kuid meie kõigi võimuses on pikendada elu maal võimalikult palju. Selleks et inimene kui isend püsiks Maal võimalikult kaua, tuleb maailma parandamist alustada iseendast, sest mida muud saabki üks inimene suurel maakeral muuta. Me võime luua plaane maailma päästmiseks, nõuda maavarade mõistlikku kasutamist ning soovida maailma rahu, kuid selle teostamine ei ole sugugi lihtne.Tänapäeva ühiskonnas on väga tähtsal kohal raha ning seetõttu ei usu ma, et riigid loobuksid kasutamast maavarasid, kuna need on peamised tulu allikad. Enim pumbatakse naftat ning hävitatakse metsi lõuna riikides kuna see tagab muidu peaaegu olematu majandusliku tulu ja heaolu riigis. Siiski saame vähendada maavarade, metsa ja ka muu elustiku hävitamist tarbides vähem. Kui ei kasutata kogu toodetud kaupa ära, siis täieliku laostumise vältimiseks ka toodetakse vähem. Tänu sellele peame loobuma küll mõningatest mugavustest, kuid peame mõtlema oma järglaste heaolule
Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast?
olulisim on metaan. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nigeeria on OPECi liikmesriik ja naftat toodetakse umbes 2,51 miljonit barrelit päevas. Seal on tõestamata naftavarusid umbes 35,9 miljardit barrelit päevas, aastatoodang on 0,92 miljardit ja seda jätkub Nigeerias veel 39-ks aastaks. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan
ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus.
Energia Eestis 22. sajandil, siis kui põlevkivi on otsas Põlevkivi on väga pikka aega olnud üks tähtsamaid maavarasid Eestis, sest sellest toodetakse elektrienergiat. Kuid seda ei jätku igavesti. Järgmiseks sajandiks on meie põlevkivi varud kindlasti lõppenud, aga energiat on ju vaja. Kuidas seda siis saada? Põhiliseks allikaks oleks arvatavasti tuulegeneraatorid, mis on juba praegu üsna populaarseks osutunud. Neid kerkib ühe juurde ja selleks ajaks, kui põlevkivi on lõppenud, peaks neid olema piisavalt, et vähemalt mingigi osa vajaminevast energiast just tuule abil toota
Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Läänerannikul sajab keskmiselt 1600mm ja idarannikul 1300mm aastas HTG Majandus Põhilised ekspordiartiklid:põllumajandus, aiandus, kalandus, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Kasvatatakse: veiseid ja lambaid 63% elektrienergiat toodetakse hürdoelektrijaamades Leidub küllaldaselt maavarasid: nafta, kivisütt, maagaasi, rauamaaki ja kulda HTG Varia Sümbol: Kiivi Kiiviks nimetatakse ka puuvilja, mis toodi UusMeremaale sisse ja see sai oma nime linnu järgi Uusmeremaalased harrastused: kanuusõit, purjetamine ja ragbi Kukkurloomad: sipelgakaru, vombat HTG HTG populaarne koht televisiooni programmide ja filmide tegemisele, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai".
(2117m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). LÜHIAJALUGU · Iseseisvus 6.juuni 1523 · Inimene ilmus Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. MAJANDUS · Kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru tööstus. · Tööstuse põhirõhk on masina ja raske tööstusel. · Metsa ja puidutööstus on tähtsuselt teisel kohal · Hästi mehhaniseeritud on põllumajandus · Tähtis on ka loomakasvandus LOODUSVARAD · Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid väga palju. · Tähtsaim on rauamaak · Leidub veel vaske, kulda, tsinki, sütti, uraani, hõbedat ja naftat. RAHVASTIK · 86,7 % elanikkonnast on rootslased · Üle 85 % rahvastikust elab linnades · Suurim vähemusrahvus on soomlased, neid on 2 %. · Elab ka palju kreeklasi, jugoslaavialasi ja sakslasi. · Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal · 77 % rahvastikust on luteri usku · Rahvastiku tihedus on 20,1 in/km² HUVITAVAID FAKTE
foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. · Vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks
pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda.
Nafta maailma kuningas või achilleuse kand Inimesed tundsid ja oskasid naftat kasutada juba 5000 aastat tagasi. 20.sajandi alguses hakkas nafta teisi kütuseid, nagu näiteks kivisüsi, mis oli pikka aega olulisim kaevandatav kütus, järk-järgult välja tõrjuma. Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on
1. Kirjelda Eesti maavarasid. Levik, tekke aeg. Põlevkivi tekkis umbes 500mln aastat tagasi, leidub Kirde-Eestist ning Ida-Virumaalt. jne 2. Karjääri- ja allmaakaevanduse tunnused. Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliim...
sinivaal d Arktiline fulmar Cape petrel Krabihüljes e randal Krill e hiilgevähk lumehani morsk Inimtegevus Antarktikas püsiv inimasustus puudub, aga põhjapolaaraladel elavad mõned rahvad nagu inuitid ja tšukšid. Need rahvad tegelevad põhiliselt jahi ja kalapüügiga. Jää- ja külmakõrbes leidub palju erinevaid maavarasid nagu kivisüsi, nafta, maagaas. Antarktikas on kaevandamine keelatud, aga põhjas on see lubatud. kirjandus http://et.thmk.wikia.com/wiki/Pilt:J%C3%A4%C3%A4-_ja_k%C3%BCl mak%C3%B5rb.png http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kylmakorbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4v%C3%B6%C3%B6nd http://et.wikipedia.org/wiki/Arktiline_k%C3%B5rb Pildid: Google.ee
bensiini saab ka olema tulevikus väga vähe . See tähendab , et peab hakkama midagi muud kasutama autodele kütusena . Praegu juba leiutataks uut moodust , mille abil saaksid autod sõita . Uueks kütuseks võiks saada vesi. Autodesse ei tangitaks enam bensiini või diislit , vaid hoopis vett . Kõik autod sõidaksid vee baasil . Põlevkivi on Eesti üks peamiseid ja tähtsamaid maavarasid . Kui Eestis ei toodetaks elektrit , siis läheksid hinnad metsikult kalliks , sest Eesti peaks hakkama sõltuma teistest riikidest.
Inimestel ei ole enam piisavalt raha, et nii palju asju kokku osta. Järjest rohkem on hakatud mõtlema säästlikuma elu peale. Rahva nõudlus on tunduvalt kahanenud, kuid tootjad ei taha oma toodangut vähendada. Majanduskriis on tänapäeval suureks probleemiks, kuna paljud ettevõtted pankrotistuvad, inimesed jäävad vaesemaks. Mõned ei jõua enam osta ka kõige vajalikumat toitu ja riideid. Inimesed peaksid rohkem mõtlema säästlikumale eluviisile ja hoidma kokku maavarasid. See meeletu tarbimishullus mõjutab väga palju maailma arengut ning on viinud meid majanduskriisini, kust välja tulla on väga raske.
Loomad · Üle 530 linnuliigi. · Üks teatavamaid linde on filipiinide kotkas (paremal, vasakul kakaduu) Filipiinide kotkas on u 75-100 cm pikkune, tiiva pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine. · Samuti tegeletakse turismindusega. Maavarad · Maavarasid leidub seal küllaltki palju, · : kuld,hõbe,koobalt,vask,nikkel,sool, merest pärlid. Samuti leidub seal ka mittemetallilisi nt. materjal silikooni tootmiseks. · Filipiinid impordivad : naftat,masinaid,veondusseadmeid,metalle ,keemiatooteid,toiduaineid ja tekstiile. · Ning ekspordivad : elektrimasinaid,rõivaid,kookosõli,metallima ake,suhkrut,koprat,banaane ja karploomi. Kokkuvõte · Filipiinid moodustavad Vaikse ookeani ja Hiina vahel ulatusliku saarestiku
Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid. seega pidid nad elatist teenima mingil muul viisil. Viikingid olid eurooplastele suureks nuhtluseks ja kuni 11. Sajandini ei suudetud neist jagu saada. Selliste rüüstamistega ei toonud viikingid midagi head, nad olid jõhker rahvas, kes elatas end teiste rahvaste kulul. Siiski ei ole viikingid inimkonnale ainult kahju toonud. Tänu oma headele meresõiduoskustele olid nad suured maadeavastajad, kes asustasid uusi asustamata alasid. Asustati näiteks Island ja
mäestikest), savikõrbeid (kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim), soolakõrbeid ( arenevad soolajärvede kallastel), külmakõrbeid ning jääkõrbeid ( asuvad Antarktikas ja Arktikas). Eri liiki kõrbete ühine tunnus on, et seal pole vett. Aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt (Miksike, 2018). Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld (Miksike, 2017) Suurim kõrb on Sahara, mille pindala on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna- Aafrikas. (GoodNews, 2018) 2. Kõrbetaimed Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on veepuudus taimedel on seda väga raske hankida. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse.
Iive Saudi- Araabia elanikkonda iseloomustab rahvaarvu kasvu ülespoole 2% . Migratsioon Rändesaldo on -6,82 / 1000 rahvastikust. Emigrante on rohkem, kui imigrante. Suuremad linnad Riyadh- rahvaarv 4 700 000 Jeddah- rahvaarv 3 400 000 Mecca- rahvaarv 1 700 000 Medina- rahvaarv 1 300 000 Inimeste tegevusalad Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega ja seal kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega. Vaatamisväärsused Kaaba Kaaba on ehitis Mekas suure mosee õuel. See on Islami tähtsaim pühamu.
i) PANK murrutuse tagajärjel aluspõhjakivimeisse kulutatud püstloodne astang, mille jalamile tekib murrutuse nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter d) LIIV teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS küte (brikett) f) LUBJAKIVI majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees
R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912. Kordamiseks 1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? 3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika? 4. Mida tähendab mõiste külmapoolus? 5. Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku? 6. Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega? 7. Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid? 8. Miks on Eesti teadlased huvitatud Antarktise uurimisest? 9. Nimeta Antarktise uurijaid. 10. Milline uus tegevusala on Antarktikas hakanud viimastel aegadel levima? 11. Millisele riigile kuulub Antarktika? 12. Mis vahe on Antarktisel ja Antarktikal?
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma.
kohti ,õpiksin tundma inglasi ja nende kultuuri.Ma saaksin endale uusi sõpru ja tuttavaid.Parandaksin oma inglise keele oskust ja mu silmaring laieneks.Ma saaksin tundma inglaste ajalugu ,nende kombeid ja traditsioone.Saaksin kogemusi ,õpiksin inglastega suhtlema ,arveldama teistes rahaühikutes ja välismaal hakkama saama.Õpiksin sealseid tehnikat ja masinaid ning nendega töötama.Saaksin tundma sealseid maid ,põllukultuure ja maavarasid. 3. Ma oleksin oma sõpradest ,tuttavates ja perest eemal.Minnes sinna pikemaks ajaks saaksin oma pere kaasa võtta aga oleksin ikkagi oma tuttavatest ja sõpradest liiga kaugel.Inglismaal on elu kallim kui Eestis.Seal on teistel aegadel ja teistmoodi pühad.Seal on seadused ja karistused teistsugused ,riigikord on erinev.Välismaal olles tekib koduigatsus ja stress.Ma ei saaks oma tuttavaid ja sõpru näha niipalju kui sooviksin
Austraalia energeetika analüüs Austraalia on maailma üks suurimaid energiatootjaid, mis moodustab ligikaudu 2,4% maailma energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päike...
Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima, kus on sademeid vähem, suvel on soojem, talved aga märgatavalt külmem. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. 4. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase, nikli, raua, tsingi, titaani, tina ja molübdeenimaaki ning kromiiti, püriiti ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid Norra pole aga piisavalt. Tähtis loodusressurss on hüdroenergia. Vähe leidub põllumajanduslikku maad.' Kalavarud on aga suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/?q=node/10471 https://et.wikipedia.org/wiki/Norra http://et.wikipedia.org/wiki/Oslo http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Norra_kaart.png http://en.wikipedia.org/wiki/Norway#Urbanization http://www.slideshare.net/toonis/norrakuningriik http://y.delfi.ee/norm/114687/5702214_Q8g6CS.jpeg http:// upload
Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. 2.4 Loodusvarad Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina ja keemiatööstus. 3. Riigi arengutase
kuna ma polnud Indiast varem lähedamalt kuulnud. Ma sain teada, et India on väga suur riik, kus on väga palju rahvusi ja uske. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Enamasti elatakse külades ja peamiseks elatusallikaks on põllumajandus. Mis mind hämmastab, on see, et tasuta arstiabi saab umbes 5 % elanikkonnast, mis on minu arvates ikka väga väike arv. Maavarasid on Indias palju, siseveekogusid on väga tihedalt. Kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. India on minu arvates väga huvitav ja põnev maa, kuhu tahaks isegi kunagi avastama minna. 11 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/India · TopGraf ,,Maailma riigid" · Dorling Kindersley ,,Maad ja rahvad" · Berlitz ,,India reisijuht" · ENE 3
rohkem, sest see osa Eestis tõusis manrijääst hiljem välja ehk ta jõudis kauem settida. 5. Mis ajast (eoonist, aegkonnast) pärineb Eesti esinev lubjakivi? Millised looduslikud tingimused valitsesid sel ajal meie alal? Lubjakivi pärineb fanrosoikumi vanaaegkonnast (ordoviitsium). Eesti oli siis mere põhi. 6. Miks Eestis (leidub/ ei leidu) naftat? Vali sulgudest ja põhjenda. Eestis ei leidu naftat, sest meil ei ole selle tootmiseks õigeid maavarasid. Nimelt koguneb nafta nn naftapüünistesse (nt murrangutesse), mis takistavad magma edasist liikumist. Kuna Eestis maavärinaid (sellest tekkinud murranguid) ei esine, siis pole siin ka õigeid maavarasid. 7. Kuidas on seotud vulkaani kuju ja purske intensiivsus? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske
Mis juhtuks minuga, kui homme lõppeks nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu ning üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti
KOKKUVÕTE Inimkonna energia vajadus kasvad pidevalt ja toota on vaja aina rohkem energiat. Kuid juba praegu on peamised energia saamise allikad ennast ammendamas. On õpitud energiat tõhusamalt kasutama ja rakendama, kui seda varem tehti. Võetakse kasutusele uusi alternatiivseid meetodeid energia tootmiseks, kuid ikkagi jääb sellest väheks ja inimkonna aastane energia tarbimine kasvab edasi. Inimesed peavad õppima energiat säästma. Sellega hoitakse kokku väärtuslike maavarasid ja ka raha. Mõtlematult jäetakse toast lahkudes televiisorid mängima ja tuled põlema. Inimesi tuleb teavitada energia säästu tähtsusest ja vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 13 14
lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan(CH4). Nafta on väga tuleohtlik.Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. 2.Vedelad kütused-Nafta,Vedelgaas,Bensiin, Petrooleum, Diislikütus
6. oktoober 2012 Nafta seos maailmapoliitikaga Nafta on üks olulisemaid maavarasid ning selle tähtsust majandusele on raske ülehinnata. Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena). Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on LähisIdas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa
Vabadus eeldab ka vastutust Vabadus on väga ilus ideaal mille poole püüdlevad riigid, rahvused kui ka üksikisikud. Kord kui ihaldatud vabadus on saavutatud, ei tohi unustada, et sellega kaasneb ka vastutus. Inimkonnale on vabadus kasutada maavarasid kuid võime tihti tõdeda, et maavarade tohutu tarbimise tulemuse ja tagajärgede eest keegi vastutada ei taha. Elame riigis, mis ei ole maailma mastaabilt vaadatuna kuigi kaua vaba olnud. Kakskümmend aastat tagasi oli Eesti rahvas valmis ohverdama ja panustama palju, et saavutada vabadus. Seda kõike tehti ilma lahti mõtestamata mida tähendab vabadus. Rahvas ei ole enam kammitsetud kellegi teise käskudest ja ettekirjutustest,
3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele. Alates 1950. muutusid ettevõtted kiiresti rahvusvahelisteks. Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise tõttu tuli kasutusele võtta paindlikum juhtimissüsteem. 4. Briti ja Hispaania tüüpi kolooniad. Hispaania-iseseisvus 20. saj. alguses. Tekkis 20 uut riiki
Bismarck oli öelnud vaidlushoos maapäevale, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". See tähendab, et olulisi asju lahendati vägivaldselt, sõdadega. 5. Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Kui võtta näiteks Ameerika Inglismaa asemel, siis Ameerika arenes kiiresti, kuna lõppenud oli kodusõda, mille käigus rändas sisse suur hulk tööjõude. Ameerikas oli arvukalt maavarasid ja osati kasutusele võtta kõik maailmas tuntud tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg. Erinevalt Euroopa riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Ma arvan, et Inglismaa sellist saatust ei oleks saanud vältida, sest neile ei rännanud sisse suur hulk inimesi ning geograafilise asendi tõttu ei olnud nii suur rikkus maavarade suhtes nagu mõnel teisel riigil. 10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal?
parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati 1979. aastal. · Teise Vabariigi (1979-1983) ajal oli Nigeerias tugeva presidendivõimuga föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid. Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-
Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest Näiteks kasutab mõni heaoluriik üle 40 korra rohkem maavarasid kui arengumaa Somaalia. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid. Rauamaak Boksiit Nafta Mineraalid Maavarade kasutamine Suurimad maavarade tarbijad on USA, Venemaa, Lääne Euroopa riigid ja Jaapan. Suurema osa maailma mineraalidest on töötlemisel Venemaa,
kahepaiksed ja muud roomajad. ∗ Põhja-Uuralis on loomi vähe, aga kodu leiavad sealt karud, rebased, põdrad, jänesed ja muud imetajad. Loomastik ∗ Uuralis elavad ka mitmed erinevad linnud, nagu kägud, metsis, teder, laanepüü ja mänsak. ∗ Suvel külastavad Uurali ka Ööbik ja Lepalind. ∗ Põhja-Uuralis pesitseb Karvasjalg-viu, Lumekakk ja Lumepüü Uurali tähtsus ∗ Alates 18. sajandist on Venemaa saanud sealt endale erinevaid maavarasid ja mineraale. ∗ Uuralis on palju ravimuda, mida kasutavad spad ja sanatooriumid. ∗ Rikka looduse tõttu mägedes, saab Venemaa endale palju loodusvarasid
Rõõmsalt saeb inimene oksa millel ise istub Viimased sada aastat on näidanud, et enamus rahvustest ja inimestest mõtlevad, vaid ajale mil nad ise elavad sel planeedil ning edasine neid ei huvita. Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang— algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama maavarasid paljudes eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu.
mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur 2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Maavarad: Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRAD Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Imetajatest elavad Rumeenias mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur.
mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. kasutus: Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. teke: Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on
Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre
Rahvusvaheliste firmade tekke põhjused : oli vaja laiendada turgi, juurdepääsu välismaa loodusvaradele · Rahvusvahelised ettevõtted:Microsoft, Wal-Smar Stores, Toyota Motors jne Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad: 1)Esimesed rahvuvahelised ettevõtted- ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid edasi 2)Teisepõlvkonna RVE tootsidpõllumajandus saadusi, kaevandasid maavarasid. Tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. 3)Kolmanda põlvkonna RVE tootmisüksused koondusid, tööstustoodangu nimestik laienes 4)Neljanda põlvkonna RVE kujunesi võrgustikuna toimivad firmad. Põhirõhk tootearendusel ja brändi müümisel · klaster paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõttete territoriaalne kooslus · Infoajastu globaalne tööjaotus jaguneb etappideks: uurimis-ja arendustegevus(hästi arennud
123 123 10 klass Bulgaaria Referaat geograafias 123 Bulgaaria Bulgaaria asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril. Samas Bulgaaria asub Euraasia laama ääreosas. Riigis leidub maavarasid. Vulkaanipurseid Bulgaarias ei esine, kuid võib esineda mitte tugevaid maavärinaid, laviine mägedes ja suurt tulvavett. 1 Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy.
elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse. Tehnika areng on olnud eriti suur just viimase poole sajandi jooksul. Praeguse seisuga võib küll tunduda, et areneda justkui kuskile polegi, kuna kõik vajaminev on juba leiutatud. Siiski saab veel lihvida ja edasi arendada olemasolevat
Suhtumine eestivenelastesse halveneb igal aastal ning näib, et eestlased ja venelased ei suuda rahus samal territooriumil olla. Minu rahvuskaaslased peaksid lõpetama Eesti võrdlemise teiste riikidega, sest teisi Eesti- suguseid riike maailmas ei leidu. Ei ole selliseid riike, kes on hiljuti okupatsioonist vabanenud ning ligikaudu ühemiljonilise rahvaarvuga. Riigid, millega Eestit võrreldakse, on tihtipeale nelja- viie- kordse rahvaarvuga, kus on palju rohkem maavarasid. Ei saa võrrelda Eesti pensione Soome omadega, sest seal on kordades rohkem maksumaksjaid ning raha liigub palju rohkem. Samuti ei saa võrrelda Eesti palkasid Rootsi omadega, sest seal on olnud vaba majandus juba mitusada aastat, seega on palju rohkem arenenud. Eestlasi ei saa pidada patriootlikuks rahvuseks, kui väljaränne kodumaalt ajab iibe negatiivseks. Me isegi ei püüa Eesti majandust üleval hoida siia raha investeerides, isegi makse ei meeldi meile siia maksta
...........................8 ALTERNATIIVID BENSIINILE JA DIISLILE..........................................................8 PÄEVAKAJALINE ARTIKKEL.............................................................................. 8 KOKKUVÕTE.........................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD: ......................................................................................10 Sissejuhatus Nafta on üks tähtsamaid maavarasid, millest toodetakse peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest. Nafta koosneb peamiselt süsivesinikest, tema tihedus ja koostis võivad olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, mi...
Me peame olemasolevat enesestmõistetavaks ning meile kuuluvaks ega soovi sellest loobuda. Kaupluskette külastades valime teadlikult ikka kõige läikivama, uhkema ja suurema, arvestamata, et maailma majandus toodab suuresti siiski just seda, mida turg nõuab, kuna nendel toodetel on minekut. Kui inimesed suudaksid loobuda oma kapriisist saada alati see kõige parem, ning püüaksid mõelda, et parim oleks hoopiski see, kui me tarbimisega oma koduplaneeti ja maavarasid üle ei kurnaks, siis väheneks ehk ka oht, mida tekitame oma keskkonnale. Maailma Looduse Fondi andmetel tarbivad eestlased 2,5 korda enam loodusvarasid, kui maakera suudaks taastoota. Seega trambime ohtliku aktiivsusega meid ümbritseval loodusel ja kui me seda aktiivsust kiiremas korras ei vähenda, oleme lõpuks kõigest ilma, sest lõpmatuseni emake loodus seda kõike taluda ei suuda ning peagi annab ta ülerahvastatusele ja tarbimisele alla. Kaua ta ikka jõuab
alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele ( loodusvarad, tööjõud, teadmised ) . 4. Alates 1980. aastast toimus üleilmastumine. Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning
Esimeses maailmasõjas sõdivad Antant (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). See, mis siin toimub, on lihtsalt kohutav! Ma ei suuda oodata, et saaksin olla kodumaal enda lähedaste juures. Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid räägin nendest pikemalt siis kui viimaks kohtume. Esimene maailmasõda on väga moderne. Te peaksite lihtsalt nägema seda tohutut relvade tootmist, mis siin toimub. Isegi naised on relvatööstuses sel ajal, kui mehed rindel on! Siin kasutatakse ka väga palju erinevaid kemikaale, mida loomade peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
