raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. · Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. · USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib idalääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui
Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite triiv Mandrite triivi skeem 135mi 200 lj.a. milj. tagasi ataga si 70 5 milj
Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograaf maavärinate iseloomulike parameetrite hindamiseks. (asukoht, kolde sügavus, maavärina intensiivsus, maapõue rõhkude suundi). Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, võttis Richter võnkeamplituutide kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Inimene tajub maavärinat, mille võimsuseks on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine.
antimoni, kulda, molübdeeni, tina, kivisütt, volframi, elavhõbedat, uraani, naftat ja looduslikku gaasi. Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08.1992 54 Maalihe 09.03.1994 51 Epideemia 13.03.1997 22 Äärmuslik t° 16.10.2000 11 Maavärin 22.05.1992 4 Uputus 08.07.1998 1 Uputus 18.05.1998 1 Õnnetus Kuupäev Mõjutatuid Maavärin 09.08.1992 146,900
4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena spirituaalne tähendus oli kadunud Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Impeeriumiaegse Rooma kesklinna plaan Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 19932000 toimus põhjalik restaureerimine Pildid Colosseum tänapäeval Stseen filmist `Gladiaator' Colosseumi interjöör tänapäeval Colosseum õhust vaadatuna Kasutatud Kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Colosseum Mait Kõiv "Inimene, Ühiskond, Kultuur: I osa, Vanaaaeg"
aprill 1946 hävitas Hilo linna. Veel oli palju väiksemaid olnud aastatel 1952, 1957, 1960, 1964 ja 1975. Viimase aja üks suurimaid katastroofe oli seal 16 august 1976 kui toimus suur maavärin Filipiinide lähedal. Lained tapsid üle 8000 inimese ja vigastada sai 10000. 90000 jäid kodutuks. Hilot 1960 aastal tabanud lainetuse graafiline näide. Võib-olla kõige tuntuima suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja
Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus,
Piilarid Kolmveerandsambad Väljapääsud Müürid Konsoolkivid Kirjeldus Rooma impeeriumi suurim amfiteater Ehitamist alustati u. aastal 70, valmis aastal 80 Mahutas 50 000 pealtvaatajat 50m kõrge, ümbermõõt 527m 4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Metsloomadega võitlemiseks Süüdimõistmised Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 1993-2000 toimus põhjalik restaureerimine Kasutatud kirjanuds Peter James, Nick Thorpe "Muistsed Leiutised" Tehnika Maailm 2001-1 "Amphitheatri flavium Rooma sümbol" Neil Stevenson "Arhitektuur" http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm www.google.com
Lääne teeba: Memoni Kolossid Kaks hiigelkuju. Jäänused suurest"aastamiljoniteks püstitatud templist". Ehitas Amenhotep IIIäti jaoks töödejuhataja Hapu poeg Amenhotep. Kujund on raitud ühest tervest liivakiviblokist. 27a eKr Teeba piirkonda tabanud maavärin tegi need kuulsaks. Põhjapoolne kuju sai kõvasti kannatada.Praod panid kivid nö mängima, koloss hakkas päikesetõusu ajal häälitsema. 199a eKr lasi Septimius Severus, teine rooma keiser, need renoveerida ja laul katkes. Lääne teeba: Dayr Al-Bahri, Kuninganna-vaarao Hatsepsuti igavikukoda Dayr Al-Bahri põhja klooster- asub Niiluse läänekaldal Karnaki vastas, looduslikus amfiteatris. Puid täis istutatud õu, mööda kaldteed minnes üles viis avarale poodiumile.
Looduslik valik · Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad teistest edukamalt toime tulla antud elutingimustes. · Ellujäämist ja paljunemist piiravad: o Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) o Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik jms) o Liigikaaslased (konkurents) · Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olevusvõitluseks ehk konkurentsiks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine
eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Hiina asub Euraasia laama ida ääre osas. Hiinas toimuvad väga tugevad maavärinad. Meie sajandi suurimaks seismiliseks katastroofiks peetakse 28.juulil 1976.a kell 3:42 (kohaliku aja järgi) toimunud maavärinat koldega otse Tangshani linna all, 160 km Pekingist ida suunas, magnituudiga 7,8. Suur tööstuslinn hävis maatasa, surma sai 243 000 inimest. Majanduslikku kahju hinnati $2 000 000 000. Ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof -- maavärin magnituudiga 8,0 toimus Hiinas, Shenxi provintsis 23.jaanuaril 1556.a, kus sai surma 830 000 inimest. 13. mail raputas Mandri-Hiina edelaprovintsi Sichuani pealinna Chengdud taas maavärin -- kokku nüüdseks hukkunute arv kasvanud 12 000 inimeseni. Hiina Rahvavabariigi Seismoloogilise Büroo ametniku Yin Zhaomini sõnul toimus maavärin kell 15.10 kohaliku aja järgi ning selle raskuskese asus jälle Wenchuani maakonnas. Seekord mõõdeti selle
Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse,
pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift litosfäär- atmosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks
kaasaegsete elamute rajamine haigused nälg, joogivee puudus majandustegevusele turismi areng ettevõtete, infrastruktuuri häving maasisese soojuse kasutamine taime- ja loomaliikide häving evakueerimine MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala
massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Periklese algatusel hakati linna taastama ·Partheoni tempel( neitsiruum)- linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud- kõrgemad ja saledamad sambad, kitsam talastik. ·Propüleed- suur, monumentaalne väravehitis Vanas-Kreekas- värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega. Parthenoni tempel. Propüleed.
Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus.
gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid.Õhu saaste tõttu võib kliima jaheneda. Inimesed elavad vulkaanida lähedal , miks? Viljakas muld . Soe- saab maju kütta ja elektrit toota. Leidub vääriskive. Turism Maavärinad. Maapind nihkub, kivimid rebenevad. Epitsenter-maapinna punkt kus maavärin on kõige tugevam. Enamasti laamade äära aladel. Rihteri skaala mõõdab magnituudides vabanenud energia hulka. Mõõdetakse seismograafiga.
või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid, süvikud 3) Põrkuvad ookeanilised laamad( Vaikne ookean VS Filipiini laam)- Süvikud, vulkaanilised saared, Tsunami 4)Mandrilised põrkuvad ( Himaalaja, Euraasia VS india-austraalia
● Ehitustööd ● Tööstused ● Politsei ● Karnevalid Tagajärjed ja lahendused ● Tagajärjeks on tervisemõjud inimestel ja loomadel. ● Müra taseme alandamiseks kasutatakse müratõkkeid, muudetakse sõidutee pinnase tekstuuri, konstrueeritakse vaiksemaid reaktiivmootoreid jne. Fakte Suurim müratase mõõdeti Tunguska meteoriidi plahvatusel atmosfääris altituudis 5-10 m maapinnast, milleks oli 300- 315dB Fakte Veel suurimaid müratase mõõtmisi: ● Suurem maavärin - 235dB ● 1-tonnine TNT pomm - 210dB ● Vulkaani Krakatoa plahvatus - 180dB ● Lõvi karje 1 meetri kauguselt - kuni 114dB https://www.youtube.com/watch?v=LomQYGKcEXg Kasutatud kirjandus ● http://en.wikipedia.org/wiki/VU_meter ● http://en.wikipedia.org/wiki/Noise_pollution ● http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCrareostus ● http://www.aia.tartu.ee/oppetoo/GregorEesmaa.pdf
ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast Miks Atlantis vajus põhja? vulkaani pursega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) upputasid Atlantise On ka legend, et Atlantise uputas Poseidon, kes tahtis seal elada Poseidon vanakreeka mütoloogias merejum al ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Atlantis
Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva
reeglina järeltõuge, mis võivad avalduda alles nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem. Riikides, näiteks Jaapanis, kus maavärinad on tuntud nähtus, teavad ka lapsed kuidas maavärina puhul ennast kaitsta. Kõige ohutumad kohad on lagedad platsid, kui aga hoonest ei jõua põgeneda siis tuleb otsida kaitset ukseavadest ja laudade või pinkide all. Suurimad maavärinad on olnud näiteks Lissabonis 1755a, 1923a Kanto maavärin mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal, Mehhiko maavärin 1985a jt. Kasutatud kirjandus: ``Loodus katastroofid``- Rainer Crummenerl ``Üldine Geoloogia I``- A.Rõõmusoks, H.Viiding ``Geoloogia protsessid ja nähtuste osatähtsus ehitusgeoloogias``- K.Ojaste ``Geoloogia alused``- I.Arold, A.Raukas, H.Viiding Ajakiri ``Horisont``, 3/2001 juuni- tekst H.Nestor Ajaleht ``Eesti Ekspress``, 3/2/2000
2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva
42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja Elgoni mägi (4321 m). Suurim tasandik on Loita tasandik, mis on savann ja asub Masai Mara Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas. c) Viimane maavärin toimus Keenias 2 aastat tagasi ja oli 4,2 magnituudi suurune. Suurim maavärin toimus 89 aastat tagasi ja oli 7 magnituudi suurune. Viimane vulkaanipurse toimus aastal 1921, Barrieri vulkaanis. Seega võib järeldada, et riigis toimub suhteliselt vähe maavärinaid ja väga vähe vulkaanipurskeid. 5. Kliima a) Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk. Kliimavööde. - Parasvööde Keskmine õhutemperatuur suvel on 28°C ja talvel 24°C
lõunaosa. süvik maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk nõgu, mis paikneb peamiselt laamade põrkumise ja üksteise alla sukeldumise vööndis. kurdmäestik mäestik, kus maakoore kihid on maa sisejõudude mõjul surutud lainelistesse voltidesse. kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. murrang - maavärin maa lühiajaline järsk rappumine maavärina kolle koht, kus maavärin tekib epitsenter- koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam seismilised lained lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel tsunami- on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. magma Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam. laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vu...
Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus
Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub
Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Maavärinate tekkepõhjused: Üks põhjus, miks tekivad maavärinad on vulkaanipursked. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinate tagajärjed: Maavärinate tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aasta kümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Muidugi ka raputamisel lõhestab maavärin maapinda ning langetab ühte kihti ja tõstab teist. Järjestikuste lõhangute tulemusel võivad paari sekundiga sündida uued künkanõlvad. Tekitab: maalihkeid, laviine, tsunamisid, uputusi, ulatuslike tulekahjusi. Inimestele: surm, epideemiad, hoonete kokkuvarisemine, teede purunemine. Richteri skaala: Ühikuteks on magnituudid, mõõdetakse seismograafiga, mõõdetakse maavärina võimsust. Mercalli skaala: Ühikud on pallides (1- 12 palli), mõõdetakse vaatluse teel, visuaalselt
pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad
Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Rhodose kolossil oli käes suur tõrvik ja peas suur kiirtekroon. Ta oli 32 meetrit kõrge. Iga sõrm pidi olevat nii jäme, et kahekäega ei ulatanud sellest kinni võtta. Ehitise saatus Kuju purustas 227.aastal eKr tugev maavärin. Ta murdus põlvede kohalt puruks ja kukkus pikali. On teada, et see maavärisemine algas ühel oktoobriööl, aga kas 225. või 223. aastal eKr., pole veel kindel. Huvitavaid fakte Ehitis kerkis ühe aastaga 2,75 meetrit. Rhodose koloss võeti seitsme maailmaime nimekirja, aga sel ajal teda enam ei olnud. Mõned kunstnikud on kujutanud Rhodose kolossi seismas harkisjalu sadama juures, aga see oleks olnud võimatu. Rhodose koloss asus Kreekas Rhodose saarel
graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan
mootorsõidukeid (aastaks 1970 oli Londonis 10 miljonit liiklejat ja aastaks 1994 suurenes see arv 20-le miljonile).Praeguseks, kasutab Suurbritannias teetransporti üle 90% liiklejatest. 8 õhku saastavast elemendist on Suurbritannias esindatud 6, sellegipoolest on mootorsõidukite osakaal sealt kõige suurem ning problemaatilisem. 18. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta, ajaloolise jaotuse kaupa. o 1091 - Londoni Tornaado o 1580 - Dover Straits maavärin of 1580 o 1607 - Bristol Kanali üleujutus, 20 Jaanuar 1607 (võimalik tsunami) o 1703 Suur torm o 1607 - Lynmouthi üleujutus, Devon o 1638 Suur äikesetorm, Devon o 1729 - Tornaado Sussex´is o 1755 Tsunami lööklaine Cornwall ,Lisboni maavärinast o 1796 - Lynmouth´i üleujutus , Devon o 1836 - Laviin Lewes´is, ainuke suur laviin Inglismaal o 1884 Colchester´i maavärin, Essex
kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühib kõik oma teelt või siis, et koju tulles ei leiaks eest vaid maja varemed, kuna maavärin on purustustöid teinud. Samas pole kõik Eestimaal nii roosiline. Palju probleeme tekitab majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida rahva pealt. Seetõttu kannatame just meie. Eesti palgad on suhteliselt väiksed ning elu on kallis. Pidevalt tõusevad kütte ja elektri hinnad ning toiduained kallinevad. See omakorda põhjustab inimeste, kes enam hakkama ei saa, sattumise tänavatele. Keda meil on niigi palju ja kes vajaksid abi ja toetust.
rahva hoiatamise raskemaks. Võimaliku ohu uurimine arengumaades on ka võimatu, sest pole vastavaid vahndeid, spetsialise ega raha. Ka evakueerimismeetmed on vähearenenud. 31. Millised nähtused kaasnevad vulkaaniliste protsessidega? Too näiteid kohtadest, kus sellised nähtused esinevad. Kuumaveeallikad, geisrid, maavärinad, maalihked, mudavoolud (lahaarid), lõõmpilved (tuhk+gaas). Neid esineb seal, kus esineb vulkaanegi. 32. Mida kujutab endast maavärin ja miks see tekib? Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. 33. Nimeta piirkondi, kus võib tõenäoliselt esineda tugevaid maavärinaid. Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini ps, Antartise manner, Hisp. lõunaosa, California ps, Pakistan. 34. Miks ei anna Mercalli skaala objektiivset infot maavärina tugevuse kohta?
kesiseks arstiabi on sealne suremus kõrge . Peale nälja on suremise põhjus HIV. Kolmandik Hivi nakatanud elavad Lõuna-Aafrikas ,see probleem pole ainult Aafrikas vaid ka mojal maailmas ,millele on pööratud aina rohkem tähelepanu kuna hiv positiivsete arva aina kasvab . Rahvastiku probleemideks on ka loodusõnnetused ja maavärinad mis võtavad igalaastal paljudelt inimestelt ülemaailma kodud . Üks aktuaalsemaid probleeme on Haiti. Kus maavärin tekitas katastroofilisi tagajärgi võttes sadatetelt tuhandetelt inimestelt ära kodud ja ka hukkunuid oli kohutavalt palju . See ehmatas kogu maailma . Kuid ei jäätud ootama ,et küll see kõik kord laheneb ja Haiti saab üksihakkama. Paljud riiigid ülatasid oma abikäe,et Haitile appi minna . Ka Eesti tõttas aitama Haitit,kogudes raha ,et Haitit natukenegi aidata, sest kui Eestigi hädas oleks,aitaksid kindlasti paljud riigid meid . Ka minagi tegin väikse annetuse Haitile.
Hiina leiutised Vanad hiinalased otsisid alati probleemidele praktilisi lahendusi. Põllumehed riputasid aedadesse kotte eriliste sipelgatega, et need hävitaksid kahjureid, kes muidu oleksid rikkunud mandariini saagi. Muistse Hiina leidurid olid kaugemal ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Paberi ja trükkimise, kompassi ja püssirohu leiutamine on mõjutanud maailma arengut rohkem kui ükski teine leiutis. Algne kompass, mida nimetati ka ,,lõunasse näitavaks kalaks", oli tehtud puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelo...
Tardkivimid: graniit, basalt keskmäestikes Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud
enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine. Lainepikkus- kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel--meeter Laine põhivalem- v=*f. Lainete interferents- kahe või enama laine liikumine, mille tulemusel laine kas nõrganeb või tugevneb. Laine difraktsioon- sõltub tõkke või avause suurusest. Nt kõrkjad meres võrreldes suure kiviga, hüüdmine tuhedas metsas, auto möödumine maja nurga tagant, veetamm. KIVI
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkima...
Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud.
Tähtsaim org on kogu riiki loodest kagusse läbiv Vardari org, mille kaudu pääseb Balkani ps-e põhjaosast Egeuse mere äärde. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritud.(3,14) 3.2 Maavärinad ja vulkaanipursked Makedoonias on sageli maavärinaid. Pealinn Skopje asub kohas, kus kohtuvad mitu geoloogilist murrangut, mis teeb maavärinate ohu väga suureks. Maavärinad ongi skopjes sagedased ja neli korda on linn täielikult hävinud. Viimane linna maatasa teinud maavärin oli 1963. aastal, õnnekombel jäi alles 1392.a pärinev vana türklaste linnosa. Maavärinad mõjutavad inimesi selles, et nad ei saa rajada endale selliseid maju/linnu, nagu nad tahaks, sest igahetk on oht et maavärin võib kogu suue ja raske töö hävitada.neil on alaline hirm.(16) 4. kliima 4.1 Kliimat mõjutavad tegurid Kliimat mõjutavateks teguriteks on järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud.
Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250–500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000 mm. Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 2.3 METSAVARAD Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad
inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest. Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest.
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
pole Daisen pursanud). Tempel Mäe küljel umbes poolel mäe kõrgusest on budistlik tempel Daisen-ji, mille asutas Tendai sekt juba Heiani perioodil aastal 718. Tipud Mäel on kolm kõrgemat tippu. Kõige kõrgem on Kengamine (1729 m), teine on Misen (1709 m). Ronimine Ilma Daisen-ji templi munga juuresolekuta on mäe otsa ronida karmilt keelatud ja kuni Edo perioodini ei tohtinud lihtrahvas üldse mäe otsa ronida. Aastal 2000 toimus Tottoris maavärin, mille järel tunnistati mägi ebastabiilseks: mõned tema tipud on kokkuvarisemise äärel. Nii näiteks on mäe Kengamine tipule üldse keelatud ronida, minna tohib üksnes Miseni tipule. Tõus Daisen-ji templist Miseni tipule kestab 3 tundi. kasutatud juhend: et.wikipedia.org/wiki/Daiseni_vulkaan
28. Kuidas on seotud laamade piirialad maavärinatega? Mis on ,,Vaikse ookeani tulerõngas" ? - * Nad on seotud sellega, et laamad kas nihkuvad, lahknevad või põrkuvad, mille tulemusel tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haig...
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
