merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu. Räim Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid
7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis saa jagada korteriomanditeks) + Jah. Saab jagada § 3 alusel korteriomanditeks. 2. Parkimine ? Kõige tähtsam, et seaduseandja näeb ette, parkimiskoha saab kokku leppida kokkuleppel
Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist: o Õigus asja vallata o Õigus asja kasutada o Õigus asja käsutada(väga oluline) Omandiõiguse tekkimine: o Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing, 5 tunnistajat + kaalumehe juuresolek + võõrandatav ese. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. o In iure cessio- kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja, omandaja esineb hagejana ja väidab, et teatud asi- maatükk kuulub talle. Kohus mõistab asja hagejale. Teiseks omandiõiguse saamise viisiks: o Algne omandamine- asja omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele sellele asjale. Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isikul. Nt peremeheta asja haaramine kellegi poolt. Algse omandamise viisid: 1) Occupatio- asja haaramine tahtega seda endale pidada, vallutada saab ainult mitte kellelegi kuuluvat eset. Need on:
joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Servituut- Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Kellegi teise õigus kasutada kellegi teise omandit. Katastriüksus- on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kinnistu- kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. Ehitis-aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Jagunevad:hooneteks ja rajatisteks. Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi
risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või 2) veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte Kinnisomand Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis. Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Kinnisomand Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133)
Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl.
Ettepanekud, otsused ja valimised (1a). 6000 kohtunikku ja 10 strateegi (tähtsamad ametnikud). 500-liikmeline nõukogu, mis oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 6. Sparta kasvatus alates 7 riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes (kehaline ja sõjaline õpe), 20 saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud. Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta. · Orjad sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse. 8
9. Maismaa osatähtsus Maailmas, ühe elaniku kohta (põllu)maad keskmisena. Maakera pinnast on kaetud 70% veega (361,1 mln ruutkm), maismaad vaid 29,2% (149,1 mln ruutkm). Eestis elumaad 3ha inimese kohta, Venemaal 11,5ha, Aussis 44,3ha, Indias ja Jaapanis 0,3ha. Põllumaad Eestis inimese kohta 0,69ha, Venemaal 0,91ha, Aussis 2,5ha, Jaapanis 0,03ha ning Saksas 0,15ha. 10. Maa kui kinnisvara mõiste. Isikule kuuluvad kinnisasjad (maapinna piiritletud osa nt. maatükk koos hoonetega) ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 11. Omanikul 3 õigust maa üle ja 2 kitsendust. 3 õigust: valdamine(faktilise võimu teostamine), kasutamine(asja kasulike omaduste tarbimine), käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks) 12. Subjektide alusel omandi liigitus.
1. Mis on ehitis ja selle liigid? Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Mis on tehnosüsteem ehitusseadustiku mõistes? Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. 3. Millistele ehitistele kehtivad energiatõhususe nõuded? Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 4. Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus? Ehitise ümbereh...
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid:
Mihkli kinnistut Kaspari kasuks hoonestusõigusega. Kuna kinnisvara hinnatase oli väga ebastabiilne, siis tahtis Mihkel, et kinnistusraamatu kandes oleks märgitud, et hoonestusõiguse tasu saab muuta vastavalt üldisele hinnatasemele. Kas on võimalik selline kanne, et hoonestusõiguse tasu kuulub muutmisele võrdeliselt tarbijahinnaindeksi muutusele? Kas on võimalik kanne, et hoonestusõiguse tasu suurus aastas kasvab 4 %? 5. Tonile kuulus maatükk, mis oli koormatud ostueesõigusega Hanna kasuks. Erik aga sõlmis Toniga pärast kinnistusraamatuga tutvumist kinnisasja müügilepingu, kuid sellest ta Hannale ei teatanud. Kas kinnistusosakond peab sellises olukorras, kui vastav avaldus on esitatud, kandma sisse Eriku omanikuna? Kas sellisel juhul, kui Hanna soovib astuda ostja asemele, on Erikul õigus seada omandi ülekandmine sõltuvusse tema poolt tasutud ostuhinna
Nimeta kolm asjaolu. 3P 1) Karl Suur läks Rooma paavsti tüli aristokraatidega lahendama. 2) Karl Suure laiad vallutusmaad ning parem sõjaline kaitse. 3) Paavsti poolehoid 5. Mida tähendab väide, et feodaalkorra tingimustes oli maavaldus ühiskondliku positsiooni ja jõukuse tagatis? 2P See tähendab seda, et maavaldus, mis parasjagu läänimehel käes oli, tagas talle positsiooni, kus ta paiknes ( ehk sõjamees ) ning samuti tagas see maatükk talle jõukuse, sest ta sai maatükilt sissetulekut, mis oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks. Samuti pidi ta ka pühenduma sõjalistele harjutustele. 6. Nimeta kolm asjaolu, millel tugines Rooma paavsti võim varakeskajal. 3P 1) Tihe liit Frangi valitsejatega, kus Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule.
külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8. · Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil
haldusvõim.Territooriumi kõrgemat senjööri (kuningat, vürsti, hertsogit) nimetati ka süserääniks. Feodaalsuhete kujunemise põhjused 1. uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Rüütel- professionaalne sõjamees. 2. vajadus luua stabiilne võimustüsteem. Läänipüramiid- feodaalne hierarhia, mille tipus oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Immuniteedikiri- kohustustest või osalemisest vabastav dokument. Lään see on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks. Enamasti läänistati vasalli pojale pärast esimese surma maatükk edasi, kui ta astus sama feodaali teenistusse. 9-19 saj paiku muutus benefiits feoogiks. Feood oli vabalt pärandatav ja senjööri kinnitus polnud vajagi. Talupojad ja mõis Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse
tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks. Karjakasvatuse hiigelaeg saabus pärast Musta Surma, kui söötis põllud muutusid karjamaadeks. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer ja hirss. Tohutu võidukäigu tegi rukis, mis oli vähenõudlik ning kasvas peaaegu igal pool. Maaviljeluse areng oli otseselt seotud rahvaarvu tõusuga, sest suur maatükk viljakasvatuses toitis umbes 10-20 korda rohkem kui sama suur loomakasvatuse karjamaa. Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda
Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid) *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees *Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus. Senjööri kohustused vasalli ees *Kaitsma vasalli Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. *Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist. Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Piibel- ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Pärispatt- kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud. Misjon- ristiusu levitamine Sakramendid: 1.Ristimine 2.Leevitamine 3.Armulaud 4.Pihtimine koos meeleparandusega 5.Viimne võidmine 6.Abielu sõlmimine 7
Maa- ja keskkonnaõigus: 1) Eesti õigussüsteem jaguneb kaheks: Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla...
Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga
Praktikum 4 maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Koostaja: Koostamise kuupäev: 20.11.2015 Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat, maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel. Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsoo ni Puidu Kasvava hind Maa tagav Puidu metsa Üksus/kirje Pindal EUR/ väärtus ara maksum väärtus Koguvää ldus a Ha ha EUR Tm/ha us EUR rtus EUR Maav=S* metsv=S*Pt Maav+Me S t.h. t.h Pt Pm *Pm tsv 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha ...
..................................................................................................... 11 Sissejuhatus Aafrika on üks maailma vanimaid tsivilisatsioonikoldeid. Vana-Egiptus kuulub nende keskuste hulka, mida tänane ajalugu tunneb kui riigi, teaduse, arhitektuuri ja palju muu sünnikohta. Ajal, mil Egiptuses õitses vanem riik ehk neljandal aastatuhandel enne Kristust, elasid eurooplased sarnaselt lõunapoolsele Aafrikale. Aafrika suuruselt teine terviklik maatükk maailmas ja rahva arvult ületab teda vaid Aasia. Aafrika on koduks arvukatele hõimudele ning erinevatele etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, teised on väga rahvaarvukad. Aafrika peidab endas tohutul hulgal looduslikke maavarasid, hinnanguliselt isegi 50-90% kogu maailmas leiduvatest varudest (koobalt, kuld, teemandid, plaatina) ja ometi on ta maailma vaeseim ja arengus mahajäänum kontinent. Aafrika kultuur
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus.
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
*Parunid, vikontid *Väikerüütlid Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu funktsioone vasallile üle, nt maksude kogumine, kohtumõistmine), kaitsta oma vasalli. Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral välja ost) Lään e benefiits vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See polnud pärandatav. Feood vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega, mis oli pärandatav. Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija Eesti nimetus läti keeles. 23. Jaroslav Tark - ; Adramaa - ; Al-Idrisi - ; Tarapita - ; Perun - ; Jaroslav Tark Vana-Vene valitseja, vürst. Adramaa 8-12 ha, maamõõtmise ühik, maatükk, mille põldu sai harida ühe adrarakendiga. Al-Idrisi Araabia gartograaf ja egüptoloog. Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ; Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on maaviljelussüsteem, kus
üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid
mida iseloomustavad vasallsuhted, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalsuhete kujunemise peamisteks põhjusteks olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon ja vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Selleks, et sõjamehed saaks tulla raskerelvastuses ja hobusega väeteenistusse, läänistati neile maid koos talupoegadega. Hiljem hakatakse neid maatükke isalt pojale pärandama ning feodaalide mõjuvõim suureneb. Feood e lään on maatükk , mis antakse isanda ehk senjööri poolt oma sõltlasele ehk vasallile ehk feodaalile ehk läänimehele. Vasall peab oma isandale andma nõu, andma majanduslikku abi ja osalema sõjakäikudel ning senjöör kaitseb oma vasalli, aitab teda kohtus, pakkuma elatist. 6. Katoliku kirik. 313- ristiusk legaliseeriti Rooma riigis. 381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik
instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. 26) 1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendist...
omandi suurendamiseks • Riigi ülesanne majandussubjektina on suurendada ühiskonna heaolu. Inimeste vajadused • Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega • Vajaduste omadus - piiramatus • Vajaduste hierarhia (Maslow) – Füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused • Vajadused ja nende rahuldamise ahel – Nt konkreetne vajadus soov leivaviilu järgi: ….. – on maatükk (ressurss) millel toodetakse vilja (inimressurss).... , – on seadmete ressurss jahu tootmiseks, leiva küpsetamiseks ...., – on kauplus kus müüakse ...., – oled sina, kes ostab raha vastu ..... Ressurssidest • Kõige üldisem tõlgendus - ressurssideks on põhielemendid, mida on võimalik kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks • Tootmine on ressursse ühendav protsess • Enamasti on vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad • Nappus
instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. 26) 1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
mets puhkamise ja tasakaalu saavutamise paik. Pealegi annab mets puitu ja selle kaudu ka raha." 2 Metsa mõiste on aga seaduslikult defineeritud järgmiselt: "§ 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid
Rajati kolooniaid põhiliselt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel Musta mere rannikule. Kolooniatest said rahvarohked ja jõukad linnad, kuid nende tagajärel rännati massiliselt kodumaalt välja. 2. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama, kuid oli ka vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes võtsid rikastelt laenu. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksamata jätmisel läks võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses, kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o. väikeste töökodade omanikke. Käsitöölisi hinnati
sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Maatüki sissetulek pidi piisav olema varustuse hankimiseks. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. c) Pärisorjus: Sõjakäikudest ja röövelretkedest ohustatud talupojad andsid end suurmaa suurmaavaldajate kaitse alla oma maatükki eest. Maatükk säilis nende käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. d) Naturaalmajandus: Eluks vajaliku valmistasid talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubelid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamiste luksusesemetega. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustatuse ajajärgul 9 ja 10 saj.
olukorrast kinnisvara turul. 2 1. KINNISVARA OLEMUS JA SISU Teadaolevalt on vara inimese jaoks väga tähtis. Varasid võib jaotada mitmeti üheks võimaluseks on jagada vara kinnisvaraks ja vallasvaraks. Sõna “kinnisvara” omab üksnes kõnekeelelist tähendust. Kinnisvara mõiste võrdub mõistega kinnisasi ja kinnistu. Tinglikult võib öelda, et kinnisvara moodustavad maatükk, selle olulised osad ja maaga seonduvad asjaõigused. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused [1]. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud
Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu. KILU
talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. – Bütsants on Ida-Rooma keskaegne nimetus. Bütsants jäi püsima tänu sõjaväele. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga ja samuti Kristuse asemik maa peal. Ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Talupojad moodustasid enamiku elanikkonnast ja olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Maksuraskused sundisid talupoegi laenu võtma, tagatiseks nende endi maatükk. Selle tõttu muutusid enamik talupoegi rentnikeks. Keisrid püüdsid talupoegi aidata aga asjatult. Sellest kõigest tekkis suur probleem. Sõjavägi moodustas algselt palgaarmee. Hiljem said maakaitseväelased teenistuse eest maatüki ning pidid end elatama ja relvastama. Värvati ka talupoegi. Võidi tõusta kõrgele tänu sõjaväele. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos
HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisas...
2) veekogu kesk punktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis. Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele ristim tõmmatavate mõtteliste joonte vahel. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir
sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid riigi ettekirjutuste alusel. Riik kehtestas toodangu hinna kvaliteedi ja kõik muu. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, millest mõned asusid väljaspool linna
..olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias, vi.208) Üliku au · Ülikud taotlevad "pooljumala" staatust. Mille eest antakse? · "miks see on nii, et sina ja mina oleme austatud teiste ees, nautides kõrgemat staatust, parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed... Seepärast on meie kohuseks seista esiplaanil lahingus, seista vastu vastasele ning kanda oma rolli lahingutärinas." (Ilias) · Spordi roll Pinged ja probleemid · Individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine (Trooja sõja näited) · Homerose ajal usk meeleparanduse, kahju heastamise ning leppimise võimalikkusse · 7.-6. saj kriis
tegemist. Tulid kaevandusega seotud mehed. Gustavi nimeline mäetööline aitas Iisaku talus lauta ehitada Mäetöölised käisid mõnda aega Aaroni ehk Aronseni kaupluses, kuid kui nad lahkuma hakkasid, pidi poeomanik selle üle oma pead vaevama. Koos Iisakuga mindi mägedesse proovikaevandamist tegema. Oli vaja üles leida Geissler, kelle maatükil oli rohkem maaravara. Inger käis koos Gustaviga marju korjamas. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas, kas müüa maavaradega maatükk maha või mitte. Tema arvates pakuti selle maa eest liiga väikest hinda. Ka teisel läbirääkimisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro sattus lapse tapmise eest eeluurimise alla ning Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. Laut sai valmis ja Gustav läks talust ära. Räägiti, et Aronsesn tahab oma talu maha müüa ning Iisaku mõtted läksid kohe jälle Eleseuse peale. Aksel ja Barbro mõisteti kohtus õigeks. Telegraafiliin oli katki
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsivii...
veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel. Vasall- alamfeodaal Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään) Feodaal- maaisand Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes; vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu; senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha maksmiseks senjööri vanilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul 4
turvaliselt võimul püsida pidi keiser rahva meeleolusi arvestama; paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati silmad pimedaks. Keisriks ei tohtinud saada munk ja pime Talupojad Olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud; Alalised raskused sundisid talupoegi ageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom- ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse; 7.Bütsants
Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasid uuesti kahekesti Tuudami talu üles ehitada. Veronika tegi ettepaneku majale nimeks panna "Pariisi lõbusad naised". Naised läksid tagasi Tallinasse. Klarale tuli külla ta poja isa, kes oma isadusest alles hiljuti kuulnud oli. Kalev tahtis Klaraga abielluda ja koos poega kasvatama hakata. Klara lükkas aga pakkumise vastu, sest ta ei leidnud Kalevis midagi erilist. Klara kutsus ka Veronika õhtusöögile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
