puudust poliitika ja poliitikute vastu. Paljude poliitikute
termoskoobi ning geomeetrilise ja militaarse kompassi, MIGUEL DE CERVANTES Hispaania poeet, näite- ja romaanikirjanik, tuntuim teos ,,Don Quijote", ERASMUS ROTTERDAMIST varauusaja tähtsaim humanistlik õpetlane ja teoloogia doktor, MARY STUART traagilise elu tõttu tuntumaid Sotimaa monarhe, MARY TUDOR Prantsusmaa kuninganna, ELIZABETH II maailma ainus monarh, kes on samal ajal ka mitme iseseisva riigi pea, FELIPE II esimene Hispaania kuningas, HERTSOG ALBA - ????, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav
tegelikkusea vastuollu, ebavõrdsesse olukorda. don Quijote rollid 1. rüütel-piik,hobune,õilis ja võitles hea eest 2. teekaaslane Sancho Panzale 3. ilmakodanik- elas oma maailmas,hull, läks tuuleveskitega võitlema, naiivne 4. raamatulugeja- 5. austaja- kummardas naist Teose olulisus ja sõnum: Autor naerab ja kurvastab sama asja üle, et inimesed ei saa aru kui nad midagi valesti tegid. Tähtis on olla hea ja kaasinimesi aitada, liiga palju põikpäisust pole kunagi hea Niccolo Machiavelli ''Eesmärk pühitseb abinõu'' -Firenze ajaloolane ja poliitik, kes analüüsis riigikordi ja andis nõu itaalia valitsejatele. Makjavellism on halvustav nimetus poliitikale, mis on riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv. Meie Vilgiga oleme vastu,eesmärk ei pruugi olla kõigi arvates suur ja üllas ning kõik peab jääma mõistlikuse piiridesse. Näiteks Hitler arvas, et natsionaalsotsialism on kõigile hea. Thomas Moore 1478-1535 poliitik, filosoof ja kirjamees
luuletaja Francesco Petrarca. Mis iseloomustab renesanssi? 1. Humanism, pühendusid teadmistele maiste asjade ja inimeste kohta. Neid uuringuid nimetati Studia Humanitaatiseks (inimese uurimine). Humanistide arvates esteek? Kõrgus inimese sotsaal seisundist sõltumata. Taasavati Platoni akadeemia. Renessanssi aeg idaliseeris antiik aega. Seda näitas ka platoni akadeemia taasavamine. Niccolo Machiavelli oli õpetlane, filosoof, kirjanik, kes on avaldanud hilisemale tohutut mõju, tema tuntumaid teoseid on "Valitseja" ("Prints") mille teemaks oli valitsemise kunst. Sellel ajal oli selgeks saanud, et humanistide unistus liita Itaalia ühtseks riigiks ei olnud õnnestunud. Machiavelli jõudis järeldusele et itaalia suudab ühendada tugev autoritaarne juht kes ei lase end segada moraalil. "Eesmärk pühitseb abinõu"..
2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast
Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Vastureformatsiooni ees oli Jesuiitide ordu. 7. Nimed Johann Gutenberg uue trüki leiutaja Nicollo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Thomas More inglise humanist. Oli hariduselt jurist, ta sai parlamendi liikmeks ja lõpuks ka kuningas Henry XIII lordkantsleriks. Mikolaj Kopernik - oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist.
inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. * G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid
sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega.
Peatükk 16 kokkuvõte: Täidesaatev poliitika ,,Valitseja peab õppima olema muud kui hea" ,,Prints" (1513) Niccolo Machiavelli Täidesaatvus on valitsuse taandumatu pealiskiht. Poliitilised süsteemid saavad töötada ilma konstitutsiooni, asaambleeta, kohtusüsteemita ja isegi ilma parteideta, kuid nad ei saa ellujääda ilma täidesaatvata osata, et formuleerida valitsuse poliitikat ja tagada selle teostatavus. Selline on potentsiaalne täidesaatev võim, mille puhul poliitiline areng kontrollib või piirab neid, kas siis jõuga
Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsa...
Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast? Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks. Machiavelli oli realist. Esmatähtis on võim. Mitte ausus ja halastatus, vaid salakavalus, valelikkus ja vihavaen kujunevad poliitiku tunnusjooneks. Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge. Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik
Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest. Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor süsteemset eesmärkide püstitamist ja töötajate motiveerimist (teaduslik juhtimine, klassikaline käsitlus). 1920
varjupaik". Tõlkis Piibli saksa lugu, Itaalia ideaal, I keelde osa:peen iroonia, huumor II osa:tõsine Madrigal- Thomas More- Ei allunud ,,Mandragora"- Marcelius-,,Hamlet", M renessansslüürikas paavstile, lasti hukata Henry Machiavelli satiiriline kuninga idülliline vaba VIII poolt, tuntuim teos näidend ihukaitseväelane, kes vormiga ,,Utoopia" näeb koos lembeluuletus ,,Morgante"- L.Pulci Bernardoga 28 laulust koosnev, esimesena vana
Ühisomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus). Valitseja peab olema võimeline mitte olema hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele, sest hea inimene hukkuks nende keskel, kes ei ole head. Valitsejal tuleks hoiduda vaid nendest halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral
sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 11)Humanism; tekkimise eeldused samad mis renessanssil. Humanism tähistab kõige ilmaliku väärtustamist. Haridus, teadus, kunst. Tähtsamaiks tunnusjooneks on inimese väärtustamine. Inimest peeti samasuguseks loojaks nagu Jumalat. (Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Petrarca " luuletused Laurale", Erasmus, Machiavelli " Valitseja", "Sõjast") 12)suured maadeavastused; Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust tuua Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne, kuna asus nii atlandi ookeani kui ka aafrika ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel olid ka pikaajalisd meresõidukogemused, ning maadeavastusi toetav riigivõim. Neil olid naljakad kartused: ekvaatori lähedal
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Inimene looduse osa, teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusega Kõike inimlikku hakati kõrgemalt hindama usuti inimvõimetesse ning hinnati isikupära Austus loominguliste inimeste, poeetide ja kunstnike vastu Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nauditavat elulaadi Itaalia humanism Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia hunamistlik õpetlane. Kuulsust tõi talle Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Minu kõige tähtsamad kunstiajaloolised tarkused. Annika Kangur 12c Viljandi 2009 RENESSANSS (MAALIKUNST) ITAALIA See on peamiselt 1516 sajandil. Renessanssi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse LääneEuroopa maadesse. VARARENESSANSS ITAALIAS 15.saj. algus. Kõige enam meeldis renessanss sellepärast, et maalid olid kuidagi salapärased, loomulikud, müstilised ja uskumatud. Maalikunstis algas...
faktide kohta; mitteautonoomne eetika). [25]4)Ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistuslikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamiseks ja kaitsmiseks tuleb ühineda ning loovutada osa või kõik oma õigused riigile. 5)Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana. 6)Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi (Locke, tänapäev). [26]Niccoló Machiavelli (1469-1527) Firenze oli renessansi keskus. Machiavelli oli Firenze Vabariigi ametis, kuid Medicide naasedes sattus ebasoosingusse, nii et lühikest aega oli ka vangis. Imetles Cesare Borgia't (1476- 1507), kes oli julm ja reetlik valitseja, kuid soosis kunstnikke, teiste seas Leonardo da Vincit. Machiavelliga algab uus ajastu poliitilises mõtlemises: vabaneda spekulatiivsest mõtteviisist, eetikast ja religioonist ning metodoloogilise printsiibina määratleda uurimisese, mis oleks autonoomne muudest valdkondadest (iuxta propria principia)
Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses" Valitseja" õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja
................................................... 14 3 SISSEJUHATUS Kuningas Gustav Vasa (1496 1560) on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib. Kas on tegemist ,,rahvusmonumendi", ehtsa rootsluse ja rahvusliku vabaduse kehastajaga, kellena on harjunud teda nägema arvukad põlvkonnad rootslasi? Või on ta pigem Machiavelli ideaalvürst - loomult umbusaldav, ettevaatlik, ahne ja ratsionaalne? Oli ta ju oma laste silmis rumal isa ning avalikkuse silmis madalat päritolu usupaator, vägivallatseja ja hoolimatu demagoog. Ent see tahumatu valitseja suutis kõige kiuste palju korda saata. Tal läks korda vastased põrmu paisata, vabastada riik Taani ülemvõimust, Vatikani eestkostest ning Lübecki ja Hansa Liidu survest. Rootsi võis tänu
Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur jõudma klassideta ühiskonda (nim. kommunismiks)
Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on kuulsus (fama) ja au (gloria). Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza). Kõik mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega mõiste "voorus" (virtu) uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Herbert George Wells.....................................................................................................4 Looming.........................................................................................................................5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid...................................................................6 Veel teoseid.....................................................................................................................7 Nähtamatu......................................................................................................................9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade............................................................................................10 Kokkuvõte..............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
