Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maavaldus" - 209 õppematerjali

thumbnail
8
docx

keskaegse linna elu-olu

Igas linnas oli neidki, kes ise endaga toime ei tulnud, nagu kerjused, vaesed ja haiged. Linn pidi ka nende eest hoolt kandma. Eriti raskeks muutus olukord siis, kui linnas levis mõni nakkushaigus. Haigete eest hooolitseti hospidalides. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavaliselt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus (Kõiv, Raudkivi 1996: 77-78). Kaubandus ja käsitöö Rooma riigi lagunemine oli kaasa oli kaasa toonud kaubanduse allakäigu Vahemerel. Alles XI sajandil alanud ristisõjad Pühale maale andsid kaubandusele Vahemerl taas uue hoo. Kaubavahetuses Egiptuse, Süüria ja Väike-Aasiaga haarasid juhtpositsiooni enda kätte Itaalia linnad. Itaalias tõusid kiiresti juhtivale kohale Veneetsia ja Genova. Peagi hakkasid Itaalia...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Rolandi laul ­ tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall ­ feodaalkorras Senjöör ­ suurfeodaal Lään ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits ­ pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood ­ lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen ­ kuninga maavaldus Investituur ­ lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann ­ viikingid, skandinaavlased Valhalla ­ koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor ­ skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden ­ viikingite sõjajumal Frej/a ­ viikingite viljajumal Loke ­ viikingite saatan Aasid ­ muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajalugu §19 - Mõisted, isikud, aastaarvud.

Gooti stiil ­ Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII ­ XVI sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar. Trubaduur ­ Keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastuskuulet. Müsteerium ­ Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen ­ Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid ­ Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing ­ Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri ­ Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ühiskonna uurimine

ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine,...

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ajaloo mõisted

eluvaldkondi küttimine ­ metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri ­ hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr ­ Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium ­ rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus , uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid ­ latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion ­ Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 ­7000 mehest legaat ­ paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus ­ seaduslikkus...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kontrollöö ajaloos teemal varauusaeg Eestis

Andke hinnang Katariina Ii aegsetele ümberkorraldustele Baltikumis. Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks?Miks? Katariina II muudatused olid pigem positiivsed: kergendati talurahva olukorda, edendati kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine. 8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p) Mõis on suur maavaldus , mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule. Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel....

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg - erinevad perioodid

Kujunemise põhjused: uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine- elukutselised sõjamehed said teenistuse eest maad (varustus kallis, rüütlite väljaõpe); vajadus luua stabiilne võimusüsteem; linnadest koliti maale. Kategooriad: benefiits- tähtajaline, pärandamisõigusteta; lääh e. feood- vabalt pärandatav; allood- täielikus omanduses maa, ei hõlmanud vasallikohustused; domeen- kuninga maavaldus Vasalliteet- lepinguline suhe vasalli ja senjööri vahel. Senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist (lään); vasall pea andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi, nõu. Rüütlikultuur- elukutseline sõjamees, kelle ülesanne oli sõdida ja piiri kaitsta. Rüütel pidi olema päris heast ja kuulsast suguvõsast, paistma silma iluga, piisavalt tugev, mehine ja vapper, aus ka vaenlase vastu, relvi kandes polnud õigust taganeda. Tegeleti enese...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo KT lühike kokkuvõte, keskaeg

Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus ­ kojaülem 3) Naturaalmajandus ­ majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen ­ Kuninga maavaldus 5) Benefiits ­ maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood ­ pärandamisõigusega lään 7) Alloodid ­ nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika ­ kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Keskaja linnad

Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad ­ Veneetsia, Firenze ja Pariis ­ jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kommunikatsioon ja võim

Erinevatele võimupositsioonile võimaldavad inimestel asuda aga erinevad omadused ja ressursid. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Kokkuvõtlikult võib öelda, et võim on ühiskonna alus protsess, mis on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud...

Kommunikatsioon
42 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Kõige suurem vastuseis kuningatele tuli suurfeodaalidelt. Kuningas vajas enda kõrvale kedagi ja nendeks olid ametnikud. Kuningas moodustas nendest ametnikest õukonna, kus arutati kõiki riigiga seotud küsimusi. Prantsusmaa: Aastal 987 suri kuningas Louis Viies, Karolingide suguvõsa viimane esindaja. Kuna tal ei olnud järglasi, sai troonile Kapetingide suguvõsast Hugues Capet. Dommen ­ kuningale kuuluv maavaldus . Philippe Teine Auguste suurendas domeeni ja võitles vastastega. Ta tahtis piirata suurfeodaalide võima. Hakati koolitama kuningale ustavaid ametnikee. Ta osales ka Richard Lõvisüdamega kolmandas ristisõjas, kuid nad läksid tülli. Louvre esialgne loss rajati Philippe Teise ajal. Prantsuse kuningate võim kasvas Louis Üheksanda Püha ajal. Ta sai kuningaks 12.aastaselt. Kuna ta oli vaga mees, siis kuningate autoriteet kasvas. Kui ta oli 25.aastane, tahtis ta minna ristisõtta...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PORTUGAL

Seega, Portugal, kus on niivõrd nõrk põllumajandus, täeisti sõltub impordist, eriti see puudutab teraviljadesse. [15] Peamine põllumajanduse haru Portugalis on taimekasvatus, loomakasvatus mängib teist rolli.[15] Põllumajandus Portugali põhja- ja lõunaosas on päris erinevad. Põhjaosas domineerib väike maavaldus ja maakasutamine. Need territooriumeitel kasutatakse intensiivset põllumajandust. Tihti saagis tuleb kaks korda aastas: suvel kasvatatakse maisi, vaid talvel ­ ubasid. Taimekasvatus põhjaosas ühinetakse loomakasvatuse ja viljakasvatamisega.[15] Suur maavaldus ja maakasutamine on lõunaosas. Algabri, olles lõunaimaks proviintsiaks, on kõige tähtsam regioon, mis spetsaliseerub viljakasvatamisele. Kõige levinum kultuur selles kuivas regioonis on mandlid. Lisaks siin kasvab vigipuu...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Feodaalsuhete kujunemine

Maavalduste kategooriad Kuninga maavaldust nimetati keskajal domeeniks. Esialgsed läänid olid benefiitsid, s.o. maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 9.-10. sajandil kujunes enamik läänistatavatest maavaldustest feoodideks, s.o. pärandamisõigusega lään. Selle protsessi tagajärjeks oli kuninga domeeni vähenemine, kuna läänistatud maavaldus ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi. See tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes üldse. Alloodideks kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad....

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Feodaalsuhted ja ristiusk

· Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid ­ kuningate maavaldused . · Allood ­ täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi ­ rendihärrus ja mõisahärrus....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Karismaatilised naised

Koolijuht külastas Fontevraud' kloostrit 28. juunil 2012. __________ 1 Biskaia laht ­ pr. k. le golfe de Gascogne 2 Keskmassiiv (le Massif Central) ­ mäestikuala Prantsusmaa kesk- ka lõunaosas 3 frivoolne ­ kergemeelne, nilbe 4 Antiookia ­ tänapäeval Türgi linn Antakya; antiikajal oli Antiookia suurlinn, tähtis sadam; keskajal oli vahelduva eduga kord kristlaste, kord moslemite käes 5 domeen ­ maavaldus , valdus 6 Plantagenêt sõnadest: planter ­ istutama; le genêt ­ leetpõõsas; Anjou krahvide vappi kaunistas leetpõõsa oks MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on trubaduur? Kust see sõna pärineb? 2. Akvitaania hertsogriik paiknes samas, kus praegu paikneb Akvitaania tasandik. Kus siis? 3. Milline keel oli Aliénori emakeel? Kas seda keelt mõisteti ka Pariisis? 4. Miks Prantsusmaa kuningas oma poja ja Aliénori pulmadega kiirustas? 5. Miks polnud Aliénori esimene abielu õnnelik? 6...

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti ajalugu

Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht ­ kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande ­ taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...

Kultuurilugu
17 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
25
rtf

Ajaloo mõisted

hõlmas kõiki eluvaldkondi küttimine ­ metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri ­ hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr ­ Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium ­ rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus , uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid ­ latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion ­ Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 ­7000 mehest legaat ­ paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus ­ seaduslikkus...

20. sajandi euroopa ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks....

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Maailmakirjandus III

Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus. Euroopa ei suuda enam ennast toita, tekkisid uued tehnilised võimalused, mis võimaldab rohkem toota. Algab industrialiseerumine, tekib küsimus maavaradest, kust saada neid, et rahuldada tehnilisi vajadusi. Algab uus tsivilisatsioon, mis toetub artefaktile, pole enam nii lähedaselt loodusega seotud. Tekivad suured linnad. Maailm muutus väga palju, see mõjutas inimest, tekitas pingeid, tagatipuks Prantsuse revolutsioon 1789...

Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun