Katastrimõõdistamisel kasutati tahhümeetrit Trimble M3 Total Station Käigupikkus (km) VIII maatüki mõõdistamisel:1,36 km IX maatüki mõõdistamisel: 0,99 km X maatüki mõõdistamisel: 1,20 km XI maatüki mõõdistamisel: 2,59 km Joontearv VIII maatüki mõõdistamisel: 7 IX maatüki mõõdistamisel: 6 X maatüki mõõdistamisel: 8 XI maatüki mõõdistamisel:10 Moodustavate kruntide suurused ja kitsenduste pindalade suurused on järgnevad: VIII maatükk üldpindala 11,31 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 1,74 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,61 ha IX maatükk üldpindala 10,04 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 2,91 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,46 ha X maatükk üldpindala 30,14 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 4,31 ha; K-2 (kaldakaitsevööndis) 2,60 ha; K-3 (veekaitsevööndis) 1,30 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,94 ha XI maatükk üldpindala 9,68 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 2,41 ha; K-2 (kaldakaitsevööndis) 0,01 ha; K-5
Joonisel on maaüksuste piirid märgitud punaste joontega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning nende andmete põhjal tehtud arvutuste tulemused on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem. Töö tulemused: Kõike kompaktsem maatükk oli kolmas maatükk, mille kompaktsuskoefitsent 0,97 oli väikseim. Järgnesid esimene 1,01 ja neljas-viies 1,02 koefitsentidega. Neljanda ja viienda maatükkide kompaktsuskoefitsendid olid praktiliselt samad, erinedes vaid tuhandike võrra. Kõige suurema kompaktsuskoefitsendiga 1,07 oli teine maatükk. Kõkkuvõttes oli vaadeldud maatükkide näol tegemist väga kompaktsete maatükkidega. Võrreldes väljavenitatuse koefitsente selgub, et kõige vähem venitatud on teine
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3)
see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse. Kui läänimees loobus teenimast oma isandat, pidi ta ka andma ära oma maatüki. Tänu sellisele süsteemile kasvas sõjaväe tugevus. Peamiselt olid ratsaväelased need, kes said omale maatüki. Hiljem võis vasall oma maaga teha mida tahtis. Ta võis seda veel jaotada
süüdistab. 15. Agenda. – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad (s.o päevakord) 16. De lege ferenda. - legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18. Pactum de contrahendo. – eelleping; leping lepingu sõlmimise kohta. 20. Detsembiirid (10 meest) valiti välja, kes 12 tahvli seadused kirja panid. tekst 21 lk31 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens. – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens. – (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) lamav pärand 4. Inter absentes. – eemalviibijate/äraolijate vahel (absum, afui, abesse) 5. Damnum emergens et lucrum cessans. – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja saamata jäänud tulu 11. Ius scriptum. Ius non scriptum
tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2. Katastri vastutav töötleja on kekskkonna ministeerium ja volitatud töötleja maa-amet. Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood. Esimest kolm kohta näitavad kohalikku omavalitsust, seejärel linnosa nr, kvartali nr,viimaseks mitmes registeeritud üksus selles kvartalis
2.3. ekstreemumkohad, nende liik ning ekstreemumpunktid; 2.4. kasvamis- ja kahanemisvahemikud; 2.5. skitseeri selle funktsiooni graafik; 2.6. graafikule puutuja punktis, mille abstsiss on 5. 3. Antud on funktsioonid f(x) = sin2x ja g(x) = sinx. 3.1. lahenda võrrand f(x) = g(x) lõigul [0;2] ; 3.2. joonesta ühes ja samas teljestikus funktsioonide f(x) ja g(x) graafikud lõigus [0;2] ; 3.3. leia joonise abil x väärtused, mille korral f(x) < g(x) 4. Kalju äärne maatükk tuleb jagada ristkülikukujuliselt kahte võrdsesse ossa nii et nende pindala oleks maksimaalne. Leia maatükkide mõõtmed, kui traadi pikkus on 600 m. 5. Antud on funktsioonid f(x) = 3 x ja g(x) = 2 5.1. Skitseeri ühes ja samas teljestikus nende funktsioonide graafikud; 5.2. Leia millistes punktides on nende funktsioonide väärtused võrdsed; 5.3. Leia milliste argumendi x väärtuste korral on funktsiooni f(x) väärtused suuremad funktsiooni g(x) väärtustest; 5.4
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6
emptio-venditio ost-müük locatio-conductio üür-rent in iure cessio omandiõiguse loovutamine kohtus traditio asja vormivaba üleandmine mancipatio mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul praedium dominans valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) praedium serviens teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) ius disponendi õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) ius possidendi õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15
asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul. Astelpaju paljundamine Astelpaju saab paljundada generatiivselt ehk seemnetega ja vegetatiivselt, pistikutega (pistokstega ja haljaspistikutega). Maa-ala ettevalmistamine Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku. Need kaks tegurit on astelpaju juurtele tingimata vajalikud juuremügarate moodustumiseks, sest koos õhuga pääseb juurtele ligi ka gaasiline lämmastik. Istandiku alla
Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens – puhkav/lamav/lebav pärand (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) 4. Inter absentes - eemalviibijate seas/vahel 5. Damnum emergens et lucrum cessans – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja saamata jäänud tulu. / kahju kannatamine ja saamata jäänud tulu 6
19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m. - võlgnik 21 delictum, i n. - delikt, õigusrikkumine 22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus) 23 dominium, ii n. - omand, omandiõigus 24 dominus, i m. - isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n. - käsk, korraldus, edikt 26 emptio, onis f. - ost, ostmine 27 error, oris m. - eksimine, eksitus, viga; süütegu 28 ex + abl. - seest, hulgast; -st 29 filius, ii m. - poeg 30 fundus, i m. - maa, maatükk 31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) 34 imperium, ii n. - käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala 35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess
Nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimises tarbimisel.NT:toit, jook 2. Mitteäratarvitatavad-res quae usu non consumuntur. Asjad, mille tarvitamine, ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. NT:maja, laev, korteri sisustuse esemed 3. Jagatavad asjad-asjad, mida ühiskondliku-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8
sportimisvõimalused jms. Kus on lähim lasteaed, juhul kui sihtrühmaks on noored pered?) - muud asjakohased kriteeriumid, nt projektist sõltuvalt (nt korterite suurus mitte ainult ruutmeetrid, aga ka tubade suurus; sobivad ratastoolis inimestele jms.) Rahuldamata vajadused >>> Kliendi sihtgrupp >>> Sihtrühma vajadused Turundus. Arendaja hakkab mingit toodet välja mõtlema. Maatükki ei ole, tahaks soetada. Kõigepealt on vaja maatükk leida. Selleks lähtuda järgnevatest kriteeriumitest: - pakkumiste analüüs - arendusprojekti rahaline maht - projekti etappideks jaotamise võimalus - arendusprojekti ehitusmaht - maatüki ostu finantseerimistingimused - detailplaneering ja selle muutmise võimalused - looduslik ja tehniline keskkond (nt kas inftastruktuur on soodne) - maatüki asukoht (mida rohkem tõmbekeskuse poole, seda kõrgemat hinda saab tarbijalt
õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb. HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle
3 1. Kinnisvara olemus 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, mille objektiks on kinnisasjad (Kaing, 2011, 12). Wikipedia andmetel on kinnisvara omandus mis hõlmab maad ja ehitis selle peal ning vilja mis sellel kasvab, mulda ja mineraale maapõues (Wiki, okt 2011). Investor Words järgi on kinnisvara maatükk koos õhuga selle kohal ja maaga selle all ning ehitistega selle peal (Investor Words, okt 2011). Kinnisvara ja kinnisasja mõiste erinevates võõrkeeltes. Kinnisvara: · Sloveeni keeles - nepremicnine · Horvaadi keeles - nekretnine · Iiri keeles - eastát réadach · Indoneesia keeles - real estat · Norra keeles - eiendomsmegling Kinnisasi: · Sloveni keeles - lastnine
tülikamad. (Ridell, Rembold 2002) Jätkuks eelnevale olid teemaks ka ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni(FAO) peamised tähelepanupunktid seoses Ida- ja Kesk-Euroopaga. Esiteks vaadeldi pärandamist, mis on kahtlemata üks põhjus, miks maatükid killustuvad, seejärel linnastumine, mis on üheks määravaks asjaoluks maatükkide esialgu hülgamise ja seejärel liitumise juures(linna kolides oma maa nö hüljatakse, pannakse see müüki ja kui mainitud maatükk ära ostetakse siis saab see eeldatavasti osaks mõnest muust kinnistust või jääb üksikuna teiste maatükkide vahele). Kolmandana mainiti ära maareformide käigus maade tagastamise tõttu tekkinud maade killustumist. (Ridell, Rembold 2002) Mitmete Ida- ja Kesk-Euroopa riikide näidetel selgitati, kuidas näiteks turumajandus või uusasustus on maakorralduslikus mõttes negatiivsed nähtused mis iseenesest on ka
Participants osalejad Shrine pühamu Joint holding kaasvaldus Habitual harilik Hence seepärast Restoration taastamine Parcel maatükk Assessment uurimine Constitute moodustama Scarcely napilt Salient väljapaistev Agriculture põllumajandus Artificial kunstlik Reforesting taasmetsastamine Seedling võrse Coniferous okas- Timber puit Utilizing kasutades Subsidized riigitoetust saav Afforestation metsastamine Subsidy toetus Affiliated tütar- Prevailing ülekaalus Deteriorate halveneb Labour tööjõud Confront vastu seisma Monetary rahaline Accompanying kaasasolev Silviculture metsakasvatus Revenue tulu Incentive stiimul Entrust usaldama Steep järsk Labour-intensive tööjõumahukas Decline langus Virgin forest põlismets Secondary forest taastunud mets Overstate ülehindama Subsequently järgnevalt Tendency kalduvus Incremental kasvav Pulpwood pabripuit Stumpage puidu langetamise hind Rapidly kiiresti Resemble sarnanema Consistent järjepidev...
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik
Kõik teised suurused avaldada selle kaudu. Võib kasutada argumendiks x-i ja funktsiooniks y-i. Võib kasutada ka muid tähistusi. 2.) leida funktsiooni tuletis argumendi järgi. 3.) Leida ekstreemumkohad 4.) Kontrollida, kas saadud ekstreemumkoht (kohad on maksimum- või miinimumkoht teise tuletise järgi. Näide: Olemasolevast materjalist saab valmistada tara pikkusega 16 meetrit. Kolmest küljest on vaja tarastada ristkülikukujuline maatükk laohoone ees. Missuguste mõõtmete korral on tarastatud maatüki pindala suurim? Olgu üks külg x meetrit, ja teine 16-2x meetrit. X x 16-2x Koostan pindala funktsiooni. S= a*b S= (16-2x) * x y= -2x2 + 16x Leian tuletise. Y' = -4x + 16 Leian ekstreemumkohad y'=0 -4x + 16 = 0 -4x = -16 x= 4 Määran ekstreemumkoha liigi y''= -4 y''(4) = -4 <0 Seega x=4 on maksimumkoht
Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu.
Noored kalad eelistavad taimede vahel ujuda Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida MIDA LATIKAS SÖÖB? Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt OHUD Latika vaenlasteks on suured röövkalad Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele Looduskaitse alla ei kuulu ATIÄH!
Soames ei suutnud unustada kohutavat, lämbuvat nuuksumist, mille taolist ta iial enne polnud kuulnud ja mida ta näis ikka veel kuulvat. Teda hakkas närima kahtluseuss, et kas tehtud tegu oli ikka õige, aga enam ei saanud midagi muuta. Peale seda, kui Soames Irene'i vägistas, kaugenes naine temast veelgi ning hiljem lahkus Soamesi juurest. Lisaks Irenele tahtis Soames omada ainulaadset ja hinnalist maja, mis oleks hea asukohaga. Talle jäi silma üks maatükk Robin Hillis, mis oli kaheteistkümne miili kaugusel Hyde Park Cornerist. Soames läks koos Bosinneyga seda vaatama. ,,Hallo Forsyte!" ütles Bosinney. "Leidsin paraja koha teie majale! Vaadake!" Soames vaatas. Vastu ta enda tahtmist paisus miski ta rinnas. Elada siin kõike seda nähes! Võida seda näidata sõpradele, sellest kõnelda, seda omada! Kuigi maatükk, mida Bosinney talle näitas, oli kallim, otsustas Soames selle siiski ära osta
sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannoniat Basileus Bütsantsis nimetus keisri jaoks Satraap Ahhemeniidide riigis provintsi asehaldur, kellele kuulusid kõrgeim sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek
Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nad võitsid. Kõik sõja vaev oli Pal- tänava poistel asjata, sest krundile hakati uusi maju peale ehitama. Botaanikaaia poistel läks ka halvasti, sest tegid saarel palju müra ja aiavaht ajas nad minema
eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus? Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk Mis on heauskne ja pahauskne omandamine? 1 Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsisks tulnud ehitusvead? Ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. Mis on katastritunnus ?
omal valikul veel üks ülesanne. Maksimaalselt on võimalik saada kuue ülesande lahendamise eest 50 punkti. Lahendamiseks on aega 180 minutit. Vajadusel täienda jooniseid ning lahendusi tuleb selgitada. Hindamine: 45 50 punkti, hinne``5``; 35 44 punkti, hinne ``4``; 23 34 punkti, hinne``3``; 13 22 punkti, hinne ``2``; 0 12 punkti, hinne ``1``. 1.(8p) Lihtsusta avaldis 5(- x² + 3x) + 3(3x - x²)+ 8(x² - 3x) 2. (8p) Lahenda murdvõrrand ning teosta kontroll. 3. (8p) Maatükk on rombi kujuline. Rombi diagonaalid on 8cm ja 6cm. Täienda joonist ning leia maatüki ümbermõõt ja pindala. 4. (8p) Koolis õpib 750 õpilast. Neist 22% tuuakse kooli autoga, bussiga ning ülejäänud tulevad kooli jalgsi. Mitu õpilast tulevad kooli jalgsi ning mitu protsenti see on ? 5. (8p) Joonesta koordinaatteljestikku funktsioonide y= x² - 4 ja y= - x - 2 graafikud. Tähista joonisel funktsioonide graafikute lõikepunktid.
11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole.
andamit · Pidid riigile makse · Majanduslikes maksma kitsikustes andsid · Majanduslikes talupoojad end kitsikustes võeti laenu suurmaavaldaja kaitse tagatiseks maatükk alla loovutas maatüki suurmaavaldajad ostsid kaitsjale maatükid võla katteks kokku. See tõi kaasa bütsantsi allakäigu. Kaubandus ja linnad · Kaubanduse allakäik · IX algas uus tõus
ajapikendust ja vähendada sellest maksuvülasummalt arvestava intressimäära kuni · 15% · 20% · 50% 4. Tähtpäevaks tasumata või ülekandmata jäetud maksusummalt arvestatakse intressi ...... % päevas 5. Mille poolest erineb koormis maksust? 6. Maksumaksjale on võimalik maksukelmuse eest määrata vabadusekaotust maksimaalselt ............ aastat 7. Maksustamisõigust omavad · Vallad · Alevikud · Linnad 8. Maa hindamise objektiks on · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11. Maamaksu maksubaasist on välja arvatud · Kalmistute ja kirikute alunene maa
TALU JA TALURAHVAS Talupoeg ja loodus. Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv (perekond, sugukond, kogukond) ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust.
Karolingide renessanss Hispaania, Balkani, Baierimaa Verduni leping- Karl Suure pojapoegade sõlmitud kokkulepe, mis eraldas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks. Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu
Hellenid Hellenid - vanaaja kreeklased Barbarid mittekreeklased Hellenite eluviis KASVATUS JA HARIDUS -haridus vaid poistele - Tüdrukud tegid majapidamistöid ja käsitööd (kodus) -Spartas ka kehalised harjutused Ateena - Poisid läksid kooli 7.a või pedagoogi käe alla - Koolis loeti, kirjutati, muusika, gümnastika - 18-20 sõjaline ettevalmistus. - tulevastele riigiametnikele kõne- ja vaidlustuskunstitunnid Sparta - Peamine oli sõjaline ettevalmistus - Nõrgad imikud hukati - 7.a rühmadesse ja pidid ise hakkama saama. - Rühmades oli põhiliselt sõjaline treening, aga õpetati ka lugemist, kirjutamist ja muusikat. - Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne - Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi - Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sage...
Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistas...
Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade vallutuste kaudu, valitsejad võtsid vastu ristiusu
Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Feodalismi kõige suurim tunnus on katoliiklus. Katoliikluse aluseks on piibel, püha pärimus ja kiriklik traditsioon. Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi, siis tuli
sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli
Talupoeg ja loodus Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv, ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Keskaja Euroopa kliima 11.-13. sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval, näiteks Inglismaal sellel ajal oli võimalik vinamarju kasvatama, aga Gröönimaa, oli kaetud metsadega ja heinamaadega, kuid praegu ta kattud jääga. Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt ...
Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Minu arvates oli see negatiivne, sest poised ei saanud olla oma perega koos ning pidid hakkama juba väiksena kõvasti treenima. Positiivsena saab võtta ainult seda, et kahekümnendatest eluaastatest loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendatest ka täieõiguslikeks kodanikeks. Nad omandasid ka õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi. Minu meelest oli see positiivne. Sõjavägi nii tugev tänu spariaatidele, kes olid elukutselised sõjamehed. Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad
Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6
Vana – Kreeka hellenismiajastu muutused võrreldes klassikalise omaga Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast.
kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 2. üldkasutatav maa (017; Üm) avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? o Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla?
kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 15) üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla?
Need paar inimest, kellega sa enne sõda tuttavaks said, on kas sõjas langenud või on tuul nad jumal teab kuhu kandnud. Nüüd ilmub silmapiiril nähtavale kitsas triip, sinakas metsatriip, kollane liivarand. Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu, sedavõrd ilma tulevikuväljavaateta kui see õnnetu maatükk. Järjest lähemale ja lähemale tuleb maa: tume mets, kollased luited, puud ja majad. Laiali laotatuna lebas see maa, ootavalt avasüli. Päike oli ikka veel uttu mähkunud, aga siin-seal tungisid säravad kiirtekimbud läbi hommikuhämu auravale maale. Tükk sinist taevast, valge välgatav kajakatiib. ,,Juba avanes kallas, laev libises kivimuulist mööda jõesuudmesse." Ja kui nüüd maa mõlemal pool tema
Omandiõiguste kaitse hagi 1) omandiõiguse kaitse - vindikatsioonihagi (tagasivõtmine ebaseaduslikust valdusest) - negatoor hagi (lepingu eitamist oma kostja ja kolmanda isiku õiguse vahel) Õigused võõrale asjale - servituudid, ei ole kohustus vaid asi! (miski, mis teenib midagi teist) 5. LOENG Servituudi omandamine - omandatakse nii, nagu omandatakse asja - lepingute teel (ost-müük) - deduktsioon (müüakse maha maatükk, aga servituud jäetakse alles) Servituudi kadumine - valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast - kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust)
1) Sotsiaalmaks (20+13) Sihtotstarbeline maks (pension+ravikindlustus) 2) Töötuskindlustusmakse Töötasu kindlustatu 0.5-2,8% Sundkindlustusmakse tööandja 0,25-1,4% 3) Kohustuslik pensioni- kindlustus (II sammas) Töötasu kindlustatu 1 või 2% Sundkindlustusmakse riik (?) Maamaks Maatükk 0,12,5 % maa Maa omanik, teatud Laekub kov eelarvesse maksustamise hinnast juhtudel ka maa aastas. kasutaja. Raskeveokimaks 12-tonnise või Veoki omanik suurema registrimassiga veoauto ja autorong
Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis Mis on maalikunst? Maalikunst on unikaalne värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal) Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleolii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
