Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Samas on ta ka ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode,
Transport Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudtee), vee (meri, siseveekogu), õhu ja torujuhtmete kaudu. Paljud jaotusvõrgud kasutavad mitmete transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehi...
Mehepõllundus- põllumajandussaaduste tootmis viis, kus ei kasutata mürk kemikaale ega väetisi. Kasutatakse looduslikke asju nagu sõnnik. Ohtlikud jäätmed- on inimkonnale ja keskkonnale ohtlikud ja selle kõrvaldamine nõuab eri meetmeid. Olmejäätmed- inimeste igapäevase elu ja töö tagajärjel tekkinud jäätmed. Ressurss- tagavara Süsivesikud- suhkrud ja sahhriidid, koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Taastumatud energiaallikad- maavarad, kasutatakse energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad- vesi, mets, tuul, maavarad. Toiduahel ja toitumisahel- rida organisme, keda seob järjestikku söödavaks ja sööjaks olemine. Toidu võrk- looduslikus elupaigas omavahel põimuvad toiduahelad. Toitained- ained, mida on vaja organismi elutegevuseks. Tööstusjäätmed- tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed. Vitamiinid- on eluks vajalikud ained, mida organism ise toota ei saa. Väetis-taimedele vajalike toitaineid sisaldav aine
Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba.
Saksamaa Taimestik : Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik : Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved...
maakonna territooriumil esindatud kogu Eesti muldade nimestik, alates paepealsetest ja lõpetades lammi-ning rannikumuldadega. Võrreldes tesite maakondadega saab Pärnumaa muldkatte eripära iseloomustada järgnevalt. Pikk rannajoon, kus toimub maapinna tõus ja mere alt vabaneb niit maismaad samuti nagu saartel ja Läänemaal. See tähendab, et maakonna muldade vanus on erinev, alates ligikaudu 10 000 aastast kuni nullini. Pärnumaa maavarad: Pärnumaa kõige tähtsam maavara on kahtlemata turvas, mis on tingitud suurtest turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun-
4.5.2. Keemiatooted 20 4.5.3. Metallid 20 4.5.4. Keskkonnakaitse 20 4.6. Meretööstus 22 4.6.1. Spetsialiseeritud laevatehased 22 4.6.2. Kaasaegsed laeva ja kalapüügiseadmed 22 4.6.2. Akvakultuuriseaded 22 4.7. Maavarad 23 4.7.1. Nafta ja gaasitööstus 23 4.8. Tarbekaubad 25 4.9. Teenused 26 4.10. Ehitus 27 4.10.1. Allmaarajatised 27 4.10.1. Puit ja kivi 27 4.11
Geograafia riigieksam 2005 / 6 TRANSPORT JA SIDE 71. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja ...
Import ehk sissevedu - kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist Kaubandusbilanss - kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, näiteks aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest: ettevõtteid tekib juurde inimesed saavad töö riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse: Kauplemine kaupadega põllumajandustooted kütused ja maavarad tööstustooted Kauplemine teenustega transporditeenused turism finantsteenused (raha) IT- teenused Tänapäeval on maailmakaubanduses ehk rahvusvahelises kaubanduses ülekaalus mitte riikidevaheline, vaid rahvusvaheliste firmade vaheline kauplemine. Kaubandus rahaga - välismaine otseinvesteering on rahapaigutus mõne välisriigi
apber, kompass, püssirohi, Pärsia- postiteenus Riikide saatus vanaajal: 6 saj eKr- Pärsia vallutab ülejäänud alad. 4. saj eKr- Aleksander (Makedoonia) vallutab Vana-Ida ära. 1saj Ekr- Rooma Impeerium vallutab kõik alad ära. V.a. Hiina ja India EGIPTUS Riikide teke: Alam- Egiptus + Ülem- Egiptus = Ühtne riik 3000 a. eKr Pealinn Memphis Sõltuvus looduslikest oludest: üleujutused, geograafiline eraldatus, maavarad Inimeste tegevsualad: põlluharimine, kästiöö, kalapüük, jahipidamine, karjakasvatus Riiklus: ühtne riik, diktatuur Valitsemine: absoluutlik- valitseja võim oli piiramatu (vaarao- isik ja võim on jumalikud) Seisuslik hierarhia: 1. vaarao- absoluutse võimuga (riigi, ühiskonna, looduse seaduspärase toimumine tagatis) 2. kõrgem ametnikkond 2.1. riigiametnikud- viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid, vajadusel koguda sõjaväge; asevalitsejad- nomarhid 2.2.
Masinatööstus Mäetööstus Ehitusmaterjalitööstus 4. Kuidas loodusvarad ja loodus tingimused mõjutavad Eesti majanduspaigutust? Mõjutanud kolme tootmisala. a) põllumajandust ja selle kaudu toiduainetööstust. b) metsandus ja metsatööstust. c) energeetikat. 5. Nimeta majandusetegevuseks vajalike tootmistegureid. ·Tööjõud. ·Kapital raha, tehnoloogia, oskusteave ·Loodusvarad kliima, mullastik , pinnamood, vetevõrk , maavarad, suured metsavarad, mage vesi, kalavarad. 6. Mis põhjustab Eestis tööpuudust? Kuidas on tööpuudus aastate jooksul muutunud? Majanduslik aktiivsus, haridustase, maailmamajanduse kriis Tööpuudus on hakanud taas suurenema. 2008.aastal oli töötuse määr alla 5%. Nüüd aga 14%. Viimati oli töötuse määr üle 10% aastatel 20002001, 2002.a. sai see juba aga 10% piirile . 7. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. a) materjalimahukad ettevõtted. (nt. Põlevkivist elektri tootmine
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem GPS- satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste gps vastuvõtjate abil määrata kordinaadid SEOSED Litosfäär-jäik väline kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast, areneb muld, talletatud fossiilkütused jt maavarad. Pedosfäär e mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet, bidosfääri osa, muutused on kiiremad kui lidos ja dünaamilisem. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee, litost väiksem tihedus, vesi liikuvam. Atmosfäär e õhkkond- Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir 1000-1200 km, hapnik, lämmastik. Biosfäär- elavad organismid, orgaanilise aine süntees ja muundumine, ja need
peremudel Rahvastiku kasv Erandlikud arenenud riigid (Euroopa, USA, Austraalia jne) Nendes riikides iive negatiivne või neutraalne Selliseid riike iseloomustab rahvastiku vananemine Rahvastiku vananemine suureneb vanemate inimeste osakaal kogu rahvastikus Seda põhjustab inimeste üha kõrgem eluiga ning madal sündivus Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid Rohkem rahvast = vajatake rohkem loodusressursse (vesi, metsad, maavarad jne) Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks Võitlus = rohkem sõdu cv Rohkem sõdu = rahvastiku arvu stabiliseerumine Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid Suureneb surve loodusressursside tarbimiseks (vesi, maavarad, mets jne) Suurenevad keskkonda eralduvate kahjulike ainete kogused Vee, õhu, pinnase jm reostused
vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis saadakse tootmise suurenemisel läbimüügi suurenemisest. 6. Põhilised majandusotsused: mida
Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel.
................................................................ 8 3. Pinnamood ja selle kujunemine.............................................................................. 9 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine................................................................................9 3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine..................................................................................9 4. Maavarad ................................................................................. 10 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad................................................................................................ 10 4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad.................................................................................................. 10 5.Kliima......................................................................................................
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4] Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas.
jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4] Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas.
LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt.
Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat".
Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja talvel, sademete hulk) suvi 10,5 17C talv 3,5 (7,5)C Valdavalt tasane, veidi Pinnamood kõrgem Lõuna ja Kesk Eestis. Metsa palju , leidub põlevkivi, Loodusvarad (mets, maavarad, savi, turvast, liiva, lubjakivi, veevarud) ravimuda, suured veevarud, mineraalvesi. Tihe teedevõrk Ühendusteed (riigisisene Tallinn Peterburg; teedevõrk, ühenduse võimalus Tallinn Riia; teiste riikidega) Narva KohtlaJärve Rakvere
.......................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import.............................................................................lk 10 Majandus.........................................................................................lk 11 Territoorium, mullad ning maavarad...............................................lk 12 Kasutatud kirjandus.........................................................................lk 13 Üldinfo Pealinn: Berliin Poliitiline süsteem: parlamentaalne liitvabariik, mis koosneb 16 liidumaast. Pindala: 357 111 km2 Rahvaarv: 80 327 900 Riigikeel: saksa Rahaühik: euro Suuremad linnad: Berliin u. 3,5mln elanikku, Hamburg u. 1,8mln elanikku, München u. 1,4mln elanikku. Asustustihedus: 229 in/km2 SKT: 2498 miljardit USD
Sõidukid Sõidukid Kemikaalid Kemikaalid Toidukaubad Metallid Tekstiilid Toidukaubad Metallid Tekstiilid Suurimad importpartnerid on Suurimad eksportpartnerid on Holland ja Prantsusmaa Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid Tooraineressursid ja maavarad Riigis olevad maavarad, mida Tooraine ressursid: kaevandatakse: Kivisüsi Plii Pruunsüsi Tsink Maagaas Naatrium Rauamaak Vask Nikkel Uraan Sool Ehitusmaterjalid Puit Põllumaad Põllumajandus, Tööstuse ja Teenindussektori %ne jaotus Energia Click to edit Master text styles Second level Third level · Tarbimine- 54.13 Fourth level
Horvaatia Gerda Mändmaa Kaardil Põhiline • Zagreb • 56 542 km² • horvaadi keel • 4 290 612 (2011) • 75,9 in/km² • Ivo Josipović • 25. juuni 1991 • Kuna (HRK) • Kesk-Euroopa aeg Majandus • Keskmine palk • Töötus • Tähtsamad tööstusharud • Maavarad Veel • Riigikord • Religioon • Turism Kliima
Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. . Kasvatatavad loomad: Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%. Energiamajandus Leiduvad kütuselised maavarad: Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Elektrienergia tootmine, energialiigid: Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
Pinnamoe mõju majandustegevusele Turisminduse vaatenurgast on edendavad faktorid Skandinaavia mäestik, kuhu ahvatlevad talvereisid talisportlasi viivad ning lõunaranniku liivarannad. Samuti on Svealandi ja Götalandi viljakad mullad suureks plussiks põllumajanduse arengule. Valdavalt mandrijää sillutatud kiltmaa ja künklik tasandik on soodne kiirteede ja raudteede rajamiseks, selle tulemusena areneb transiitkaubandus ja veondus. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Rootsi hakkab siis elektrienergiat ostma Saksamaalt, osa ostetavast energiast töödeldakse tuumajaamdes. Kliima Rootsis on parasvöötme kliima. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged
............................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................8 SISSEJUHATUS Loodusvarad omavad riigi majanduses ja arengus väga tähtsat rolli. Majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline ellujäämine on iga riigi puhul peamiselt määratud maavarade ja veevarudega, mida see riik omab (Harahsheh,2001). Mitmete riikide jaoks on maavarad need, millel elu põhineb, kuid kahjuks tehnoloogia areng, rahvastiku suurenemine ja majanduslik tegevus on taganud mittejätkusuutliku loodusvarade kasutamise (Satapathy, 2008). Paljudes kohtades maailmas on selline loodusvarade kasutamine põhjustanud metsade hävimise, pinnase erosiooni, heade põllumaade viljatuks muutumise jms. Traditsioonilised kaardistamis ja ennustamise meetodid on küllaltki kulukad ja aeganõudvad, samas võivad sisaldada palju erinevaid vigu
poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud naftale, kuid prognoositakse, et erinevad maavarad lihtsalt lõppevad ühel hetkel otsa. Ka Eestis on hakatud otsima erinevaid alternatiive energia tootmiseks. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergiat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks on rajatud tuuleenergia parke, hüdroelektrijaamu ning
energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud
Kellegi poole pöörduma- Kohale jõudma- Ringtee- Jaamaesine väljak- Juured on Eestis- Ajaloo-ja kultuurisidemed- Kus hundist räägid, seal ta ongi!- Moskva Riiklik Ülikool- Ajaloo teaduskond- Soovitamatu külaline- Ma olen su järele igatsenud- Võtke üleriided ära- Põhjasõda- Tsaar Peeter I- Talupoja pere- Viljakas maa- Luteriusk- Õigeusk- Pärisorjust kaotama- Ikaldus- Nälg- Kunstiakadeemia- Geograafia ühing- Sõjaväe teenistus- Teenima tsaari õukonnas- Jaani koguduse pastor- Kästitööndus- Kujutav kunst- Asundus- Laegas väärtasjadega- Maavarad- Kõige sügavam järv maailmas- Elama asuma- Elanikkond- Ajavöönd- Kaug-Ida-
Ameerika ühendriigid. Kodusõda: *Orjandus *Abraham Lincolni valimine presidendiks *Kodusõja algus 1861 *Põhiseaduse vastuvõtt *Lõuna osariikide eraldumine Unioonist *Sisepoliitiline kriis Ümberkorraldused: *Orjanduse kaotamine *Jaosmaade seadused *Seadustatti neegrite värbamine vägedesse *Lõuna osariikide ära lõikamine Lääne osariikidest Tööstus: *Maavarad *Raudtee ehitus(1869) *Lai siseturg *Tehniliste uuendust kasutusele võtmine *Sisse rännanud tööjõud *Põllumajandus *Kompaniid, korporatsioonid, monopolid e.trustid Tagajärjed: *Linnastumine *Vaesus *Halvad töö tingimused *Orjuse lõplik kaotamine *Inimesed said maad *Lõuna osariigid jäid tööstuse arengus maha *Valgete ja mustade vastasseis *Vargused, hulkumine, röövimised *Ku Klux klanni loomine
Kolooniatest saadud kasu emamaadele · Vürtsid · Toiduained · Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad
Põllumajandus Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis, Põhja-Koreas ja Birmas. ) Puudub arenenud põllumajanduse tehnika. Ettevõtted Kõik riigistatud, erasektor puudub. Geograafia Provintsid ja nende asukohad Maavarad Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse (pruun ja pruunsüsi söe, rauamaagi-, tsemendi-, vask, plii, tsink, kuld, volfram, grafiit, sool ja hõbe) ei ole piisavalt, et teha midagi maailmaturul, kuigi nende tootmine oleks võimalik peale mõningat investeerngut. Vääris metallid on riigi kõige olulisim eksporditav materjal. Kasutatud kirjandus Internet: http://freekorea.us/2007/02/18/holocaust-now-looking-down-into-hell-at-camp-22/ http://et.wikipedia
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon tegevuspiirkond-kogu maailm (rahvusvahelised firmad) veokulud-väikesed osalemine maailmamaj.-ühtne maailmamajandus Euroopas alates 1970 Eestis alates 1990
MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www.placestoseeinyourlifetime.com/the-beautiful-coast-of- ...
Annab ülevaate, kuidas on rahvastik riigisiseselt jaotunud Eesti rahvastik paikneb ühtlaselt, pole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud alasid Rahvastiku tihedus Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 40 in/km2 LääneEuroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km2 Paiknemist mõjutavad tegurid Reljeef Veekogud Rannik Kliima Mullad Maavarad Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid Majanduslik arengutase Töökohad Transpordi tingimused Hariduse võimalused Keskkond Kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/ Geograafia õpik põhikoolile 5.osa
SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste import (% 89,5 SKP-st) [4] Väljaminekud tervishoiule 4,0 (% SKP-st) (2004) [4] Väljaminekud haridusele 5,3 (% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 2,9 (2004) ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4] 4.1. Energiamajandus Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud.
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise
Tardkivimid tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 8. Missuguste väliste tunnuste järgi eristad eri tüüpi kivimeid? Materjalist, kõvadusest 9. Miks ei saa moondekivimid looduslikult tekkida maa peal vaid ainult maa sees? Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim ehk vajab kõrget temp. 10. Kuidas selgitad väidet: maavarad on ammendamatud. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. Kuigi ammendamatuid loodusvarasid saab käsutada justkui piiramatult 11. Kuidas mõjutavad kaevandused keskkonda? Kaevandusestest tuleb võib olla neid mürke ja aineid keskkond? Ohtlikud on ka.. 12. Vulkaani ehitus: 13. Missugustes maailma piirkondades on palju vulkaane?
Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – queensland, cotton, koaala, jungle surfing, world heritage sites, Coral sea, Brisbane, Austraalia. Wikipedia märksõnad – queensland, queensland culture, coral sea jne. Fotod – erakogud ja wikipedia
Üldandmed Pindala: 8 300 km2. Saare pikkus idast läände on 260 km, väikseim laius 12 km ja suurim 57 km. Rahvaarv: 600 000 Saare keskus: Iraklion Suurimad linnad: Hania, Rethymnon Károlos Papoúlias Talved on leebed Suviti temperatuur 20º-35ºC vahele. Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal B...
Juura Kliima Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Maavarad Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Saurus Tai...
Vulkaanid 14MEH Kaur Ülejõe Jarmo Vanmik 19.09.2016 Mis on vulkaan? • Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. • Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. • Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. • Efuktiivsed vulkaanipursked on rahulikumad ja ohutumad, kuid võivad tekitada laavavoolusid Vulkaani tekkimine • Vulkaanid tekivad laamad...