SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
Keemia ja elukeskkond Referaat Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi. Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteai...
Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja kohta väga demokraatlikule Roomale. Hellenistlikul ajastul (3.-1.saj.e.Kr.) oli Kreeka algselt Aleksander Suure ja Makedoonia alluvuses. Peale Aleksandri surma vallutati peagi Vana-Rooma poolt ja 30.-395.a.e.Kr. oli Kreekas täielik Rooma võim. Roomas tuli peale keisriaega jagunemise aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli
% elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär 4 Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid.
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikus. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainenea. Nafta tähtsust tänapäeval majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesikute segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga, gaasikondensaadiga või eraldi gaasimaardlates. Maagaas kuulub fosiilsete kütuste hulka
Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m)
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
Põhitoiduviljad on mais, bataat, maniokk. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism, mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel. Savannis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, leidub aga raua-, alumiiniumi- ja mangaanimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. Ka rannikualadele suuremate sadamate lähedusse tekivad linnad. Kuigi savannialadel paiknevatest riikide rahvastikust elab praegu suurem osa maal, suureneb pidevalt linnaelanike arv. KASUTATUD KIRJANDUS: Savannide loomad Illustreeritud faktivaramu
Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad (järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27
osaks, millest kolmel on kujutatud Fidzi istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Vapikilbi all lindil on fidzikeelne deviis ,,Rerevaka na kalou ka doka na tui" ('karda jumalat ja austa kuningannat') KOKKUVÕTE Fidzi on saareriik, kus valitseb hea soe kliima. Fidzi saared on väga mitmekesised. Fidzi on riik, kus leidub mitmeid maavarasid, erinevaid rahvaid, huvitavaid taime- ja loomaliike, ning ümberringi on ookean. Oma idülliliste randade, korallriffide ja koobaltsinise ookeaniga, pakub ta silmailu looduseimetlejatele ning niisama saarelt saarele reisivatele uudishimulikele. LISA Fidzi lipp Fidzi vapp FIDZI KAART KASUTATUD MATERJAL ·EESTI ENTSÜKLOPEEDIA 15.kd: maailma maad Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fidzi.htm
eurooplaste osatähtsus maailma rahvastikus langeb. Suhteliselt väikesel territooriumil paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Kõige tihedamalt on asustatud Holland ja Belgia ning läbi Euroopa keskosa läänest itta kulgev vööde Suurbritanniast Venemaale. 5 Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on ka nendes piirkondades, kus on soodne kliima, viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad. Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva, Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval
kasulikuks soojusenergiaks ja üsna tarbetuks või isegi kahjulikuks süsihappegaasiks ja tuhaks. Selliseid kütuseid saab kasutada vaid ühe korra. Paljud looduses leiduvad metallid kõlbavad aga ka korduvkasutuseks, olgugi et igal töötlusel läheb mingi osa materjalist kaduma.Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetist, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Kokkuvõttes üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütuseid ja metallimaake. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetst looduskeskkonda tagasi. 3 ATMOSFÄÄRI SAASTUMINE Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes kakskümmend miljardt tonni CO2. CO2 on küll taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide
Oksa saagimine vallandab ahelreaktsiooni: saag kulub, on vaja uus osta; istumisalust oksa saagides on suur tõenäosus, et selle läbi saagimisel saab ka inimene haiget, kes sellel istub ja ka puu kannatab. Selline tegevus ei tee kellelegi head. Samamoodi ka elus kus kõik kannatavad. Ahelreaktsioon järgneb igale tegevusele mille inimene, loodus või loomad korda saadavad: inimene tahab sooja, selleks kaevandatakse maavarasid või raiutakse puid, millega kahjustatakse looduse loomuliku struktuuri, mille tagajärjel tekivad osooniaugud ja tänapäeval väga aktuaalne kasvuhooneefekt. Seda kõike saab vältida. Tuleb vaid natukenegi kriitilise pilguga vaadata üle oma eluviisid ning mõelda, mida saan mina teha selleks, et ka minu lastel oleks siin tulevikus hea elada. Üha suureneva rahvaarvu ning nõudlusega urbaniseerunud ühiskonnas kulutatakse
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu maailm mõjutab meid kõiki, kuid lahendada saab neid lokaalselt. ,,Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiskondlike protsesside kulgemisele. Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02....
mõjuõigust. Vaesed on ka rohkem sõltuvad ja mõjutatud ühiskonnas aset leidvatest sündmustest tootmismahtude või tööhõive vähenemisest, sotsiaalkaitse, tervishoiu- või hariduskorralduse põhimõtete muutumisest, kaupade ja teenuste hindade muutumisest jne. Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid, st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid (6). Ma arvan, et Eesti riigis valitseb vaesus on see, et Eesti riigis on maavarasid vähe, millega saaks turul müüa teistele riikidele hea hinnaga maha müüa. Vaesus on harimatuse tagajärg, aga vaesuse põhjuseks võib olla ka vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja 5
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Saalomoni vahel. Kõige tuntuim sümbol on siiski puna-kolla-roheline lipp. Esialgu olid lipu 3 värvideks punane, must ja roheline, milles punane sümboliseeris mustade verd, kes surid võitluses valgete rõhujatega, must sümboliseeris mustade aafriklaste nahavärvi ning roheline Jamaica taimestikku. Tänapäeval on kasutusele võetud vana Etioopia lipp (Lisa 3), millel kujutatud ka Juuda sümbol lõvi. Punane tähendab verd, kuldne maavarasid ning roheline maad. (Reggae 2006) 4 2.3. Rastafarianism tänapäeval Enamus rastasi elab tänapäeval Jamaical, kuid see on levinud ka muudesse Afro-Kariibi kommuunidesse Euroopas ja USAs. Eriti populaarne on rastafarianism noorte aafrika ameeriklaste seas. Rastade riietumisstiil on levinud ka mujale maailma peamiselt tänu reggaemuusikale. (URI 2002)
suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. Tegemist on vahemerelise kliimaga. Veestik on vähene. Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. Jordaanlased tegelevad turismindusega. Iidne Petra linn koos liivakivisse raiutud vaaraode hauakambritega on kuulutatud üheks seitsmest maailmaimest. Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist. Peamised eksportkaubad on rõivad, farmaatsiatooted, potas, fosfaadid, väetised, juurviljad, tööstuskaubad. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Iraak, India, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Šveits, Süüria (2006).
rahumeelse kooseksisteerimise vajadust · 1961 Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel Aafrika aasta 1960 1960. aasta oli Aafrika aasta. Koloniaalvõimud pakkisid kiirkorras oma asjad kokku ja andsid Mustal Mandril võimu üle peaaegu esimesele ettejuhtujale. Vähem kui kaheteistkümne kuuga astus sel ajal maailmaareenile 17 uut Aafrika riiki, kusjuures nende tulevik pidanuks olema ideaalne: maavarasid jagus uutele riikidele enam kui piisavalt, pindalalt andis enamik neist Euroopa suurriikidelegi silmad ette, vaja oli vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata. Paraku kukkus välja midagi muud. Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus. Koloniaalvalduste piire ei muudetud tekkisid ebaloomulikud riigipiirid Demokraatia asemel kinnistub enamikes riikides tribalism hõimusuhete
See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.
Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima
kudemiseks soodsaid jõgesid. Püsiv inimasustus Antarktikas puudub. Polaarjaamad, kus tegeletakse sealse looduse uurimisega, asutati alles käesoleval sajandil. Igal aastal polaarjaamade meeskonnad vahetuvad. Hoolimata rasketest tingimustest ja suurtest kulutustest, on uurimisjaamu küllalt palju. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ei kuulu Antarktika mitte ühelegi riigile. Mandril puudub igasugune majandustegevus, seal ei kaevandata maavarasid, ei rajata tööstusi ega sõdita. Seepärast on Antarktika meie planeedi kõige vähem reostatud piirkond. Ometi tõendavad pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid ja polaaralade kohal esinevad osooniaugud maakera suurt saastatust. Keiserpingviinid koos pojaga Sinivaal Adeelia pingviinid
· Nakkushaiguste levik Linnugripi, seagripi levik · Miski muu (mis nimelt?) Paanikad, nt. tuumajaamades toimunud õnnetuse tagajärjel hakkavad inimesed ohjeldamatult joodi tablette ostma. 2. Üleilmastumine · Majandustegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja Nt riigil kellel on rohkem maavarasid on ka poliitiliste arvelt trumpe rohkem mida lauale käia. · Rahvusvaheliste (suur)ettevõtete mõju Näiteks pangad, kütusetootjad tõus · Üleilmse massikultuuri levik Trendid, muusika, toidud · Allkultuuride ja kirjususe laienemine ühisidentiteeti ohustava tasemeni Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 5 · Miski muu (mis nimelt?) 3
laamaga. Ka praegu esineb seal maavärinaid, mis ajuti põhjustavad katastroofe. Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes
· Euroopa ja Aasia vaheline piir on kokkuleppeline- piirideks kasutatakse nii riigipiire kui ka looduslikke piire. Enim tunnustatud idapiir on Uurali mäestik. · Euroopa pinnamood on valdavalt tasane, suurim pinnavorm on Euroopa lauskmaa ning tähtsamad mäestikud Alpid, Karpaadid, Püreneed, Skandinaavia mäestik ja Balkan mäed. · Euroopas leidub kivisütt, rauamaaki, naftat, maagaasi. Kohalikud maavarad on paljuski ammendatud, mistõttu maavarasid tuleb sisse osta. · Euroopas elab umbes 730 miljonit inimest, kellest suurem osa paikneb Kesk-Euroopa sega- ja lehtmetsade vööndis. Võrreldes teiste maailmajagudega on Euroopa rahvastiku loomulik iive aeglane, demograafiline siire on lõppenud. · Euroopa rahvaarv kasvab sisserände tõttu eriti Põhja-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast. Paljudes seni ühe rahvusega riikides on tekkinud suured rahvusrühmad sisserännanutest.
Mississippi, Missouri ja Ohio jõed moodustavad kontinendi suurima jõestiku, mille kogupikkus on enam kui 7500 km. Mandri lääneosas asub Kaljumäestik, mis moodustab pikkuselt teise mäeaheliku maailmas. Mandri kõrgeim tipp McKinley (6194 m) asub Alaskas. Mandri idaosas leidub väiksemaid mäeahelikke, näiteks Apalatsid. Laurentina kiltmaa on hiiglaslik iidne kaljumoodustis, kus muld on küll kehv, kuid leidub rikkalikult maavarasid. Mandri keskosas laiuvad tohutud rohtlad, mida nimetatakse preeriateks.Põhja- Ameerikas on esindatud kõik kliimatüübid. Põhjas on talved kibekülmad Kanada ja Alaska polaaralad on nii külmad, et seal puid ei kasva. Lõunas katavad maad ääretud igihaljad ja heitlehised metsad. Veel kaugemal lõuna pool laiuvad kuumad kõrbed ja troopilised metsad.Enamik põhja- ameeriklasi elab linnades. Sellel mandril asuvad mõned maailma suurimatest linnadest, näiteks
vastuvõtt, sõlmiti "südamlik leping" andant cordiale 1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas 1907 - Venemaa liitus Antandiga. Kõik need lepingud olid mõeldud sõja vältimiseks. Blokkide kujunemine lõi eeldused maailmasõja puhkemiseks, iga riik oli endale vaenlase selgeks teinud, otsiti liitlased. Sõda valmistas ette võidurelvastumist, kõik püüdsid toota uuemat ja moodsamat relvastust, kõik kasutasid maavarasid relvatööstuse loomiseks. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda kiirlaskerelvi kuulipilduja Maxim, olid ka Eesti Vabadussõjas, tekkis raadioside (telefoni ja raadio areng), Euroopa oli kaetud raudteevõrguga, Napoleoni ajal käidi jalgsi ja hobusega, praegu pandi rongiga igale poole. Kõik väeliigid arenesid metsikult kiiresti. Suurriikide hirmud: UK kartis kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele
14.aprillil 1865 tapeti teatris president Lincoln. Ümberkorraldused lõunas. 1865.aasta lõpul kaotati lõplikult Ühendriikidest orjus.Vabakslastud neegerorjadele tuli aga anda perekonnanimed ja õpetada tsiviilelu.Neegrite vabastamisega kaasnesid massilised röömised ja vargused. Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega.Lõuna organisatsioonide eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine. Tööstuslik tõusuaeg. Ühendriikide tööstus arenes kiiresti,sest oli palju maavarasid ja arvukalt sisserännanud tööjõudu.Võeti kasutusele tehnilised uuendused.Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused.Ehitati raudteed.Ühendriigid said 1890.aastal juhtivaks tööstusriigiks. Monopolide teke. Loodi suuri majandusühendusi e. suurettevõtteid monopole,mida nim trustideks.Trustides oli ühendatud nii tootmine,varustamine kui ka turustamine. Lääne lõplik alistamine.
tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju.
kooslustes samadel liikidel ei esine). Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veereziimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess.
üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu. Majandus Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Ta on toodangu kogumahult Suurbritannia kõrval V- VI riik maalilmas.Üle 50% rahvastikust töötab teenindussfääris, 40% tööstuses ja umbes 10% põllumajanduses. Majanduslik areng maa eri osades on olnud ebaühtlane. Põhja Itaalia on tööstuslikult enim arenenud, kui Lõuna Itaalia. Itaalia on Euroopa Liidu asutajamaid. Kuna napib maavarasid, siis sõltub Itaalia tööstus väga palju impordist. Itaalia ei suuda end täielikult elektrienergiaga varustada ,seetõttu tuleb seda importida naabermaadest.Itaalia on tööstuharuti proportsionaalselt arenenud maa. Masinaehituses on juhtival kohal autode, lennukite, laevade, tööpinkide, kodumasinate, arvutite ja mõõteriistade valmistamine. sadamalinnades on tähtsal kohal naftatöötlemine ja keemia. Tekstiilitööstus on puuvilla- ja
1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2). Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond (2).
KERNU PÕHKOOL Kreeka Referaat Õpilane: Kelly Jersman Juhendaja: Tiina Nurmela Kernu 2011 Sisukord: 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Kreeka lipp ja vapp........................................................................................................4 2.1. Kreeka lipp...............................................................................................................4 2.2. Lipu päritolu ja tähendus.....................
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Ungari Referaat Koostaja: Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euro...
arengust maakeral. Geoloogia peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. 2. Missugust praktilist tähtsust omab geoloogia ? - võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine osa ) 2. vahevöö ( ulatub 2900 km sügavuseni ) 3. tuum 4
Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Peamisteks keskkonnaprobleemideks on, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, õhu saastatus ja sellest tulenev happevihmade oht, jõgede saastatus tööstuslikest ja põllumajanduslikest heitvetest. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Seetõttu enamus ressursse imporditakse. Loodusvaradest enim on maagaasi, mida leidub põhiliselt Po orus ja Aadria avamerel. Kuna märkimisväärseid maavarasid rohkem ei leidu, ongi maagaas Itaalias tähtsaim loodusvara. Siiski energiaks on sellest vähe ja üle 80% tuleb importida. Väga vähesel määral leidub veel elavhõbedat, tsinki, potasi, asbesti, pimssi ja püriiti
· Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. o Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades · Maavärina tugevuse hindamise süteemid o Mercalli süsteem põhineb purustustel, 12 palline süsteem o Richteri skaala hinnatakse vabanenud energiat, magnituud, seismograaf
pinnamood ahvatlevalt, sest erinev ja maastik on turistidele meelepärane.Mägedesse minnakse turismireisina suusatama ja kuurortitesse puhkama. Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Sisejõudude poolt tekkinud märkimisväärseks pinnavormiks loetakse Andide mäestikku, mis on tekkinud mandrilise ja ookeanilise laamapõrkumisel. Andide mäestikon Lõuna-Ameerika laama kurrutis, mis on tekkinud Naza laama sukeldumisel, Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavaradest leidub Argentiinas maagaasi, naftat, rauamaaki, kulda ja vaske. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. Kas riigis esineb maavärinaid? Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad.
rajamist, ning põllumajanduse arendamist. Ligi pool Hiina kogupindalasti on mäestike all, kui mäestikke poleks oleks selle riigi majandustegevus, populatsioon ning teised majandus harud täiesti laes. · Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Hiina on loodusvarade poolest rikkas-seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. · Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India-Austraalia laama ääreosal, kus on
Mõlemaid osapooli on süüdistatud inimõiguste rikkumistest. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad 150 Rwanda sõdurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub. Kokkuvõte Sudaan on üks suurimaid riike terves maailmas ja suurim oma kontinendil. Riik on väga kuiv ja eluolu on suhteliselt raske. Maa on väga rikkalik ja seal on palju maavarasid. Inimesed elatuvad ennast enamasti põllumajandusest kuigi tegeletakse ka veel eneregia- ja metsamajandusega. Haridus tase ja rahaline seis ei ole just kiita. Enamus riigi elektrist toodetakse hüdroelektrijaamadega ja naftaga. Riigis on pidevalt konflite araablaste ja neegrite vahel. Mis viivad vahel ka kodusõdade ja tapmisteni. Sellega kaasnevad muidugi näljahädad ja muud hädad. Sudaan on demokraatlik riik ja riigi presidentiks on Umar Hasan Ahmad al-Bashir,
Välisraadiojaamad, Hakkasid hiljem taastuma otsekontaktid välismaailmaga, teadlaste sidemed kolleegidega ,noorsoo, hipi - jne liikumised , laevaliin. Siin oli olukord kõige vabam ja eestis oli ühendus soomega. 18. Kuidas muutus Eesti majandus seoses nõukogude okupatsiooniga? Milline oli olukord enne ja milline pärast? Kuidas see mõjutas Eesti üldist arengut? Majandusmudeli lammutamine ja see purustati. Enne oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid. Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine. 19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"?
Geoloogilise aluspõhja moodustavad keskdevoni kirjuvärvilised liivakivid ja savid. Aluspõhja paljandeid võib näha Väike-Emajõe kaldanõlvadel. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Maavarasid Tõlliste vallas ei leidu. Looduskaitse Tõlliste vallas asuvad viis kaitsealust parki. Laatre park (4,504 ha), Paju park (7,625 ha), Sooru park ja Sooru pargi tammik. Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m) ja Vargasaare puistud (5,346 ha). Vallas on 2 hoiuala: Kuritse järve hoiuala ja Valli soo hoiuala. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Valgamaa Keskkonnateenistus. Veel on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste
Mari küpsetas 40 muffinit ning müüs kõik toodangu maha. 4. Selgita käsitluse ,,piiratud ressursid'' sisu tootmisteguri maa ( kõige laiemas tähenduses) näitel. Kui käsitleda maad tootmistegurina, siis tuleb seda vaadata taastuvate ja mittetaastuvate ressursside seisukohalt. Kui taastuvaid ressursse saab korduvalt kasutada teatud aja tagant. Siis piiratud ressursid on need, mille ära kasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Nende kulka kuuluvad enamus maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkini jt. 5. Selgita mõiste `'nõudlus'' sisu ühe kestvuskauba näitel. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel. Nõudlus luksusautodele ei ole kasvanud. Sest inimeste sissetulekud ei ole nii jõudsalt kasvanud ning saadaval on odavama hinnaklassiga autosid. Kuna luksusautode hind on kõrge, siis see vähendab omakord nõudlust. Osavamate autode hind madalam ning seega
kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristallilise ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukavas on kirjas ka Nabala varud, kuid Jaanus Tamkivi sõnul nimetatud maardlat dokument eraldi ei käsitle, varud on lihtsalt üles loetletud. (Kaljuvee 2011). Eesti mäetööstusettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog juhib tähelepanu asjaolule, et kui varud maapõues on keskkonna-registris ja maavarade registris, ei tähenda see seda, et neid maavarasid hakatakse kohe kaevandama. Tegu on riigi rahvusliku rikkusega, mida saab kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. (Käärt 2011) MTÜ Tuhala Looduskeskus tegi ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Ühtlasi sooviks keskus ka sealse lubjakivimaardla aktiivtarbevarude ümberhindamist passiivvarudeks. Keskkonnaministeerium on algatanud keskkonnamõju hindamise Nõmmevälja, Nõmmküla, Tammiku ja Tagadi uuringualadel, et selgusele jõuda selles, kas
Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. 3 Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam tehakse selliseid uuringuid distantsilt, kasutades tehiskaaslaste ja lennukite pardal tehtud ülesvõtteid-, aerofotosid ja kosmosefotosid. 19. sajandil algul hakati tegema aerofotosid. Kosmoselennud andsid inimestele võimaluse heita pilk Maale veelgi kaugemalt. Kosmosefotosid tehakse ka silmale nähtamatu ultraviolett- ja infrapunakiirgusega, Maad uuritakse raadiolainete ja laserkiirtega. Nii saab leida uusi maavarasid hinnata niiskust pinnases, määrata metsade raideküpsust jne. Tänapäeval on kasutusel mitmeid sateliite ja igal inimesel on võimalik tellida endale sobiv sateliidifoto. Geograafidele on väga tähtis, et sateliidifotod on teinud lihtsaks ja kiireks uute maakaartide saamise. Selleks,et saada ülevaadet ilmast korraga kogu maailmast on saadetud kosmosesse meteoroloogiliste sateliitide süsteeme. Nende kaugus Maast on kuni 36 000 km ja nad liiguvad niisama kiiresti, kui Maa pöörleb
13) Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. 14) Maavärinate tekkepõhjused ja levik. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades: Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika
suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega sõjatehas, mis kasutas kohalikke maavarasid uraanioksiidi tootmiseks; kui varud mõne aasta pärast ammendusid, hakati uraanimaaki mujalt sisse tooma. Fosforiiditehase rajamist plaaniti 1980. aastate keskel, kuid fosforiidikaevanduste loomine oleks Eestile tähendanud looduskatastroofi ning võõrtööjõu veelgi suuremat juurdevoolu. Tekkinud uues poliitilises olukorras julgeti nüüd esimest korda võimudele vastu astuda ning fosforiidivastasest liikumisest sai innustust vabadusliikumine, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
