PS andmetest tehakse kinnitatud ja kinnitamata väljavõtteid, nii elektrooniliselt kui ka paberil. PSA kinnitab elektroonilise väljavõtte digitaalallkirjaga. Paberil väljavõtte kinnitab PSA allkirjaga ja PS asutuse pitseriga. Väljavõte vormistatakse eesti keeles.Välisriigis esitamiseks vormistatakse mitmekeelne väljavõte ning sellele võib lisada selgituse, et tegemist on PS tunnistusega. Perekonnaseisuasutused: Valla- ja linnavalitsus Maavalitsus Eesti välisesindus Siseministeerium Perekonnaseisuametnik(PSA)-Perekonnaseisuasutuse ametnik, kelle teenistusülesandeks on perekonnaseisutoimingute tegemine. PSA-ks saamiseks peab: 1) vastama avaliku teenistuse seaduse nõuetele; 2) läbima perekonnaseisuametniku eksami, kontrollitakse ametniku teadmisi perekonnaõigusest, perekonnaseisutoimingute tegemise õiguslikest alustest ja infotehnoloogilisest korraldusest
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid ...
linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste,
Praegu ühetasandiline. Omavalitsusüksuste esinduskoguks on volikogu, mis valitaksekolmeks aastaks. (Oktoobri kolmandal pühapäeval.) Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab kohaliku linna- või vallavalitsuse. 1999. aprillis: · Tamsalu vallavolikogu esimees - Marmelt Riibe. · Tamsalu vallavanem - Toomas Uudeberg. · Tamsalu linnavolikogu esimees - Ants Tamme. · Tamsalu linnapea - Urmas "U2" Tamm. Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus. MUUD OMAVALITSUSLIKUD ASUTUSED Vastavalt põhiseadusele võivad vähemusrahvustesse kuuluvad kodanikud luua vabatahtlikke omavalitsusi - kultuuriomavalitsusi. Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka mitmetes riikides leiduvad kutseesindused (kutsekojad). Õiguskord ja õiguskaitse
Loodi Eesti diviis: 4 jalaväepolku, suurtükibrigaad jm osad. Diviisi ülemaks kuulutati alampolkovnik Johan Laidoner. Eestlaste jaoks oli üsna ammuseks politiliseks eesmärgiks autonoomia saavutamine. (esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915 avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku
Vasakpoolsed erakonnad tegutsesid omaette rühmana, kõige edukam neist Tööerakond, sai 11 kohta, vähemlased 9, esseerid 8 ja enamlased 5. Lisaks neile oli veel 3 Maanõukogu saadikud, kes ei kuulunud erakonda. Kuna Maanõukogu oli end täiendanud ka linnade esindajatega, siis ei saanud oktoobris edasi minna enam vana juhatusega, Artur Valmeri asemel valiti Maanõukogu esimeheks Otto Strandmann Tööerakonnast. Valiti ümber ka Maavalitsus, etteotsa tõusid Konstantin Päts. Maanõukogu kokkutulek 1. juulil oli justkui omamoodi veelahe - kuni selle alguseni oli olukord Eestis ääretult segane, alates juuli kuust toimus teatud rahunemine ja stabiliseerumine, sellist ilma asjata mööduvõtmist ei toimunud. Küllap andis sellele tõuke see sama Maanõukogu kokkutulek - enam-vähem demokraatlikult valitud rahva esindus ja jäädi ootama, mida Maanõukogu ette võtab. 2. juulil 1917 tuli kokku Üle-Eestiline Rahvaasemike Kongress
Asjaajamiskeeleks sai eesti keel, vene ametnikud asendati eestlastega. Loomulikult tekitas see pingeid, sest vallandatud ametnikud saatsid massiliselt kaebusi Petrogradi. Edasi hakati tegema ettevalmistusi üleminekuks emakeelsele kooliharidusele ning taotleti luba rahvusväeosade moodustamiseks. Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi taotleda täielikku iseseisvust. Sündmused 1917.a sügisel. Revulutsioon- 1917.a septembris jõudsid Eestisse Sx väed ja vallutasid sisulist vastupanu kohtamata Lääne-Eesti saared. Vene sõdurid taganesid ja valgusid üle kogu Eesti, tugevdades oluliselt enamlaste positsioone
o Haldusorgan o On ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. o Organ peab vastama teatud tingimustele: Varustatud avaliku võimu volitustega ja nende teostamiseks vajalike vahenditega Koht haldusorganite süsteemis Pädevus on õiguslikult määratletud 11 ministeeriumi, 14 ministrit Täidesaatva riigivõimu asutused o Valitsusasutused Maavalitsus, rahvusarhiiv, Tartu Vangla o Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused koolid, muuseumid o Valitsusasutuse kohalikud asutused Tartu Veterinaarkeskus Allikas: Riigi-ja omavalitsusasutuste riiklik register. Õigus Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodud riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalusega. ,,Õigus peab tunduma ka õiglane" Õiguse tunnused:
Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995). Järelevalvet teostavad institutsioonid: 1) Maavalitsus, 2) Ametid ja inspektsioonid, 3) Õiguskantlser, 4) Riigikontroll Riikliku järelevalve teostamine: 1) õigus seda teha peab tulenema konkreetsetest õigusaktidest; 2) kontrolli teostatakse kohtu kontrolli all (st et hiljem või otsuse edasikaebamiseks kohtusse pöörduda). Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda.
Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917 tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson
See nõuab inimressursside, kapitali ja muude sisendite (input) kontrollimise kõrval tähelepanu keskendamist väljundite (output) ja tulemuste kindlaksmääramisele ja mõõtmisele. 3E kriteerium kehtib ka Riigikontrolli enda organisatsioonilise korralduse ning tegevuse kohta. 28 XIII KOHALIK OMAVALITSUS 113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi? Vallad ja linnad 114. Kas maavalitsus on KOV üksus? Ei ole, maavalitus kuulub riigi sektori haldusalasse. KOV alla kuuluvad vaid vallad ja linnad. 115. Kohaliku omavalitsuse mõiste(d) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna
ajutiselt ühendus ka põhja poole viival ValgaViljandi maanteel. Tallentsi 1920. aasta otsus, millega Paju vald poolitati nii, et piir kulges ValgaViljandi teest ida pool, jättis vahetult Valgast väljuva lõigu Viljandi maanteest Läti poolele.68 Ühendus Helme suunas toimus nüüd läbi Sooru mõisa, mis muutis teekonna umbes viie kilomeetri jagu pikemaks. See omakorda tõstis päevakorrale uue tee ehitamise Sooru valla piirist põigiti Paju mõisa peale.69 Valga maavalitsus jättis siiski uue tee ehitamise plaani kuni piiriküsimuste lõpliku lahendamiseni kõrvale, sest uus tee oleks läinud maksma paarkümmend miljonit marka.70 Et taastada Valga ühendus enamiku Viljandimaaga ning viia riigipiir teisele poole teed, 67 Valgamaa ..., lk 60. 68 Eesti ja Läti suhted ..., lk 98. 69 Rajalane nr 212, 15.10.20, lk 1. 70 Välisministeeriumis toimunud nõupidamise protokoll piirikomisjonis tekkinud küsimuste asjus. 15.10.1923. // ERA 1604.1.19, l 21.
113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi? KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik- õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud. 114. Kas maavalitsus on KOV üksus? 31 Jah. 115. Kohaliku omavalitsuse mõiste(d) Kohalik omavalitsus on kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib
113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi? KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik- õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond valla- ja linnaelanikud. 114. Kas maavalitsus on KOV üksus? Jah. 115. Kohaliku omavalitsuse mõiste(d) Kohalik omavalitsus on kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. 116
riigi õiguskorraga tagatud tagajärjed. Abielu sõlmimise olemus Vastastikune isikuõiguslik leping Perekonnaseisuametniku juuresolekul (PKS § 1 lg 1; 1 1) PKTS; NotS (haldusmenetlus) Abielu sõlmimise kinnitamine Vaimulik (PKTS § 3 lg 7) mitte kõik vaimulikud, vaid need, kellel on vastav koolitus läbitud. Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7) Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1) Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4) alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte Abielu sõlmimise materiaalsed eeldused Vanus: täisealine ehk 18. eluaasta / päev pärast 18.eluaastaseks saamist? Kohus võib (alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt) laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
side-,elektri-,õhu- ja kaabliliinide ning maa-aluste torustike omaniku ja haldajaga Maavara kaevandamise luba · Dolomiidi ,fosforiidi, järvelubja, järvemuda, ehituskivi,kruusa,liiva,lubjakivi,meremuda,põlevkivi, savi, turba lasundid, mis on arvele võetud maavarade kadastris · Määratletakse piirid ja tingimused · Üleriigiline tähtsusega KM · Kohaliku tähtsusega - maavalitsus Kalapüügiluba · Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks omavalt laevalt Läänemeres alates 20 m sügavusjoonest kuni majandusvööndi välispiirini ja teiste riikide vööndites riikidevaheliste lepete alusel(Keskkonnaministeerium) · Kaluri kalapüügiluba annab füüsilisele isikule õiguse meres kuni 20 m alani ning avalikuks kasutamiseks antud siseveekogudes(KM, maavanem,kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik)
langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest 45 - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud)
langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest 47 - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud)
(töölised ja soldatid) 26.märts eestlaste meeleavaldus Petrogradis + Osavõtjaid umbes 40 000 30.märts määrus Eesimaa kubermangu valitsemise ajutuse korra kohta + Eestimaa kubermang, komissar Jaan Poska 23.aprill 1917 lõi polkovnik Siegfried Pinding Eesti I Polku. Autonoomia 23.mai Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1.juuli Maapäev tuli kokku + Maavalitsus täidesaatva organina, J. Raamot ja Konstantin Päts Hilary Karu 53 D 11 EESTI AJALUGU Reformid + Rahvusväeosad, Juhan Laidoner + Eesti keel asjaajamiskeeleks Erakondlik maastik Eesti Demokraatlik erakond + Jaan Tõnisson + Esindas Lõuna-Eesti jõukamate talupoegade, haritlaste ja linnakodanike huve ning seisukohti
langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud) Anonüümne (keelatud) Juriidiline isik (keelatud)
Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. ● Liikmemaks
Abiellumislubadus (kihlus) · Uues PKS-s abiellumislubadus §-s 8. Abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta. 12 4. Abielu sõlmimise õigust ning abielu kahutamise õigust omavad institutsioonid (Perekonnaseisutoimingute seaduse § 3). valla- ja linnavalitsus, maavalitsus, Eesti välisesindus, Siseministeerium (§ 3). Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik täidab abielu sõlmimisega seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid, kui regionaalminister on talle seaduse alusel vastava õiguse andud (§ 3 lg 7). (alates 1. juulist 2010 on see õigus 120 vaimulikul.) Notar täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid notariaadiseaduses sätestatud erisustega (§ 3 lg 8).
Põhja-Eestis Eestimaa Talurahva Liit – Tõnis Jürine eesotsas. 1917 lõpp-1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, Maanõukogus esialgu erakondlikke fraktsioone ei tekkinud, oli vaid sotsialistlik ja demokraatlik blokk. Esimehe kandidaadid: sotsid Artur Vallner, demokraadid Päts. 21. juulil kinnitati ametisse esimene Eesti Maavalitsus. Valimisseaduste ettevalmistamine sai põhitööks. Vanad tsaariaegsed selleks ei sobinud. Valmistati ette ka maksuseadused. Koolivõrgu kohandamine oli keeruline, eriti üleminek eestik õppele.Ka tervisehoi asutuste võrgu loomisele pöörati tähelepanu. Üle oli tarvis võtta ka varad ja nende jagamine oli keerukas. Vastavalt jaotati ka ametikohad maavalitsuse moodustamine. Maanõukogu valis omakorda Maavalitsuse, mille esimeheks sai Jaan Raaat demokraatide blokist
Aleksander Tõnisson. Rakveres sellepärast, et Tallinnas Venelased ei lubanud seda teha. III Eesti polgu juht oli Ernst Põdder. Jaan Soost sai loa formeerida rahvusdiviis (4 jalaväe polku, 1 ratsa polk, 1 suurtükkiväe brigaad). 1917 Juuni - Tallinnas moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. Esimees - Konstantin Päts. ESÜ pidi organiseerima Venemaalt Eesti sõjaväelaste naasmist. 28 01.07.1917 - tuli kokku Maapäev. Maavalitsus - Maapäeva täidessatev organ, esimees Jaan Ramot. Maapäeva istungil moodustati ka Eesti Kongress. 04.07.1917 - Maapäeva teisel istungil teatas Jüri Vilms, et Eesti peaks taotlema föderatiivseid õigusi Vene Ajutiselt Valitsuselt, mitte iseseisvumist. 29.09.1917 - Saksa laevastik jõudis Eesti saartele. 25.10.1917 - Venemaal puhkes Oktoobri revolutsioon, kommunistide juhtimisel. 23.10.1917 - Eestis puhkes revolutsioon enne venemaad. Eestis juhtis seda Viktor Kingissepp, kes võttis
· Eesti Tööerakond (Jüri Vilms) oli linnade keskkihi ja ametnikkonna esindajaks · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus oli vähemlaste (mensevike) positsioonidel · Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) partei (nt Gustav Suits) · VSDTP-l (bolsevikel) oli Eestis 1917.a augustis ca 7000 liiget Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina (= midagi valitsuse moodi) asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi taotleda täielikku iseseisvust. Sündmused 1917.a sügisel. Iseseisvuse väljakuulutamine. 1917.a septembris jõudsid Eestisse Sx väed ja vallutasid sisulist vastupanu kohtamata Lääne-Eesti saared
kujutab ta endast riigi käepikendust kohtadel. Omavalitsuste õigused Ühest küljest saab väita, et omavalitsustel on laialdased õigused – see seisukoht tugineb põhiseadusele, kus väidetakse, et omavalitsuses on tegevuses iseseisvad, et riik nende asjadesse ei sekku, kuni omavalitsused püsivad seaduse raames. Kuid riigil on õigus kontrollida. Teeb seda omavalitsuste ja riigi vahepeal seisev institutsioon – maavalitsus eesotsas maavanemaga. Kontrollimine tähendab fikseerimist ja oma seisukoha väljaütlemist. Kui maavanem leiab, et mõni omavalitsus tema haldusalas on vastu võtnud otsuse, mis on seadustega vastuolus, siis saab ta juhtida ainult tähelepanu antud möödalaskmisele. Jätkuva vastuolu korral omavalitsuse ja maavanema vahel lahendab asja kohus. Kuid omavalitsused sõltuvad riigist üsna tugevalt rahaliselt. Seadus lubab küll kehtestada kohalikke makse,
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
RIIGIORGANID Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt: valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18- aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim
Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine; - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus); - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile. 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: pädevusse kuulus - tervishoiukorraldus maakonnas
Mensikovi saatus pärast Peetri surma uue valitseja silmis tal soosingut polnud, oli sunnitud elama Venemaa eksiilis, Siberis. 1727 liidetakse Tartumaa taas Liivimaaga. Ainus, mis Ida-Virumaal jäi lahtiseks, oli Narva linna küsimus. Ei liidetud Eestimaa koosseisu, vaid Peterburi kubermangu. Saaremaa on esialgu pärast kapitulatsioone olnud Liivimaa koosseisus. 1731 taastatakse tema omaette provintsi õigused. Tuleb omaette maavalitsus ja sealsed võimustruktuurid. Kubermang kreisid kihelkond. Kihelkond oli ainult kiriklik termin ja otseselt sellist administratiivst tähtsust kihelkonnal ei ole, aga kirikul on sealse elanikkonna arvestuse kohustus. 1783. aasta järel ametnikkond plahvatuslikult kasvab. Eesti- ja Liivimaa eesotsas on kõrgeima riigivõimu teostajaks (kindral)kuberner. On kaks residentslinna Riia ja Tallinn, kus kindralkubernerid elasid. Kahetine suhe:
nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimustruktuur ühiskonnas: pluralistlik mudel 163 · Põhiväide: "massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis." · Poliitikas võimu hajumine kolme valitsuskihi vahel: valitsus, maavalitsus, kohalik omavalitsus 20.1.13. Militarism ja militariseerumine · Militarism ühiskonnas on au sees sõjaväelised ideaalid ja väärtused ning sõja ja sõjameeste ülistamine; · Militariseerumine tervete ühiskondade mobiliseerumine sõjaliste eesmärkide täitmiseks. · Militarism riigi lahutamatu osana poliitika, kaubandus, kultuur, seosed maskuliinsete ühiskondadega. Sõjatööstus · Kas sõjatööstus mõjutab riikide sise- ja välispoliitikat?
Osal kantonitest on oma põhiseadus ning teised rakendavad konföderatsiooni põhiseadust. Kantonite pädevuses on põhiliselt rahvahariduse ja terrioriaalse õigusemõistmise funktsioon, muu on konföderatsiooni pädevuses. Austrias on 9 liidumaad, mille kitsasse omapädevusse kuulub vaid üksikuid valdkondi - territoriaalplaneerimine, avalike haiglate ülalpidamine, oma haldussüsteemi loomine. Kõrgeim esinduskogu on ühekojaline valitav maapäev, täitevorganiks on maavalitsus maahärra juhtimisel - tavaliselt mitmeparteilisusel põhinev poliitiline valitsus. TEEMA 7. RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, VALITSUS NING JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 2. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM - lisa: Sissejuhatuse juurde: parlamendid ajalooliselt: - XII-XIII saj. oli Lääne-Euroopas aadlike nõupidamiseks, mille kutsus kokku kuningas -
2. Registreerimistoimingud Registreerimistoiminguteks on avalduse esitamine, avalduse läbivaatamine registreerija poolt, avalduse kohta otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine ning ühenduse registrisse kandmine ja registreerimistunnistuse väljaandmine. Fakultatiivseks toiminguks on registreerimistoimingute peale kaebamine. Asutatud mittetulundusühingu põhikiri tuleb esitada registreerimiseks 30 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja vastuvõtmise päevast. Registreerijaks on: 1) vastav maavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ühes maakonnas; 2) Tallinna Linnavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ainult Tallinnas; 3) Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad mitmes maakonnas; 4) kirikute, koguduste, koguduste liikide ning usuühingute puhul Siseministeerium; 5) erakondade puhul siseministeerium;
2. Registreerimistoimingud Registreerimistoiminguteks on avalduse esitamine, avalduse läbivaatamine registreerija poolt, avalduse kohta otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine ning ühenduse registrisse kandmine ja registreerimistunnistuse väljaandmine. Fakultatiivseks toiminguks on registreerimistoimingute peale kaebamine. Asutatud mittetulundusühingu põhikiri tuleb esitada registreerimiseks 30 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja vastuvõtmise päevast. Registreerijaks on: 1) vastav maavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ühes maakonnas; 2) Tallinna Linnavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ainult Tallinnas; 3) Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad mitmes maakonnas; 4) kirikute, koguduste, koguduste liikide ning usuühingute puhul Siseministeerium; 5) erakondade puhul siseministeerium;
• katusekalle või selle vahemik, • vajadusel katusekatte ja välisviimistluse lubatud materjal, nõuded avatäidetele ning muudele hoone osadele ning detailidele; (Kruntide ehitusõigus ja linnaehituslikud ning arhitektuursed nõuded on soovitatav anda loeteluna või tabelina, kruntide kaupa) Detailplaneeringu algatamise ettepanek: Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, st eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik, Vabariigi Valitsus, ministeerium või maavalitsus. Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise aluseks on planeeringu koostamisest huvitatud isiku kirjalik ettepanek. Kui omavalitsuse teenistuse sisene infosüsteem on välja arendatud, ei ole tavaliselt vajadust saada taotlejalt täiendavat informatsiooni. Sellisel juhul on võimalik, et ettepanek tehakse vabas vormis või etteantud blanketil ning sisaldab detailplaneeringu algatamise soovi, taotluse sisu, taotleja isikuandmed ja suhte maaüksusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
