Kuningas jagas maad e lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.. lääni kord oli mõeldud riigi tugevdamiseks, kuid lõpuks jagas valitseja maad laiali, vasallide lojaalsus ja ühtsus kadus ja Euroopas tekkis äärmine killustatus. Läänide tüübid: 1)benefiits- anti tähtajaks kasutada, kuid enamasti pärandati peres edasi. 2)feood- vabalt pärandatav maatükk 3)domeen- kuninga suur maavaldus, mis läänistamise käigus järjest vähenes. 4) allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mis ei allunud vasall suhetele. Talupojad: elasid sõltuvuses feodaalidest. Oli kaks majandamissüsteemi:1)rendihärrus- feodaal jagas kogu oma maa talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. 2)mõisahärrus- suurem osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks, kus talupojad pidid tööl käima talupojad said endale kasutamiseks väikese maalapi ja pidid suure osa talusaadustest ära andma.
Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood vasallisuhetest, s
Ka bütsantsi territooriumilt. Islami arhitektuur ja kunst on väga kõrgel tasemel samuti ka ülikoolid, medresed need olid üsnaselt levinud, maade uurimine, geograafia, kirjandus, arstiteadus, meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said
Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood – vasallisuhetest, s
valitsemine, ülekaalus olemine. Kuna võim jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt, kerkib küsimus, mis on need omadused või ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Kõrvuti võimu jaotumisega on oluline ka see, kuidas võimu teostatakse. Milliseid meetodeid kasutatakse, et tagada kuuletumine võimule?
see ei ole sotsiaalne probleem. 7. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? Sest tootmine muutus odavamaks, mille tõttu langesid hinnad. Ostujõu kasvades osteti rohkem tooteid, mille tulemusel kasvasid ka palgad. Erinevused inimeste elatustasemes vähenesid 8. Mis on majandusliku jõukuse aluseks vastavalt infoühiskonnas, tööstusühiskonnas ja põllumajandusühiskonnas? Põllumajandusühiskonnas on põllumajanduslik maavaldus ja toodang, tööstusühiskonnas: 9. Nimeta 5 riigitekke teooriat. Milline riigitekke teooria tundub teile tõenäoliseim? Põhjendage oma seisukohti. Lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, Marksistlik teooria, Arvan, et pigem lepinguteooria, sest arvan, et riik sündis omavahelise lepinguga, eesmärgiks oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10
Aadelkond oli vereparemuses. Sohilaste tiitliks oli bustard, see näitas, et neis sisaldub halb veri. Head verd saab ainult sünni, mitte oskuste kaudu. Aadel oli määravaks sündmuste ajaloos, kuigi kogu rahvastikust moodustas aadli seisus vaid tühise protsendi. Aadli seisus kujunes välja varakeskaja jooksul, kõrgkeskaja alguseks 11.-12. sajandil. Aadlikud elasid kindlustatud mõisates. Kõrgkeskajal kinnistus seni liikuv maavaldus ühele suguvõsa liinile. Kõrgkeskaegne aadel hakkab üha enam põhinema rangelt sünnipäral. saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad perekonnad kui ka väiksemad, vähemtähtsad, lokaalsed. Kujunes läänipüramiid: kuningas-vürstid-rüütlid-talupojad. Vasalliteet: Võimu- ja alluvussuhe kahe inimese vahel. Vasall, astudes senjööri eeskoste alla, annab talle truudusvande ja tõotab teda kõiges aidata, kaitsta teda vaenlase eest,
Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati ...
Kuningas valitses koos nõukoguga - senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus
Inglismaa Paavst kartis keisriga Henry VIII Kuningast saab TULEMUS: tülli minna. kirikupea, Anglikaani kiriku kloostrite väljakujunemine, sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega uusaadli ja kodanluse kätte Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski ...
abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama keskaegseid linnuseid ning ümberkorraldama kirikuid.
7. Andke hinnang Katariina Ii aegsetele ümberkorraldustele Baltikumis. Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks?Miks? Katariina II muudatused olid pigem positiivsed: kergendati talurahva olukorda, edendati kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine. 8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p) Mõis on suur maavaldus, mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule. Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel.
Tööleht: Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Kasuta: tunnikonspekt + uusaja õpik pt 1+ Google Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - kuninga maavaldus. - Paris He de France Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Cite saarel. - Lovre´i loss ning Pariisis Jumalaema kirik. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? - 1066.aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa ja sai Inglismaa kuningaks, sellest sai alguse sajandeid kestev Inglise ja Prantsuse kuningate võitlus valduste pärast.
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku Kanoonik Piiskopist Madalmaade vaimulikud
(Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos
Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos
ennekõike tähendas teenimist sõjaväes. Lisaks oli vasallil kohustus pakkuda isandale materiaalset abi, näiteks osta isand vangilangemise korral lunaraha ees vabaks. Ta pidi veel oma isandale nõu andma, mis üldiselt seisnes kohustuses osaleda senjööri kokkukutsutud nõupidamistel ja kohtumõistmistel. Seda ei peeta üksnes nõupidamisena, aga vasall pidi toetama oma isanda poliitikat. Vastutasuks sai vasall oma isandalt kasutada lääni e. feoodi. Selleks oli tavaliselt maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. Lisaks oli isand kohustatud pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka näiteks kohtus. Võiks öelda, et läänimehe ja isanda suhe põhines suuresti maaomandil ja sõjalisel teenistusel, kuid tänu kiriku suurtele maavaldustele leidus läänimeeste seast ka peapiiskoppe, piiskoppe ja kloostrite abte. 11. sajandil said isandad veel suurema võimu oma valdistu üle ning võim muutus päritavaks. 11
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? Kuninglik domeen on kuninga maavaldus, kõige tugevam kuningavõim Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen(Ile de France) asus Pariisis ja Orleansis. Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? Pariis sai alguse Cite saarelt. Selle saare 2 tähtsaimat ehitist olid kuningaloss ja Notre Dame. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? 11. sajandil (1066.a.) vallutas Normandia hertsog
• Puudus toiduainetest Põhja eelised • Rohkem mehi (elanikkond ruurem), • parem tööstuslik areng, • raudtee. Lincolni reformid 1) Sundmobilisatsioon (20-45.aastased) 2) 1863 kaotati orjus kõigis osariikides Mustanahalised said ka osaleda sõjas (200 000 meest) 3) Jaosmaade seadus 1862 Jaosmaade seadus • Oldi huvitatud, et läänes asuvad vabad maad ei läheks orjanduslike istanduste alla. • 5-aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale Aastad 1861–1863 • Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. • Esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht Thomas J. Jackson. • Kindral George B. McClellani juhtimisel püüdsid Uniooni väed alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25.
Kolmeväljasüsteem Põllud paiknesid vähemalt kolmes osas: nii suvi- ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Rent kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud tingimustel Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas Teotöö - teorendi korral mõisale tehtav töö Naturaalmajandus rahatu majandus/ oma tarbete rahuldamine paganlikud uskumused mitte kristlikud uskumised Mõis - feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega Gildid (ka Suurgild) keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing; tallinna kõige mõjuvõimsam gild Tsunftid- linnakäsitööliste kutseühing Skraa tsunfti või gildi põhikiri Privileeg eesõigus Linnaõigus - keskaegse linna õigusnormide kogum Hansa liit Euroopa peamine kaubavahendaja; 12. Sajandil tekkinud Pangad - rahaoperatsioone korraldav finantsasutus
10. Kuidas muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Algselt kehtis sõjaväekohustus aga hiljem oli elukutseline palgasõjavägi. Palgasõjaväge said väejuhid ära kasutada võimu haaramiseks. 11. Kuidas valitseti alistunud maid? Anti vabad käed ja koguti makse. Veel käidi sõjaväes ja kodakondsus laienes. Idas oli kreeka keel, suured linnad, arenes käsitöö ja kaubandus. Läänes- oli linnu vähe va rooma, oluline oli maavaldus. 12. Kirjelda keisririigi- aegset ühiskonda? Paljud olid maaomanikud või rentnikud. Mõisates olid suurmaavaldused mis põhinesid orja töödel.Olid keskused ja elati linnas. Ülemkiht- Keiser, Senaator, Ratsanikud Alamkiht- Vabadmehed, vabakslastud, orjad. 13. Orjandus roomas? Neid oli väga palju, ja tegid põhilise osa töödest. Nad olid võõramaalased sõjavangid. 14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
Kes-Eesti maakonnad Ordu valdus Liivi ordumeister Võnnu (Cesis) Sakala, Alempois, Järvamaa Lääni korra kujunemine Eestis *Eesti alal kujunes välja Lääni kord *feood e lään maavaldus, mida jagati välja sõjaväeteenistuse eest *senjöör maaomanik, kes jagas välja feoode *feodaal e läänimees e vasall sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest
Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID
tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus: suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud, masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, rahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul: võideldi välja inimväärsed elu-ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid (nt vanaduspension). - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia kasutamine, haritud spetsialistid tööl.
Elu on karm kohusetäitmine, see väljendus pidustuste vähesuses, riietuses jne. sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse
kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi
kaitsma ja talle maad andma. d. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f. Lään, benefiits, feood (pärimine), domeen Lään- maa tükk, mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus g. Rendihärrus ja mõisahärrus, sunnismaisus Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7. Viikingid a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a
õigeusu kontrolli alla Majandustegevus kasvas o TALURAHVAS 13.-14. SAJANDIL Säilinud õigused: o Õigused kinnistati lepingutega o Isiklik vabadus ja liikumisõigus Kehtestatud piirangud: o Maavaldus ja pärandiõigus o Kaubanduse ja meresõidu keeld o Õigus kanda relva o Koormiste ja maksude o Koormistest ülejääva toodanu kehtestamine turustamise õigus o Võlgade tekkimisel maa o Saaremaal ja põhja-eestis vanemate juhtiv äravõtmine roll o Kõrgeim kohtuvõim maaisandal Vana-Liivimaa haldus
töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda. 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid- 11-13.saj oli kliima tänapäeva kliimast soojem, siis oli võimalik Šotimaal viinamarju kasvatada. Järgmiste sajandite jooksul oli kliima väga muutlik. 14
rüütelkond võis väljast tulnuid enda sekka võtta hääletati maapäeval, kui kogu rüütelkond koos oli vene aadlil puudusid siin aadliõigused ei saanud sekkuda nagu kohalikud teisel pool peipsit aadlikud, siinpool mitte maapäeval oli oodatud isik vaid see, kelle nimi oli kirjas (varem kõik mõisa omanikud või rentnikud) alates 1750: oodatud immatrikuleeritud aladele kellel maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kellel oli maavaldus 2000 inimest määrasid, mis siin toimub naisi maapäevale ei oodatud Maydellide suguvõsa võis alguse saada muinasaegsest ülikust alguse saanud eesti taustaga ülikust vapil ründid, Maidla alal Katariina II ümberkorraldused vene keisrinna katariina suur, pärit saksamaalt BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katariina tahab balti provintside eraldiolemist likvideerida ja riiki ühtlustada
Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud Rüütel suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle. Lään maavaldus, kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse. Läänimees vasall Läänikord ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Naturaalmajandus nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on kas vähem arenenud või puuduvad üldse. Raad linnaelu juhtiv nõukogu Tsunft käsitööliste organisatsioon Gild linnade kaupmehi ühendav organisatsioon
Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen kuninga maavaldus Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik Kaanon linna vaimulikkonna nimekiri.
Nõukogude Venemaale ning venelased pidid osa vägesid Eesti rindelt ära viima, mis näitab ka, et Eesti rinnet ei peetud nii tähtsaks. Aprilli kriitiliste päevade ajal viidi läbi Austava Kogu valimised. 24. aprill tuli Austav Kogu kokku ja jäi kõrgemaks võimuorganiks kuni 1921 aastani. Vaatamata sõjaolukorrale võttis Austav Kogu vastu 1919 aasta 10. oktoobril Maaseaduse, mille järgi likvideeriti Balti - Saksa mõisnike maavaldus ning konfiskeeritud maa otsustati lasta tükkidena müügile. Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
aina suurem positsiooni muutumine ühiskonnaga (Ajalehepoiss võidab lotoga). 8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda:
- LÄÄN maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla - DOMEEN kuninga maavaldus - ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti
Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine)
Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9. novembril 1917 võimu üle Tallinnas. Siinsete kommunistide ninameesteks olid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp. Võimule saanud, asuti kohe piirama demokraatlikke vabadusi - keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed, vahistati Veebruarirevolutsiooni järel võimule tulnud Eesti omavalitsustegelasi, Eesti Maapäev saadeti laiali, pangad, tööstusettevõtted, suurärid riigistati, mõisnikelt võeti ära nende maavaldus, kuid seda ei jagatud talurahvale, mõisatest moodustati kommuunid. 14. veebruaril 1918 alustasid Saksa väed üldpealetungi, liikudes Saaremaalt üle Suure väina mandrile. Sakslased tungisid Eestisse ka lõina poolt. Just sellises olukorras otsustas Eesti Maapäeva juhatus kuulutada välja Eesti iseseisvuse. Vene armee taganes pealetungivate Saksa vägede eest. Kommunistide võim Eestis varises kokku. Suuremates maakonnalinnades võtsid eestlased taas võimu enda kätte. 24
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see an...
Charles endas suure lastearmastaja. Doddyt nimetas ta ilu ja intellekti imeks. Pärast Annie sündi 1841. aastal leidsid Charles ja Emma, kes ise olid kasvanud üles maal, et tahmane London pole lastele õige koht. Nad hakkasid otsima sobivat maamaja Kenti kõrgmaal. Maja pidi olema Londonile nii lähedal, et linnas jõuaks ära käia ühe päevaga. Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House'i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks. Südamlikud kodukirjad Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist. Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud
Suurfeodaalid-kuninga otsesed vasallid- parunid,krahvid,hertsogid,markiid, neile läänistati suuri maavaldusi.Läänistasid neid edasi.Väikefeodaalid- suurfeodaalide vasallid,kogusid talupoegadelt makse,käisid koos suurfeodaaliga sõjas, rüütlid .Läänipüramiid–feodaalne hierarhia,kuningast väikefeodaalini- astmestik(Minu vasalli vasall ei ole minu vasall).Benefiits-heategu,Karl Martelli ajal, anti eluajaks,poeg pidi uuesti lääni saama.Domeen- kuninga maavaldus,kahanes pidevalt.Feodaalid said kohtuvõimu,maksude kogumise,neile allus rüütlivägi– sõltumatuks.Feodaalne killustatus-maa oli jagunenud väikesteks feodaalvaldusteks, kuningavõim oli nõrk, pidevad kodusõjad.Talupoeg– tasus maa eest teotöö ja/või maksudega.Rendihärrus-kogu maa talupoegade käes,tasuvad renti– naturaalrenti toiduainetes.Lääne-Euroopas.Mõisahärrus-osa maad talupoegade käes, uurem osa mõisamaa,talupojad tasuvad lisaks teorenti(töö mõisa põldudel).Ida-
Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
kaotati. Orjad küll säilisid gemraanimaailmas, siiski orjade seisund oli parem, tänu ristiusule. Keskaja käigus klassikaline orjus kaob. Vabade inimeste osakaal samas langes. Vaba mehe kohus oli kanda relva, paljudele polnud see taskukohane. Väikemaavaldaja ei saand endale lubada sõjas käiku, seega paljud pidid loobuma relvakanda seisusest, andes end kellegi kaitse alla, muutudes seega kellegi sõltlaseks. Seda protsessi nim. Prekaariaks. - Maavaldus = võim. Põhinikuhärrus rendisuhe, kus rentijad olid omanikust sõltuvuses ja mitte ainult majanduslikult vaid ka õiguslikult - Mõis oli ka majandusüksus, mida majandati kahel viisil: 1. Mõisa oma majapidamine, kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised, kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga. - Meier e. Mõisavalitseja - Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest
Vägi - kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud Adramaa – pinnamõõtühik, adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi (1adramaa=10ha) kihelkond – külakond, mis ühendas mitukümmend küla. rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Koosnes rehitoast, rehialusest ja kambritest linnus – muinas- ,vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid mõis – suur eesõigustega maavaldus ja toomisüksus, mille hulka kuuluvad väiksemad talud kümnis – maks, riigile/kirikule/peremehele hinnus – kindlaks määratud maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma kirikukihelkond – maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus
jumalateenistuse läbiviimist ka padentide (seadus, määrus) edastamine, statistiliste andmete kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud võimalik kodus lugemist selgeks saada) ja esitas nimekirja teadmiseks ka mõisnikule, kes pidi koolist eemale jäänud laste vanemaid karistama. Pärast Vene võimu kehestamist jagunes mõisa maavaldus maksuvabaks mõisamaaks ja maksualuseks talumaaks (revisjoniadramaa). Revisjoniadramaa arvutati tööjõulise talupoegade arvu järgi, kus elas 15-60 aastast tööjõulist meeshinge ja mille reaalne suurus võis kõikuda 31,5 ja 62,4 ha põllumaa vahemikus ja andis puhastulu 60 tündrit rukist mille väärtuseks oli 60 taalrit. Kuni 1725a. arvestati adramaa normiks 12 meeshinge, hiljem 5 meeshinge. Vastavalt sellele
4) kõrgeim kohtumõistja KESKAEG. 1. Mõisted: Naturaalmajandus- majanduskorraldus, kus Kõik eluks vajalik toodetakse ühe feodaali valduse piires, va raud ja sool Kaupade ost ja müüd peaaegu puudub Sidemed riigi eri piirkondade vahel nõrgad Raha käibel vähe Parlament- tsentraliseeritud monarhia- senjöör e isand, maaomanik, kes jagas lääne feood e lään- maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest,hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta vasall e läänimees e feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest pärisori oli Feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus Isand võis teda osta, müüa, vahetada Isand omab tema üle kohtuvõimu Omab majapidamist Õigus luua perekond kirik- Kristliku koguduse pühakoda või siis kristlike koguduste üldnimetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
