kutsekvalifikatsiooni tunnustamine või määratakse isikule sobivustesti sooritamise kohustus vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule. [RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008] (6) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on üleriigilise planeeringu puhul Siseministeerium, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul maavalitsus. [RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008] § 14. Planeeringu koostamiseks vajalike andmete kättesaadavus ja säilitamine (1) Planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid on planeeritaval maa-alal asuvad või planeeritava maa-ala kohta käivaid andmeid valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale.
Liikumisõpetaja* Muusikaõpetaja* Tehniline abipersonal Õpetaja abid Õpetajad* Tervishoiutöötaja Rakvere KOV ja EV Haridus- ja Rakvere Veterinaar ja hariduskomisjon Teadusministeerium Maavalitsus Tervisekaitse REKK -talitus Päästeamet * - Pedagoogiline personal Joonis 1. Rakvere Lasteaed Täpi struktuur Lasteaia arengukava aluseks on Rakvere valla arengukava aastateks 2007-2013. 3.2.Personal Töötajaid on 34 ja seisuga 01.09.2010 on kõik ametikohad komplekteeritud. Pedagooge on
see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud:
üheksa jäid erapooletuks (esseerid ja mõned vähemlased), vastu polnud keegi (enamlased ei osalenud). Maanõukogu otsustas: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist Venemaaga, sest ei Vene Asutaval Kogul ega Ajutisel Valitsusel (ammugi mitte enamlikel võimuorganitel) olnud nüüdsest õigust Eesti asjadesse sekkuda. 1920.–1930. aastatel leidsid toonased juhtivad õigusteadlased (Ants Piip, Jüri Uluots, Artur-Tõeleid Kliiman jt), et Maanõukogu otsus tähendas, vähemalt juriidilises mõttes, iseseisva Eesti riigi loomist
Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud, kuna selle ilmsikstulek ja piisav tõestamine kutsub reeglina esile ministri sunnitud ja viivitamatu tagasiastumise. Nimetatud reeglite järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon. Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi. 2. Rootis peamised majandusnäitajad Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
Registreerimist saab taotleda isik, kes on kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistaja või teenuste osutaja, selliste isikute või tarbijate ühendus või kauba või teenuse päritoluriifi pädev ametiasutus. Eestis on geograafilise tähise registreerimise taotlemiseks pädevad: 1. Põllumajanusministeerium, mis tahes Eesti geograafilise tähise registreerimisel 2. Majandusministeerium mis tahes Eesti geograafilise töhise registreerimisel 3. Maavalitsus ainult sellise tähise regamisel, millele vastav geograafiline ala asub tema haldusüksusus 4. Linna- ja vallavalitus ainult sellise geograafilise tähise regamisel, mis asub tema piirides 15 Geograafilise tähise kaitse seadus. Kättesaadav arvutivõrgus 09.10.2013 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011002 1.8 Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse Mikrolülituste topoloogia õiguskaitse sätestab Mikrolülituste topoloogia seaduse 16 teine peatükk
· Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis Maavanem maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev võimuga ( valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Maavalitsuse peamised ülesanded: · käsutada riigivara · Planeerida regiooni arengut · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust.
26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon. 30. märts ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks sai Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eestis sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks. Juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega. Kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
10. Korraldavad dokumendid. Kasutusala, liigitus- Asutuse juhtimise tegevuse üheks põhifunktsiooniks on korraldav funktsioon, mille täitmiseks antakse välja korraldavat dokumentatsiooni. Korraldavatseks dokumentideks on: *Valitsuse määrused, korraldused(antakse välja seaduste alusel seaduste täitmiseks) *Kohalike omavalitsus asutuste otsused ja korraldused *Valitsus asutuste juhtide käskkirjad, juhendid ja juhised (Nt ministeerium, amet, maavalitsus, linnavalitsus jne.) *Asutuse juhtide käskkirjad. 11. Käskkiri. Kasutusala, liigitus, rekvisiidid, nõuded tekstile- Käskkiri on õiguslik akt, mille annab välja asutuse juht, kes tegutseb ainu juhtimise põhimõttel. Käskkirju antakse välja kõrgemal seisvate asutuste korralduste täitmiseks aga ka initsiatiiv korras. Käskkirjad võivad olla ühekordsed ja pikaajalised (kehtivad kuni ära muutmiseni). Sisu ja tähtsuse järgi
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad) 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), · Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: ,,Lembitu" talvejope · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese tähega: Põlva maavalitsus · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Vabariigi Valitsus (ametlik nimetus), Eesti valitsus, valitsus (tavakasutuses) 4) Riigi- ja osariiginimed, 5) Perioodikaväljaannete nimed, · Eesti Ekspress, Keel ja Kirjandus, Teater. Muusika. Kino, õpilasalmanahh Oma Sulega 6) Ajaloosündmusete nimed,
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Seega sai esimest korda Eesti ajaloos teoks eestlaste asualade (v.a Narva linn ja Setumaa) ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Järgnevalt asendati kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna-komissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) - Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse - valimised. Maanõukogu omakorda
· § 7. Ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksused · (1) Ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksused moodustatakse lähtuvalt ettevõtte tule-, plahvatus- ja avariiohtlikkuse astmest ning asukohast. · (2) Ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksuste moodustamise korra ning minimaalnõuded nende arvulise koosseisu, väljaõppe ja tehnilise varustatuse osas kehtestab Vabariigi Valitsus. · (3) Kui kohalik omavalitsus või maavalitsus on ettevõttega sõlminud lepingu tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks, laienevad ettevõtte tuletõrje- ja päästeallüksusele lepingus ettenähtud ulatuses omavalitsuse või riigi tuletõrje- ja päästeasutuse kohustused ja õigused. · § 8. Tuletõrje- ja päästeühingud ning -liidud · Tuletõrje- ja päästeühingule ning -liidule, kellega kohalik omavalitsus on sõlminud tuletõrje- ja päästetööde tegemise lepingu, laienevad lepingus
Jõulu suusaklubi stipendiaat see tõi 90 rubla kuus. Peagi sai ta instruktoriks, teenides 200 rubla. Kuid tulemuste paranedes kasvasid oluliselt ka rahalised vajadused. Tammik, nüüdne Tahkuranna vallavanem, alustas sponsorite otsinguid tuttavate seast. Saatis firmadele sadakond kirja. Võttis kakssada telefonikõnet. Tulemus: ümmargune null. «Selline tühi töö,» nendib Tammik. Peale Jõulu klubi andis Veerpalule sportimiseks pisut raha ka Pärnu maavalitsus, AS Fiiber aitas rahastada laagrites käike ja pakkus tasuta varustust. Ometi tuli rahast ikka ja jälle puudu, mäletab Tammik. Esimesed sponsorid, nagu näiteks Tootsi Turvas, õnnestus Tammikul hankida alles 1994. aastal. Kuid veel enne, kui hankida toetajaid, tuli Tammikul päästa Veerpalu Vene kroonu haardest. Selleks esitas ta 1990. aastal taotluse, et tema hoolealune suunataks Pärnu maakonna tööteenistusse Jõulu klubisse. Taotlus sai rahuldatud ning Jõulu klubi
seadustele vastavuse üle. Tal on õigus teha ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks. Hetkel ametis - Indrek Teder 23. Kohalik omavalitsus - õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Üksusteks on linnad (33) ja vallad (194). Maakonnad on Eestis 1.järgu haldusüksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus. Maavanem on riigi esindaja maakonnas; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. Ülesanded: 1) juhib maavalitsuse tööd 2) esindab maakonnas riigi huve 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu
märtsil, põhjustades üldise streigi · Revolutsiooniga avanevad Eestile uued väljavaated, märtsis 1917 autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega · Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi · 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad · Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks · Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal · Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee · Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine)
o EKP juhatusse kuulub president, asepresident + 4 liiget o EKP nõukogu koosneb 24 liikmest: 6 juhatuse liiget + 18 euroala riigi keskpankade presidendid Euroopa Kontrollikoda o Kaitseb ELi maksumaksjate huvi o Asub Luxembourgis o Liikmed määrab kuueks aastaks ametisse nõukogu o Eestist Juhan Parts, 2004-2016 Kaljulaid o 28 liiget 8.Regionaalne ja kohalik valitsemine Maavalitsus on maakonna haldusorgan Ülesanded: o Tehingud maaga o Ühistransport (maakondlik) o Riiklik järelvalve haridusasutsutes o Sündide ja surmade ja abielude registreerimine(lapsendamine) 4 o Maakonnaplaneering o Maavanema määrab valitsusametisse 5 aastaks Vald, linn o Valla/linna elanike registrisse kantud valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu
Pilt nr. 3 Mõisapark tänapäeval http://kukrusemois.ee/fotojaht/ 1.4 Hoone restaureerimine 2004.a. 28. juunil lubas Riigikogu majanduskomisjon võõrandada Ida-Viru Maavalitsusel Kukruse mõis Kohtla vallale. Sama aasta augustis toimusid IVEK juhtimisel ajurünnakud teemal Kukruse mõisas selle eripärad ja mida arendada. Polaartemaatika tuli välja kohe esimesel kohtumisel ajaloolase Vallo Reimaa infost, mida toetas Tiit Saare. 03.sept 2004 andis Ida-Viru Maavalitsus Kukruse mõisakompleksi üle Kohtla vallale. Algas projektide esitamine toetuse saamiseks: I projektitaotlus: 23.12.2004 ,,Kukruse mõisa kui komplekse turismi- ja puhkekeskuse väljaarendamine" EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi . Eitav otsus. II projektitaotlus: 29.08.2006 ,,Kukruse mõis kui atraktiivne turismi- ja puhkekeskus" Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaaltoetus. Eitav otsus. Seejärel otsustati kirjutada sisu projekt ,,Kukruse mõisa perspektiivse
Täidesaatva riigivõimu asutused – Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsus ↓ Valitsusasutused ministeeriumid (11) Riigikantselei ↓ ↓ ↓ ↓ ↓ kaitsevägi amet inspektsioon maavalitsus Riigiarhiiv ↓ ↓ kohalik asutus kohalik asutus Valitsusasutuse hallatav hallatav asutus asutus Seadusega võib luua ka muid valitsusasutusi, nt Justiitsministeeriumile alluvad prokuratuur, vanglad.17 Valitsusasutus: - loodud seadusega; 17
teise sõna väikese tähega. 4. Veekogud, saared, mäed, lahed kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega. NT:Aegna saar, Hea Lootuse neem, Suur Munamägi 5. Alevid, linnad ja maakonnad suure algustöhega. NT: Kohila alev, Kõrboja talu, Viljandi maakond. 6. Asutuste, seltside ja muude ametlike liitude nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Eesti Pank, eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega. 7. Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja liigisõna väikese tähega. NT: Katariina käik, Kase tänav, Patkuli trepp, Pikk jalg, Vanaturu kael, Viru värav, Vabaduse väljak, Kurbade Kaskede allee, Saiakang. 8
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteen...
Asjaajamiskeeleks sai eesti keel, vene ametnikud asendati eestlastega. Loomulikult tekitas see pingeid, sest vallandatud ametnikud saatsid massiliselt kaebusi Petrogradi. Edasi hakati tegema ettevalmistusi üleminekuks emakeelsele kooliharidusele ning taotleti luba rahvusväeosade moodustamiseks. Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi – taotleda täielikku iseseisvust. Sündmused 1917.a sügisel. Revulutsioon- 1917.a septembris jõudsid Eestisse SS väed ja vallutasid sisulist vastupanu kohtamata Lääne-Eesti saared. Vene sõdurid taganesid ja valgusid üle kogu Eesti, tugevdades oluliselt enamlaste positsioone
oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev- ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus. Iseseisvuse eeldused · 1917. a. Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutise Valitsuse loomine Venemaal, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev). Iseseisvuse eeldused · Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner) 20. 05. 1917. a. rahvusväeosad. · Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks
riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite dokumendid ja muud materjalid. MV annab seaduse või Vabariigi kasutamiseks; Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi. Maavalitsus 10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse; 11) kinnitab valitsusasutus mis korraldab maavanema asjaajamist ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste tehnilist teenindamist:
põhiküsimustes ning tal on keskne koht poliitiliste otsustuste ja seisukohtade kujundamisel. 115. Täidesaatva võimu ülesehitus (skeemina) 116. Täidesaatva võimu teostamise korraldus üle Eesti (üldpädevusega regionaalhalduse asutus, ametite/inspektsioonide kohalikud asutused) Kogu täidesaatev võim on jagatud ministeeriumite vahel. Igale ministeeriumile allub vastava valdkonna ametid ja inspektsioonid. Üldpädevusega regionaalne asutus on maavalitsus, mis kontrollib kohalike omavalitsuste tegevust. Igal ametil ja inspektsioonil on kohalikud asutused, mille kaudu nad oma volituste piires tegevust läbi viivad 117. ministeriaalse ja mitte-ministeriaalse funktsiooni erisus: miks on vaja poliitikakujundamine ja poliitiline juhtimine lahutada seaduste täitmisest? Ministeriaalse funktsiooni eesmärk on valdkonna analüüs, seaduseelnõude väljatöötamine ja seaduste rakendamise
Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused
loobumise tõttu oli tagajärjeks riigipööre ja Ajutise Valitsuse moodustamine, kes ei olnud valmis võimu võtma. Eesti sai kubermanguautonoomia, mis oli ülioluline samm Eesti iseseisvumise poliitilise eeldusena, sest ühendati eestlaste asumisala Liivimaa kubermangus Eestimaa kubermanguga ja moodustati Eestimaa autonoomne rahvuskubermang, keskusega Tallinnas ja komissariks oli Jaan Poska, kes sai loa valida nõuandvaks organiks Maapäev ja moodustada maavalitsus. Luba saadi ka rahvusväeosade moodustamiseks. Maapäev oli parlamendi teisel astmel eelkäija. Kui Venemaa oleks jäänud demokraatlikuks vabariigiks, millele pani aluse Veebruarirevolutsioon, siis ei oleks Venemaa lagunenud ja Eesti oleks jäänud autonoomia või föderatiivse vabariigi staatusesse. Lääneriigid ei oleks tunnustanud baltiriikide iseseisvust, nagu selgub Pariisi rahukonverentsi dokumentidest. Selles mõttes on oktoobripööre Eesti
Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
peavad olema teada. 29. Delegeerimine ehk delegatsiooni mõiste õigusloomes: Delegatsioon on rühm valitud või nimetatud isikuid, kes on volitatud valitsuse, asutuse või organisatsiooni huve esindama kongressil, konverentsil, koosolekul vm. Delegatsiooni vormid: · Harilik delegatsioon õiguste edasiandmise vorm. · Superdelegatsioon keelatud, ei tohi kasutada. Delegatsioon delegeerimise mõttes: Riigikogu => Valitsus => Ministeeriumid => Amet => Maavalitsus => Maakond => Vald => Küla. Kui Riigikogu annab volitusi Valitsusele jne., siis on harilik delegatsioon. Kui aga minnakse Valitsusest mööda ja antakse volitused otse Ministeeriumile, siis on tegemist superdelegatsiooniga ning see on keelatud. Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: · Generaaldelegatsioon põhiseadusega kehtestatud volituste määratlus. · Spetsiaaldelegatsioon ühekordses õigusaktis leiduv volitus. 30. Tegu ja tegevusetus
AVALIK JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele * Koostöögrupp väljundit funktsionaalsele juhtimisele, kus * ...
81. Millised on kohahaldusorganid? 82. Kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis regionaalhaldus, kohahaldus (asukoht süsteemis, kuidas suhestuvad riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste suhtes, millises valitsemisalas jne)? 83. Siseministeeriumi roll regionaalhalduse koordineerimisel. 84. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? 85. Mis on maavalitsus, millise struktuuriga on maavalitsused, millega maavalitsused tegelevad? 86. Tooge reaalseid näiteid maavanemate ja maavalitsuste tööst. 87. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. Allikad: Loengumaterjalid, vabariigi valitsuse seadus, maavalitsuse koduleht, maavalitsuse osakondade põhimäärused, kohahaldusorgani põhimäärus.
Eesti valitsuse koosseis sõltub Riigikogu valimiste tulemusest. 2.8 Maakond oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus, kuid tema ametisseastumiseks on siiski vaja, et teda toetaks selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimuorganit maakonnatasandil pole. Et maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis finantseeritakse seda riigieelarvest. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Volikogu valimisel saavad hääletada kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Teiste riikide kodanikel hääleõigust pole
(LKS eelnõu § 16 lg 1–3). Teiste seas on ka last kasvataval isikul kohustus anda lapsele teavet tema päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta (LKS eelnõu § 23 lg 2). Lastega töötavate isikute ülesannete hulka kuulub veel lapse arvamuse protokollimine (LKS eelnõu § 27 lg1). Kogu lastekaitsesüsteemi ülesannete jaotuse võtab kokku joonis 1. Vabariigi Valitsus, lastekaitse nõukogu, sotsiaalministeerium, maavalitsus ning sotsiaalkindlustusamet täidavad lastekaitse riikliku tasandi ülesandeid. Kohalik omavalitsus täidab kohaliku tasandi lastekaitse ülesandeid. Muud riigiasutused ning avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud täidavad lastekaitseülesandeid vastavalt oma pädevusele. Füüsilised isikud, kes puutuvad lastega kokku, peavad hea seisma selle eest, et tagatud oleks laste õigused ja heaolu.
Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost.
Minu ettevõte OÜ TikiDelfiin Tegevusala: isikupäraste loomakujuliste helkurite õmblemine tikkimismasina abil Finantsjuht: Maris Paarmets Asukoht: Sinilille 6 , Tartu Telefon: 518 4676 Ametikiri Kohustuslikud elemendid: · Autor (kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik) · Logo · Kasutusmärge (isiklik, kiire, mitteametlik, konfidentsiaalne) · Adressaat (isik või organisatsioon, kellele kiri suunatakse; ka nt Maavalitsus vm), järjestada tähestikuliselt või tähtsuse järjekorras · Nime ette võib panna viisakusvormeli (preili, härra, proua- siin võib lühendada) või akadeemilise vormeli (professor, doktor) · Aadress (väiksemast üksusest suuremani; talu nimi, küla, vald, maakond (Eesti siseselt ei kirjutata juurde Eesti, kui aga välismaale, siis tuleb riik lisada; sama kehtib ka suunakoodide kohta, kui ei ole suhtlemist välisriikidega); indeks tuleb linna või
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
Reparatsioonidena pidi Saksamaa maksma 21 miljardit dollarit kullas (peamiselt Prantsusmaale). II Eesti teel iseseisvusele 1. Aasta 1917. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene riigi koosseisus. 1917. aasta märtsis ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Kohalik võim läks eestlastele, haridus ja asjaajamine muutus eesti keelseks. Ajutise maavalitsusorganina loodi Eestis Ajutine Maanõukogu (Maapäev), selle juurde moodustus ka Maavalitsus, mille juhiks sai Konstantin Päts. 1917. suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (Jaan Tõnisson), Eesti Tööerakond (Jüri Vilms), Eesti Maaliit (Konstatin Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Lisaks tegutsesid aktiivselt ka Eesti enamlased. Enamlaste populaarsus kasvas sõja saabumisega Eestisse: 1917. aasta sügisel vallutasid sakslased Lääne-Eesti saared
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
ressursse hõlmav plaan; · vajalike ressursside olemasolu/kättesaadavuse tagamisega ning koolituste ja õppuste korraldamisega on loodud eeldused plaani rakendamiseks [35, lk 2]. Vabariigi Valitsus Funktsionaalne Territoriaalne kriisikomisjon Ministeeriumid Siseministeeriumi Maavalitsus teabe- ja analüüsiosakond Kaitsevägi kriisikomisjon Ametid/Inspektsioonid Kohalik omavalitsus kriisikomisjon Päästeamet Regionaalsed Demineerimiskeskus Päästekeskused Häirekeskus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine.........
seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel. Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus". Kui pädevus viitab sellele, milliste
põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27] Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimiseks. 15.novembril 1917 Toompea lossis Maanõukogu otsuses öeldi järgmist: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused [http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html] See otsust tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist
6) Anneli 24-aastane, naine, ettevõtja, elukoht Pärnu rannarajoon. 88 Lisa 5. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide disainimine Ajaloolise kuurordimudeli prototüüp KP KA VP CR CS Pärnu Linnavalitsus linnakuurordi arend. ajalooline kuurort pms välisturg välisklient Pärnu Maavalitsus ajal. kuurordipär. säil. osal. Eesti siseturg Vabariigi Valitsus turismikoorm. hajut. turismiettevõtted giidide ja teenin. teised mm linnad koolit. KR CH linnaeelarvelised vah. riiklik välisturundus
● 3. märts– keiser loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele; ○ kaksikvõim. ● 2. märts– rahutused Tallinnas; ● 26. märts– eestlaste meeleavaldus Petrogradis autonoomia saamiseks; ● 30. märts– määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta; ○ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska. Autonoomia: ● 23. mai– Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised; ● 1. juuli– Maapäev tuli kokku; ○ Maavalitsus, K. Päts. ● Reformid: ○ rahvusväeosad, J. Laidoner; ○ eesti keel asjaajamiskeeleks. Oktoobripööre Eestis: ● 8. oktoober– Lääne-Eesti saared sakslaste käes; ● 26. oktoober– Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin; ● 27. oktoober– võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp; ○ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised.
Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla. Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata
isikutega. Kõik juriidilise isiku tunnused: vara, sõlmida lepingud, olla kohtus pooleks jne Originaarne haldusekandja. Käsutab algset võimu. Tema eksistents ja võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riigil on kompetentsi jaotamise kompetents Riik täidab ise haldusülesandeid oma ametiasutuste ja haldusorganite kaudu vahetu riigihaldus ministeerium amet, inspektsioon, maavalitsus hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja ka eraõiguslikele isikutele kaudne riigihaldus 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited. Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid.
Kommunismi oht – olulisimaid siseriiklikke küsimusi kuni 1924/25 Viktor Kingissepp (saabus Eestisse XI 1918) ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (legaalne katusorganisatsioon): eesmärk AV kukutamine terroriaktid streigid (17. XII 1918 – üldstreigi kavandatav algus) 16.–21. II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda info puudumine mandril toimuvast nõrk maavalitsus eriti terav maa- ja majandusküsimus IV 1919 – sisepoliitiliselt kõige kriitilisem periood: enamlaste demagoogiline rahupropaganda sõjakurnatus langev rahakurss streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
