Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult välja toodud iga mandri kõige tuntumad isendid, ning paigutatud nad näiliselt nende loomulikku elukeskkonda. Kuigi tegu on Eesti loodusmuuseumiga, siis on meeldiv, et siiski killuke maailmast on ka meieni püütud tuua. Edasi liikusin näituse osa juurde ,,Sood". Jällegi hämmastas mind kui palju infot oli suudetud ühte ,,klaaskappi" paigutada
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline.
Eesti keskkonnaprobleemid III aastatuhande algul Ragnar Übner 12A 21. sajandi alguseks on maailmas pööratud keskkonnaprobleemidele järjest suuremat tähelepanu. Üha rängemate looduskatastroofide põhjustajateks peetakse just nimelt inimesi ja situatsiooni, kuidas nad käivad ringi loodusega, mis neid ümbritseb. Aga kas maailmas keskkonnale suunatud tähelepanu saab kõrvutada Eesti keskkonnaprobleemidega? Viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskkonda ja selle arengut käsitlev küsimus jõudnud väga problemaatilisse staadiumisse. Euroopa Liit on teinud sellele väikesele Balti riigile päris palju ettekirjutusi selle kohta, kuidas siin käitutakse loodusvaradega. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et eestlased kasutavad oma maavarasid piiramatus koguses. Suures mahus tarbimine toob endaga kaasa uute keskkonnaprobleemide tekkimise. Ük...
Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne.
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali
elasid pakaselise talve üle. INIMENE ROHTLAS · Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. · Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, · Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. · Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. INIMENE ROHTLAS Paljudes stepivööndi aladel leidub tähtsaid maavarasid: Kivisüsi Ukrainas,värvilised metallid Kasahstanis. Maa-alused kaevandused ja metallurgiatehased reostavad loodust, hävitavad muldi. KESKKONNAPROBLEEMID · ROHTLAS Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe taimkate, kuid põldudel see puudub/ seda ei ole. · Eriti ohtlik on olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga taimed ei ole veel tõusnud.Siis algab tolmutorm
külma eest.Veel on tal tugevad ja väledad jalad, vaenlaste eest ära jooksmiseks.Iguaani kohastumiseks, on tema kaitsevärvus ning väike veevajadus. Joonis 6.Nandu Joonis 7.Iguaan Inimtegevus ja põlisrahvad Kõrbe keskel, kus on oaas paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille ehitasid hispaanlased ning rajati ka linnu ranniku äärde seoses väärt maavarade vedamisega.Atacamas leidub rikkalikult maavarasid, seega on inimesed hakanud kaevandama liitriumit, booraksit, salpeetrit jne.Atacamas elavad nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise.Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Kõrbe rändrahvas elab
Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka
Hüdrofiilsed ained : neil ainetel esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad mood.vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed: vett tõrjuvad ained, puudub vastastikmõju veega, ei märgu veega ega lahustu vees, ei saa mood.vesiniksidemeid. Radikaal: on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. Radikaal on tavaliselt väga lühiealine intermediaat ja reageerib kiiresti teiste radikaalide või molekulidega. Nafta on looduslik kütus ja on üks tähtsamaid maavarasid, millest toodetakse peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest. Nafta koosneb peamiselt süsivesinikest, tema tihedus ja koostis võivad olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg.
mastaabisäästu. Püüavad alandada tootmiskulusid, toota seeläbi konkurentsivõimelisemalt. Sageli tahavad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa kaubanduskompaniid. Sõltusid päritolumaa välitsusest ja aitasid selle otseselt toetusel asumaid koloniseerida. Teine põlvkond. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid, tegelesid toorme töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. Kolmas põlvkond. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Neljas põlvkond. Üleilmastumine. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühendamise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga.
Jää- ja külmakõrbed Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Robert Rand Referaat teemal Eesti Vabariik Referaat Üldandmed Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas.See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega ja Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled. Rahvastik Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13...
Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 12. Võrdle rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi ja too näiteid! I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas. II: Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase sisseveoga või töötlemisega. III: Laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Tootmisüksused koondusid ja toodangu nimestik laienes. IV: Kujunesid võrgustikuna toimivad firmad. Tootmise ja toodete keerukus kasvas. Põhirõhk oli tootearendusel ja brändi müümisel. 13. Selgita klastri mõistet Klaster eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus,
Suurbritannia maavarad, loodusressursid ja nende kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on
istandused. 26. USA kodusõja ajendiks oli orjuse probleem. 27. Lincolni „Homestead Act“ oli jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad, 5- aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale. 28. USA kodusõda toimus 1861-1865, selle võitis Põhja osariigid. USAs kaotati lõplikult orjus 1865.a. 29. USA tõusule saada maailma juhtivaks tööstusriigiks aitasid kaasa: palju kasutamata maavarasid palju sisserännanud tööjõudu lai siseturg puudusid suured sõjalised kulutused tööjõu suurliikuvus osariikide vahel
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
Barbariteks loeti neid hõime või kogukondi, kes elasid põhja euroopa aladel (keldid, sakslased, saksid,frangid, slaavlased, skifid, jne) ja euraasia steppides (Hunnid), kuid isegi Kreeklasi ja Pärslasi, kuigi neil oli vanem kultuur, kui Roomlastel. „Barbarid“ tegelesid loomapidamise ja põlluharimisega. Põlluharijad kasvatasid: otra, nisu, rukist, sibulaid, herneid, jne. Loomapidajad: härgi, hobuseid, lambaid, kitsi, jne. Kuid nad tegelesid veel karusloomade küttimise, kaevandasid maavarasid ja sulatasid metalle. Roomlased kauplesid „barbaritega“ Rooma Impeeriumi piiriäärsetes linnades ja vahetasid „barbarite“ kauba: orjade, relvade, veini ja luksuskaupade vastu. Kõige suuremat probleemi valmistasid Rooma tsivilisatsiooni jaoks sakslased. Sakslased ei olnud kunagi ühtne rahvas, kuid nende hõimude kombed ja keel olid sarnased ja neid ühendas omavahelised lepingud. Sakslased olid sõjakad ja luues omavahel sõbralikke liite teiste hõimudega,
alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada. Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale.
ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. Taiga loomi Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesi...
Valikud ja võimalused Kellele meist ei meeldiks mugavus, võimaldab ju näiteks auto hõlpsasti soojalt ühest kohast teise pääseda ning ka kilekott on üheks parimaks abimeheks soetatud kaupade pakendamisel. Igapäevane tarbimisest saadav nauding varjutab aga probleemid pikamaajalise keskkonna muutusega seoses. Pideval tavainimese heaolu parandamise teel, on risk, et praegu veel olemasolevate valikute ja võimaluste asemele võib varsti jääda vaid paratamatus ja leppimine. Millega on siis õigupoolest tegu? Moodne inimene on harjunud palju tarbima. Veel paarkümend aastat tagasi valitses poelettidel tühjus ja kaupa võidi saada vaid tutvuste kaudu. Nüüd aga üha enam globaliseeruvas maailmas on elatustase paranenud ja kaubavahetus paremini arenenud. Poeletid on kaupa täis ning inimesed ei kõhkle seda ostmast. See kõik tingib massilise tarbimise, millest omakorda tuleneb hulgaline tootmine. V...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks
Rahvaarvult on maailmas Venezuela 45. kohal. Peaaegu samapalju inimesi elab : Nepalis (28 951 852) Malaysias ( 28 274 729) Uzbekistanis ( 27 865 738) 2. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus on 30,40 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Bahamal (30,70) ; Kongo Demokraatlikus Vabariigis (30,29) Venezuela on hõredalt asustatud riik Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta, maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon
jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks on välja pandud mõningaid näidiseid maavaradest, mida hetkel ei kaevandata, sealhulgas näiteks fosforiit ja graptoliitargilliit. Osasid meie olulisemaid maavarasid, sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest
II peatükk Kolmas maailm sai alguse 1950-ndatel aastatel, mil riigid, kes soovisid külmas sõjas erapooletuks jääda, nimetasid ennast just nii. Hiljem kutsuti kolmandaks maailmaks arengumaid nagu Aafrika, Aasia ning Ladina-Ameerika ehk siis riike, kes olid majandustasemelt madalaimad. Kolmandat maailma iseloomustasid kolooniad, sest tol ajal oli tavaline, et esimese maailma riigid lõid kolooniaid. Juba 1970. aastal oli raske seda mõistet ülal hoida, kuna just kolmandast maailmast leiti maavarasid, mis hakkasid üha enam neisse riikidesse kapitali sisse tooma, mistõttu vaesus vähenes ja majandus kasvas. Kõige vaesemaid riike hakati kutsuma neljandaks maailmaks. Mõistet „kolmandas maailm“ peeti alandatavaks, mistõttu eelistati sõna „arengumaad“. Pärast teise ja kolmanda maailma riigikorra lagunemist tunnustati vaid esimest maailma, mis suutis ainsana jääda stabiilseks. Pärast kolooniate
USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on teada-tuntud suured vaenlasriigid. Mõlemad riigid mõjutavad ülejäänud maailma meeletult. USAl on kõige rohkem mõju maailmamajanduses, mida ta peaaegu et juhib, aga ka kultuuris. Ja Venemaa mõjutab rohkem teiste riikide tegemisi välispoliitikas. Nende vaheline ajalugu pole kiita ning kuigi suhted on läinud viimastel aegadel paremuse poole, siis vaenlasena näevad nad üksteist siiani. Veel hiljuti keskendus Obama administratsioon suhete parandamisele Venemaaga, nüüd on Valge Maja tähelepanu koondunud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, eelkõige Hiinale ja tema globaalse mõjuvõimu suurenemise suunamisega, Jaapanile, mõlemale Koreale, Indiale, Austraaliale. Venemaa vist Hiina poole ei trügi oma vaenuliku ajaloo pärast ka Hiinaga, aga eks tema tõhutult kiire mõjuvõimu kasvamise päras muretseb Venemaagi. Võrreldes minevikuga on venelased üldjuhul...
Pärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma rahvad virelevad vaesuses kuigi nende riikides leidub küllaldaselt kõrgelt hinnatud maavarasid(kuld,teemandid,hõbe,vask jm).Pärsia lahe piirkond on rikas oma nafta leiu kohtade tõttu ja s...
Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe
puidutööstus. 3) Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Brasiilias seal kus on normaalne kliima, head transpordi võimalused, sest kui pole näiteks head kliimat ja on väga külm, siis oleks väga raske sellises kohas teha autotööstust, sest see oleks väga tulukas ja kui pole häid transpordi võimalusi, siis on väga raske ettevõtteid teha, sest näiteks kui on maavaradetööstus ja nende maavarade kaevandamis kohale ei ole lähedal transporti, siis oleks see väga tulukas, et neid maavarasid eksportida. 4) Brasiilia ekspordib metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja impordib rõivatooteid, tekstiilitooteid. 5) Masinatööstuse areng Brasiilias on väga hea.Brasiilias on arenenud auto- ja raskemasinatööstus, eksportitakse masina ja masinaosi igalepoole maailmas. 6) Kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis on sellised, et riigil peab olema hea sissetulek, et kõrgtehnoloogiat luua ja riik peab olema kursis mis toimub
....................................................................................... 6 .................................................................................................................................................6 4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? .................................................................................................................................................7 5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?................................................................7 6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne)...............................................................................................7 7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?................................................................................
..899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Nafta omab väga suurt majanduslikku tähtsust. Piisavalt pole mineraalseid maavarasid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Norras on suured kalavarud. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. KLIIMA Kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Arvestades Norra asukohta
Magnituud 8,6 » 1026 ergi 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Kivimiteringe litosfääris TARDKIVIM -Murenemine, erosioon, settimine-> SETTEKIVIM -moone > MOONDEKIVIM -maa siseenergia->MAGMA -kristallisatsioon-> UUS TARDKIVIM
Nuubia kõrb NUUBIA KÕRB paikneb Sudaani kirdeosas Niiluse ja Punase mere vahel. Pindala 550 000 km 2. Pinnamoelt astanguina idast läände madalduv lavamaa (1000 350 m, suurim kõrgus 1240 m), mida läbivad kuivad jõesängid. Põhjaosas troopiline kõrbekliima. Sademeid ligikaudu 25 mm aastas. Valdavalt liivakõrb, idaosas on paljandunud aluspõhja kivimeid. Palju on saarmägesid ja mäemassiive. Maavarasid vähe uuritud. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Suur liivakõrb SUUR LIIVAKÕRB asub Austraalia loodeosas Fitzroy jõe ja lõunapöörijoone vahel. Pindala umbes 360 000 km2, keskmine kõrgus 500700 m.
Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Taani pinnamood ei mõjuta riigi majandustegevust. Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks
Varstu Keskkool Referaat La Plata madalik Koostas : Heidi Järvpõld Juhendaja : Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1 . Asend.................................................................................................................... lk 3 2. Pinnamood............................................................................................................. lk 4 3. Kliima ................................................................................................................... lk 5 4. Veestik................................................................................................................... lk 6 5. Mullastik................................................................................................................ lk 7 6. Taimestik...........................................................
saarele 29. jaanauril 1819 pole säilinud. Raffles asutas kaubasadama Briti Ida-India Kompanii ja Johori sultani, saare Malaisia valitseja, vahelise lepinguga. 1823.a. pöördub Raffles tagasi Inglismaale ja Singapur hakkab kuuluma India ülemvalitsusele. 1867.a. saab Singapurist Briti krooni koloonia. 1942.a. alistuvad britid jaapanlastele ja 1945.a. Kuidas nii rikkaks? Singapur on paradokside saar – mitte mingeid maavarasid ega põllumajandust, ometi kõrgeim elatustase Aasias Jaapani ja Brunei järel. Peaaegu kogu tooraine veetakse sisse, suur osa toodangust välja. Esindatud on tööstusharud elektroonikast ja optikast metallurgia ja laevaehituseni. Seda väikest saart külastab 7 miljonit turisti aastas, mis annab lõviosa sisemaisest kogutoodangust. Õppimine on elu osa, õpetajate palgad on keskmisest kõrgemad, Mida külastada?
Uus sajad, vanad probleemid Vigadeparandus Inimene on eksisteerinud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Meie planeet on pakkunud inimühiskonnale kodu, tuge, toitu, kuid millega vastab tänapäeva inimene? Tinglikult võib öelda, et keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil, kui toimus massiline industrialiseerimine. Tollal ei väärtustanud inimesed loodust ega seal toimuvat. Tarbiti hulgaliselt maavarasid, raisati eluks vajalikku puhast vett. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem tundub probleeme tekkivat. Minnes uude sajandisse on alles jäänud ja jõudu kogunud vanad probleemid. Kahetsusega peab tõdema, et uue sajandi tulekuga on säilinud vanad probleemid. Asi võttis algust tegelikult juba keskajal, kus inimesed ei mõelnud muule kui äraelamisele, keskkond jäeti täiesti tagaplaanile. Itaallaste tuntud jõgi Tiber on pidanud kannatama inimeste poolt tekitatud reostust
põllumajandus. 9.2 Pinnamoe mõju põllumajandusele on suur sest pinnamood on künklik kuid leidub kohti kuhu endale põld teha. Pinnamoe mõju transpordile on suur kuna transport on tähtis haru majanduse kasvatamiseks ning see on üks suuremaid probleeme millega seal tegeletakse. Pinnamoe mõju turismile on suur kuna inimesed tulevad uudistama maapinnast kõrgemaid punkte ning täna sellele majandus elavneb. 9.3 Antud piirkonnas leidub selliseid maavarasid nagu kuld, lubjakivi, nikkel, nafta ja maagaas 9.4 Inimese mõju Andamani saarele on väike kuna ei esine linnade õhusaastumist ning sisseränanuid inimesi siin saarel praktiliselt ei esine. 10 10.Kokkuvõte Referaat sai valmis ja ma avastasin väga palju uut ja huvitavat Andamani kohta.Sain teada, milline on kliima, taimestik, mullastik, veel sain teada millega seal tegeletakse ning palju inimesi seal elab. Minu meelest oli kõige põnevam
Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi KAHJU:tuha alla mattuvad linnad, hävineb taimestik, mudavoolud purustavad teid ja maju, õhu saastatus. 7.Kivimite liigitamine: Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisijärgi kolme suurde rühma: tard-ehk magma-,moonde ja settekivimid. TARDKIVIMID:tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud
Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse.
suureneb siis näitab see majandusolude halvenemist Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi Ettevõtted liigitatakse materjalimahukaiks, energiamahukaiks ja tööjõumahukaiks aga ka tarbijale keskendunud harudeks Miks on tekkinud geograafiline tööjaotus? Kuidas seondub see spetsialiseerumisega Geograafiline tööjaotus on tekkinud sest igal pool maakeral ei ole ühesugused tingimused. Näiteks igal pool ei leidu vajalikke maavarasid ega saa kasutada kõiki põlluvilju. See seostub spetsialiseerumisega sest kui ühes kohas on näiteks palju rauamaaki aga teises kohas seda napib siis on mõistlikum toota rohkem ja ülejääk teistele maha müüa Millistele majandusharudele on spetsialiseerinud eesti majandus Eesti majandus on spetsialiseerunud põlevkivitööstusele ja sellel põhinevale elektroenergeetikale puidutööstlusele põllumajandusele ja piimatööstlusele aga ka elektroonikatööstusele
Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale.
Sept sini-must-valge lipp! • Ministrid saadeti vangilaagritesse • II MS rahvastik vähenes 1/3 võrra 7. Võrdle NSVLiidu ja Saksa okupatsiooni SARNASUSED • Kumbki ei tahtnud kuulda iseseisvast Eestist mitte midagi • Dikratuuri riigid-too välja tunnused • Sund mobilisatsioon • Massirepressioonid • Majandustaseme langus • Eesti pinnal kõrgeima võimu kandja pidi alluma vastava riigi valitsejale/valitsusele • Suur hulk natsionaliseeritud maavarasid • Suruti peale oma ideoloogiat • Kestsid suvest suveni ERINEVUSED • Okupatsiooni kestvus-NSVL 1 aasta, Saksa 3 • Eestlasi vägedes 2/3, vene vägedes 1/3 • S.Eesti Rahva Ühisabi, V.ei hoolinud, kuidas inimesed toime tulevad • S.vähem ohvreid, V.tuhandetes tapetuid, küüditatuid • S. natsisism, V.maksism-leninism • S. aeti taga juute ja mustlasi, V. Nõukogude okupatsioonide vaenlasi
arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus 5) Logistika arengutegurid 1. Geograafilised erinevused kuna ükski piirkond ei suuda toota kõike ja ei oma kõikki ressursse ja maavarasid on tsivilisatsiooni eksisteerimiseks tähtis inimeste ja kaupade kiire liikumine erinevate piirkondade vahel. 2. Spetsialiseerumine selle abil on tõstetud inimeste elatustase kõrgele. Selle aluseks on tootmise intensiivistamine logistilise- hanke ja jaotuskettide arendamise kaudu. 3. Tehnoloogia areng automatiseerimine, arvuti riist- ja tarkvara ning veondustehnika areng on andnud võimaluse kasvatada tootmise mahtusid, vahendanud kulusid ja
Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkkonnas ilma ligipääsuta hädavajalikule, vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. Mõjutab miljardit. Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid
Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta ? Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. Võrdle rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi ja too näiteid! I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas. II: Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase sisseveoga või töötlemisega. III: Laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Tootmisüksused koondusid ja toodangu nimestik laienes. IV: Kujunesid võrgustikuna toimivad firmad. Tootmise ja toodete keerukus kasvas. Põhirõhk oli tootearendusel ja brändi müümisel. Selgita klastri mõistet? Klaster eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud
tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne- Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500 kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud. Ida-Siberi mägismaa
Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. 3 Kasutatud materjalid 1. Taani. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Taani 2. Taani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
