kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg Uut tüüpi kinnismuistised: Põldude jäänused (kiviaiad ümber) Kivikalmed Lohukivid Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel
Koos moodustasid nad Sveitsi liidu. Looduslike olude järgi jagunes veits metsakantoniteks ja linnakantoniteks. Metsakantonid Schwyz, Uri, Unterwald jt asusid raskesit läbipääsevate metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust. Linnakantonites Zürichis, Baselis, Bernis jt jäi peamiseks maaviljelus. Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö, kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted
(FAIL6) Euroopa 4 keelkonda 96% indo-euroopa keeled 3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet KUNDA kultuur protoeuroopa kultuur NARVA kultuur kamm keraamika (4000a). Selle kult ajal saabusid Eestisse soome ugri hõimud KALEVI WIIK Eestlaste kujunemmise uus teooria: KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid. Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks. Rännati vähem, tehti rohkem põldu. 2 DIFUSIOONI SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7) Eneoliitikum vasekiviaeg. See on üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale. Lähis-Ida 6000-4000 a. 4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste ...
Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid) Konsumendid (zoofaagid, herbivoorid) Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused Nomaadlik karjatamine Loomakasvatusfarmide süsteem Tavaliselt kasutatakse klassifitseerimise alusena järgmist suhet: ülesharitava maa-ala suurus/kogu kultiveeritava maa-ala suurus. 62. BM ja agroökosüsteemide funktsioneerimine. Taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Taimestiku ja herbivooride vahelised suhted
koloonid. Talurahvas. Bütsantsi ühiskonna majandusliku aluse moodustas talupoegade ja käsitööliste igapäevane töö. Selle abil varustati linnu ja armeed, peeti üleval keisrikoad ja aristokraatiat. Talupoegadelt saadi suurem osa riigimaksudest. Looduslikud tingimused põlluharimiseks ei olnud mägialadel eriti soodsad. Maad oli palju, kuid põlluks sobivat pinda napilt. Palju vaeva nähti ka põllulappide puhastamisega kividest. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele kus soojust oli piisavalt, puudust tunti aga veest. Bütsantsi põldudel kasvatati peamiselt nisu, otra ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Eriti palju tööd nõudsid viinamarjad, tänu sellele eraldati neile kõige parem maa, mida hinnati kuni 10 korda kallimaks tavalisest põllumaast. Tähtsal kohal oli ka karjandus. Peamiselt peeti lambaid ja kitsi, kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat
inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus ja Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Rohkem hakati kasutama masinaid, kuid hobune jäi ikka asendamatuks. Põllumajanduse juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus ja piimakarjakasvtaus, mis andis ka suurema osa ekspordist. Eesti põllumajandus tootis kaugelt enam kui siseturg suutis tarbida. Maal kerkisid moodsas piimatalituste hooned. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Elu maal muutus kahekümne aastaga märksa paremaks
saatmisega. Kõige tähtsamad jumalad on Taevaaluse jumalad ehk hiinlase moraali valvurid. Kõige tähtsamad jumalad või teisisõnu pühakud on Hiinas Konfutsius, Laoz ja Buddha. Hiina imperaatori kultusele omane värvide ja arvude sümboolika on järgmine. Sinine värv sümboliseerib Taevatemplit, 9-astmelise ehk kõrgeima 9-Yang'i tunnus. Kollane värv tähistab Maatemplit, 8-astmeline Yin'i tunnus. Püha tegevused Hiinas on maaviljelus ja siidikudumine. Astronoomilise kevade esimesel päeval viiakse läbi 1. vao kümnirituaal, mida alustas imperaator ja jätkasid hierarhiliselt ülejäänud. Kevade viimasel kuul viis impetriss läbi ohverduse siidikudumise altari ees. Hiinlase rituaalid peavad õhkama suurt elujõudu, millel rõhk on teatraliseeritud etendusel, mis peab rõõmustama nii inimesi kui ka jumalusi. Kõige tavalisem ja lühem jumaluse poole pöördumise rituaal on kuju ees lõhnakepikese süütamine,
Ei vannuta ega riielda Ei minda jalgupidi allikasse Inventeerimine Ülevaatuslehe nr Ülevaatuse tegemise kuupäev Ülevaatajad Seni teadaolevad kohanimed Kohapealt kogutud kohanimed Kirjeldada pühapaiga asetsemist maastikul Asendiskeem Pinnavormide kirjeldamine Taimestik Põlispuud Loomastik Kivid, kiviaiad, kivikogumid Veekogud (allikad, kaevud, ojad, jõed, veesilmad, järved) Anndi jm pühapaigale viitava inimtegevuse märgid Kõrvaline inimtegevus: hoonde, rajatised, kaeved, kuivendamine, maaviljelus, niitmine, karjatamine, raie, põlemine, turism, muu mõju Kaitsetähis Hinnang pühapaiga seisundile (5 palli) Pühapaiga taastatavuse hinnang Kiireloomulised tööd Pildistamine Suuline pärimus Märkused Juurdepääs Kameraaltööd Inventuurilehtede sisestamine Piltide, helisalvestiste ja filmide kandmine registrisse Heli- ja videosalvestiste lindnimestike koosatmine Lindnimestikest olulise teabe valimine Heli- ja videosalvestiste litereerimine – kirjutatakse sõna-sõnalt välja.
Tänu sellele suudeti varustada linnu ja armeed, peeti ülal keisrikoda ja aristokraatiat. Maad oli Bütsantsis küll palju, aga mägialad ei olnud põlluharimiseks soodsad. Selle tõttu kulus palju aega põldude puhastamiseks kividest. Paljud põllud olid tihti nii väikesed, et neid ei olnud võimalik veoloomadega harida ja nii tehti kõik vajalikud tööd käsitsi. Talupojad tassisid mägedes kaljudele mulda, et sel moel põllumaad juurde saada. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele, seal oli piisavalt soojust, aga vähe vett. Piisava vihma korral saadi aastas kaks korralikku saaki. Kindlam oli aga kasutada niisutuskanaleid, mis oli kogu küla ühistöö. Põldudel kasvatati peamiselt otra, nisu ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Suurt tööd nõudsid viinamarjad ja neile eraldati kõige parem osa põllumaast. Põllutöödel kasutati
oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri.
Oktoobris 1992 toimus Mari Rahva Kolmas Kongressi (esimesed kaks leidsid aset 1917 ja 1918), millel maride kõrgeima esindusorganina loodi Mer Kangas (Taagepera 2000: 263-268). Venelasest presidendi Leonid Markelovi (valiti 2001) valitsuse all on maride rahvuslikud püüdlused teatava surve alla sattunud. 18 Elatusalad Maride peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus. Loomakasvatus on olnud teisejärguline, ent pärast II maailmasõda on selle osakaal Marimaa põllumajanduses tõusnud. Tegeldud on ka jahi, kalastuse ja mesindusega. 20. sajandil on paljud marid leidnud rakendust tööstuses ning muudes mittetraditsioonilistes majandusharudes. Usund Enamik marisid õigeusustati 18. sajandil sunniviisiliselt. Selline kristianiseerimine jäi muidugi üsna formaalseks ning suur osa marisid (eriti idamarid) säilitas oma endise usu. 1897
kordamine 11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg, mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega. Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr 7500-3000 Kunda kultuur Eestis 7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses. 6000eKr Maaviljeluse levimine kogu Mesopotaamisas. 5000eKr Egiptuses algab esiaeg, maaviljelus (Niiluse üeujutus) 4000eKr Metallide(vask, pronks) kasutusele võtmine: Egiptuses ja Mesopotaamias, Sumerid. Mesopotaamias ja Egiptuses piktograafia kasutuselevõtt. 3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse ,,Gilgamesi" eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri. Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid. 3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad
olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). * Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud
kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk". 32Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur. Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel. Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna.1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525.
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Häv...
Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%) Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%),Sloveenia(62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus. 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%. Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu- enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest
halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil · töö oli korraldatud konveieritel · tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga · tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt
halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil • töö oli korraldatud konveieritel • tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga • tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt
*Bioonika eluslooduse eeskujude kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. *Küberneetika teadus juhtimisest ja sidest nii üksikus organismis kui ka ühiskonnas. Juhtimine põhinebki info vahetusel ja saadud info töötlemisel. Fundamentaal ja rakendusteaduste vahelised seosed on vastastikulised. Seda toetab biomeditsiini teke ja areng, kus uusi bioloogia avastusi püütakse rakendada meditsiinis. Rakendusbioloogia lähtekohad Lähtekohtadeks olid maaviljelus ja loomakasvatus ning vanaaja meditsiin. Inimestel oli kogunenud hulk tähelepanekuid taime ja loomariikide omadustest ja vajadustest ja neist kujunesid välja teadmised. Vanimad jäljed taime ja loomaliikide kodustamisest on 10 kuni 4 tuhat aastat tagasi Lähis Idas. Kodustatud taime ja loomaliikidest aretati sorte ja tõuge. See oli ebateadlik valik. Seetõttu saadi tulemused pika aja jooksul. Tänapäeval kasutatakse teaduslikult
Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus
tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine. Keskmine-üksikud rikkad, matusepaigad, aardeleiud. Viikingiaeg-linnuste ehitamine, külade kujunemine. Hilisrauaaeg- talirukki
Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus
hakkasid neid meelitama. Koer kodunes arvatavasti samamoodi. Arvatakse, et inimene ei kodustand kassi vaid kass hoopis inimese. Kassi kodustamine toimus lähisidas. Kass kodustus maaviljelemise algusega. Inimesed hakkasid vilja hoiustama, kaevati selleks auke, tehti puunõusid. Rotid ja hiired tulid vilja juurde ja paljunesid. Kassid tulid hiiri ja rotte püüdma. Vaadati, et on kasulikud loomad ja jäeti enda juurde elama. Lähisidast levib maaviljelus läbi Kreeka ja Balkani ka mujale Euroopasse. Euroopasse levib see umbes 7k eKr. Levimiseks oli kaks võimalust. Üks on deemiline difusioon ja teine kultuuriline difusioon. Deemiline difusioon tähendab, et põllukasvatajad rändavad edasi kaugemale ja nii levib teistelegi. Kultuurilisega aga naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja elavad paremini, ja tahavad ka paremini elada. Alguses levis deemiliselt, Kesk-Euroopast alates aga algas kultuuriline levik. 2005
Peamisteks rahvasteks on kasmiirid ja dograd. Kuigi maal leidus mitmeid maavarasid (boksiit, nikkel, kivisüsi jm.), oli tööstus suhteliselt vähe arenenud. Rohkem kui 4/5 elanikest oli tegev põllumajandusega ja sellega seotud käsitööga. Läbi aegade on olnud kuulsad kasmiirisallid, puunikerdus, mitmesugusest materjalist kunstitooted. Ajalooliselt on Kashmir olnud tuntud kultuuri- ja teaduskeskus. Pärast Suurbritannia ülemvõimu alla minekut (19. sajandil) said peamisteks tegevusaladeks maaviljelus ja karjakasvatus. 3 Pärast Teist maailmasõda tõusis Jammu ja Kashmiri strateegiline tähtsus tunduvalt. India pahempoolsete vaadetega ajakirjanik Vijay Kumar kirjutas 1952. aastal, et Suurbritannia oli huvitatud sellest piirkonnast kui platsdarmist oma mõju laiendamiseks Kesk- ja Lõuna-Aasias. Kashmirist kui strateegilisest tugijalast olid huvitatud ka Nõukogude
Need on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis samamoodi olla, et esimene rahvastiku laine on hiljem domineerima jäänud. Viljelusmajanduse levik algab kreeka aladelt. Jõuab järk-järgult Kesk-Euroopasse. Põhjapoolses euroopas polnud neid geenikombinatsioone, mis oli lõuna ja kesk- Euroopas. Viljelusmajandus kesk-euroopast alates ei levinud rahvastiku liikumisega, vaid tegemist oli pigem kultuurilise traditsiooniga. Kodulooma pidamine ja maaviljelus levis kultuurilaenuna, mitte rahva rändega. Nöörkeraamikakultuur põhjapoolses Euroopas levib viljelusmajandusega. Kalev Wiiki teooriast lähtuvalt leiti, et ei pruugi levida koos rahvastikuga. Nöörkeraamika levis ka pigem kultuurilaenuna. Ühtlasi Kalev Wiik käis välja teooria, et väga paljud varasemad soomeugri hõimud ei assimileeritud indoeurooplaste poolt, vaid võtsid ise omaks indoeurooplaste keele. Jagas keeles
Maailmapanga hinnangul on õhusaastus Hiinale veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud. Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja
keerulisemaga. Kultuuri tüüp: kirjaoskuseelne. Elatusviis: korilus, küttimine, karjatamine, aiandus, maaviljelus. Elatuti korilusest. Arenesid välja jahindusühiskonnad - mitu pere, naised korilus, mehed jaht, saaki jagati, see sidus. Jäädi paiksemaks. Karjakasvatus tõi loomatalituse, -kasvatuse, aianduse, maaharimise ja saagikogumise. Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline. Elatusviis: maaviljelus, tööstus. Hakati maad harima. Tekkis kaubavahetus, saagi hoiustamine. Vajadus numbrisüsteemi ja kirjakeele järele. Kaubavahetus. Seadused ja võimu kogunemine pealikutele. Kultuuri tüüp: modernne. Elatusviis: tööstus. 3.5. Kuidas konfliktiteooria kultuuri arengut vaatleb/selgitab? Ühiskonna elatusviis on peamiselt määratlev tegur ühiskonna kultuurilise komplekssuse juures. Grupisisene võrdsus on võimalik vaid siis, kui napib materiaalset kultuuri ja kui
meetoodika väljatöötamine Eesti tingimuste jaoks ja kaadri väljaõpetamine kaardistamiseks. Teine periood (1958-1970) kaardistati kõigi põllumajandusettevõtete mullastik ja anti neile üle mullastikukaardid. Välistöödel hakati kaardialusena kasutama aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid.
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
liivaste männimetsade r. Eesti taimegeograafia valdkonnad (Kesk- ja Ida-Euroopa provints) Lippmaa järgi Emoc – lääneranniku ja saaret lääne-allvaldkond; Emor – lääneranniku ja saarte ida-allv; Emb – põhjaranniku allv; Lh – Häädemeeste allv; Einf – Loode-Eesti vk; Eint – Vahe-Eesti vk; Ecl – paekalda allv; Esup – Pandivere vk; Alt – Alutaguse; Emed – Lahkme- Eesti vk; Eor – Kagu- Eesti vk Enne märkimisväärse inimtegevuse algust (primitiivne maaviljelus 4000- 3000 a. tagasi) oli Eestimaa metsasus 90%. 13. saj. oli langenud 60%-ni ning eriti ulatuslik metsade laastamine toimus 17. saj. alates. Saeveskid, manufaktuurid, pigi valmistamine ja viinapõletamine. Praegu ligi 50%. Arumetsade klass: Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Sürjametsad, Salumetsad Lammimetsade klass Soostunud metsade klass: Soovikumetsad, Rabastunud metsad Kõdusoometsade klass: Kõdusoometsad Soometsade klass: Madalsoometsad, Siirdesoometsad, Rabametsad
Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Soome(73%) Rootsi(70%) Sloveenia(62%) Läti(54%) Eesti(52%) Venemaa(49%) Bosnia-Hertsegoviina(48%) Austria(47%) Metsavaesemad riigid: Island(0,3%) Malta(1%) Armeenia(9%) Moldova(11%) Iirimaa(11%) Holland(11%) Suurbritannia(12%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsade üldiseloomustus: • kuluvad segametsade vööndi • valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • u
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Kalmistud paiknesid asulast eemal, sagely veekogu ääres või künkal. Hauda pandi asju kaasa. Tegeleti juba algelise loomakasvatusega (kitsed, lambad, sead). Maaviljeluse algus Eestis. Levik, päritolu: Esines kõigil Läänemeremaadel. Tegemist on indoeurooplastega. Kammkeraamika kultuuri elanikega elati rahulikult kõvuti. Nad on tugevalt mõjutanud meie rahva arenemist. LOODUSUSUNDID 5. Asva kultuur 9.-6. saj e-Kr. Karjatamine, küttimine, kalapüük, maaviljelus. Pronksi valati ise umber. Aletamine: Mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. 6. Kalmete liigid Läänepoolsed kontaktid mõjutasid eestlaste kombeid ja uskumusi. Varem maeti inimesed maasse tehtud haudadesse. Nüüd hakati neid matma maapealsetesse kalmeehitistesse- kivikirstkalmetesse. Eestis ehitati ka mõned laevkalmed (neid ümbritsevad kivid olid asetatud laevakujuliselt. Põletatult.). Vanemal rauaajal hakati
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf. Teiste Euroopa maadega oli tihedalt seotud transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. · Majanduses kapitalistlikud suhted. Edu alus on töökus. Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Vastuvõtmatu
Totemismile on vähe viiteid. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudestjumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu või majahaldjaisse (nt LääneEestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). Võimalik, et germaani mõjul kujunesid
o. silmapilgule. Ometi on inimese tegevus muutunud jõuks, mis sunnib ennast geoloogilise tegurina tõsiselt aevestama. See tegevus avaldub mitmeti, luues uusi tehnogeenseid setteid ja pinnavorme või takistades looduslike protsesside loomulikku kulgu. Ürgjahimeeste ja korilaste mõju loodusele oli tühine. Olulisemad muutused algasid maaviljeluse arenguga ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Kogu meie tänapäevase tsivilisatsiooni juured paiknevad Edela-Türgis, kust maaviljelus ja loomapidamine hakkas umbes 8000 aasta eest levima naaberaladele ning jõudis 6000 aasta eest Egiptusse, Kreekasse ja Indiasse. Selle tulemusel sündis püsiv asustus ning õpiti metalle töötlema ja relvi valmistama. Tekkisid muistsed riigid, algas inimeste jagunemine ühiskonnakihtideks ja võeti kasutusele kirjamärgid. Paikne asustus pani ümbritsevatele aladele suure koormuse.
lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed-lehmad, 3. sead (võis ka olla loom, kes tuli inimese juurde toidujäätmeid otsima), 4. veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte/rottide tõttu) MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES 1. Toitu rohkem - toidu tagavarad 2. Paiksus nendest tulenevalt 3. Rahvastiku kiire kasv (mehed ei käinud enam jahil?) 4. Kõrgem staatus · Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I
Nüüd tehakse vaatlusi kell 1, 7,13 ja 19 keskmise kohaliku päikese aja järgi. Ilmaennustuse koostamiseks tehakse vaatlusi veel tihedamalt. Ilmateenistus: valmistab ette prognoose alates varajastest hoiatustest, et leevendada loodusõnnetuste mõju, kuni pikaajaliste prognoosideni, et säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti *väljastab prognoose ilmatundlike tegevusalade toetamiseks. Maaviljelus, kalastus, metsandus, energia-ja veevarustusettevõtted, maa-, vee- ja õhutransport, pangandus ja kindlustus, ehitus ja linnade projekteerimine - kõik saavad otsest kasu ilmateenistustest. Ilmateenistus annab ka tähtsat teavet inimeste tervise, aktiivse meelelahutuse ja turismi toetamiseks. 1
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega. I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks. 5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30). Peamine tegevusala oli maaviljelus. Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti. Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks jahipidamisvõimalust(eriti olulised artiklid karusnahad) ja mee ja vaha kogumist. Nahka ja mett realiseeriti tihedates kaubandussuhetes naabritega. Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük. 6
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal. Siinsetel elanikel oli visa tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega. · VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr) Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda
Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad. PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed, kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma.
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti territooriumil ja Läti territooriumi põhjaosas, eesti-liivi hõimud , lõuna pool leedu-läti hõimud, kes suhtlesid Skandinaavia ja teiste naaberkultuuri hõimudega. Elu muistsel iseseisvusajal Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist
· Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad. Vanemal pronksiajal jätkus kivist tööriistade valmistamine, sest vase-ja tinamaake polnud Eestis. · Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu. Laevkalmed- äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. · Elatusalad: Karjakasvatus ja maaviljelus. Esmajoones kasvatati lambaid kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina. Kõplapõllundus. · Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr.
surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed) Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
