ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad, jäätmed) Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv
ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad, jäätmed) Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal. Metsad (pöök, tamm, nulg, kuusk) katavad Sloveenia territooriumist 51%. Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak, leidub ka rauda, pruunsütt ja naftat. KLIIMA Valitseb vahemereline suhteliselt mandriline kliima. Ljubljanas on suvel 26,5
Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse
pumpamiseks, saasteaineid tekib vähe. Kivisüsi Euroopa ja Hiina, USA, Austraalia, Lääne- Maavarad Saastab õhku 20% Venemaa, India LAV, Venemaa, Euroopa, paiknevad kasvuhoonegaasidega, taastumatu Hiina, Indoneesia Jaapan kompaktselt koos, järele jääb tuhka, süsi, Põhja- varud suured, kaevandused ja karjäärid
Sõja ajend – 14. aprill 1861 tulistati Lõuna-Carolinas, sadamas föderaalvägesid Unioon (Põhi) Konföderatsioon (Lõuna) Põhja võidu põhjused: Uniooni pooldajaid oli rohkem Vabatahtlike armee Võimekad väejuhid Põhja sõjalaevastik – mereblokaad 1862 sundmobilisatsioon 1862 jaosmaade seadus 7. USA tööstuslikku arengut soodustanud tegurid. Kasutamata maavarad Arvukas sisserännanud tööjõud Uusimad tehnilised leiutised ja uuendused Lai siseturg Puudusid suured sõjaväelised kulutused Monopolide teke Tööjõu vaba liikumine
Sündivuse suurenemist saab veel ära hoida ka teadvustades inimestele, et seksimine põhjustab suguhaigusi mis on väga kohutavad ja koledad . Ja kui inimesi hakkab väheks jääma siis paavst räägib neile, et nad rohkem sugu teeksid . 1 Veel üks globaalprobleem on keskkonnaprobleem . Meie probleem praegu on see, et me kasutame kõik oma maavarad ära ja reostame nendega meie planeeti . Inimesed üle terve maailma sõidavad autodega, ostavad asju pakendeis, loobivad prahti maha jne. Planeedi reostumise ärahoidmiseks saan mina: Rooma Paavst teha palju . Ma saaksin rääkida inimestele, et nende praegused eluviisid viivad nad hukka ja hävitavad täielikult meie planeedi . Just tänu sellele, et mina, Rooma Paavst olen väga mõjuvõimas tähendab seda, et just minul on mõjuvõimu ja just mind kuulavad ja järgivad väga paljud.
traditsioonid ja võimekad väejuhid. 15. Kuidas mõjutasid Lincolni reformid kodusõja käiku? President Lincoln viis läbi suuri muudatusi ning nende tagajärjes toibus Põhi saadud kaotustest ja tugevdas pidevalt oma vägesid. Põhjaosariigid pressisid end peale kuni Lõuna väed pidid kapituleeruma. Verine ja laastav, neli aastat kestnud kõdusõda oli lõppenud Põhja võiduga. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade hulgast? Selle eeldusteks olid maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud. Kiirelt võeti kasutusele maailmas olevad tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg, puudusid suured sõjalised kulutused ning kõikjale ehiti raudteid. 18. Miks tekkisid monopolid? Kuna majanduslik konkurents sundis iseseisvad väikeettevõtted koonduma ühinenud ettevõteteks kompaniideks. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest?
Purskas viimati 2011 Mõju inimestele Vulkaanipursetest õhku paiskuv tolm ja gaasid blokeerivad päikesevalguse jõudmist maapinnani ning võivad mitme aasta jooksul temperatuure alandada. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Peale vulkaanipurset sadav vihm võib olla keemiat täis. Vulkaan võib pursata ka külade peale, ning nendes olevad gaasid on inimestele ohtlikud ning inimesed võivad seetõttu kaotada ka oma kodu. Etna 2002. aasta vulkaanipurse. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org www.postimees.ee
Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Aluspõhi Olulisus: 1. Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. 2. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. 3. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis
Gröönimaa Asukoht Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel Ümbritseb Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Üldandmed Pindala: 2 166 089 km² Rahvaarv: 57 637 (2010. a seisuga) Pealinn: Nuuk Staatus: Taani omavalitsuslik ala Keeled: grööni; taani Kliima Talved on Gröönimaal külmad, suved jahedad Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC Aasta keskmine sademetehulk on 736mm Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 0...
Litosfääri laamad LITOSFÄÄR Nikita Gushtshin Mis on litosfäär? Litosfäär (kreeka keeles 'kivi' + 'kera') on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Litosfäär Litosfääri mõiste töötas välja USA geoloog Joseph Barrell, kes suri 1919. See kontseptsioon põhines suurte gravitatsioonianomaaliate olemasolul mandrilises maakoores, millest ta järeldas, et maakoores peab olema kõva ülemine kiht, mis saab voolata mööda pehmemat alumist kihti. Joseph Barrel Lito...
3. Mis on teooria Väärismetalli Looduslik eelis Spetsialiseerutakse Mõlemad riigid Et tarbida Et eksportida neid aluseks... eelis, olemasolu maaressursid, sellele, kus tahavad rohkem väljaspool oma kaupu, kus miks kujuneb maavarad. eelisseisund on tarbida, omaenda tootmisvõimaluste tootmistegureid on kaubavahetus? Omandatud eelis suurim või mille ressurssidega ei rada kõige rohkem ja tehnoloogia, mahajäämus on jõua nii palju importida seda,
maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju— uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime.
Rähni jalal on kaks ette ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Inimtegevus: o Soe ja niiske suvi, pehme talv, head mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks tingimusteks o Metsavööndis on pikka aega tegeldud karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse kui maavarade kaevandamisega o Maastike ilme on suuresti inimese poolt loodud o Olulisemad maavarad praegu on nafta ja gaas o Peamise põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul ja paljud söödakultuurid o Lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini o Niitmise vajadus on kujunadanud uue taimkatte tüübi niidud.Märgadel aladel on puis ja lagesood. Tänan vaatamast! J
Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitisele. Litosfäärist jõuavad vette ja mulda elustiku jaoks vajalikud mineraalained. Litosfääris on talletatud fossiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär ehk mullastik- hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa- ilma elustikuta muldiei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee.
Kliima: Valitseb parasvöötme mandriline kliima- suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur 2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Maavarad: Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRAD
● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid
Sisukord: Asukoht..................................................................4-5 Andmed Iseloomustus Pinnamood...............................................................5-6 Pinnamoe iseloomustus Mõjud saarele Maavarad Asukoht maamunal Kliima.....................................................................6-8 Kliima iseloomustus Mõju tegurid Võrdlus moment Majandus Looduskatastroofid Veekogud, jõed..........................................................8- 9 Veevarud Jõed Järved Vee kasutusalad Veega seostuvad probleemid Arengutase.................................................................................9-10
sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa
1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsetest jäätmetest puhastama ja 1980. aastal kuulutati Enewetak elamiseks ohutuks. 1999. aastal elas Enewetakil 820 inimest. 2000. aastal maksti saareelanikele 340 miljonit dollarit kompensatsiooniks. Vesinik on üks enamlevinud elemente maailmas. Järelikult puutume me sellega kokku iga päev. Näiteks vee üks koostisosa on vesinik ja vett me joome iga päev. Maavarad sisaldavad vesinikku. Nafta sisaldab vesinikku 11-14%. Aatomipommi põhiline koostisosa on uraan. Kui uraani aatomituum jaguneb kaheks, siis vabaneb tohutu hulk energiat (tuuma suuruse kohta). Ja see emiteerib neutroneid, mis lähevad naabertuumadesse neid poolitama vabastades rohkem energiat, mida seetõttu nimetatakse "ahelreaktsiooniks". (Kui aatomituum laguneb, siis konverteeritakse aine energiaks vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2.
sotsialistlikelt maadelt. Riigi esimeseks presidendiks sai 1995. aastal Negasso Gidada. Etioopia on praegu üks maailma vaesemaid riike. Suurt töötust rahva seast ning nälga püütakse parandada, kuid see on raske tänu suurele rahvaarvule. 70% rahvast on hetkel Etioopias töötud. Rahvaarv suureneb kõrge iibe pärast. Alla 15-aastased moodustavad rahvastikust peaaegu poole. Keskmine eluiga on meesteseas 52 ja naiste seas 54 aastat. Kuigi Etioopia on väga vaene, on sellel suured maavarad. Ta on rikas oma mineraalide poolest. Riigi suurimaks ekspordiallikaks on kohvioad, mida võib leida kõikjal üle maailma. Maailma erinevad abiorganisatsioonid toetavad Etioopiat rahaliselt, kuid vaesus ja nälg seal riigis ei paista siiski veel niipea lõppevat.
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008)
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel.
Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus. Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. Maakonnad jagunevad valdadeks (200) ja omavalitsusteks (39). Otepää; Abja-Paluoja; Antsla;..
Viimase viiekümne aasta jooksul on mulda kõige enam hävinud : Aasias Järgnevad Aafrika (4,9), Lõuna-Ameerika (2,4), Euroopa (2,2), Põhja-Ameerika (1,6) ja Okeaania (1,0). Kokku on rikutud üle 10% maakera viljakast mullakihist. Kuna mullatekke protsess on aeglane, siis on mulla hävimine sisuliselt pöördumatu. Keskmiselt kulub 2,5 cm paksuse mullakihi tekkeks 200 1000 aastat Maavarade kasutamine Kasutatavad maavarad Põlevkivi Diktüoneemakilt Turvas Maagaas Nafta Fosforiit Lubjakivi ja savi Liiv ja kruusaliiv Mineraalvesi Kokkuvõte Kõik need probleemid on omavahel seotud.Kõige suurem probleem on maailmale ülerahvastumine.Ülerahvastumisest saavad alguse ka kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus, nakkushaigused, keskonnaprobleemid, linnastumine, vaesu jne. Kasutatud materjal http://www.slideshare
jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsused jätkuma piisavalt tarkust, et lasta asjadel kulgeda loomulikku radu ja jätta ettevõtlus omapäi. 6. Selgita järgmisi mõisteid: 1.Ressursid On põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks, ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. 2.Loodusvarad On see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma ekuks ja majandustegevuseks kasutab. Näiteks maavarad, mets, õhk. 3.Tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toote ja teenuste loomiseks. 4.Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete/teenuste loomiseks. 5.Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. 6.Majandusjõud on üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. 7
Gröönimaa ehk „Inimeste maa“ Karl - Martin 8c klass Gröönimaa üldandmed • Pealinn: Nuuk • Pindala: 2 166 086km² (~50x Eestit) • Saarel 56 295 elanikku (2014.a andmetel) • põhjapoolseim tipp on Morris Jesupi neem • lõunapoolseim tipp on Farewelli neem, mis jääb Tallinnaga ühele laiuskraadile. Gröönimaa • Rohkem kui 85% kaetud igijää ja igilumega, mis oma 1,8 miljoni ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suuruselt teine maailmas ning jää paksus ulatub kohati kuni 3,4 kilomeetrini. • Suurem osa Gröönimaast asub arktilises kliimavöötmes ning saare lõunaosa lähisarktilises vöötmes. Gröönimaa • Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas - 24ºC. • Lääneranniku temperatuuri mõjutab soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm IdaGrööni hoovus. Gröönimaa loodus • Põ...
aga sünnivad igasuguste haiguste ja hädadega. Nendele on see suur vaev, mida oleme põhjustanud kõik me ise. Järgnevalt edasi tegutsedes, tuleks enne mõelda, kas me tõesti tahame, et meie lapselapsed ja omakorda nende lapsed peaksid kannatame elus meie tehtud vigade pärast. Tänapäeval kasutatakse ohtralt maavarasid, raiutakse metsi ja rikutakse veel paljugi muud moodi loodust. Kõigele sellele ei paista veel lõppu nii pea. Kõigel on kord elus lõpp ja ka samuti saavad otsa maavarad, metsad ja ka loodus hävib, kuid sellele ei mõtle taaskordselt keegi, et tulevikus, neid enam nii eksisteerida ei pruugigi. Kogu see loodus mängib meie elus väga suurt ja tähtsat rolli, seda teab igaüks, aga igaüks ei mõtle sellele, et see ka mängib meie järgnevates põlvedest sama suurt rolli. Raiume puid, põletame metsi põldude tarbeks, kaevandame maavarasid ja kõike teeme me seda maksimaalses koguses ja enda heaolu tarbeks
'' Eksimised võivad siiski meile kord saatuslikuks saada. Loodust kahjustavad väga paljud faktorid. Suur viga on ka tegelikult see, et saadakse juurde järjest lapsi ning seda enam kasvab ka rahvastatus. Peagi võib nii mitmeski kohas (nt Hiinas ja mujal juba on) tekkida ülerahvastatus. Räägitakse, et varsti on käes piir, kui maakeral pole võimalik kasvatada enam nii palju toitu, kui inimesed seda vajaks. Inimeste hulga suurenedes kasvab ka tarbimine. Vähenema hakkavad maavarad ning tootmiseks on vaja tooraineid. Tänapäeva inimene tahab ühiskonnas silma paista ning teistest parim olla. Selle saavutamiseks võetakse aga kasutusele vahendeid, mis võivad saada väga kahjulikuks meid ümbritsevale . Masinad on kasutuses mitmesuguseid ja kõik need kahjustavad keskkonda omamoodi. Üheks suurimaks probleemiks kujunenud see, et pea igal täiskasvanud inimesel maailmas on auto, mis on suureks atmosfääri saastajaks. Õnneks on hakatud tootma ka
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad. Samuti on sellise energia plusspunktiks keskkonnasõbralikkus, sest tuumaenergia tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. K...
Geograafia kontrolltöö TS Rahvastik 1) Maailma rahvaarv, rahvaarvult 3 suuremat riiki 6,88 miljardit , Hiina India USA 2) Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood- mägedes tihedus hõre · Kliima(temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood)- troopiline kliimavööde(kuiv), lähispolaarne, ekvatorjaalne(sajab palju)- hõre asustus · Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus · Mullad- vulkaani jalamitel viljakad mullad, rohtlates asustatud · Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia · Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väl...
See omakorda põhjustab erinevate loomade ja taimete väljasuremise, kuna neile sobiv elupaik on hävitatud ning uut pole tagatud. Samuti jääb inimestel metsasaadused saamata. Kui inimene metsas käib, siis ei arvesta ta üldse loodusega: seeni tõmmatakse koos juurtega välja, maasikataimed tallatakse ära, pähklipuudelt murtakse oksi, pisiputukatele astutakse peale. Bensiin ja nafta on inimese elus üsnagi olulised aspektid. Bensiin ja nafta on maavarad, mida ei esine igas riigis ning sellepärast peavad laevad ja suured veokid transportima bensiini ja naftat ühest riigist teise. Kuid õnnetus ei hüüa tulles. Vahel võivad laevad lekkima hakata või koguni põhja minna. Nii saab meri reostatud ning kalad ja veelinnud hukkuvad. Samamoodi võib veokitega õnnetusi juhtuda ning nafta ja bensiin lahti pääseda ning põhjavett reostada. Sellega teeb inimene endale kahju, kuna inimene joob vett, mis tuleb põhjaveest.
Loomulik iive: 1,787% Eeldatav keskmine eluiga: 61,45 sünni hetkel. Keskmine vanus: 21,4% Laste arv naise kohta: 3,39% Haridustase Kirjaoskuse tase: 15 aastased ja vanemad oskavad lugeda ja kirjutada. 57.9% rahvastikust. Keskmine kooliskäimise aeg:10-11aastat. 3.Riigi või regiooni asustuse analüüs Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv: 25,241,998 (2012 Juuli) Asustustihedus: 107,2in/km2 Linnastumise tase: 3,4% 3 suuremat linna: Accra, Kumasi, Tamale. 4. Majandus: Leiduvad maavarad: kuld, teemandid, boksiid ja mangaan. Kliima:Troopiline, riigis on jahedaim periood novembrist jaanuari esimese pooleni (temperatuuri langedes öösiti 20° C). Troopilise Lõuna-Ghana temperatuur varieerub 21-32° vahel, äärmiselt kuum ja niiske (80% õhuniiskust) on ilm novembrist märtsini. Sellele järgneb pisut vähem kuum vihmaperiood (mai oktoober koos jahedamate vaheaegadega). Kuiva ja kuuma Põhja-Ghana jahedam periood kestab juunist detsembrini (21-35° C) ning kuumad
erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist. Kas aga kõik see muudab riigi automaatselt jõukaks? Arvan, et unustada ei tohi ka seda, mis on
Eksport ja import Itaalia suurimad Itaalia suurimad ekspordiallikad: impordiallikad: ● Ehituskaubad ● Ehituskaubad ● Tekstiil ja riided ● Kemikaalid ● Tootmismasinad ● Veoseadmed ● Mootorsõidukid ● Energiatooted ● Veoseadmed ● Tekstiil ja riided ● Kemikaalid ● Mineraalid ja mitte värvilised metallid Maavarad ● Itaalias ei leidu palju ● Po jõe orust saadav maavarasi, kuid leidub gaas katab 2/3 riigi väävlit (Sitsiilias), gaasivajadusest. elavhõbedat (Toscanas Itaalia on kuulus oma Monte Amiatas), valge marmori marmorit (Carraras), poolest, mida viiakse plii-tsingimaaki rohkelt teistessegi (Sardiinias), naftat riikidesse. (Sitsiilias) ja maagaasi (Lombardia madalikul) .
Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine Turism: suusatamine, rattasõit, matkamine, muuseumid, vaatamisväärsused Religioon: 35% roomakatoliku usku, 9% hussiidid, 8% juudid, 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse. MAJANDUS USD - United States dollar SKT: 236,536 miljardit USD SKT ühe elaniku kohta: 25 436 USD Vabaturumajandus MAAVARAD Kaevandatakse kulda, hõbedat ja rauda. Toodetakse kivi ja pruunsütt. Aga ka pliidi, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt... Maisi Suhkrupeeti Kartuleid Nisu Otra Rukist Enamik künkaid ja tasandikke on Tsehhis kaetud põldudega. Loomakasvatuse põhiaharud on veise-, sea-, linnu- ja kalakasvatus.
jäävuse seaduse kohaselt võimalik. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa ükski masin teha rohkem tööd, kui see selleks kulutab. 8. Fossiilkütus ehk fossiilne kütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 9. Auruturbiin on soojusjõumasin, mis muundab auru potentsiaalse energia kõigepealt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks.
Sõdadeta maailm 21. sajandil Wikipeedia andmetel on sõda riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga peale vastas poolele ja põhiliseks edu saavutamiseks on üldjuhul lahing. Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel, mis väljendub arengumaade poliitikasse sekkumises ning ...
püsivaid liitusid teistega. Inkale sai ainult merelt kallale ja laevastik oli hea. 22.Miks puhkes USA kodusõda? Sisepoliitiline kriis, orjanduse lahkhelid. 23.Mis aastatel see toimus? 1861 1865. 25.Kes oli A.Lincoln? USA president, hinnatud kui aus&õiglane&orjusevastane. 26.Miks oli USA lõuna sõjas edukam? 27.Millised reformid viis läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus. Ühendatud oli tootmine, varustamine ja turustamine. Enamasti osanikud pangad. 30.Milliseid reforme viis läbi T.Roosevelt? tugevdati järelvalvet trustidel, raudteedel, toiduainetel, ravimitel. Arenes maaparandus, kaitsti loodusvarasid. 31.Millised olid USA välispoliitika eelistused? Hakati Aasiaga kauplema, osteti Alaska, kanali ehitamine Vaikse ja Atlandi vahele.
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja
Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. ● Kapitaliressursid Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide...
..........................................................................8 6.2.Kliima........................................................................................................................8 6.3. Jõued........................................................................................................................8 6.4. Taimkate...................................................................................................................8 6.5. Maavarad..................................................................................................................8 7. Olümpiamängud.............................................................................................................9 8. Teater............................................................................................................................10 9. Kasutatud materjal..........................................................................................
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
harud loomakasvatus metallurgia, edastamine, turu- , masinatööstus uuringud,biotehnolo metsandus, jms ogia kalandus, jahindus Peamine Mõis, talu, Vabrik,manufak- Uurimis- või tootmis- pere tuur,ettevõte, teenindusüksus üksus tehas Töö käsitsitöö masinatöö Vaimne töö iseloom Peamised Maa, mets, maavarad Informatsioon, kasutatava vesi infotehnoloogiad d ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist teeninduses põllumajandus tööstuses es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset
Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained. Puhkemajandusele on olulised Kliima, pinnamood ja veekogud. 2) Kapital Kapital on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks. * Töövahendid ja raha Vajalikud majandustegevuse läbiviimiseks ja läbiviiatele tasu maksmisel. * Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud
raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused. Rauamaagid Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad. Peamised rauamaake moodustavad mineraalid on hematiit, magnetiit, limoniit ja sideriit. Eristatakse peamiselt magmalisi ( NSV Liidus Kussa ja Katskanar, Rootsis Lapimaal), kontakt- metasomaatilisi, hüdrotermaalseid, settelisi ja moondemaardlaid. Tööstuses kasutati rauamaaki, mille rauasisaldus on vähemalt 30%; väävli- ja fosforisisaldus madaldab rauamaagi kvaliteeti. Rauaprepaparaadid Rauapreparaadid on rauda sisaldavad ravimid, kehvveresusevastased ained.
Tooksin veel välja, et inkade kalender lõpeb aastas 2012 ning selle põhjal peaks just see olema aasta, mil lõpeb nii meie, inimkonna, kui ka kõige muu eksistents. Tõsiseks probleemiks on ülerahvastatus. Kõigist inimestest üle kolmveerandi elab lõunapoolkeral. Kohas, kus haridus ja tervishoid on raskesti kättesaadavad ning majandus mahajäänum. Inimeste hulga suurenedes kasvab ka tarbimine. Tootmiseks on vaja tooraineid ning vähenema hakkavad maavarad. On veel üks eluvorm, mis käitub sellisel tarbival- hävitaval moel ning see on viirus. See ei tähenda, et peaksime endid automaatselt haiguseks pidama, olgugi et vahetevahel võime käituda nii nagu viirusele kohane. Haiguseid põhjustada võime omal moel küll. Tuletaksin ajaloost meelde keskaegset ajajärku, mil rahvaarv oli liiga suureks kasvanud, hakkas loodus seda omamoodi korrigeerima. Euroopas hakkas levima nakkushaigus, mida tänapäeval tuntakse musta katku nime all.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
