o Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused · Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks · Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega · Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist
kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid:
Välitööde käigus koostatakse silmamõõduline skeem abriss, kuhu kantakse kõik maastikul kindlustatud punktid ja mõõdistamisandmed. Lisaks on soovitav ruudustiku sees või tippudes näidata nooltega maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine.
Välitööde käigus koostatakse silmamõõduline skeem abriss, kuhu kantakse kõik maastikul kindlustatud punktid ja mõõdistamisandmed. Lisaks on soovitav ruudustiku sees või tippudes näidata nooltega maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine.
Tootjad, kes rahuldavad nõudlust madalaima hinnaga laiendavad tootmist, teised tõrjutakse kõrvale. Hinnamehhanism määrab seega ka kuidas toota. Tootmistegurite turul (maa, kapital, töö, ettevõtlus) tegurite hind määrab teguriomaniku sissetuleku. Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse kaupade turul. Sissetulek: rent, intress, palk ja kasum. Tootmistegurit, mis teenib rohkem kui teised soovib omada suurem hulk indiviide. Näit. Väärtpaberid, haridus, maatükk kesklinnas, edukas ettevõte börsil. Hinnamehhanism tervikuna püüab lepitada indiviidide nõudlust kaupade ja teenuste järele ning ettevõtete nõudlust tootmistegurite järele ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja indiviidide pakutavate tootmisteguritega. Kokkuvõttes hinnamehhanism määrab: · mida toota ja kui palju toota · kuidas toota · kellele toota 6. HINNAMEHHANISMI EFFEKTIIVSUS
Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus, Hi= HRp + ARp(ajutine reeper). kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile. Kui ühest jaamast ei saa nivelleerida kõiki vajalikke punkte, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Sel juhul nivelleeritakse mõned ruudustiku tipud sidepunkidena, ülejäänud aga vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid ja seejärel vahepunktid. Sidepunktidele tehakse lugemid sellises järjekorras nagu oli kirjeldatud tööde tegemise korras ja kasutada võib nii ühe- kui ka kaheküljelisi latte
talupojad olid maa kasutajad. Feodaalsüsteem oli range Saksamaal, Balti maades ja Venemaal. Lääne Euroopa maades olid talupojad rohkem vabamad. Teotöö oli vajalik selleks, et talupojad hoiaksid korras ka mõisniku maa. Keskajal riigimaa kõrgeim omanik oli kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel (hertsog või krahv). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid. · feood maatükk, mille kuningas annab suurfeodaalile, mille suurfeodaal jaotab väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes.
Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused. Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile. - - 1. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa, olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, mets, taimed, vili jne. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi: Asendatavad asjad- vallasasi, mis on arvu, mõõdu või kaalu järgi Äratarvitatavad asjad vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse 1. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on juba antiikajast peale olnud õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks
Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased
· Äriregistrisse kantud FIE ärinimi peab sisaldama teie ees- ja perenime ja võib sisaldada ka muid täiendeid (näiteks kaupluse vms ettevõtte nime). · Kui tegelete põllumajandussaaduste tootmisega, olete talupidaja. Talupidaja võib ees- ja perenime asemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. · kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
lapsendada. Hiljem võisid siiski lapsed ka isa võimu alt vabaneda näiteks teatud ametitesse astudes või ka teatud tehingu – emancipatio teel. Emancipatio toimus algselt lapse kolmekordse müümise teel, hiljem avaldusega kohtu eest või imperaatori reskriptiga. Teatud isiklik varandus võis olla ka lastel ja orjadel. Seda nimetati pekuulium (peculium) ehk teatud osa isa või isanda varast orja või lapse faktilise valitsemise all iseseisvaks majandamiseks. Selleks võis olla maatükk või rahasumma: D. 15.1.7.4. Ulpianus libro vicensimo nono ad edictum: In peculio autem res esse possunt omnes et mobiles et soli: vicarios quoque in peculium potest habere et vicariorum peculium: hoc amplius et nomina debitorum. (Pekuulium võib aga sisaldada igat liiki asju, nii vallasasju kui maad: Pekuuliumis võivad olla ka alluvad orjad (vicarii) ning alluvatele orjadele kuuluv pekuulium, samuti võlglastele antud ja neilt saada olevad võlad.) D. 15.1.25
samas täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka õiguste suhtes neid sätteid, mis on ette nähtud asja kohta. Edasi piiratakse asjade mõistet sellega, et loomad ei ole asjadeks asjaõigusseaduse järgi, kuid loomade suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asju liigitatakse mitmel alusel: 1) kinnisasjad seadus määrab, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa, ehk maatükk. Loomulikult on kinnisasjaks maatükk koos tema oluliste osadega. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets jm taimed, ning koristamata vili. Samas ei ole aga kinnisasja osadeks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis. Kinnisasja osaks ei loeta ka maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asja.
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
19.sajandi alguse talurahvaseadustega moodustati mõisavalitsusest sõltuvad vallakogukonnad, kelle peamiseks organiks olid talupoegade omavahelisi asju lahendavad vallakohtud, need pidasid istungeid mõisates. Alles pärast 1866.a vallaseaduse kehtestamis pidid mõisniku eestkoste alt vabastatud vallad hakkama ise ebdale vallamaja (kohtumaja) ehitama. Tavaliselt valiti vallamaja jaoks mõne käidavama tee ääres sobiv vaba maatükk, mis käi üldkasutatavaks vallamaaks. Vallamaja suurus olenes valla suurusest ja jõukusest. Vanemad vallamajad olid palkehitised. Hoones asusid vallakohtu tööruumid ja arestikamber. Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka (käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale,
Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse, ülejäänud jagunesid kahte gruppi. Enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta, andmi- ja sõjaväekohustuslikud. Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord.
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel (jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel). Asjade osad.
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse: 1) kinnis-ja vallasasjad 2)asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: Reaal- ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine kas kinnis- või vallasvara. Kinnisvara on piirdidega Laenud eraisikutele Erais. võtavad pangalt laenu järgm. tähist. Maatükk koos selle oluliste osadega, mis on vajaduste rahuldamiseks: 1)eluaseme soetamine- kantud kadastrisse või kinnistusraamatusse. Kinnisvara kinnisvaralaen; 2)kestvuskaupade ostm.- tarbjakrediit; võetakse tagatiseks hüpoteegi vormis. Hüpoteegiga 3)lühiajaliste kulude katteks- arvelduskreddit; tagatud laenu isel. järgm. iseärasused: 1)suur laenu 4)hariduse oman.- õppelaen Eraisiku krediidivõime
Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. - Eelleping on leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 15. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted - Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda. - Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. - Vara on tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. - Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele, tegeldes põhiliselt
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust sä...
objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. Asjade liigitamine Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: kinnis-ja vallasasjad; Kinnisasi – piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi – liikuv vara asendatavad asjad; Asendatav - vallasasi, mida käibesmääratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad
ainult ärinime ees või taga. Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama tema ees- ja perekonnanime ning võib sisaldada muid täiendeid. Kõige levinumaks täiendiks on olnud ettevõttenimi (Mati Maasika "Mägrakoopa" kohvik). Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui: a) ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel);
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus. Asjade käive oli väga piiratud, kuna maa oli riigi ainuomand ja käibes olid vaid vallasasjad. 1992.a võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on iseloomulik alusmaterjalide kirevus...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
· Loomad liigituvad esemete alla, kehaliste esemete alla vallasjasadele. Nad ei ole õiguse subjektid. Loomad ei ole nagu tavalised asjad, vaid samuti elusolendid, meie teatud mõttes sarnased. Läbi loomakaitseseaduse eesmärkide on loomade eripära rõhutamine olnud seadusandja hingesoov. · Asjad ise liigituvad kinnisasjadeks ja vallasjadeks, asendatavateks asjadeks ja äratarvitatavateks asjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa, maatükk. Asi, mis pole kinnisasi, on vallasasi. Eristus on tähtis seepärast, et kinnisasjadele ja vallasasjadele saab väga paljudel juhtudel osaks erinev õiguslik regulatsioon. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka vallasasjadele kinnisasja käivaid regulatsioone, kuid seda vaid seaduses tuleneval. Eristamise tähendus on aga siiski vajalik, kuna enamasti on regulatsioonid erinevad. Kinnisasi on ruumilised piiritletud ja määratletud asukohaga maatükk
nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: · Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellele oli otseselt truudust vannutud. Lään Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelni ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks, mis anti teatud tähtajaks. (tavaliselt elulõpuni) 9- 10saj. muutus benefiits feoodiks, mis oli vabalt pärandatav. Hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused ehk domeenid vähenesid pidevalt. Talupojad ja mõis Talupojad kasutasid maad ning pidid selle eest isandale tasuma. Talupoeg pidi mõisnikule tasuma renti ja tegema teotööd
Sporti raskeveokimaks ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II15 Üldised maksud: tulumaks 21% (tulumaksuvaba miinimum 144 euri kuus), võetakse sissetulekult käibemaks 20%/9% (nt. õpikud, ravimid)/0% (eksporditav kaup), universaalne tarbimismaks tollimaksud - kehtestamise eesmärk on tavaliselt siseturu kaitse vm. majanduspoliitilised eesmärgid maamaks laekub ainult kohalikule omavalitsusele; objektiks on maatükk kohalikud maksud 18. Hariduspoliitika Õnnestunud hariduspoliitika vähendab riigi sotsiaalkulutste koormat: haritud inimene leiab kergemini tööd, kindlustab oma toimetuleku. Õigus haridusele on üks peamisi inimõigusi. Juurdepääs haridusele: Kui võrreldakse riike, kasutatakse taolise juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Arenenud maades on see kuni 16-aastaste hulgas väga kõrge. Rahvusvahelistes võrdlustes kasutatakse UNESCO haridustasemeid: I tase
Ilmsikstoomine, mis moodsat tehnikat läbinisti valitseb, ei rullu aga esile-toomisse lahti mitte ´e mõttes. See moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Aga kas ei käi see ka vana tuuleveski kohta? Ei. Ta tiivad tiirlevad küll tuules, vahetult jäävad nad ta puhumise hoole alla. Aga tuuleveski ei vallanda õhuvoolu energiaid, et neid tagavaraks kuhjata. Maatükk saab seevastu välja nõutud toimetamaks maapinnale sütt ja maake. Maapõu avaneb nüüd söebasseinina, pinnas maagimaardlana. Teisiti paistab põld, mida ennist seadis /bestellte/ talumees, kusjuures seadma tähendas veel: hoidma ja hoolitsema. Talumehe tegemine ei nõua põllupinda välja. Vilja külvamisel annab ta külvi kasvujõudude hoolde ning valvab ta kosumist. Vahepeal on ka põlluseadmine sattunud teist laadi seadmise keerisesse, mis loodust seab /stellt/.
! 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi Asendatav vallasasi – käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi; sellel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused; eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud Äratarvitatav vallasasi – otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse: 1) kinnis-ja vallasasjad 2)asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: Reaal- ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et asju võib liigitada väga erinevatel alustel. Meile pakub huvi liigitus, millel on mingisugune õiguslik tähendus. NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus! Asjade liigitamine kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Need olulised osad on temaga püsivalt ühendatud asjad (nt. ehitised, need millel on vundament, looduslikult ühendatud). Kõik muud on vallasasjad. Mis on õiguslik tähendus? Nende õiguslik reziim on erinev. Eelkõige väljendub see selles, et kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kannete tegemise kinnisturaamatusse. Vallasasjade omadamine ja loovutamine toimuvad valduse üleandmise teel.
on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et asju võib liigitada väga erinevatel alustel. Meile pakub huvi liigitus, millel on mingisugune õiguslik tähendus. NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus! Asjade liigitamine kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Need olulised osad on temaga püsivalt ühendatud asjad (nt. ehitised, need millel on vundament, looduslikult ühendatud). Kõik muud on vallasasjad. Mis on õiguslik tähendus? Nende õiguslik režiim on erinev. Eelkõige väljendub see selles, et kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kannete tegemise kinnisturaamatusse. Vallasasjade omadamine ja loovutamine toimuvad valduse üleandmise teel.
Amortisatsiooni maksukilp Raha puhaskäive Rahakäibe nüüdisväärtus NPV IRR Tasuvusaeg Ülesanne 9.2. Firma planeerib juurutada tootmisse aiapidajatele mõeldud minitraktori, mis on just välja töötatud ettevõtte konstrueerimisbüroos. Küsimus seisneb mis saab edasi. Turunduse juht arvab, et täiesti reaalne on müüa aastas keskmiselt 25000 traktorit, hinnaga 2200 $ tükk. Projekt näeb ette uute tootmispindade ehituse, milleks kulub minimaalselt 2 aastat. Vajalik maatükk maksumusega 1.2 miljonit (101175 m2) võib osta juba 2008.a. Ehitustöödega saab alustada 2009.a. algul ja need kestaksid 2010.a. lõpuni. Ehituse eelarveline maksumus 8 milj., millest 4 miljonit tuleb maksta 31.12.2009.a., ülejäänud 4 milj., 31.12.2010.a. Amortisatsiooniperiood 31,5 aastat (MACRS süsteemi järgi: 1.aasta 1.50% järgnevad 3% aastas. Tootmiseks vajalikud seadmed paigaldatakse 2010
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
tulla. Frangi valitsejad vajasid sõjamehi, kes oleksid alati käepärast ja piisabalt jõukad, et hankida endale ratsaväelase varustus. Selleks hakkasid Frangi valitsejad juba enne Karl Suurt jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadega. maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
(eriti ehituses) HOONESTUSÕIGUS (AõS pg 241) seatakse sellele krundile. Hoonestusõigus antakse kellelegi hoonestajale. 4.2.2 Asjade liigid Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!! Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3) · Kinnisajadeks see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1). · Vallasasjadeks kõik muu. Õiguslik tähendus õiguslik reziim on erinev. Eeelkõige kinnisasjade võõrandamine ja omandamine toimub läbi kannete tegemise kinnistusraamatusse. Vallasasjade võõrandamine ja omandamine toimub valduste üleandmise teel. Vallasasja omanikuks saab siis, kui antakse üle (enamasti, reeglina).
(eriti ehituses) HOONESTUSÕIGUS (AõS pg 241) seatakse sellele krundile. Hoonestusõigus antakse kellelegi hoonestajale. 4.2.2 Asjade liigid Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!! Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3) Kinnisajadeks see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1). Vallasasjadeks kõik muu. Õiguslik tähendus – õiguslik režiim on erinev. Eeelkõige – kinnisasjade võõrandamine ja omandamine toimub läbi kannete tegemise kinnistusraamatusse. Vallasasjade võõrandamine ja omandamine toimub valduste üleandmise teel.
-finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast
Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant. 63. Iseloomustage eraisiku pankrotti ja võlakaitse seadust Eestis. Pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt, sõltuvalt halduri töö kiirusest, võimalike kohtuvaidluste arvust ja kulgemise kiirusest jms. Hagimenetluses on aega võlga sisse nõuda 10 aastat, pankrotimenetluses vaid 5 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
