Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maavärin" - 460 õppematerjali

maavärin - 1922.11.11 - Chile-Argentiina piirialal – tugevus M 8.5 • Maavärin -1944.01.15 - San Juan, Argentina - tugevus M 8,000 • Maavärin -1977.11.23 - San Juan, Argentiina - tugevus M 7.4 • Maavärin -1985.01.26 - Mendoza, Argentiina - tugevus M 6.0 • Maavärin -2002.06.18 - Chile-Argentiina Piiriregioon - tugevus M 6.6 • Maavärin -2006.11.13 - Santiago del Estero, Argentiina - tugevus M 6.8 • Üleujutustest suurim oli aastal 2007 Rosario linnas,kus tekkis suur üleujutus.
thumbnail
6
doc

Maa siseehitus

o Moondekivim ­ maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak ­ majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin ­ seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter ­ punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter ­ maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika ­ teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. o Maalihe ­ Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas....

Geograafia
172 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Assooride referaat

Terceira oli 14.-15. sajandil oluline kaubandussõlm, kuna kaubalaevad Ameerikast ja Indiast peatusid just seal. Sellel perioodil oli saarel palju kulda, hõbedat, teemanteid ja vürtse, mis olid toodud teistel kontinentidelt, vääriskivide tõttu ründasid prantslased ja inglased saare rannikut neil sajandeil väga tihti. Aastal 1980 oli Terceiral maavärin , mis tegi suurt hävitustööd. Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja. 5 Pico Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit. Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi. Pico turismimagnetiks on eelkõige vaala- ja delfiinivaatlused. Sajandeid tagasi...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Thales

" See teadmine võib olla pärit Babülooniast. Kaldealaste järgi sai Kuu oma valguse Mardug-Belilt, kes oli tõusnud Babüloonia linnajumalast jumalate isandaks. Taevakehades nägi Thales süttinud maad. Thales jaotas taevasfääri viieks tsooniks. Ka maavärinat olevat Thales julgenud seletada: tema arvates ujub Maa vee peal nagu laev, ta peab ka kõikuma nagu laev, kui kandevesi hakkab liikuma ­ ja see on siis maavärin . Seletus on naiivne, kuid on siiski võrreldamatult ratsionaalsem kui traditsiooniline kreeka seletus, et Poseidon tõukab oma kolmpiid vastu kaljut. Thalese teooriad on kõik "nõidusest vabastavad", "dedemoniseerivad", ning just see teeb nad teaduse teerajajateks. Tähed, Päike ja Kuu koosnevad maast. Filosoofide arvamused (11 A 17a= 13,1; 20,9): "Thalese arvates koosnevad tähed maast, kuid on seejuures hõõgvele aetud." "Thalês geôdê men, empyra de ta astra."...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Laamtektoonika

1988, lk 218 ­ 221 http://volcano.und.nodak.edu/ Jaanus Paal. Kamtsatka vulkaanidel kihab haruldane elu. Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused ­ kuumaveeallikad (termaalveed ­ allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin , maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine ­ maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 ­ 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kõrgõzstani referaat

Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08.1992 54 Maalihe 09.03.1994 51 Epideemia 13.03.1997 22 Äärmuslik t° 16.10.2000 11 Maavärin 22.05.1992 4 Uputus 08.07.1998 1 Uputus 18.05.1998 1 Õnnetus Kuupäev Mõjutatuid Maavärin 09.08.1992 146,900...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta õnnetult merepõhja. Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. EHITUS: Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt...

Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

Stabiilne populatsioon ­ suremus ja sündimus on enam-vähem võrdsed. Populatsiooni arvukus püsiv. Kasvav populatsioon ­ sündimus ületab suremuse. Populatsiooni arvukus suureneb. Kahanev populatsioon ­ suremus on suurem kui sündivus. Populatsiooni arvukus langeb (joon lk 149). Populatsioonide arvukuse muutumise põhjused: 1. Kliimategurid ­ maavärin , põud, temperatuuri suured muutused jne. 2. Teiste organismide mõju ­ parasiitide arvukuse kasv. 3. Antropogeenne (inimtegevus) tegur ­ lageraie, kuivendamine jne. Üks kooslus asendub teisega või hävib. Ökosüsteemi troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid) Moodustavad ökoloogilise püramiidi. Tertsiaarsed KONSUMENDID sekundaarsed KONSUMENDID primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID...

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Nostradamus

Berit Veske. Miche de Nostre-Dame sündis 16.nda sajandi alguses Prantsusmaal juudi perekonnas.Hispaania inkvisitsiooni hirmus võttis ta perekond vastu roomakatoliku usu.Ta uuris igati looduslikke ravimismeetoteid ja erinevalt eksiarvamusest oli sel ajal olemas ka palju meessoost nn nõidu, kes olid harinud ennast selle salateaduse kolmel tähtsamal alal:alkeemia, okutilism ja astroloogia. Ka Nostradamus tegeles sellega, kuni ta kaks armastavat sugulast ta adopteerisid ja ta pidi hakkama järgima juudi kombestikku.Temast sai suurepärane arst, kes elas üle muhkkatku epideemia.Ta oli targem kui teised arstid, kes küüslaugu vanik kaelas ja küüslauguküüned ninas haigete uste taga aadrit laskmas käisid, väites, et selline teguviis aitab haigust vältida.Nostradamus oli tuttav loodusravimitega.Ta edu võti seisnes looduslike vitamiinide kasutamises, mis tugevdasid immuunsüsteemi ja see läbi aitasid terveneda ja haiguse vintsutustes...

Uurimistöö
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Härjakultus ­kreetalaste pühaloom. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kujutav kunst ­ püüti jäädvustada ümbritsevad maailma; keraamika oli värvirõõmus ­ erksate värvidega. Kreeta kunst on elurõõmus, muretus, kiidetakse elu, loodust. ''kõik kes kunstiga tegelesid olid õnnelikud''. ~ 1700 a.eKr. purustas maavärin enamus lossid, need taastati, kuid ~1500 a.eKr. tabas neid vulkaanipurse, millega hävitati ja lõppes Kreeta kultuur. TARBEKUNST- kullassepatöö, keraamika. Keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane ­ mereloomad ­ kaheksajalad, kalad, meritähed jne. · Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat 6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e...

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Colosseum

4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena ­ spirituaalne tähendus oli kadunud Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Impeeriumiaegse Rooma kesklinna plaan Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin , mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 19932000 toimus põhjalik restaureerimine Pildid Colosseum tänapäeval Stseen filmist `Gladiaator' Colosseumi interjöör tänapäeval Colosseum õhust vaadatuna Kasutatud Kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Colosseum Mait Kõiv ­ "Inimene, Ühiskond, Kultuur: I osa, Vanaaaeg"...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Keskkonnageoloogia

Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad...

Geoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
14
doc

California

Vaikse ookeani laam, mille lõunaosas asub Los Angeles, liigub kiirusega 5-7 cm aastas põhja poole, Põhja-Ameerika laam, millel asub Ida-California ja San Francisco, liigub lõunasse, nii et umbes kümne miljoni aasta pärast peaks Los Angeles mööduma San Franciscost. Seni on aga seal piirkonnas veel hulga suuremaid ja väiksemaid maavärinaid. Teadlastele tundub, et maavärinad toimuvad seal piirkonnas vaheldumisi- kord San Francisco ja siis Los Angeles jne. Ameerika kuulsaim maavärin toimus 18.aprillil 1906. Maavärinat oli tunda San Andrease murrangu umbes 400 km pikkusel lõigul, lõunas alates San Juan Bautistast kuni umbes 250 km kaugusel San Franciscost põhja pool. Maavärina tugevusest saab parema ettekujutuse, kui mõelda, et seda oli tunda 180 000 ruutkilomeetril! Lõige online-pildist kus on toodud välja hilisemad maavärinad. Punane-viimase tunni aja jooksul, sinine-viimase ühe päeva jooksul, kollane-viimase ühe nädala jooksul. Yosemite Valley...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Litosfäär

Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindl...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Majanduse suur konspekt

ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? ­ kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ­ ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? ­ näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit ­ oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus ­ mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine ­ üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu...

Majandus
210 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Maa

Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 3) Mis on litosfäär? Litosfääri põhjustavad maakoor ja vahevöö ülemine osa. Litosfääris liiguvad laamad. Eesti asub Euraasia laama keskosas. Laamade kokkupõrkel tekib vulkaanipurse või maavärin. Eriti laama äärealadel on vulkaanipurskeid. Ookeanilaamad on raskemad kui mandrilaamad. Ookeani- laama sukeldub alati mandrilaama alla. Kaks ookeanilaamat eemalduvad teineteisest: Kaks mandrilaamat põrkavad kokku ja tekib maavärin:...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mida nõuab inimeselt 21.sajand?

Tegin uurimistöö geograafias teemal ,,Tornaadod".Uurimise käigus selgus,et Eestis on igal aastal keskmiselt kolm tornaadot.Paljud neist aga jäävad märkamatuks,kuna nad lastavad tihti vaid metsades.Intervjuus väitis teadlane Marie Lomp,et Eestis on 85-protsendiline tõeläisus,et tornaadosid hakkab rohkem tekkima.samuti mainis ta,et nende rohkus on tingitud inimtegevusest.alles hiljuti kajastas meedi,et Itaalias oli taas maavärin .Mina arvan,et kui inimesed lõpetkasid loodusele haiget tegemise,siis võib loota,et loodus rahuneb maha ja lõpevad ka sagedased looduskatastroofid. Tänapäeva maailmas on inimestel palju ülesandeid.Kõige märkimisväärsemaks praegusel ajal võiks nimetada majanduskriisist vabanemist.Kui suudame olla kindlameelsed,siis tuleme sealt varsti välja ja kõik laabub.saavutades majandussurustisest vabanemise taseme,suudame ka katastroofe vähendada,kui hoiame rohkem loodust...

Eesti keel
158 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saint Helens

" 1978. aastal hoiatasid geoloogid Crandell ja Mullineaux üksik-asjalises raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jaapan - referaat

1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
6
docx

9. klassi bioloogia

sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest Ellujäämist ja paljunemist piiravad: Liigikaaslased (konkurents) Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) Eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin , vulkaanipurse, haiguste levik vms Darwin nim organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest ­ olelusvõitluseks Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslasest kasulik tunnus: Kaitsevärvus Suurem viljakus Vastupidav haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele, klimaatilistele tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud...

Bioloogia
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun