Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maaviljelus" - 262 õppematerjali

maaviljelus - saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega.

Õppeained

Maaviljelus -
thumbnail
4
doc

Bioloogia mõisted ja küsimuste vastused 12. klassile

-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3.Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud? Puhasliinide ristamisel saadi hübriidid, mis olid väga tootlikud. Mida suurem toodang, seda suurem kasum põllumajanduses. 4. Missugused olid Teie arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? Minu arvates olid esimesed bio.-sed rakendused loomakasvatus ja maaviljelus . Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge. 5.Millist L..Pasteuri avastust peetakse kõige tähtsamaks ja miks? L . Pasteur oli marutõvevaktsiini looja. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast (ei esine elu iseteket). 6.Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Ta hoiatas, et bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja seetõttu võivad tekkida...

Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo põhiperioodid

Peamised elatusalad jaht ja kalapüük Matusekombed maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus . Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. Varasemad leiud maaharimisest ja karjakasvatusest pärinevad 6.-8. saj. e.m.a. Saaremaalt Asvast. Määrava tähtsusega elatusharuks muutus maaviljelus meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Samal ajal ilmus aleviljeluse kõrvale ka põlispõllundus. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld...

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed-lehmad, 3. sead (võis ka olla loom, kes tuli inimese juurde toidujäätmeid otsima), 4. veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte/rottide tõttu) MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES 1. Toitu rohkem - toidu tagavarad 2. Paiksus nendest tulenevalt 3. Rahvastiku kiire kasv (mehed ei käinud enam jahil?) 4. Kõrgem staatus · Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esiajalooperioodid

Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg

Jaotatakse selliselt, suvivili, talivili ja kesavili. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg Pronksiaeg tõi endaga kaasa tööriistade valmistamise juures mingil määral arengu , tööriistad valmistati tugevamast ja vastupidavamast materjalist. Peamisteks elualadeks kujunesid sel ajal karjakasvatus ning maaviljelus . Arenesid ka rannikupiirkonnad, kus tegeleti maaviljeluse ja karjakasvatusega , kuna seal olid selleks soodsad mullad. 6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg

Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk." 1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa) 2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused ­ kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid ­ piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid ­ maaviljelus , viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli ­ Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin ­ sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus...

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Maakorraldus

Teine periood (1958-1970) ­ kaardistati kõigi põllumajandusettevõtete mullastik ja anti neile üle mullastikukaardid. Välistöödel hakati kaardialusena kasutama aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid....

Maakorralduse ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Usu reformatsioon

Looduslike olude järgi jagunes veits metsakantoniteks ja linnakantoniteks. Metsakantonid ­ Schwyz, Uri, Unterwald jt ­ asusid raskesit läbipääsevate metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust. Linnakantonites ­ Zürichis, Baselis, Bernis jt ­ jäi peamiseks maaviljelus . Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö, kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj ­ 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

3, 4 Pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksist esemed Asva kultuur Saatemaal kindlustatud asulate kultuur kivikirstkalmed pronksesemeid leidub siiski vähe, sest tina- ja vasemaake polnud Skandinaaviast (tõenäoliselt pronksi kujul juba) kerge siia transportida laevkalmed väikeselohulised kultusekivid karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak ­ väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak ­ siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tansaania

Üldandmed............................................................. 3 2.Asukoht ja pinnamood............................................ 5 3.Kliima...................................................................... 5 4.Rahvastik................................................................ 6 5.Rahvastiku tihedus................................................. 8 6.Linnastumine.......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvar...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Indiaanlased

Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus . Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

jaganenud perekondadeks Inimeste eluviisid Kalastamine,veelindud Küttimine, loomakasvatus(kitsed, e küttimine, korilus, kalastamine, korilus, lambad, veised, sead), jaht (metssead, põdrad) algeline viljelus maaviljelus (oder, nisu, kaer), jaht, kalastamine Tööriistad Ebakorrapärased Töödeldud ühtlaselt üle Kivikirved- hoolikalt kivikirved, ei olnud pinna, kirved, lihvitud, sissepuuritud eriti töödeldud nooleotsad, täiuslikud silmaaukudega püügivahendid...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Indiaanlased

Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus . Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elatusalade muutumisest muinasaja vältel

Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Hakati tegelema ka teravilja kasvatusega millest on leitud ka tõendeid nt. odra, nisu ja kaera. Aga inimesed ei jäänud siiski paikseks vaid otsid paremaid maid kus maad harida. Nooremal pronksiajal mis oli umbes 1100-500 eKr. Oli põhilisteks elatusaladeks karjakasvatus ja maaviljelus . Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad. See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele. Inimesed jäi ka paikseteks kuna olid leidnud tõhusad meetodid viljakama saagi saamiseks. Eelroomarauaajal mis oli umbes 500 eKr - 50 pKr. Inimesed mõistsid, et mida puhanum ja viljakam maa, seda parem on saak. Põllud hakkasid silma paistma veelgi rohkem oma korrapärasusega. Arenes ka rauatootmine. Sellega seoses võeti...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Koer kodunes arvatavasti samamoodi. Arvatakse, et inimene ei kodustand kassi vaid kass hoopis inimese. Kassi kodustamine toimus lähisidas. Kass kodustus maaviljelemise algusega. Inimesed hakkasid vilja hoiustama, kaevati selleks auke, tehti puunõusid. Rotid ja hiired tulid vilja juurde ja paljunesid. Kassid tulid hiiri ja rotte püüdma. Vaadati, et on kasulikud loomad ja jäeti enda juurde elama. Lähisidast levib maaviljelus läbi Kreeka ja Balkani ka mujale Euroopasse. Euroopasse levib see umbes 7k eKr. Levimiseks oli kaks võimalust. Üks on deemiline difusioon ja teine kultuuriline difusioon. Deemiline difusioon tähendab, et põllukasvatajad rändavad edasi kaugemale ja nii levib teistelegi. Kultuurilisega aga naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja elavad paremini, ja tahavad ka paremini elada. Alguses levis deemiliselt, Kesk-Euroopast alates aga algas kultuuriline levik. 2005...

Euroopa muinaskultuurid
289 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti rauaajal, pronksiajal, erinevad kultuurid

Kiviaeg Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum Keskmine kiviaeg ­ mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg ­ neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus . Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr...

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun