A = ( aij ) = 21 M M O M am1 am 2 K amn nimetatakse süsteemi (3) maatriksiks. Maatriksi A täiendamisel vabaliikmete veeruga tekkinud maatriksit a11 a12 K a1n b1 a a22 K a2 n b2 B = 21
67. Mis on komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM).
Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks See teoreem kehtib meelevaldsete lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks, kus võrrandite ja tundmatute arvud on võrdsed. Lisaks peavad võrrandisüsteemid olema korrastatud. Kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriksi determinant on nullist erinev, siis avalduvad tundmatud murdudena, mille nimetajaks on süsteemi maatriksi determinant ja mille lugejad on maatriksi, mis saadakse süsteemi maatriksist vastava tunmatu kordajate veeru asendamisel vabaliikmete veeruga, determinandid. Kui maatriks täidab Crameri teoreemi eeldusi, siis öeldakse, et tegemist on Crameri peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (r...
1200-3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. 24 23. Komposiitmaterjal Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt:
omaduste suur hajuvus, halb töödeldavus, kõrge hind. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus Komposiitmaterjalideks ( edaspidi KM) nimetatakse kahest või enamast osast faasist koosnevaid materjale. KM on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ning plastset maatriksiks. Metallkomposiitmaterjalides (MKM) kasutatakse maat- riksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja koobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on: Klaasplastid Süsinikplastid
Üks olulisi meetodeid- anodeerimine- elektrolüüsi teel muudetakse pindmine metallikiht oksiidiks- suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. Lisaks võimaldab see dekoratiivset erivärvi katet, kui kasutada toonimist. Pinna passiveerimiseks ja korrosiooni eest kaitsmiseks kas. ka kromaatimist(lennunduses). 20.Al-maatriksiga komposiitmaterjalid- Komposiitmaterjalid, milles Al või sulamid (peamiselt Al- Si ja Al-Cu) on maatriksiks. Armatuuriks kasutatakse peamiselt Al2O3, SiC, SiO2, B, BN, B4C (igasugused keraamilised kiud ja osakesed/pulbrid). Al kasutamise eelised -tihedus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, vanandamine jne. Armatuur parandab täiendab maatriksi omadusi(sõltub armatuuri materjalist, paigutusest ja vormist st näiteks kas on kasutatud pidevaid kiude või lühikesi kiude või mingi muu kujuga osakesi ja kuidas nad materjalis
13 VIROLOOGIA tundi peale infektsiooni ja langeb allapoole detekteeritavat taset ca 12 tundi peale infektsiooni algust. Varajased transkriptsiooni produktid on üheaegselt nii: - translatsioonil mRNAdeks (varajased mRNAd on capeeritud) kui ka - maatriksiks negatiivse ahela sünteesil (see protsess toimub uutes kapsiidides!). Sageli (kuid mitte alati) täheldatakse kõigepealt nn. "varajaste" transkriptide (L1, M3, S3 ja S4) sünteesi ja mõningatel juhtudel on täheldatud, et ülejäänud kuue transkripti süntees on sõltuv "varajaste segmentide" poolt kodeeritud valkude sünteesist (see seisukoht on küsitav). 3.1.6. Primaarne translatsioon Viirus-spetsiifiliste valkude süntees on nakatatud rakkudes detekteeritav ca 2 tundi peale
5 Olekumudeli ja ülekandemudeli (ehk sisend-väljund mudeli) seosed. Kui võrrandile X(s)=(sE-
A)-1X(O)+(sE-A) -1BU(s) liita väljundvõrrandi operaatorkujutis Y(s)=CX(s)+DU(s), siis tingimusel X(0)=0 saame avaldise H'(s)=C(sE-A)-1B +D. See esitab maatriksit, mille iga element on teatava sisendi ja väljundi vaheline ülekandefunktsioon.
Mõõtudega m*r maatriksit H'(s) nim ülekandefunktsioonide maatriksiks, kusjuures viimane avaldis (H'(s)=...) kajastab ka ülekandefunktsioonide seotust olekumudeli parameetrite maatriksitega. 9.1 Lineaarsete statsionaarsete diskreetaja süsteemide
analüüs. - Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides Ülekandefunktsiooni realiseeritavuse tingimus: m
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maa tiline s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tõe...
Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga). 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis
kehtestatava valemi, mis on väär igas lõpliku kandjaga interpretatsioonis Kui signatuur on lõplik või loenduv, siis loenduvast suuremate kandjate vaatlemine pole vajalik t on juba olemasolev sisse toodud tähis ja c on uus konstant, mis tuuakse sisse Ütleme, et valem F on prefikskujul, kui F = Q1x1Q2x2 ... QnxnF , kus Q1, Q2, ... , Qn on kvantorid, x1, x2, ... , xn indiviidmuutujad ja F kvantoriteta valem, mida nimetatakse valemi F maatriksiks o Prefikskujule viimise algoritm: Avaldame implikatsiooni ja ekvivalentsi teiste tehete kaudu Viime eitused kvantorite alla Nimetame ümber seotud muutujad Toome kõik kvantorid sulgude ette 4. TÕESTUSTAKTIKAD Teoreemi üldkuju: kui on täidetud eeldused E1, ..., Ne, siis kehtib väide V Väide on kujul B&C Eeldus on kujul B&C Väide on kujul BvC Eeldus on kujul BvC Väide on kujul B->C
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maat ilin e s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. Teoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks e ma is es eis va tähts us ega teoreem, mis on ena mas ti abiks teoreemide tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt j ärelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurga ümber mõõ t on võrdne s elle kolmnurga külgede s ummaga Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurga külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimeta taks e tões tus...
võrdsed, s.t. 2) Maatriksite A ja B summaks nimetatakse sellist maatriksit C; mille elemendid on võrdsed maatriksite A ja Bvastavate elementide summaga, s.t. 3) Maatriksi A korrutiseks arvuga nimetatakse sellist maatriksit B; mille elemendid on maatriksi A elementide -kordsed, s.t. Kõikide reaalarvuliste elementidega ( )-maatriksite hulka tähistame : Muidugi, siia hulka kuulub ka nullmaatriks Definitsioon. Maatriksi transponeeritud maatriksiks nimetatakse sellist maatriksit , mis on saadud maatriksist ridade ja veergude ümbervahetamise teel (maatriksi esimene rida on maatriksi esimeseks veeruks, maatriksi teine rida on maatriksi teiseks veeruks jne) , s.t. Näide. 1 5 1 7 A = AT = 7 9 5 9 3. Maatriksite korrutamine Definitsioon
2) [A ± B, C] = [A, C] ± [B, C] (aditiivsus) 3) [A, B] = [A, B] = [A, B] (homogeensus) 4) [A, BC] = [A, B]C + B[A, C] (Leibnizi valem) 5) [[A, B], C] + [[B, C], A] + [[C, A], B] = 0 (Jacobi identsus) Omadused 1) - 5) on nn Poissoni-Lie algebra definitsioonseo- sed. Neid algebraid kasutatakse laialdaselt mehhaanikas. 4 Transponeerimine ja selle omadusi 4.1 Transponeerimine Maatriksi A Matk × n transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit AT Matn × k , mille veergudeks on maatriksi A read (loomulikus j¨arjestuses). N¨ aide Transponeerime maatriksi 1 4 1 2 3 A= Mat2 × 3 AT = 2 5 Mat3 × 2 4 5 6 3 6 1 2 3 (AT )T = = A Mat2 × 3
- Madalamad töötlemistemperatuurid kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energia kulu. - Mahu/kaalu suhe on polümeermaterjalide kasuks, minimaalne viimistlemis vajadus - Toote odavus. - Hea töödeldavus, - korrosioonikindlus - kergemakaalulisus - hea mehaanilise tugevuse ja tiheduse suhe ( eritugevus) - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö. - Nad on head elektri- ja soojusisolaatorid Plastkomposiidid on komposiitmaterjalid, mille struktuuris maatriksiks ehk põhimaterjaliks on plast ning armatuuriks ehk sellesse sisestatavaks lisandiks tavaliselt kas klaaskiud, metallpulber, molübdeensulfiid või mõni muu iseloomulik omadusega materjal, vedelik või määre. Maatriksiks võivad olla termoplastid ja termoreaktiivid. Plastkomposiitide põhilisteks eelisteks on - Odavus, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega (metalsed, keraamilised) - Hea tehnoloogilisus - Kõrge eritugevus - korduvkasutatavus
Ambisense segmendiks nimetatakse sellist RNA-d mille osa sisaldab lugemisraami (positiivne osa) samal ajal kui teisele osale (negatiivsele osale) vastav lugemisraam asub komplementaarses orientatsioonis. Ambisense segmentides erineva polaarsusega lugemisraamid ei kattu. Ambisense segmendi poolt kodeeritavad valgud ekspresseeruvad eranditult mRNA-de kaudu, st segmendi positiivse polaarsusega osa ei ole mitte kunagi translatsiooniliseks maatriksiks. Perekonna Tospoviruse esindajate M segment (4,8 kb) erineb ülejäänud perekondade M- segmentidest selle poolest, et ta omab ambisense orientatsiooni ja kodeerib: Negatiivses orientatsioonis Gn ja Gc polüproteiini Positiivses orientatsioonis mittestruktuurset valku NSm dsRNA genoomiga viirused Sugukond Totiviridae: L- A viirus Sugukonda Totiviridae kuuluvaid viiruseid iseloomustab ühekompetentne dsRNA genoom pikkusega 4,6kbp, sagely on totiviirustel ka sateliit- RNA-sid
Dimensioon ehk mõõt iseloomustab massiivi organisatsiooni: määrab elementide paigutuse kogumis ning indeksite arvu, mis on vajalik elementide asukoha määramiseks. Ühemõõtmeline massiiv on nummerdatud elementide jada, elemendi asukoha jadas saab määrata ühe indeksi abil. Sellist massiivi nimetatakse sageli ka vektoriks või jadaks. Tema analoogiks Excelis on töölehe rida või veerg. Kahemõõtmelises massiivis, mida nimetatakse ka maatriksiks, moodustavad elemendid korrapärase tabeli. Elemendi asukoht on üheselt määratav kähe indeksi abil: rea- ja veerunumbriga. Excelis vastab kahemõõtmelisele massiivile tööleht või ristkülikukujuline lahtriplokk. Võib käsutada ka kolme ja enama dimensiooniga massiive, maksimaalne dimen- sioonide arv VBAs võib olla 60(1). Indeksite rajad näitavad iga dimensiooni jaoks indeksi minimaalse ja maksimaalse väärtuse.
Massiiv on andmestruktuur, mis lubab samatüübilisi andmeid koondada ühise nime alla ning teha andmeelementidel vahet järjekorranumbri (indeksi) järgi. Üldisemal juhul võib indekseid olla rohkem kui üks - nii saadakse mitmemõõtmelised massiivid. Mitmemõõtmelist massiivi saab käsitleda kui massiivi, mille elementideks on omakorda massiivid (Javas ka nii tehakse). Ühemõõtmelist (ühe indeksiga) massiivi nim. ka järjendiks, kahemõõtmelist massiivi maatriksiks või tabeliks. Massiivi iseloomustavad seega: 1. massiivi nimi (täpsemalt massiivi identifitseeriv L-väärtus) 2. massiivi elemendi tüüp 3. massiivi indeksite arv ja indeksite tüübid 4. massiivi elementide arv (täpsemalt iga indeksi võimalike väärtuste hulk) 5. massiivi elementide väärtused Javas käsitletakse massiive ühemõõtmelistena, kahemõõtmeline massiiv on ühemõõtmeliste massiivide massiiv jne.
enamikku rakuprotsesse. ) o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitumine rakule basaalkeha abil ja viburi liikuma panek. RAKUKEST Erinevate rakkude kestades on kaks põhikomponenti: o Tugifibrillid (raudvarvad) o Maatriks (betoon) Taimerakus on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku tugikesta moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: Mehhaaniline kaitse ( raku sees on kõrge osmootne rõhk.- 2-5<... atm. ) Väliskuju säilitamine ( kui raku kest eemaldada võtavad kõik rakud kera kuju ) Viburi toestamine liikumisel Kleepumine pinnale. ( Adhesiinid on seotud kestaga ) Retseptorsaidid faagidele.
DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on
pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon. Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga). Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...
4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 34. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Taimeraku kestas on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku kesta tugikomponendi moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Kleepumine pinnale. 5. Antigeensete omaduste määramine. Mükoplasmad rakukest puudub. G (+) bakterid rakukest paks, homogeenne
Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Seal toimub valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine: glükosüleerimine, sulfaatimine, fosforüleerimine. 32. Mitokondrite funktsioon. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga, mille vahele jääb membraanidevaheline ruum. Seal paiknevad ribosoomid ja ka DNA. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Enamik neist valkudest kodeeritakse rakutuumas ja imporditakse mitokondrisse läbi tsütoplasma spetsiaalsete translokaaside abil. Seal toimub rakuhingamine, mille tõttu vabaneb energia. Mitokondri kõige üldisemaks ja esmasemaks funktsiooniks on energia tootmine. Metabolismireaktsioonidest olulisemad on 1
DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on
(nimetaja polünoomi juured)(-» °°). Nullise algoleku korral peab olekumudel olema lähedane ülekandemudeliga. Kui võrrandile X(s)=(sE-A)-1X(O)+(sE-A) -1BU(s) liita väljundvõrrandi operaatorkujutis Y(s)=CX(s)+DU(s), siis tingimusel X(0)=0 saame avaldise H’(s)=C(sE-A)- 1B +D. See esitab maatriksit, mille iga element on teatava sisendi ja väljundi vaheline ülekandefunktsioon. Mõõtudega m*r maatriksit H’(s) nim ülekandefunktsioonide maatriksiks, kusjuures viimane avaldis (H’(s)=...) kajastab ka ülekandefunktsioonide seotust olekumudeli parameetrite maatriksitega. 9. Lineaarsete statsionaarsete diskreetaja süsteemide analüüs. Z – teisendus- Olgu antud mingi diskreetaja funktsioon x[kT]. Seda on võimalik kirjeldada ka pidevajas kujul X*(t)=Σx[kT]δ(t-kT) Püüame leida selle funktsiooni Laplace’i Kujutise x *(s) = Rakendame
1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras (kõrgel või madalal temperatuuril, agressiivses keskkonnas jne). Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul. Kiudarmatuuril on nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale.
6 4 × 1 maatriks Maatrikseid tähistatakse enamasti suurte tähtedega ja nende elemente väikeste tähtedega: A ' ( aij ) . Maatriksit, millel on m rida ja n veergu, nimetatakse m × n dimensionaalseks ehk m × n mõõtmeliseks maatriksiks. Sellise maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1j ... a1n a21 a22 ... a2j ... a2n ... ... ... ... ... ... ai1 ai2 ... aij ... ain ... ... ... ... ... ... am1 am2 ... amj ... amn
4. Determinandi arendamine rea või veeru järgi. PEATÜKK 1. MAATRIKSID JA DETERMINANDID 1.1 Maatriksi mõiste Maatriksi A vastandmaatrik- Definitsioon 1.1 siks nimetatakse maatriksit -A Maatriksiks nimetatakse m reast ja n veerust koosnevat ristküliku- ehk arvuga -1 läbikorrutatud maatriksit A. kujulist arvude tabelit a11 a12 a13 ··· a1n
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V.
dikromaatioon Cr2O72- happelises keskkonnas. Võimalik on määrata ka nt ainult lahustunud analüüdiosa. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. Seega proov = maatriks + analüüt. Eristatakse kvalitatiivset analüüsi (millised ained on uuritavas objektis) ja kvantitatiivset analüüsi (kui palju mingeid aineid sisaldab uuritav objekt). NT: Joogivesi analüüsipbjektiks, prooviks mingi osa sellest, analüüdiks Cr6+ ja maatriksiks kõik muu. Analüüsiobjektiks kast apelsine, prooviks valitakse mingi osa neist, analüüdiks tieabendasool ja maatriks kõik muu. 2. Tüüpiline keemilise analüüsi käik. Selgitage näite varal. Meetodi/metoodika valimine > metoodika valideerimine > proovi võtmine > proovi jagamine identseteks alamproovideks > proovi ettevalmistamine (nt mineraliseerimine, ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine > segajate mõju elimineerimine (eraldamine,
EPROM mäluraku ehitus, ühendamine rea ja veeru liinidega, programmeerimine, kustutamine ja lugemine. EPROM mälumaatriksi skeem, mälupesa valik aadressi abil, mälurakkude info edastamine andmesiinile. EEPROM: ühe ja mitme ujuva paisuga mäluraku ehitus. Kanali voolu sõltuvus paisude laengust. Mäluraku ühendamine veeru ja rea liiniga, mälu kirjutamine, kustutamine ja lugemine. SRAM: RS triger rmälurakuna, mälurakkude ühendamine maatriksiks, mälust lugemine, mällu kirjutamine. DRAM: mälukondeka ühendamine aadressi- ja andmesiiniga, kirjutamine ja lugemine, mälu värskendamise põhjused ja sagedus. EPROM: Ümberprogrammeeritav püsimälu, milles mäluelementideks on ujuvpaisuga MOP-transistorid. Enne ümberprogrammeerimist on vajalik kustutus ultraviolettkiirguse abil erilises kustutusseadmes ja uue salvestuse teostamiseks vajatakse erilist programmaatorit
polünoomi juured), poolused (nimetaja polünoomi juured). Nullise algoleku korral peab olekumudel olema lähedane ülekandemudeliga. Kui võrrandile X(s)=(sE-A)-1X(0)+(sE-A) -1BU(s) liita väljundvõrrandi operaatorkujutis Y(s)=CX(s)+DU(s), siis tingimusel X(0)=0 saame avaldise H’(s)=C(sE-A)-1B +D, mis esitab maatriksit, mille iga element on teatava sisendi ja väljundi vaheline ülekandefunktsioon. Mõõtudega m * r maatriksit H’(s) nimetatakse ülekandefunktsioonide maatriksiks, kusjuures avaldis H’(s)=C(sE-A)-1B +D kajastab ka ülekandefunktsioonide seotust olekumudeli parameetrite maatriksitega. Lineaarsete statsionaarsete diskreetaja süsteemide analüüs. Z – teisendus. Piirväärtusteoreemid. Diskreetne olekumudel. Diskreetne ülekandefunktsioon. Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides. Siirdeprotsesside arvutus. Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (finiitsed süsteemid). Vajadusel kasutage näidet selgitamaks
3. Hübridisatsioonipõhised 4. alleelspetsiifilised ligatsioonitehnikad 1. põhimõte: veereva ratta replikatsioon. Vaja on kolme erinevat oligod. Üks neist (3) lõpeb täpselt enne meid huvitavat positsiooni ja teised kaks lõpevad G või Cga. Vastavalt sellele, kumb neid paardub (ligeerub) tänu ligaasidele oligo 3ga... teine pestakse välja. Polümeraas hakkab rulluma, kasutades üht ahelat maatriksiks ja amplifitseerib selle. Saab väga tugeva ja selge signaali. 5. alleelspetsiifilised nukleaasi restriktsioonitehnikad: 1. Flap endonukleaas on seal. 3 proovi, kus 2 alleelspetsiifilist proovi, kus uuritavas positsioonis T või C. Overhang jääb. Flap lõikab selle märgistatud alleelspetsiifilise jupi maha ja seda saab detekteerida. 19. Preimplantatsiooniline diagnostika (Konspektis on olemas meetodid)
Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast 18 Rakkudevahelised ühendused e. liidused: tõkestavad ühendused, edastavad ühendused. Rakk-maatriks ühendused: hemidesmosoomid, fokaalsed ühendused. Rakkudevahelised ühendused ja Rakk-maatriks ühendused Kudedes olevad rakud on kontaktis kompleksse, sekreteeritud makromolekulide võrguga, mida nimetatakse ekstratsellulaarseks maatriksiks. Paljud rakud on osades kudedes ka otseses kontaktis üksteisega spetsiaalsete struktuuride - intertsellulaarsete ühenduste e. liiduste abil. Sidekoes, kus rakud on hõredalt laiali, on väga palju ekstratsellulaarset maatriksit. Rakkudevahelised ühendused e. liidused jagatakse 3 funktsionaalsesse gruppi: 1. Tiheliidused Need seovad epiteelrakud omavahel kokku nii, et isegi väikesed molekulid ei saa läbi. Peavad
Bacillus megaterium- pulkbakter. Vasakul näha tema aheldunud rakud. Kui rakke töödelda lüsotsüümiga (lüüsida kesta tugivõrgustik) ja rakkude keskkonnale lisada osmootse rõhu tõstmiseks sahharoosi, siis võtavad rakud kera kuju ja ei lõhke. Kui panna sellised rakud destilleeritud vette, siis nad lõhkevad. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid (tugikiud) ja maatriks. Võib võrrelda raudbetooniga: fibrillideks on raudvarvad ja maatriksiks betoon. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. -1,4-glükosiidside- peptidoglükaanahela ,,ehituskivid". Moodustab tugifibrillid. N-atsetüülmuraamhappe (NAM) külge seostub piimhappe jäägi kaudu tetrapeptiid, mille vahendusel toimub paralleelsete glükaanahelate seostumine omavahel. NB! L- ja D- aminohapped vahelduvad tetrapeptiidis. Võimalik, et see on bakteri kaitsemehhanism proteaaside vastu (valgud on ainult L-aminohapped). Peptidoglükaanahelate omavaheliseks
lõppeesmärk või kasutatakse neid edaspidiseks analüüsiks ja järelduste tegemiseks. Põhiliselt esitatakse arvandmeid tabelitena. Statistilised tabelid võimaldavad esitada suhteliselt suuri andmehulki ülevaatlikult ja maksimaalselt kokkusurutud kujul. Tabeli kuju valitakse nii, et see väljendaks adekvaatselt uuritava nähtuse olemust ja seoseid. Niisugust andmetabelit, mille kokkuleppeline kuju on toodud järgnevas loetelus, nimetatakse ka objekt-tunnus maatriksiks: o tabeli iga veerg vastab ühele tunnusele (näiteks kasv, kaal, vanus jne); o tabeli iga rida vastab ühele mõõdetavale objektile (ühele inimesele või ankeedile). Kuna niisugusel kujul algandmete tabelit kasutatakse edasiseks andmete töötlemiseks, siis kodeerimist vajavad tunnused esitatakse tabelis juba kodeerituna. Seejuures tuleb meeles pidada, et tabeli juures (näiteks järgmisel töölehel) tuleb esitada ka kodeerimiseeskiri, et
Laplace’i reegel lähtub eeldusest, et kõigil väliskeskkonna seisunditel on võrdne tekkimisvõimalus, st tõenäosuste jaotuse kohta puudub igasugune täpsustav info. Puudub ka põhjus ühe või teise seisundi eelistamiseks. Savage-Niehansi reegel – lähtealus erineb eeltoodute omadest. Kasulikkusemaatriks teiseneb saamata jäänud tulude maatriksiks. Reegel teiseneb äärmusjuhul maximinireegliks. Vähendamaks unikaalsete juhtimisotsustega kaasnevaid riske, on välja töötatud kumulatiivsete tõenäosuste meetod, mis kasutab informatsiooni üksikute väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuse kohta, selle meetodi olemus: iga alternatiivi puhul
D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused jah. A: Kuhu jäävad teod? D: Maatriksisse. Sinna need sattusid kui olid teostatud, sinna ka jäävad. A: Me nimetame seda Akasa Kroonikateks. D: See on Loomise Universaalne Maatriks. A: See meenutab ülisuurt andmepanka, midagi üliarvuti taolist? D: Jah, seda võib nii nimetada. Kuid, arvuti peaks olema kellegi loodud aga Maatriks on olnud alati. See pole loodud. See on unikaalne. A: Kas kutsud seda Jumala Maatriksiks? D: Ei. Jumal koordineerib Maatriksit. Maatriks on iseseisev. See on energiavorm. A: Ma ei mõista. Kas saad seda veelkord seletada? D: Ma ei tea, kuidas. A: Kas Jumal ja Maatriks on erinevad mõisted? D: Ei, kuid see pole üks ja sama. Jumal ja Maatriks on olnud alati. Neil on ühesugune energiastruktuur kuid nad pole üks ja sama. Jumal võib Maatriksiga töötada kuid samas Maatriks ei saa talle mõju avaldada. A: Kirjelda mulle Maatriksit. D: Maatriks see on energia algvorm
selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuu- SAP865 380 7 - muskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus 105 2 - jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning (500 °C) teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse arma- Plastkomposiidid tuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks (sele 1.48). (PKM) Klaasplast (EP-ga) Armatuur - pikiarmatuuriga 2100 - 96 - ristiarmatuuriga 950 - 50 Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- - orienteerimata 20...200 - 1,2...12
Pärast Neo taastumist näitab Morpheus talle seda, et mis on reaalsus ja mis on Matrix. Morpheus: ,,Sa näed välja vastavalt oma residuaalsele ( järelejäävale ) enesekujutusele, oma digitaalse mina vaimsele projektsioonile. Kuidas aga defineerida reaalsust? Kui pead selleks seda, mida tunned, nuusutad, maitsed ja näed, siis on reaalsuseks elektrilised signaalid sinu ajus. See maailm eksisteerib ainult neurointeraktiivse simulatsioonina, mida kutsutakse Maatriksiks. Tere tulemast tõelisuse kõrbe!" ,,Orpheuses" on kasutatavad kindad vahendiks teise reaalsusesse minemiseks. See sarnaneb võtmega, millega avatakse muidu kättesaamatu uks teise maailma. Ka Neo käsi imbub nagu klaasjasse kindasse. ,,Matrixis" osutub ,,võtmeks" hoopis punast värvi pill, mille Neo koos veega ära joob. Nimetatud punane pill muudab Neo Matrixi reaalsuse eest nähtamatuks nõrgendades Neo signaali. Niimoodi toimubki tegelase muutumine
Pärast Neo taastumist näitab Morpheus talle seda, et mis on reaalsus ja mis on Matrix. Morpheus: ,,Sa näed välja vastavalt oma residuaalsele ( järelejäävale ) enesekujutusele, oma digitaalse mina vaimsele projektsioonile. Kuidas aga defineerida reaalsust? Kui pead selleks seda, mida tunned, nuusutad, maitsed ja näed, siis on reaalsuseks elektrilised signaalid sinu ajus. See maailm eksisteerib ainult neurointeraktiivse simulatsioonina, mida kutsutakse Maatriksiks. Tere tulemast tõelisuse kõrbe!" ,,Orpheuses" on kasutatavad kindad vahendiks teise reaalsusesse minemiseks. See sarnaneb võtmega, millega avatakse muidu kättesaamatu uks teise maailma. Ka Neo käsi imbub nagu klaasjasse kindasse. ,,Matrixis" osutub ,,võtmeks" hoopis punast värvi pill, mille Neo koos veega ära joob. Nimetatud punane pill muudab Neo Matrixi reaalsuse eest nähtamatuks nõrgendades Neo signaali. Niimoodi toimubki tegelase muutumine
Pärast Neo taastumist näitab Morpheus talle seda, et mis on reaalsus ja mis on Matrix. Morpheus: „Sa näed välja vastavalt oma residuaalsele ( järelejäävale ) enesekujutusele, oma digitaalse mina vaimsele projektsioonile. Kuidas aga defineerida reaalsust? Kui pead selleks seda, mida tunned, nuusutad, maitsed ja näed, siis on reaalsuseks elektrilised signaalid sinu ajus. See maailm eksisteerib ainult neurointeraktiivse simulatsioonina, mida kutsutakse Maatriksiks. Tere tulemast tõelisuse kõrbe!“ „Orpheuses“ on kasutatavad kindad vahendiks teise reaalsusesse minemiseks. See sarnaneb võtmega, millega avatakse muidu kättesaamatu uks teise maailma. Ka Neo käsi imbub nagu klaasjasse kindasse. „Matrixis“ osutub „võtmeks“ hoopis punast värvi pill, mille Neo koos veega ära joob. Nimetatud punane pill muudab Neo Matrixi reaalsuse eest nähtamatuks – nõrgendades Neo signaali. Niimoodi toimubki tegelase muutumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
