maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks 3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
Mehhiko maavärin (19.sept, 1985) Eelmisel sajandil raputas on raputanud Mehhikot palju maavärinaid, kuid 19. septembril aastal 1985 leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km
• Ehitati ajutised eluasemed • Algas ülesehitustöö • Planeeriti uus tänavavõrgustik KAHTLEMINE JUMALAS • Hukkus palju lapsi ja süütuid inimesi • Inimesed hakkasid kahtlema Jumala armus ja halastuses BIBLIOGRAAFIA Castleden, R. (2005). Sündmused, mis muutsid maailma. OÜ Greif trükikojas. Ilves, G. (kuupäev puudub). Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma. Vikipeedia. (27. jaanuar 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 13. jaanuar 2014. a., allikas Lissaboni maavärin: http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_maav %C3%A4rin
Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit
MAAVÄRIN Norra meres Kärolin Puusild 12. klass KÜG Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E ● Lähedalasuvad kohad: u 500 km Gröönimaast 675km Harstad, Norra 729km Narvik, Norra Google Earth Sügavus ja tugevus ● Sügavus: 10.0km Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht ...
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid.
MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ...
piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil. 21. sajandi esimese dekaadi jooksul on Maad raputanud mitmed maavärinad, mille tagajärjel on tekkinud ka tsunamid ehk hiidlained. Üks suurim ning ohvrite rohkeim maavärin raputas Kagu-Aasiat aastal 2006, mille tulemusena tekkis hiidlaine, mis tabas Tai lääne kallast. Kuna Tais on palju kuurorteid, olid palju hukkunud ja vigastatud turistid. Probleeme oli ka esmaabiga, sest paljud meditsiiniasutused hävisid ning inimesi tuli transportida mujale. Sellepärast püstitati välilaagreid, kus inimesed said peavarju. Abi saadeti kohale ka teistest riikidest, et tagajärgi likvideerida ning vaja oli ka arstiabi. Toitu ja puhast vett saadeti abipakkidena erinevate
Maakoor ja laamad on pidevalt aeglases liikumises , mille käigus laamad põrkuvad, eemalduvad või nihkuvad üksteise suhtes. Sellinne liikumine tekitab laamadeservadel kivimites pingeid ning selle tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad
Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed.
toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab •
// 1. ÜLESANNE: kirjutada järgnevatele inglisekeelsetele terminitele eestikeelne selgitus Näit: WATERLINE – veeliin ACT OF GOD – erakorraline katkestus nt maavärin või üleujutus ADDENDUM – lepingulisa, mis muudab algse lepingu tingimusi ADDRESS COMMISSION – aadressitasu, mida laevaomanikud maksavad ADVANCE FREIGHT – ettemakstud prahiraha AIR DRAFT – maksimaalne kõrgus veepinnast laeva kõrgeima punktini ALL TIME SAVED – kogu kokkuhoitud aeg ALONGSIDE – kai ääres, parda ääres ALTERNATE - üle ühe laadruumi HOLDS ALWAYS AFLOAT or ALWAYS SAFELY AFLOAT – alati turvaliselt ligipääsetav/ohutult
kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Kuid mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega, kuid siiski pole Eestis toimunud maavärinad tugevuselt võrreldavad üle maailma
Haiti maavärin Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.
Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India
langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele kui ka inimesele-puuduvad positiivsed mõjud. Murrangute tekked-põhjuseks on kahe maakooreploki liikumine üksteise suhtes. Maavärinate registeerimine SEISMOGRAAF- aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Maavärina tugevuse ühik on MAGNITUUD Rängimad maavärinad ajaloos Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Haiti maavärin 2010 ( 212000 hukkunut) Jaapani maavärin ja tsunami 2011 Maavärinate tekitatud purustused Mõisted
Haiti maavärin (2010) Marko Tarkin VA09 Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Haitit rängalt raputanud seitsme magnituudine maavärin, tappis tuhandeid inimesi , ja see oli tugevaim seda saart tabanud värinatest viimase 200 aasta jooksul. Haiti maavärinate ajalugu Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja 1860. aastal seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953. ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega maavärinad magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga
Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele. Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugevamaks maavärina tugevuseks on mõõdetud 9,5 palli ja see oli Tsiilis. 2 2.Töö põhiosad 2.1 Haiti. Haiti on saareriik, mis asub Ameerikas, Kariibi meres.Haiti on ülerahvastatud riik. Riigi pindala on pisut rohkem, kui pool Eestimaad ja elanike üle üheksa miljoni. Maastik on mägine, kliima troopiline. Enamus inimestest elab maapiirkondades. Riik on üks maailma vaesemaid
6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Lissaboni maavärin 1755 1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg
Haiti maavärin Meivis Piir Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. Jaanuaril kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Maavärina tugevuseks loeti 7 magnituudi Maavärina kolle oli sügavuselt 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18.jaanuar 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks ning tekitas riigis kaose .
Tööleht Maavärin 2011 1. Mis on maavärin? ............................................................................................................... ............................................................................................................... 2. Täida lünktekst maavärina kohta. .............................. saab maavärin alguse. Maavärina kese teine nimetus on ............................ . Maavärinas esinevad ..................................................., mis jagunevad kaheks: .................................... ja ......................................... . Purustusi tekitavad ............................................ . Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse ..................................., kasutatakse ka kahte erinevat skaalat. Richteri skaalas kasutatakse mõõtühikuna ...
Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu PortauPrince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi
Maavärin Pakistanis Liisbet Sarapuu XII b Maavärin Pakistanis 2013-09-24 11:29:47 2013-09-24 16:29:47 UTC+05:00 epitsentris 7.7 magnituudi Epitsenter asus Awarani linnast Pakistanis 69 km kaugusel ja 270 km kaugusel Karachi linnast Pakistanis. Sügavus: 15.0 km 26.971°N 65.520°E Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe. Kaasnevaid nähtusi ei ole olnud. VIII Awaran <1k VI Panjgur <1k VI Bela 20k V Turbat 76k V Pasni 33k V Kharan 31k V Larkana 364k IV Nawabshah 230k IV Malir Cantonment300k IV Hyderabad 1,386k IV Karachi 11,624k (k = x1,000) Kasutatud kirjandus http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa ...
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud
.............................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9
hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku kujust võib tsunami
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid.
Indoneesiat tabas tugev maavärin. Indoneesiat raputas pühapäeva hommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 6,4 magnituudi Richteri skaala järgi. Maavärina epitsenter oli Molucca saarestikus 52,4 kilomeetri sügavusel. Molucca asub 2415 kilomeetri kaugusel Indoneesia pealinnast Jakartast. USA geoloogiateenistuse esialgsete teadete kohaselt puuduvad inimohvrid, vigastused ja tekkinud kahjustused. Maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kell 9.57 (Eesti aja järgi varahommikul kell 5.57). Tugevat tõuget tundnud inimesed tekitasid tänavatel paanikat,
Kordamisküsimused 1.Mis on maavärin? V:Maavärin on väga kiire kivimite liikumine ja võnkumine maakoores. 2.Miks tekib maavärin? V:Laamade liikumisel, vulkaanipursete, plahvatuste ja lõhketööde tagajärjel. 3.Mis on epitsenter? V:Epitsenter ehk kese on koht maapinnal, mis asub maavärina kolde kohal, seal on maavärin kõige tugevam. 4.Mis on kolle? V:Kolle on koht maakoores, kust saab alguse maavärin. 5.Mis on seismilised lained ja kuidas muutub nende tugevus? V: Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. On tõuked,mida lähemal koldele seda tugevamad tõuked. 6.Millistest etappidest ehk osadest koosneb maavärin ja kui kaua ta kestab? V:Eeltõuge, peatõuge ja järeltõuge. Kestab mõne minuti. 7.Mis on ja miks tekivad tsunamid? V:Tsunami on hiidlaine, mis tekib ookeani põhjas toimunud maavärina tagajärjel. 8.Miks on tsunamid ohtlikud?
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal :
Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin 2006-dal aastal 16.oktoobril toimus Vaikses ookeanis asuva Hawaii saarestiku suurima saare lähedal meres tugev maavärin. Maavärina tõttu suleti ajutiselt Hawaii suurel saarel asuv rahvusvaheline lennujaam. Elektrikatkestuse ja sissekukkunud vahelagede tõttu evakueeriti kohalikust haiglast patsiendid. Samuti pidid piirkonna kuurortidest lahkuma ligi 2000 turisti. Kannatada said ka paljud hooned ja maalõhede tõttu on ohtlik teedel liiklemine.
Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised.......................................................................
RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine;
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid
Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. 5 Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast
Sammuti on korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe, kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide
vulkaaniline tuhk lennukile?" [http://www.novaator.ee/ET/loodus/mida_teeb_vulkaa niline_tuhk_lennukile]) V. Päärt mainib oma artiklis 1998. Aastal Islandi ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uurimust, kus võeti kokku viimase 800 aasta andmeid laavakihtidest, liustikest ja kirjalikes allikatest. Sealt selgus, et vulkaanide aktiivsete perioodidega käivad käsikäes ka maavärinad. Need tekitavad aga omakorda riigile tugevat kahju. Aasta alguses sokeeris inimkonda Haitit tabanud laastav maavärin, mis nõudis sadade tuhandete inimeste, sealhulgas sadade teiste riikide kodanike elusid. A. Pawlowski kirjutab oma artiklis ,,Before quake, signs of hope for Haiti tourism", et enne Haiti maavärinat hakati just panustama Haitile, kui tulevasele potensiaalsele turismi- sihtkohale. Pawlowski viitab äri- ja finantsuudiste netiportaali Reutersi infole, et aastas külastab Haitit lühidalt ligikaudu 900 000 turisti, enamus reise Haitile toimub kruiisilaevades
vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid enamasti on maavärinad seotud maakoore liikumisega. Peale maavärinate on veel merevärinad, mis asuvad kuskil kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge
ajavad. Kiirematel perioodidel on aga Nazca laama sukeldudes tekkinud Peruu-Tsiili süvik Kurdmäestik ja süvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level [1] 2010. aasta Tsiili maavärin Toimus Tsiilis 27. veebruaril 2010 kell 3:34 kohaliku aja järgi. Maavärina epitsenter oli Maule piirkonna ranniku lähedal Concepciónist 90 km edela suunas ja kolle 55 km sügavusel maa sees. Maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit. Hiljem registreeriti kokku 13 järeltõuget mis olid tugevamad kui 6.0 magnituuti. 2010. aasta Tsiili maavärin
· Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem? Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest. · Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad? Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud maavärin nõudis 800 000 inimelu. Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin röövis 140 000 inimest. Viimane ränk maavärin toimus Hiinas 1976. aasta juulis. Siis võttis maavärin 750 000 elu. · Kus on maailmameri õige sügavam? Kõige sügavam paik ookeanis asub Mariaani sügavikus ja Mariaani sügavik asub Vaikses ookeanis. Selle sügavus on 10 925 meetrit. · Kus asuvad kõige kõrgemad rannakaljud?
kaugusel.Peruu-Tsiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6° kuni 39° lõunalaiuskraadini ja 75° kuni 82° läänepikkuskraadini. See on maailma pikim süvik. Süviku laius on 30 kuni 90 km.Mõnikord eristatakse Peruu süvikut (pikkus üle 1500 km, sügavus 6601 m) ja Tsiili süvikut (pikkus 2200 km, sügavus 8069 m). Peruu-Tsiili süvik on tekkinud ookeanilise Nazca laama sukeldumisel mandrilise Lõuna- Ameerika laama alla. See piirkond on seismiliselt aktiivne.Peruu maavärin oli 2007. aasta 15. augusti. kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal toimunud Richteri skaala järgi 8,0magnituudi tugevusega maavärin.Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas. See liikumine on erisuguse kiirusega kestnud juba miljoneid aastaid. Väiksema kiiruse perioodidel tekib kahe laama piirile kurrutus, milleks on Andide mäestik. Suurema
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi
võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku selliste faktidega nagu maavärina ette ennustamine ja raskus astme hindamine. 1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad
Mount Pinatubo Mount Pinatubo Pinatubo on vulkaan Luzoni saarel Filipiinidel. Asub Pealinn Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes. Pinatubo praegune kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991
Vanus 4 miljardit 180 miljonit Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm Kivimkihid Settekivimid, Settekivimid, basalt graniit, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Geoloogilised protsessid Uue maakoore teke Vulkaanilised saared Vulkaanipursked Maavärinad Vulkaanipurse Vulkaaniline Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse
liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala ● Arvestab energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb ● Põhineb seismojaamades salvestatud kõige suurema laine ● amplituudil (Võimsaim, mis kunagi salvestatud on 8,6 magnituudi) Mercalli skaala-mõõdetakse 12 palli süsteemis (hinnatakse maavärinast põhjustatud kahjustusi) d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
