Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4%
Rikas või vaene Maa ? Pidevalt räägitakse rikastest ja vaestest inimestest, kellel kui palju raha on ning kui uhkes majas keegi elab. Võrreldakse ka riike, selle põhjal, kus on rohkem väärtuslikke maavarasid ning kus neid on vähem, kus on parem elada ja kus mitte. Kuid millega võrrelda Maad ning kuidas aru saada kas Maa on rikas või vaene? Maa on kindlasti rikas inimeste arvu poolest, meid on ju peaaegu 7 miljardit. Kuid inimene ongi põhiline tegur, mis kujundab Maad ümber ning määrab selle, kui vaene või rikas see on. Inimesed on põhimõtteliselt jagunenud erinevatesse kultuuridesse ja neil on erinevad
Esimeses maailmasõjas sõdivad Antant (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). See, mis siin toimub, on lihtsalt kohutav! Ma ei suuda oodata, et saaksin olla kodumaal enda lähedaste juures. Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid räägin nendest pikemalt siis kui viimaks kohtume. Esimene maailmasõda on väga moderne. Te peaksite lihtsalt nägema seda tohutut relvade tootmist, mis siin toimub. Isegi naised on relvatööstuses sel ajal, kui mehed rindel on! Siin kasutatakse ka väga palju erinevaid kemikaale, mida loomade peal
kreeka Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).K...
veidi madalamat arengutaset. Mind hämmastas, et Austraalias on nii vähe ohustatud linnuliike, arvestades seda, et Austraalia on üüratu suur. Imestama pani ka see, et Peruus on kõrge tervise näitaja. Austraalia kõrgele arengutasemele aitavad kaasa rohked maavarad (näiteks: nafta, kivisüsi ja ka teemantid). Austraalia kohapealt on aga takistuskiviks ebasoodne asukoht võrreldes muu maailmaga. Eestil ei ole nii palju maavarasid, et neid ekspordiks jätkuks. Peruu miinusteks on samuti ebasoodne asukoht, näiteks peab Mehhikost läbi sõites makse maksma (tasuline kanal). 5. Kasutatud materjalid http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/EST.html http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/AUS.html http://www.statsilk.com/maps/statplanet-world-bank-app-open-data/ http://hdr.undp.org/en/statistics/ http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/PER.html http://hdr.undp.org/en/data/trends/
- suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel - kaovad rahvuste(riikide) isikupärasused ja kaup muutub ühelaadilisemaks - vaesemad maad ei suuda konkureerida, kaovad terved majandusharud. - rahv. ränded suurenevad - vaesemad riigid satuvad majanduslikku sõltuvusse 6) I põlvkond - Briti Ida-India Kompanii (1600); ostis kokku ülemeremaade saadusi ja tutvustasid neid Euroopas. II põlvkond tootsid kolooniates põllumajandus saadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale; 19. sajandi lõpus; (Royal Dutch Shell) III põlvkond arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurde pääsu strateegilistele ressursidele; al. 1950. aastatest (Coca Cola) IV põlvkond paljudest varem ühest keskustest juhitud tööstusettevõtetest kujunesid võrgustikuna toimivad firmad, eelkõige rahandus- ja teenindusettevõtted
Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid
Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks. Silmas pidades kui palju maksab üks naftaplatvorm ning millised ülimahukad investeeringud tehti Norra naftatööstusse, võib öelda, et meie maavarad, ka raud, on kui taevast otse taldrikule kukkunud aurav pardipraad vabahärra Münchhauseni muinasjutus. Meie kõiki rikkusi, sealhulgas maavarasid ja geopoliitilist potentsiaali silmas pidades, ning rahvaarvugi arvestades, võib öelda, et Eestimaast rikkamaid maid maailmas palju ei ole. Igal juhul pole selliseks maaks Norra. Eestimaa kuulub kümne maailma kõige rikkama (per capita) maa hulka. On viimane aeg avada silmad. Täiendus 20.04.2008: No nii, kinnitus Eesti maavarade väärtuslikkuse kohta ongi käes! Järgnev on väljavõte Delfist (17.04.2008):
9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7) Sõna savann tähendab "ilma puudeta tasandikku" kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest
Tänapäeval on palju harituid inimesi, kes teavad, millised on Eesti ja ka välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed looma- ja taimeliikide elu-ning kasvukohad. See rikub meie ilusat Eestimaa maastikku ning rikub tohutult looduslikku tasakaalu. Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus. Põlevkivi põletamisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis muudab meie o...
laevareise, vaadeldakse pingviine ja kohalikku ainulaadset loodust ning hea ilmaga tehakse ka retki poolusele. Teadlased kasutavad maismaal rändamiseks erilisi roomiksõidukeid. 1194. aastal leppisid Antarktika lepingus osalevad riigid kokku vaalade kaitseala, et säästa Antarktika vaalasi hoolimatust püügist. Käredast pakasest hoolimata on paljud riigid kuulutanud Antarktika piirkondi enda valdusteks. Paksu jää kihi alt võib leida ka hinnalisi maavarasid, kuid praegused rahvusvahelised lepingud keelavad nende kaevandamise. Leidub näiteks plaattina, rauamaaki, kulda jne. 1983. aastal registreeriti polaarjaamas Vostok maakera madalaim õhutemperatuur -89,2 kraadi (3400 meetrit üle merepinna) .
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Hilisindustriaalne tootmisviis kujunes välja piirkondades, kus leidus kivisütt, metalle ja teisi maavarasid, mille kasut. Soodustas tööstuslikku arengut. 19.saj lõpul toimus uus tehnoloogiline murrang, mida isel elektri, telefoni, raadio, auto ja hiljem ka lennuki leiutamine. Võeti kasutusele nafta. · Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline pööre ja arenes kosmosetehnoloogia aatomifüüsika ja võeti kasutusele esimesed elektronarvutid. Postindustriaalset ühiskonda nim. ka infoühiskonnaks. Infoühiskonda
lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Peamisteks probleemküsimusteks on esitatud: Hüdrogeoloogilised muutused-kaevandamisel tekkiv liigne pinna-ja põhjavee mõjutamine ja reostamine. Taastumatu loodusvarana on seda järgi väga vähe, ainult 700mln t. Raskused maardlate kompleksel kasutamisel jne. Kaasa aitaks aga parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja parima keskkonnapraktika rakendamine.
Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed muutunud ka üha rohkem mugavamaks, heaks näiteks on auto - mugavuse ja protsessi sümbol. Naftat kasutatakse ka müügiks ja saadud raha eest tehakse võimatu võimalikuks, näiteks tehissaared Dubais. Kõige tuntum paik kus leidub naftat on Nigeeria, seal aga on vaeseid peaagu 70%. 50 aastaga on tekkinud rikaste ja vaeste vahele suur lõhe, see on suurem kui kunagi varem.
Statoil. 3. Globaliseeumine mõjutab Lõuna riike järgmiselt: a) peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted. Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: suur rahvaarv, loodusvarade esinemine, riikidevaheline majanduslik teaduskoostöö, kohustuslik keskharidus, esindused välisriikides, osalemine Iraani maavärinaohvrite abistamises 7. Peamised importijad/eksportijad (2) on: USA, Saksamaa 8. RVE keemiafirma tütarettevõte rajatakse EestisseTartu lähedale
......................................................................................................... ...........7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Austraalia on üks kuuest mandrist, mis asub lõuna poolkeral India ookeanis. Austraalia on kuues riik pindalalt. Austraalia rahavstikust enamuse moodustavad sisserändajad. Austraalias on palju maavarasid, mida kaevandatakse ja eksporditakse välisriikidesse. Austraalia impordib asju suhteliselt vähe, ainult masinad ja transpordivarustus, toornafta jne. Üldandandmed Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus
Kokku leidub naftas üle 50 elemendi. Nafta omadused Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla erinev koostis ning selle tõttu on ka omadused kohati erinevad. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta on veest hõredam (nafta: 800 kg/m3, vesi: 1000kg/m3). Nafta värvus on enamasti tumepruun. Naftal puudub ühtne keemis- ja sulamistemperatuur, kuna nafta võib olla paiguti erinevate ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid. Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda. Sellest eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja ülejäänud gaasid. Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen)
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud
suhkruroog . Usulistest tõekspidamistest tingituna on siinsetes piirkondades piiratud liha söömine, mis mõjutab otseselt ka loomakasvatuse levikut ja iseloomu. Hinduistidel on näiteks keelatud veiste tapmine, islamiusulised jälle ei tohi suhu pista sealiha. Sellepärast on traditsioonilised loomakasvatusharud siin vähe levinud. Kui liha süüaksegi, siis peamiselt linnuliha ja kala. Kagu-Aasias leidub ka mitmeid maavarasid, mida järjest enam kasutusele võetakse. Eriti rikas on siinne piirkond tinaleiukohtade poolest, kuid leidub ka teisi metallimaake, kivisütt, naftat ja maagaasi. kivisüsi. Maavarade kaevandamisega kaasneb aga tavaliselt ka nende töötlemine ja nii tekivad leiukohtade lähedusse linnad. Sellised linnad kasvavad praegu väga kiiresti, kuna üldise kiire rahvastiku kasvu juures tikub järjest rohkem inimesi maalt linnadesse paremaid elutingimusi otsima
Kaaliumirikkad toiduained on näiteks rosinad ja lehtsalat. Kasutatakse enamasti väetisena kaaliumväetis. Üsna rikas kaaalimiühendite poolest on puutuhk. · Kaltsiumsooladest üks tuntumaid on kaltsiumsulfaat, esineb tavaliselt kristallhüdraadina kips. Valge, pehme ja kergesti murenev · Kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend on kaltsiumkarbonaat. Tal on mitmeid esinemisrolle looduses: marmor, lubjakivi, kriit. Üks Eesti tähtsamaid maavarasid, paekivi ehk paas on samuti lubjakivi. Paekivi alla käib ka dolomiit. Marmori ja lubjakivi kui ehitusmaterjalide puuduseks on nende tundlikkus happevihmade suhtes. Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid reageerib pikkamööda loodusliku veega, mis sisaldab lahustunud süsihappegaasi. · Kaltsiumiühenditel on väga oluline tähtsus eluslooduses. Luudele annab kõvaduse vees väga raskesti lahustuv kaltsiumisool kaltsiumfosfaat. Kaltsiumiühendeid sisaldub ka veres ja kudedes
Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...
enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroopa on maailmas veel teisigi suuri mandreid avardus inimeste maailmapilt väga suurel määral. Kuna Ameerikast leiti ka maavarasid langes järsku ka kulla hind, kuid jäi seejärel püsima. Eurooplased said kasutusele võtta uued põllukultuurid eesotsas maisi ja kartuliga, mis lahendas suuri näljaküsimusi. Koloniseerimisega hakkasid leevenduma ka Euroopa rahvastikuülejäägi probleemid, sest aja jooksul asustasid Eurooplased end Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika
viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eeskätt tänu tihenevatele majandussuhetele Hiinaga. Mullu kasvas Austraalia kogutoodang 3,6 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2007. aasta 4,7 protsendisest kasvust. Austraalias ei ole 21 aasta jooksul olnud ühtegi majanduslanguse aastat. EL ja Austraalia majandussuhted Euroopa Liidu (EL) kaubanduspartnerite hulgas on Austraalia 15. ja Austraalia jaoks on EL suuruselt kolmas kaubanduspartner. Austraalia ekspordib ELi peamiselt maavarasid, kütuseid ja põllumajandustooteid. Suur osa kaupade ekspordist suundub Suurbritanniasse. EL ekspordib Austraaliasse peamiselt masinaid ja transpordivahendeid ning tööstuskaupu nagu näiteks ravimid. Kokkuvõte Austraalia on tööstus- ja põllumajanduslik riik, kus ekspordis on tähtsal kohal maavarad, näiteks kivisüsi. Austraalia majandus pidevalt kasvab, tänu tihenevatele suhetele Hiinaga. Tänan!
on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse.
Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli. Ghana rannikuvööndit asustavad peamiselt Ginea keeli ja Gurikeeli kõnelevad rahvad. Riigi keeleks on inglise keel. Enamik rahvastes tunnistab kohalikke usundeid. Riigis on 2 ülikooli, valdav osa elanikke on kirja oskamatud. Kristlased moodustavad umbes 63 ja põlisusndite järgijaid 21 protsenti. Suuremad
Fossiilsed kütused Helena Deljatintsuk erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse.
Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse.
Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane, kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt. Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva eest hoolt kanda. Riik peaks olema kindlasti vastutav oma rahva eest
Inimene ja loodus Tänapäeval ei suuda inimene enam täpselt öelda, mis see loodus on. Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine, kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda
in/km2; Sloveenias 1 935 677 in, 95,5 in/km2; Horvaatias 4 495 800 in, 85 in/km2; Rumeenias 21 698 181 in, 91,3 in/km2 ja Ukrainas 46 749 200 in, 77.4 in/km2 kohta. 1.2 Haldusjaotus Ungari on jaotatud 19 komitaadiks ja 34 komitaadi õigustega linnadeks, pealinn on Budapest. (wikipedia 2007) Joonis 3. Ungari maakonnad Suuremad linnad Ungaris on Budapest, Debrecen,Miskolc Gyõn. (wikipedia 2007) 5 2. Loodus 2.1 Maavarad Ungaris on maavarasid vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud, ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida eksporditakse. ( wikipedia 2007 ) Riigis leidub veel kivisütt ja mangaani. (Palosaari 1996: 29) 2.2 Mullastik Ungari mullad on üsna mitmekesised
Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pär...
Nafta omadused · Tuleohtlik · Värvitu kuni mustani, enamasti pruunikas · Viskoosne · Muutlik erikaal Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Leidmine Naftat otsitakse sageli, tekitades maapinnas plahvatusi. Nii võib nafta maapinnale tungida. Naftaleiukohtadesse püstitatakse naftapuurtorn, mille abil nafta maapinnale transporditakse.
Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11). Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku.
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik. Meile järgnevad uued põlvkonnad peavad samuti saama kasutada neid hüvesid, mis maapõues leiduvad. Praegu elav inimkond ei saa kasutada kõiki taastumatuid maavarasid ära ning uutele põlvkondadele mitte midagi jätta. Taastumatute maavarade säilimise nimel peame rohkem rohelist mõtteviisi kasutama. Samas on teada, et pole head ilma halvata. Loodussäästlikul käitumisel on samuti ka negatiivseid külgi. Roheline mõtteviis säästab loodust. Kui toota tuuleenergiat, siis ei pea me muretsema, et keskkonda satub kahjulikke gaase. Põlevkivist elektri tootmisel see aga juhtub ning igal aastal satub keskkonda päris palju süsinikdioksiidi ja väävlit
Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 3. Egiptus- Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele. Vaid Niiluse äärne ala oli viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Niiluse korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Mesopotaamia- Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas oli põlluharimine võimalik ainult kunstliku niisutamise teel. 4. Egiptus- Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles ,,pühad märgid") ning kirjutati papüürusele. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat
PREERIA "Preeria" SISUKORD Preeria ........................................................................................................................... 3 Taimed preerias............................................................................................................. 3 Preeria Mullastik .......................................................................................................... 4 Preeria Loomad ............................................................................................................. 4 Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5 Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta...
Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast
inimtegevus Üle ühe miljardi inimese maailma 7st miljardist elab kõrbelistel aladel. Enamikel kõrbealadel on rahvastiku tihedus väga väike. Arv on suur seepärast, et kõrbealad jäävad paljudesse riikidesse. Kõrbeoludes tegeletakse põhiliselt vaid rändkarjakasvatusega: kasvatatakse kitsi, lambaid, kaamleid. Põlluharimisega saab tegeleda vaid seal, kus on vett. Asustused on tekkinud just oaasidesse, kus on võimalik midagi kasvatada. Kaevandatakse maavarasid, nt nafta ja maagaas. On rajatud turismikeskusi. probleemid Inimesed harivad oaasid põldudeks, kurnavad need välja. Kõrbed aina suurenevad ja laienevad. Liigne karjakasvatus on osad taimekasvuks kõlblikud pinnad ära rikkunud. Kasutatud materjalid Geograafia õpik VIII klassile Google Vikipeedia
neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi
5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitmekesine kliima, Piisavalt looduvarasid, naabrus Venemaaga(majandussuhted). EESTI ASENDI NEGATIIVSED KÜLJED pole väärtuslikke maavarasid, kliima, naabrus Venemaaga(poliitika, ajalugu). Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor. RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks. 1) SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar).
kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka väävel, savi, paekivi, raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku. • Kõige kõrgeim koht Iraagis on mägi Haji Ibrahim. (3.600 м) • Vesi Efradist kulutakse niisutamiseks. Iraagi pindalast on 2% metsa. • Suur osa Iraagist on kannatanud sõjast EAST MAJANDUS • Iraagis arenenud nii põllumajandus, kui töötuslik tootmine. • Põhiline sissetulek on nafta väljakaevamine ja müümine. Kus talle kuulub üks esimesi kohti maailmas. • Iraak tegeleb loomakasvatusega. Ta kasvatab
Laava Liigub aeglaselt, tardub aeglaselt Paks, liigub vähe, iseloom Vedel ja gaasivaene Tardub kiirelt,gaasiline Kuidas Rahulik Purskab, plahvatab käitub ? Kus esinevad Ookean Maismaal Vulkaanide neg. küljed Tuhapilv(lennukid), pürokplastiline materjal, lõõmpilv, mürgised gaasid, laavavool, mudavool Pos. küljed Viljakas muld, leidub väärtuslikke maavarasid, mineraalid, väävel, paiknevad mineral- ja kuumaveeallikad, vaatamisväärsus, suureneb saarte pind. Maavärinad Maavärinad ei tapa, suured ehitised tapavad. Kivid(suured liiguvad) Maavärinaid saab mõõta Mercalli skaalal, tugevus hinnatakse tagajärgede alusel, (kuni 12palli) Rochteri skaala Tugevus mõõdetakse aparaadiga, magnituudi max. 8,9magnituuti. (või rohkem) Maavärina tagajärg on looduskatastroof, millega kaasneb reljeefi muutus,
endaga kaasa palju ebameeldivusi inimsuhtetes ning kammitseb meid ja meie püüdlusi eesmärkide poole. Laiskus takistab arenemast ning piirab meie võimeid. Hoolimatuse ja laiskusega saab iga inimene ise tegeleda ning püüda ennast muuta, inimest ei saa muuta keegi teine peale tema enda. Paratamatu probleem on Eestile ka geograafiline asukoht, mis otseselt mõjutab siinset ühuskonda. Kuna Eesti on väikese rahvaarvu ja pindalaga riik, millel ei ole ka palju väärtuslikke maavarasid, siis sõltume suurematest naaberriikidest. Viimane pühjustab aga ebakindlust meie majanduses, riigi juhtimises ja ka ühiskonnas. Me ei saa oma maa asukohta või tema viljakust muuta, küll aga võime olla osavad ja arukad suhtlemises enda naabrite ning teiste riikidega, kellest võib meile kasu olla. Näitena võib tuua Eesti suhted Venemaaga. Vana vimma ning jonni ajamise asemel tuleks suhteid parandada ning luua mõlemale poolele kasulik liit,
Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna-Rootsis on viljakad mullad. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m)
Suurbritannia maavarad, loodusressursid ja nende kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on
Barbariteks loeti neid hõime või kogukondi, kes elasid põhja euroopa aladel (keldid, sakslased, saksid,frangid, slaavlased, skifid, jne) ja euraasia steppides (Hunnid), kuid isegi Kreeklasi ja Pärslasi, kuigi neil oli vanem kultuur, kui Roomlastel. „Barbarid“ tegelesid loomapidamise ja põlluharimisega. Põlluharijad kasvatasid: otra, nisu, rukist, sibulaid, herneid, jne. Loomapidajad: härgi, hobuseid, lambaid, kitsi, jne. Kuid nad tegelesid veel karusloomade küttimise, kaevandasid maavarasid ja sulatasid metalle. Roomlased kauplesid „barbaritega“ Rooma Impeeriumi piiriäärsetes linnades ja vahetasid „barbarite“ kauba: orjade, relvade, veini ja luksuskaupade vastu. Kõige suuremat probleemi valmistasid Rooma tsivilisatsiooni jaoks sakslased. Sakslased ei olnud kunagi ühtne rahvas, kuid nende hõimude kombed ja keel olid sarnased ja neid ühendas omavahelised lepingud. Sakslased olid sõjakad ja luues omavahel sõbralikke liite teiste hõimudega,
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemus...
Ungari Ungari on Vabariik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Tal puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Haldusjaotus, Ungari maakonnad: Ungari on jaotatud pealinnaks, 19 komitaadiks ja 24 komitaadi õigustega linnaks. Ungari veine juuakse kogu Euroopas. · Euroopa Liiduga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Budapest · Pindala: 93 000 km² · Euroopa Liidu ametlik keel: Ungari · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · President: László Sólyom · Peaminister: Ferenc Gyurcsány · Iseseisvus: 31.oktoober 1918 · Rahvaarv: 10,1 miljon...
parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati 1979. aastal. · Teise Vabariigi (1979-1983) ajal oli Nigeerias tugeva presidendivõimuga föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Kui 1980. aastal naftahinnad järsult langesid, oli see tugev löök Nigeeria majandusele ja see näitas, et on ohtlik, kui majandus on rajatud ainult ühele saadusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
